@ RESTART // 2021.01.16
geenius_restart_0906.mp3
KUUPÄEV
2021-01-16
PIKKUS
43m 29s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates on külas idufirma Rendin kaasasutaja Alain Aun, kes tutvustab nende loodud tagatisrahata üürimise platvormi. Arutletakse usalduse kasvatamise üle üüriturul, riskide maandamise mehhanismide üle ning ettevõtte plaanide üle laieneda Poola turule.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Eesti idufirma Rendin, mis tõstis hiljuti 1,2 miljonit eurot ning plaanib selle toel oma teenuse viia nüüd lisaks Eestile ka Poola turule. Rendin vabastab üürnikud tagatise maksmisest, mis seni on olnud korterit üürides tavapärane praktika. See on kasulik nii üürnikele kui korteriomanikele: ühed ei pea üürilepingut sõlmides suurt rahasummat välja käima, teised aga saavad Rendini teenust kasutades suurema kaitse kui kahe kuu korteri üürisumma. Stuudios on Rendini kaasasutaja Alain Aun. Saadet juhivad Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
On laupäev ja Restarti saade on taas eetris, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja me oleme loomulikult kaasanud saatesse ka külalise, sellepärast et meie saade on juba nii vana, et me mingeid suuri formaadi muutusi ette ei näe ja teeme ikka nii, nagu oleme harjunud tegema. Ja meie tänane külaline tuleb. Tuleb meeldiva uudisega, eelkõige tema enda jaoks. Aga ilmselt ka laiemalt maailma jaoks, nimelt nad kaasasid oma hiljuti asutatud idufirmale üks koma kaks miljonit eurot ja kavatsevad laieneda Poola, kus on ootamas miljoneid nende kliente. Ja meie tänane külaline on, on idufirma nimega Rendin ja selle kaasasutaja, Laine Aun on meil külas, tere. Tere. Me, ma arvan, peaksime alustama siis sellest, et millega tegeleb iduettevõtte rendin. Ma pean ise küll lahtiütluse korras ütlema, et mina ei ole investor, ma ei tea, Taavi, sa ei ole ka seda nägu, et sa oleks investor seal.
Selles ettevõttes ei ole. Ei
ole, nii, esimene lahtiütlus on tehtud. Taavi märkus, et, et ma kunagi kirjutasin talle.
Kirjutas küll, ja.
Nii, seda klaarite hiljem. Aga mina käisin, ma ei tea, Lain, tuleta meelde, oli see aastake tagasi või ma käisin? Sinu juures, kui te olite väga rõõmsate nägudega, kõigil silmad põlesid peas, äsja enam-vähem selle ideega, eks ole, kokku tulnud ja, ja üritasite mulle seletada, mis asi see on. Läks väga palju aega, enne kui ma enam-vähem taipama hakkasin, mis asi see on. Ilmselt sa oled pidanud seda juttu nüüd rohkem rääkima. Kas sa suudad niimoodi kahe lausega ära seletada, mis asi on rendin?
Tead, tead, siin on nagu kaks asja, et, et ma, ma üritan seda teha, aga tegelikult see probleem, mida me lahendame ja toode, mida me ehitame, ongi keeruline, et pigem me räägiks kahe tunniga.
Nii palju aega meil ei ole.
Aga, aga ühe, ühe minuti pitch eesti keeles võiks olla siis, et rendin on üürilepingu platvorm, mis annab üürileandjale kuni sada korda suurema kaitse võrreldes tavalise tagatisrahaga. Vabastab üürniku tagatiseraha maksmisest ja teeb kogu üürimise protsessi siis kõigi osapoolte jaoks ausaks, kiireks ja paindlikuks.
Ühesõnaga, et kui muidu praegu ma lähen korterit üürimas, siis esimese asjana ma pean maksma tagatisraha, see on tavaliselt kahe kuu üür, eks, umbes noh, mingi klassika. Nii, ja siis ma pean maksma ka põhimõtteliselt esimese kuu üüri ette juba, eks, et see on klassikaline leping. Sa pead maksma vahendustasu.
Ja,
no maakleri tasust me vist ei pääse igal juhul, sellepärast et maakler on ikkagi selle töö ära teinud, ta meid otsinud. Nii, ja nüüd tegelikult korteri üürimine läheb minu jaoks odavam kui ma, odavamaks, kui see nii-öelda rendile andja kasutab seda rendil mudelit. Ehk siis ma ei pea maksma seda kahe kuu deposiiti, küll aga ma peab maksma siis mingit kindlustusraha, ma saan aru.
Sinu stardikulud on tõesti väiksemad, deposiit ei ole, aga sa maksad siis rendin teenustasu, mis on kaks koma viis protsenti kuu üürist igakuiselt. A la nelisada eurot on üür, kümme eurot kuus on tasu.
Okei, ja seda nii kaua, kuni mul üürileping kestab, et võib-olla kümme aastat.
See on, see on hea küsimus, et kuna, kuna me oleme turul märtsis, siis meil nagu nii pikas perspektiivis pole meil ühtegi klienti olnud. Aga noh, täitsa selge on see, et kui sa oled hea klient, me näeme, et sinu riskid on väikesed ja, ja noh, aja jooksul üha kahanevad, siis muidugi see ei maksa kümme aastat seda.
No mingil hetkel lagi võiks olla seesama ju tagatisraha kokkuvõttes on ju, kusjuures tagatisraha puhul, kui ma kõik olen hästi käitunud, ma saan selle raha isegi tagasi. Et antud juhul ma ei saa seda raha ju tagasi, eks, et kui ma õürilepingu lõpetan, siis see raha, mis teile on läinud, see kaks pool protsenti jääb teile.
Vaata, sa räägid seda nagu finantstootese seisukohast. Maailmas on päris palju siis deposiidivabasid start-upe, kes teevad esmapilgul justkui sama asja, et sa ei pea maksma tagatist ja reeglina nad võtavad suurusjärk kolmandik siis sellest rahast endale ja annavad, annavad ülejäänud sinu kasutusse. Ehk et sisuliselt tegeletakse sinu enda raha sinule tagasi andmisega suht samas suurusjärgus intressiga, mis sa maksaksid, ma ei tea, kiirlaenu puhul. Rendin, teenus on absoluutselt totaalselt kardinaalselt midagi muud. Jah, seal ei ole tagatis raha, aga me tegeleme riskide manageerimisega ja kogu protsessi, siis nagu end to end väärtusahela loomisega. Ehk rendiniga sa saad nagu noh, kordades, kordades rohkem kui lihtsalt tagatise rahavabastuse.
Ei, mõtleme jälle, põhimõtteliselt seda praegu teha raadiokuulaja jaoks nii-öelda selgeks, et kust täpselt need kasud tulevad, et saaks nagu aru, mis on see maailma muutuv nüanss on ju, see, et, et kui see vabastab mind kui rendile võtja näiteks tagatiseraha maksmisest, see on maailma muutev asi, väga hea, väga selge. Nüüd ma tahtsin nagu aru saada, et, et, et noh, et, et okei, see on, see on minu poolne kasu, teine on selline trendile pakkuja või nii-öelda, kes trendile annab. Tema saab selle tagatise, et kokkuvõttes, kui kahju on suurem kui, ma ei tea, ma tegin korraliku uputuse seal, on ju, kahju on suurem kui see kahe kuu üür, on ju. Et siis kokkuvõttes ma saan aru, et teie, nagu sa ütlesid, sada korda suurem kindlus on, et siis põhimõtteliselt võiks remondiga mingi kahesaja tuhande eest teha või noh, või isegi rohkem.
Kui, kui sul üür on viissada eurot, sada korda suurem on viiskümmend tuhat. Kahesaja tuhandeni on nagu veel minna sealt, eks. Ühest, ühest küljest tõsi, et meie platvormil on praktiliselt igas tehingus kolm osapoolt, see on omanik või siis üürileandja, üürnik ja maakler. Et see tehing toimuks, siis absoluutselt igal osapoolel on tarvis mingit motivatsiooni ja võimalustrendini kasutamiseks. Täiesti selge on ka see, et kõigi nende kolme osapoole huvid ja vajadused on väga-väga erinevad, tihti nagu noh, kardinaalselt erinevad. Et nad on justkui, justkui nagu mõneti nagu erineval pool barrikaadi. Nii, aga teeme seda
hästi lihtsaks, Olen, ütleme hästi lihtsalt, võtame needsamad osapooled siin ja, ja põhimõtteliselt nagu loetleme üles, et saades raami kätte. Nii, see, kes rendile annab, tema kasu on mis?
Üürileandja kasu on sada korda suurem kaitse, see tähendab praktiliselt kõik, mis puudutab vara, ongi sada korda üür. Viissada eurot on üür, viiekümne tuhande euro ulatuses, omanik teab, mis iganes ka juhtuks, mis on põhjustatud üürniku poolt, on tema jaoks tagatud. Suht lihtne. Kõik, mis puudutab makseid, on kaetud kolme kuu üüri ja kõrvalkulude ulatuses. Ehk et me ehitame tegelikult sellist preventiivset kindlustusmudelit, kus mitte ükski probleem ei tohiks aega võtta üle kolme kuu. Ja tegelikult me, me ei ole seda välja reklaaminud, aga tegelikult me ehitame teenust, kus üürileandjal ei tohiks maksed mitte kunagi katkeda. Ehk see void, void on nagu välja lõigatud.
Üürilevõttekasu on, eks ole, see, et kui sa korterit nii-öelda vahetad, noh, siis sul jääb põhimõtteliselt vähemalt tuhat euri tasku. Cash flow, cash flow võit on ju väga suur.
Ütle, ütle uuesti.
Noh, selles mõttes, et kui ma hakkan korterit üürima ja me kasutame rendinit, siis ma ei pea maksma kahe kuu üüri. Jah,
stardikulud, jah, tõsi. See on
väga suur argument inimese puhul, kes üürib korterit, ma kolin ja, ja maksan tuhat euri lihtsalt õhku ja ma ei ole kindel, kas ma seda kunagi enam tagasi saan.
Üüriturg on hüper killustunud absoluutselt igas riigis, seal on mingid marketplace'id ehk portaalid, mis on passiivsed, mis ei tegutse nii nagu Airbnb, et sa saad midagi seal kohe teha. Siis on enamik turust mingi reeglina suurusjärk, mingi kaheksakümmend kaheksakümmend viis protsenti on kinnisvaraettevõtete ehk maaklerite käes. Ja, ja nende osa on noh, lihtsalt näitena mingi UK-s on reaalselt kümneid tuhandeid kinnisvaraettevõtteid, Eestis on neid sadu. See tähendab, et kui me, ma arvan, et ma väga ei eksi, kui ma väidan, et umbes kakskümmend viis kõige suuremat kinnisvarabürood omavad täna umbes kolmkümmend protsenti üüri, siis pakkumise turust. Ja seitsekümmend protsenti on nagu üldse nagu ülitillukestelt, ehk et ka kõige suuremad tegijad sellel turul on koguturu mõistes ülipisikesed. Kinnisvaraettevõtted ei võta mitte kunagi tegelikult täit vastutust. Jah, see on võib-olla hea mugavusteenus, see on siis juriidiliselt korrektne üürileping. Aga kui midagi päriselt juhtub, siis kinnisvaraettevõtete ärimudeli osa ei ole vastutuse võtmine. Ja kui nagu võrrelda, siis ütleme neid riske noh, ühest küljest me räägime kindlustusest, eks ju, aga kui võrrelda nagu klassikalise kindlustusega, siis kindlustusäri on maailma üks kõige passiivsemaid. Sa müüd kindlustuspoliisi, inimene elab kusagil oma elu ja kui tal midagi juhtub, siis ta tuleb kompensatsiooni järgi. Kindlustusettevõttel praktiliselt mitte kunagi ei ole võimalik seda protsessi kuidagi juhtida. Ja, ja teiseks on see, et reeglina noh, väga, väga lihtne näide on näiteks liikluskindlustuse puhul, kui kaks autot omavahel kokku põrkuvad. Tekib kahju, seda kahju on võimalik hinnata, panna talle mingi number külge, maksta välja, siis üüriturul enamik kahjusid on ajas siis kasvavad. Ehk et kui üürnik ei maksa üüri täna, on tekkinud kahju, aga homme ta ka ei maksa, see on nagu veel suurem ja, ja ta ei maksa näiteks kuu aja pärast ja kahe kuu pärast ja siis ta on puuküürnik. Ja siis tuleb minna kohtusse, mis võtab aega üheksa kuud ja nii edasi ja nii edasi, et hoopis, hoopis teine lugu.
Ei arusaadav, aga mõtlengi, et no me tuleme korra nüüd sellesama esimese ploki lõpuks sinna alguse juurde tagasi, et noh, ma mäletan näiteks, see on mu esimene korter, mida ma üürisin, aga, aga kui ma TTÜ-s käisin, siis üheksakümnendate lõpupoole Mustamäel sõbraga korterit üürides. Nihuke noh, sularahas, nihuke vanamehe nass, kirjutab, mingi paber on käsitsi kirjutatud, on ju. Ja seal oli küll selge, et see kahe kuu üür, mida me nii-öelda tagatisrahaks maksime, et noh, et, et see, see, seda raha me ei näe mitte kunagi enam. Ausalt öeldes ma ei tea, sellepärast et kuna mina kolisin välja ja sõber jäisin alles, et siis kas ta lõpuks nägi seda või ei läinud, on ju. Aga, et, et selles mõttes, et kui selles probleemis saab lahti, siis see ei ole üksi, on, on iseenesest nagu noh, väga suure hirmu turult ära võtmine või ütleme niimoodi, et. Et ma ei pea tegelema, noh, ühesõnaga mul ei pea olema seda tunnet sama nagu oli kunagi taksosõiduga, on ju. Istud taksosse, mitte kunagi ei tea, kas saad tünga või ei saa tünga, on ju. Ja siis tulid hüübrid ja Boltid ja võtsid selle hirmu ära, on ju. Ja tegelikult noh, ütleme nii, et see oligi vaata, vaata kõige võimsam võit lisaks sellele, et ei pea enam sularahaga arveldama, eks. Aga
täpselt, selles mõttes sa oled nagu väga õieti aru saanud, et see, mida rendin täna teeb, on usalduse tekitamine. Et kaks, kaks osapoolt, omanik ja üürnik, kes üksteist ei tunne. Nad on kokku leppinud, et aasta jooksul üks maksab teisele kümme tuhat eurot ja teine annab siis vastutasuks mingi saja viiekümne tuhandese kinnisvaraobjekti kasutusse. Ehk et selgelt seal nagu neid riske on nagu väga-väga palju. Ja, ja kuna see protsess on nagu selline, nagu turu mõistes nagu väga läbipaistmatu kahe eraisiku vahel, siis kui tekib mingi jama, siis praktiliselt noh, mitte kunagi ei ole ohtu, et näiteks kui omanik tahab üürnikult siis tagatiseraha ära võtta. Et see kuidagi kusagil välja tuleb, et, et tema lähedased sellest teada saavad ja nii edasi, et puudub nagu see efekt, mis hoiab tihti inimesi. Tegemast nõmedaid asju, et noh, kui sa nagu kujutad ette, et sa üürileandjana võtad inimeselt ära kaks tuhat eurot, siis ürita ette kujutada veel mingit teistsugust situatsiooni, kus sa teiselt inimeselt kaks tuhat eurot ära võtad, et sisuliselt, sisuliselt see puudub, eks ju. Me arvutasime, et me kolme founder'i peale oleme kokku üürinud kahekümne kaheksal korral ja kaheksas erinevas riigis. Ja minuga isiklikult on täpselt kaks korda niimoodi juhtunud, ühe korra ma jäin Eestis ilma tagatisrahast ja teise korra Belgias. Lihtsalt nagu viima, viimasel üüri, viimasel päeval tuli omanik, ütles, et tead, niisugune lugu, et, et mulle tundub, et tuleks seinad üle värvida ja mis on nagu väga eriti hästi, et ma olen võtnud juba hinnapakkumise, näed, siin on paber, see on täpselt kahe kuu üüri, üürisumma. See, see raha on deponeeritud pangas ja, ja sina teda enam ei näe. Aga seda muide
on kõik mu tuttavad, kes on seal, ütleme Brüsseli kandis, rentinud, üürinud korterit või maja näiteks tööperioodiks. See on norm, kõik teavad seda, mitte keegi isegi ei arva, et ta võiks selle raha tagasi saada ja ma arvan, keegi kunagi ajaloos ei ole ka saanud. See on teada, see on absoluutselt teada ja see tegelikult on noh, võib-olla siin edaspidi räägime, aga et see küsimus on, et kas omanik on ju, kes on arvestanud seal mitme kuu üüriga lisaks. Aga okei, räägime nendest teistest asjadest järgmises plokis, teeme siia väikse pausi. Restart jätkub ja Taavi Kotka ning Henrik Roonemaa külaliseks on Alen Aun ettevõttest Rendin, mis tahab ära lahendada üüri, korterite üüriturul valitseva sügava usaldamatuse probleemi ja on selleks saanud üle miljoni euro ning kavatseb hakata siin lähiriikides kõvasti laienema. Mul on ikkagi selline lihtsa raadiokuulaja küsimuse, Alain, seleta mulle ära, mina. Lähen nüüd korterit üürima, eks ole, vaatan, teen City24 lahti. Näed, Kalamaja korter kõigest tuhande kaheksasaja euro eest, väga odav on ju kuus, nagu nüüd hinnad siin on. Nüüd otsustan, et ma tahan, lähen kohale, öeldakse, et ah, et kolm tuhat kuussada eurot on tagatis, on ju. Ja palun, et hakake peale. Ja noh, nii, nii need asjad kogu aeg käivad. Kui nüüd seda asja teha läbi sinu ettevõtte, kuidas see protsess väljaneb, kes on esimesena, tõstab niimoodi näpu püsti, ütleb, et kuulge, et kasutame rendinit, kas see peaks olema mina või korteriomanik või maakler. Ja kui keegi nüüd selle mõtte laiali või lauale käib, kuidas see nüüd täitsa samm-sammult edasi toimub?
Nagu ma enne ütlesin, siis eks kõigil kolmel osapoolel peab olema motivatsioon meid kasutada ja päris elust me juba teame viimase siis üheksa kuu jooksul, et see esimene impulss võib alata ükskõik kellest. Kas omanik, üürnik või maakler, kes, kes iganes on see, kes teeb esimese sammu ja siis meie ülesanne on ehitada võimalus või siis sellised tööriistad, et ta saaks meie teenust võimalikult lihtsalt maha müüa teistele osapooltele. Eestis me oleme ehitanud integratsiooni siis Kinnisvara24-ga ehk et kui sa paned ülesse sinna üürikuulutuse, on sul kohe võimalik valida rendini siis optsioon. Ehk et kuulutuse külge tuleb punane label, mis ütleb tagatis rahata, seda on võimalik filtreerida, seal kuulutuses on ära seletatud, mis asi rendine on. Ja ka tegelikult, kui sa seal võtad portaali kaudu ühendust, siis maakleri või omanikuga, on seal võimalus sisestada enda isikukood. Ehk et sa läbid kohe automaatselt taustakontrolli ja oled sekundi pärast siis meie äpis siis üürilepingu põhja küljes üürniku kandidaadina ja omanik või maakler saab, saab näha ka, oled sa roheline või punane, suures, suurusjärgus, sinu kontaktid ja kui. Kui te lähete seda korterit vaatama, siis noh, see, see ei ole nagu selles mõttes pointless, eks ju, et enamikus käib flow niipidi. Sa helistad maaklerile, lähete, sõidate mõlemad Mustamäele, vaatate korteri ära, maakler võtab sinu andmed, läheb kontorisse, lööb su andmed siis krediidiinfosse sisse, ostab seal mingi X raha eest väljavõtte, selgub, et sul on kolm maksehäiret, sa seda korterit ei saa. Kõikide jaoks oli see aja maha viskamine, eks ju.
Okei, nii et ühesõnaga, kas ma saan aru, et, et põhimõtteliselt selleks, et üldse sinna rendini maailma siseneda, peab enne kusagil see integratsioon tehtud olema? Keegi peab olema juba öelnud, et jah, ma tahan.
Noh, jah, selles mõttes, et kui, kui kõik kolm inimest ei tea, mis asi on rendin, eks ju, et siis see tõenäoliselt. Ei no võib-olla
me teame, me saame seal Mustamäel kokku, on ju, et omanik ütleb, et. Mina ütlen, et ei, et ma tahaks läbi rendini teha.
Sel juhul on nagu väga okei, see on, kõik on tehtav äpis, põhimõtteliselt te võite mõne sekundiga sisestada andmed, vaadata, kas rendin võtab selle üürniku eest vastutuse või mitte. Ja kui kõik sobib, siis tegelikult te võite kohapeal vajutada nuppu, jällegi mingi minutiga digiallkirjastada ja tehtud ongi.
Väga lahe, kas see on ainulaadne mudel, mis on nii-öelda teie enda poolt välja mõeldud või see on mingi eeskuju ärgimine kuskil mujal maailmalt, mis on juba ära tehtud?
Nagu ma ütlesin, siis see tagatisrahata mingite võimaluste pakkumine, seda on maailmas päris palju. Meie laadset ettevõtet reaalselt ma pole leidnud. Ehk väga, väga paljud näevad, et see turg on katki, et ta on ebaefektiivne, midagi tuleks ette võtta ja reeglina on siis lahendused on see, et ehitame parema mingit CRM-i või mingi, mingi kinnisvara haldustarkvara. Või siis teeme marketplace'i, mis on parem kui teised ja sünnivad jälle mingid, mingid mikro marketplace'id, eks. Või siis kaotame ära maakleri. Kõlab nagu, nagu, nagu hea mõte ja UK-s on ka see, seda tehtud on, on sellised siis virtuaalmaaklerid ja üks nendest pakub nagu tegelikult väga hea raha eest väga okei teenust, aga ka nemad ei ole kusagile nagu suurt kasvanud. Ehk et vaatamata sellele, et näiteks UK-s maksab maakleritasu omanik ja see, see tasu on tõsiselt suur, siis absoluutne valdav osa omanikest valib ikkagi alati maakleriteenuse.
Aga okei, see on, räägime natuke veel neid numbreid siin selles mõttes lahti, et, et te ju näete seda statistikat, okei, teil on alles praegu üheksa kuud on ju, aga te ise olete väga palju üürinud ja näinud seda maailma, et. No mul on mitmed noh, tuttavad, suured ärimehed, kes tegelevad ainult äri kinnisvaraga, noh, esiteks sellepärast, et marginaal on parem, eks. Aga teine on ka see, et ikkagi hästi valusad kogemused on sellega, et kokkuvõttes see remont, mis on vaja selles uhkes korteris pärast teha, on vaata, et sama kallis kui see kogu süüriraha, mis said selle perioodi eest, eks on ju. Et kuskil siin on ikkagi nüüd catch, et kas teil hakkab mingi statistika ka välja nagu kujunema, et, et ütleme keskmine rentnik, et noh, et ma ei tea, kui lagastav ta sõna otseses mõttes nagu on, on ju, et noh, et kas tegelikult sellest. Sellest väiksest tasust, sellest kindlustusest, ühesõnaga ma ütlen, et kindlustusi toimub ka selle põhimõttega, et, et enamikel juhtudel tegelikult kindlustust ei ole vaja. Ehk siis see premium arvutus ja kõik see on ju, see läheb sellesse, sellesse maailma. Et kuidas teil praegune kogemus on, et noh, see süsteem ei saaks ju töötada, kui iga korteri üürilepingu lõppemise järel peaks, tuleks teha nagu ma ei tea, kas see seinade värvimine, et noh, mis on ikkagi noh, ma ei tea, paari tuhande eurone ettevõtmine, eks, et, et. Et see nagu ei saa nagu töötada, et, et, et mis need nii-öelda niisugused nagu noh, annab meile mingeid numbreid, et me saaksime aru, et, et mismoodi tegelikult see asi välja näeb, et noh, me kõik arvame, et oma seinuvärvi tegelikult tuleb välja, et üheksakümmend protsenti ei olegi vaja näiteks või midagi sellist.
Täiesti selge on, et me kavatseme turu riski ära katta selle kahe koma viie protsendiga ja tegelikult ka siit nagu edasi, et me näeme, et toote edasi arenedes on võimalik seda riski viia oluliselt madalamaks. Kuni, kuni lõppkokkuvõttes üks protsent, mida, mida, midagi sellist. Ja põhjus on, põhjus on nagu väga lihtne. Jällegi, kui mingi kindlustusselts üritaks teha samalaadset toodet samalaadsete kaitsjatega nagu meil ja müüa seda näiteks kinnisvaraettevõtete kaudu, kõlab väga, väga hea mõte. Siis ma väidan, et see toode oleks väga julmalt kahjumlik nende jaoks. Kuna meie oleme mitte nagu maaklerid, siis kindlustusmaaklerid või agendid, kes, kes müüvad kindlustust, vaid me oleme loonud üürilepingu teenuse. koos teatud garantiidega ja nendest riskidest või nendest garantiidest tekkinud riskid siis kindlustanud meie partneri Ergo juures, siis meie istume ühes paadis omanikuga, oleme võtnud väga-väga suure riski ja siis anname väga suure kaitse. Aga. Teisest küljest meie oleme selles situatsioonis kindlustusvõtja, ehk et need on meie, meie enda riskid ja meil on oma platvormi tingimused ja kui me näeme, et mingi risk hakkab realiseeruma, mingi, mingi asi juhtub, me saame sellest esimesena teada. Ja praktiliselt alati me oleme võimelised lahendama selle situatsiooni ära, nii et kahju ei teki või ta tekib üliminimaalsena võrreldes, kui, kui me laseksime lihtsalt asjadel juhtuda.
Aga selle asja teine pool on nüüd, sa mitu korda oled nagu natukene juba maininud, et, et ma saan aru, et minust kui väiksest vaesest korteri üürijast, aga on sul mingi baas, ühesõnaga, mul on mingi skoor küljes. Mingi, mingi ajalugu, mingi, mingisugune tagasiside ja see saab olema sinu sellise riskihinnangu A ja B, ma saan aru või, et, et ainult krediidi infost ei piisa.
Täna me esimese sammuna kasutame Eestis põhiliselt siis krediidiskooringut. Aga see on, et lihtsalt välja lõigata kõige selgem kriitilisem risk ehk et need inimesed, kellel on ikkagi nagu korduvalt-korduvalt olnud maksehäireid või siis krediidiinfo andmetel on nendel nagu väga suur risk sattuda järgneva aasta jooksul maksehäiretesse.
No aga kui ma olen lihtsalt maksejõuline jobu, noh, maksejõuline seinte sodia. Jah,
tõsi, ehk. Väga, väga õige point, et tegelikult enamik riskidest ei ole siis mitte inimeste sissetulekutega seoses, vaid inimeste käitumisega. Ehk selline behavior scoring on asi, mida, mida me ehitame, mis on nagu selgelt nagu aja jooksul tekkiv. Ehk, et hea käitumine annab sulle võimaluse elada seda kiiret, lihtsat ja paindlikku elu kuni selleni välja, et, et võib-olla sa kunagi ei peagi maksma mingi, mingit lisa. Sa oled, sa oled ju juba meie jaoks nagu valideeritud, et, et sinuga riskid puuduvad, eks ju. Samas on nagu selline teine ots, et kui me räägime näiteks maksehäiretest, siis täna võib sinu krediidiskoor olla super hea. Aga mitte miski ei garanteeri, et see järgneva aasta jooksul, kui sa seda korterit üürid, siis ma ei tea, naine jätab su maha, sa hakkad jooma, kaotad töö ja juhtub igasuguseid koledusi, eks. Et, et mitte keegi ei ole võimeline tuleviku ette nägema.
Aga mis siis saab, et ütlete rendilepingu ülesse peale kohe, nii kui on näha, et üks makse ja häire on nii, on kohe, et oop-op-op-op-op-op.
Me saame teha siis enamiku liigutusi võlaõigusseadustiku raamides ehk et kui see on üks maksehäire, siis, siis keegi ei saa sinuga üürilepingut lõpetada. Aga me saame. Ütleme, kui, kui inimene ei saa maksta üüri viiendaks kuupäevaks, mis oli kokku lepitud, tegelikult ta teab seda ju ette. Kui, et, et mul lihtsalt ei ole see, kuhu neid vahendeid, kui, kui sa võtad meiega ühendust ja ütled, et kuule, et ma viiendaks ei saa, aga, aga, aga viieteistkümnendaks küll. Ja, ja sa seda päriselt teed, siis tegelikult nagu selle käitumise mõttes on sinu risk väiksem kui võib-olla inimene, kellel on raha arvel küll, aga kes ongi nagu Hendrik mainis jobu.
Aga siit teiselt poolt teil tekib ju vastu päris suur selline nagu halduskoormus, noh, et, et ühest küljest, eks ole, puht nagu kliendihaldus, et noh, kuule, et ma, ma ei tea, et kas sa saad homseks makstud, miks sul eile polnud laekunud kuni selleni välja, et, et noh, midagi tilkus, eks ole, kuskil oli mingi kahju, kes on süüdi, kes selle nüüd ära parandab, et, et see on selline igapäevane, noh. Meeletu haldus, kes seda, kas te seda teete ka ise või, või kust see tuleb?
Vaata, see, see, mis tilgub, see puudutab siis kinnisvarahaldust, mida, mida meie ei tee. Ei no, aga
kui sealt kahju tuleb, siis on see juba teie laual ju kohe.
Tõsi, aga selliseid asju ei juhtu väga palju, absoluutne valdav osa probleemidest on inimestevahelised. Me juba päri, päris elulisest praktikast teame, et suurusjärk üheksakümmend viis protsenti inimesi, see on väga konservatiivselt öeldult, kui nad allkirjastavad mingi lepingu, siis tegelikult nad ei tea, mis vastutuse nad on võtnud ja millised on käitumisjuhised ja, ja normid. Ma arvan, teil kõikidel on kodukindlustus olemas, et, et kui ma esitaks küsimusi, et, et mis seal nagu kirjas on, siis mitte keegi teist ei teaks. Kui ma esitaks neid küsimusi ka kindlustusseltsi inimestele. Sul on
täna, no ütleme noh, kogu austuse juures on ju, aga pigem vähe kliente ja, ja ühel päeval, kui läheb meeletult hästi, on ju, ja sa oled võib-olla unicorn, nagu meil seal Taavi selja tagant paistab, siis sul võib-olla on kümme miljonit klienti. Ja, ja noh, kui seal juba nendest, ma ei tea, kolm protsenti on maksjatega hiljaks jäänud, omanik on seljas, sa pead hakkama teistpidi, eks ole. Noh, faktooringut sisuliselt tegema omanikule, et kas see mingis skaalas on see ikkagi ju hästi suur halduskulu, et kuhu te plaanite selle lükata? Või automatiseerida.
See on tõsi, aga me näemegi, et absoluutne valdav osa probleemidest on tegelikult standardsed. See ei ole välja tulnud jällegi sellesama, mis, mis ma rääkisin selle turu killustamise pärast. Kui viimased sada aastat oleks see turg olnud nagu selline hästi läbipaistav nagu, nagu börs või, või midagi sellist, siis oleks need protsessid ammust ilma optimeeritud ja, ja selliste kindlate nagu flow'de ja, ja tegutsemisreeglite järgi. Kuna kaks, kaks eraisikut saavad kokku, võib-olla üks on mingi viis korda üüril andnud, teine nagu viis korda üürinud, siis tegelikult nende selline suhe on alati unikaalne, kuna nendel puudub kogemus sellest muust, muust turust ja, ja parimatest võimalikest lahendustest. See, see on asi, mida, mida me ehitame ja kus me näeme nagu meeletut potentsiaali, siis skaleerimise ja optimeerimise osas.
Me läheme järgmises plokis, räägime teie laienemisest ja uutest turgudest, aga ma korra küsin ühe viimase küsimuse siia plokki veel, et, et kui täna näiteks kellelgi on üürileping olemas. Ja nüüd tunneb, et oot, et see on jumal lahe, et aga ma tahaks kõik oma kinnisvara viia nagu selle rendini peale või siis vastupidi, et oi, et mul on siin üks üürileping ja ma tahaks tegelikult oma tagatisega tagasi saada, on ju, et noh, et, et teeks nagu üürileandjale ettepaneku, et läheks rendini peale, on ju. Kas see variant on ka võimalik?
Siis, kui mõlemad osapooled on nõus, et sisuliselt uus leping meie platvormil sõlmida, see on nagu üli, ülilihtne, teostatav mõne minutiga ja, ja täiesti okei.
Aga noh, seal läheb ikkagi see, et kokkuvõttes selle käigus, siis omanik peab olema nõus, et tagastab selle raha, mis ma tema jaoks olen hoiule jäänud.
Just, just.
Okei, nii, aga teeme siit pausi.
Restart.
Restart läheb edasi. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on, on Alain Aun, ettevõttest Rendin ja me ikka kuidagi kogu aeg põrkame selle vastu, et, et õudselt nagu keeruline äri on, kui kellelgi on mingi selline noh, korralik patakas raha taskus. Siis ta ei taha seda nagu tagasi anda või ta ei taha seda maksta või siin see tuhat euri käib siin nagu see surnud koer üle aia. Nii ja naapidi, ma lõpetasin eelmise lõigu ka sellega, et olemasolevat lepingut on keeruline ümber teha, sest omanikule läheb see maksma tuhat eurot.
Ei, selles mõttes ma lõpuks ometi hakkan aru saama, et Alain ütles küll, et saatis mulle pakkumise, tulla investoriks kevadel on ju, aga mõtlen ausalt, et, et ju ma ei saanud aru või ma ei näinud seda emaili oma selles suures pusas on ju, et, et aga. Aga ma hakkan aru saama ja ütleme ausalt, et täitsa tundub, et kõva asi, ehk siis, et noh, iseenesest probleem on ju õige. Usaldamatus on suur kokkuvõttes, kui kõik osapooled võidavad ja, ja üürile andja saab lisaks veel ikka suurema kaitse, eks, et noh. Kasvõi ka selle koha pealt, et ju on teate lugusid, kus isegi Airbnb puhul on sellist situatsiooni, kus tuled vaatad, oi, viimased nii-öelda ühe üürnikud on ka videomaki kaasa võtnud kogemata. Et, et selles mõttes täitsa arusaadav, aga räägime, meil on üks klokk jäänud, et Alain räägib tulevikust. Et Henrik mainis Poolat. Nii, miks pole?
Terve hunnik põhjuseid. Ühest küljest oleks võib-olla loogiline, et, et me vaataksime kõige suuremaid turgusid a la Saksamaa, aga. Selgelt on nagu sinna minekuks tarvis rohkem ressurssi kui, kui see, mis meil praegu on. Teine asi on, kuna iga turg on üsna spetsiifiline, me näeme, et, et see meie toode hetkel on umbes universaalne kaheksakümne protsendi ulatuses ja umbes kakskümmend protsenti me peame igal turul lokaliseerima. Kuna me tuleme turult. Kus, kus mahtu praktiliselt ei ole, eks, et Eestis on nagu maksimum kusagil mingi sada tuhat üüripinda, mis on siis nagu ma ei tea, Berliini üks linnaosa. Siis me oleme nagu nullist ehitanud kõike niimoodi, et me saaksime võimalikult kiiresti lokaliseerida ja skaleerida ja meile tundub, et me oleme selle nagu päris hästi läbi hammustanud. Ja
tehniliselt ei tundu üldse nagu väga keeruline, et selles mõttes see, et sa oled selle välja nuputanud, see on ülikõva. Tehniline teostus, see, et ta on skaleeritav, täitsa usun, saate hakkama, see ei ole, siin ei ole midagi väga ületamatut seesama, et noh, et kokkuvõttes ikkagi transaktsioonide arv jääb nii-öelda miljonitesse, mitte miljarditesse, eks ju, on ju. Aga, aga just, et aga just nagu see sama müük, turu tundmine, kas teil on Poolas mingi oma, mingi hea müügimees leitud, on ju?
Kindlustuspartner. Üks, üks põhjustest on see, et meie partner Eestis on ergo kindlustus. Väga, väga toredad innovaatilised inimesed, kellega koos on siis nagu kindlustusmaailma mõistes nagu meeletu kiirusega aretatud toode. Kuna siis struktuuri järgi on ErgoBaltikum, kuulub siis ErgoPoola alla, siis meil tekkisid nagu väga-väga head võimalused ja kontaktid tegelikult nagu minna siis sinna poola nagu, nagu number üks mehe kaudu, ehk et. Ergo siis Poola, see on Ergo Hestja on kindlustusseltse nimi presidendi kaudu ja me näeme, et me saame selle kindlustuskomponendi hästi kiiresti turule tuua. Võrreldes sellega, et noh, me peaksime minema näiteks Hollandisse ja hakkama kusagilt alt välisuksele koputama.
Ja, aga te peate ikkagi nähtavaks tegema, et noh, Eestis ka, et te olete Kinnisvara24 küljes, ma pean tunnistama, ma ei ole ammu nendest portaalid surfand, eks, et vanest ajast mäletan, et. Et City24 ja KV olid need kõige kõvemad, on ju, et ma ei tea, kas nad jätkuvad kõige suuremad või mitte, eks, aga. Aga, et sul on vaja ka kohe ikkagi ju sellist nii-öelda portaali partnerit ja, ja, ja sedasama nii-öelda noh, nähtavust, on ju.
Meil on kontaktid ja me praegu oleksime, kui ei oleks koroonat, me oleksime praegu juba Varssavis ja paneksime siis paika kõige suurema kinnisvaraportaaliga, kelle omanik on OLX Grupp, kes ma arvan, suurusjärk kahekümne kolmes riigis toimetab. Nendega juba, juba ühist ärimudelit. Hetkel see liigub natukene aeglasemalt, kui me tahaksime. Aga jah, meil on sisuliselt olemas kindlustuspartner, meil on marketplace ja meil on Poola country manager Andreiga juba olemas. Okei,
aga mõtlengi, et kas kokkuvõttes rendin lõikab maakleri välja ka või ei lõika või? Sest kokkuvõttes see maakler oli ka noh, mõnes mõttes täiendav garanti, et noh, et, et ei ole päris murka, et mul ei panda nagu sihukest lepingut nina alla, mis on noh, siga ka ei söö, vabandust, on ju, ma ei tea, kakskümmend lehegi juriidilist teksti, on ju, et. Et kas noh, ja korterit võib ju näidata ka korteriomanik, on ju, et noh, selleks ei ole vaja maaklerit, on ju, et noh, et, et. Kas on kokkuvõttes, on selle maakleril lõpuks ikkagi väärtusi või ei ole selles, selles, selles ärimudelis enam?
Tead, me mitte keegi ei tea, eks, et, et kuidas täpselt liiguvad tehnoloogiad, aga ma väidaks, et sellises hoomatavas tulevikus on maakleriga koht olemas. Jällegi sellesama UK näitel, kus tegelikult on omanikule suhteliselt okei, selline nagu virtuaalmaakleriteenus olemas läbi, läbi mitme ettevõtte. Siis noh, kaks, kaks, kaks lihtsat asja, üks on see, et, et kus omanik vajab a la omanik elab välismaal, ta vajab, et keegi toimetaks tema eest. Ja teine on mugavus, mugavusteenus. Jah, ma võin teha küll ise, aga las keegi toimetab minu eest ja. Ei ole näha, et, et see trend nagu hetkel nagu kardinaalselt muutuks kusagil.
Aga ma siis mõtlen, et aga see kolmas ängel see, et on täiendav variant, et kuulge, et uus maa, teie maakler parsetas mulle selle jama siin, on ju, et noh, et, et. Et, et see, et see nii-öelda leeg või ütleme, see jalg lõigatakse nüüd ära, et seda, seda jalga enam ei ole, jääbki ainult mugavus. Pluss siis see, et, et kui mingi kohal ei ole, et, et siis nagu distantsilt saan juhendada oma maaklerit.
Jah, tõsi, me, me võtame vastu kõik, kõik, kes meie uksele koputavad ehk, et lepingu koostaja võib-olla nii maakler kui üürileandja ehk eraomanik meie mõistes. Ja sellega on okei, et kuidas turg hakkab ise käituma, siis noh. Lisaks rendinile on siin nagu suured, suured ülemaailmsed trendid, eks. Et ma arvan, et kui kindlustus või siis kinnisvaraettevõtetel on see hirm, et trendin lõikab nad välja, siis noh, nende asemel ma pigem nagu esitaks sellise klassikalise, konservatiivsete ettevõtete küsimuse, et, et mis juhtub siis, kui Amazon tuleb minu turule. Et kui kusagil tekib mingi süsteem, mis on nagu ülimugav, ülioptimeeritud, mida on siis kinnisvaraettevõtetel neile vastu panna, et sa võid küll olla nagu maailma kõige tublim hobusega kündja, aga, aga kui teised vanad sõidavad traktoriga, siis see konkurents on nagu suht lootusetu, eks.
Pluss, ma ei tea, et kuidas Poolas näiteks on, aga Eestis on ju traditsiooniliselt ju maksab seda maakleritasu, see, kes korteri noh, üürile võti, eks ole, see, kes sinna elama läheb. Minuga omaniku poolt vaadates jumala eest, ma saan tasuta mingisuguse teenuse, noh, andke minna. Ja, ja see võiks muutuda, eks ole, siis kui me saaks panna portaali üles, et noh, ilma maakleritasuta ja osa neid ju kortereid seal ka on. Aga, aga ma arvan, et eriti nagu paremate korterite peale on valdavas osas, ütleme, arenenud maailmas on pigem on selliste korterite defitsiit. Kes tahaks odavamalt seda, seda asja välja anda.
Kusjuures siin, siin on üks nüanss, et me oleme kogu aeg rääkinud, et üürnik maksab tasu, aga tegelikult on omanikul võimalik valida, kes seda tasu maksab. Ja see tekkis meie turule tuleku päris alguses, kui tekkis koroonakriis ja Eestis tulivad siis pikaajalisele üüriturule lühiajalised üürikorterid ehk sisuliselt Airbnb korterid ja tekkis oluliselt suurem pakkumine. Siis omanikud ise palusid, kas saaks teha niimoodi, et, et meie maksame rendintasu, siis on mul oluliselt lihtsam leida uut üürnikku. Ilma tagatises rahata ei pea seletama, et veel mingi kümme või viisteist eurot on nagu kuus lisaks, nagu, nagu väga-väga lihtne diil selline ja, ja see töötab päriselt.
Kas see allkiri on ka kuidagi eluliselt vajalik teie teenuse tarbimiseks või, või, või saate ka minna rikida? Paberi peal tehakse asju?
No eks me, kui hakkaks nüüd ette kujutama, et kui eskaleeritav on paber, et.
Aga kui riigis, kus ei ole digialgirja kui sellist, kuidas sa allkirjastad neid?
Kusjuures meil tekkis mõni aeg tagasi üks partner siis Tšiilis, kes väga-väga tahtis meid sinna turule, oli valmis organiseerima ja finantseerima, aga koroona tuli, lõi, lõi sellel plaanil nagu jalad alt ära. Siis see on nagu riik, kus üürilepingu sõlmimine on notariaalne tehing. Ehk et maakler laseb inimestel allkirjastada, teeb koopia nende passist ja siis läheb notari juurde, kes lööb kolmekümne dollari eest alla templi. Ja siis tegelikult me mõtlesime välja flow, kuidas me sellega ka hakkama saaks.
Kusjuures siin on üks huvitav trend maailmas toimumas, et noh, meie, eestlased oleme kogenud seda turvalist digiallkirja juba noh, siin paarkümnendit, eks kakskümmend aastat ja oleme nii-öelda ära harjunud selle mõttega, et noh, et, et noh, see on nagu. Ainuvõimalik ja nii muudmoodi teha ei saagi, on ju, ja, ja, ja viimasel ma just sama covid'itu ka, et viimastel kuudel ma olen järsku vaadanud, et järjest rohkem ikkagi pannakse sihukest kunstlikku allkirjastamist. Erinevates eriprotsessidesse sisse, et sa lihtsalt lööd kuskile alla klaviatuuri pealt näiteks Taavi Kotka, see pole teie allkirjaga mingit pistmist. Ja noh, püütakse luua mingit jälge, et, et need seal noh, et ikkagi oli, et, et ühesõnaga, et on väga suur tõenäosus, et arvata, aga oli Taavi Kotka, meil päris kindel ei ole, aga noh, keegi igatahes kirjutas sinna Taavi Kotka on ju, et noh, et, et ju siis äkki nagu noh, peab, on ju. Ja mängitakse tegelikult selle riski peale, et üheksakümmend üheksa protsenti asjadest ei lähe kohtuni.
Aga niimoodi, aga niimoodi ongi. Jah, sorry.
Ja kui läheb kohtuni, et noh, et, et siis noh, võtame selle ühe protsendi kahju sisse, ütleme, et, et ups, et näed, et meil tegelikult ei ole mingit tõendit, et, et seal arvuti taga oli Taavi Kotka, on ju, et.
Ma, ma arvan, et, et kui me sinuga sõlmiksime paberil lepingu, siis mul võtab umbes kolmkümmend sekundit aega, et õppida sinu allkirjad piisavalt hästi järgi tegema. Kui me sõlmime digitaalselt mingit, nii.
Küsimus ei ole selles, küsimus on selles, et mis on kohtus tõendav, mis ei ole tõendav, eks, on ju, ja kui sul Kes on harjunud paberil toimetama ja ütleme niimoodi, et jah, sa võid nagu fake'ida mu selle allkirja sinna, seda peab allkirja ekspertiisiks ja nii edasi. Siis selleste asjade jaoks on olemas mingid kohtu, noh, nende protseduurikad, nad oskavad selles ökosüsteemis käituda, on ju. Aga ma ütlen, et täna ei ole veel maailm avastanud seda ei USA-s ega Saksamaal, et, et mis saab siis, kui inimesed hakkavad massiliselt minema ja ütlema, et teate, et, et see ajatempli all olev mingi kritseldus, et noh, et teie eeldus, et selle arvutaga olin mina. Et see on nonsense, see oli võib-olla mu õde, see oli mu naine, see oli mu laps, on ju, et. Ja näiteks noh, norrakad ongi võtnud selle ju attitude'i nagu riiklikul tasandil, et nad on otse ära öelnud, et nende jaoks mugavus ja kiirus on alati olulisem kui turvalisus. Ehk siis see fakt, et nagu, et seal seadme taga oli konkreetselt see inimene, et see inimene võttis kohustuse, et see tegelikult ei ole nii relevantne kui see, et saab selle mugavalt tehtud.
Leping, üürilepingu allkirjastamise mõistes on see väga madala riskiga tegevus. Sisuliselt sa võid ka lepingu kinnitada, mis iganes asjaga. Sa tegid, sa tegid makse just nimelt, ehk et kui sa oled saanud korteri võtmed sinna sisse kolinud, maksnud esimese kuu üüri, maksnud nagu rendini tasu. Et kust kohast nagu tekib see võimalus, et sa pärast hakkad kohtus tõestama, et sa ei ole üürilepingut sõlminud ja sa ei tea, kuidas sa sinna korterisse sattusid?
Aga me jõudsime praegu väga hästi selle tulemuseni, et, et noh, jällegi noh, Eestis ka on ju, on notarid ennast suhteliselt sisse söönud turule kunstlike tehingutega, et noh, mõtlen, ma siiamaani sa aru, mis näiteks korteri ostul on notariaalne tehing, et. Et mina oma juristiga, sina oma juristiga lähme kolmanda juristi juurde, on ju, et noh, jaburdus juur õudus on ju, et noh, et, et, et seda ei ole sinna vahele vaja. Et, et see on ikka järgmine suurem muutus, suurem raputus, mis tulemas on, et, et see. Nõus. Ei, see kiht kaob ära lõpuks.
Just hiljuti olen teinud paar notariaalset tehingut, mis oli nagu täiesti selline kultuurišokk.
Nii, aga ühesõnaga, meil on veel kaks minutit. Poola saab võetud selle rahaga. Mis, ütleme niimoodi, et kui me aasta pärast siin tagasi kutsume, kuhu peab olema rendini jõudnud, et mis teie MRR peaks olema, palju te kliente peaks olema?
Me, meie järgmise aasta ülesanded on suures plaanis kaks. Üks on see, et, et me tõestame, et me sama kontseptsiooni suudame viia Eestist välja. Ja teine on see, et me suudame ehitada siis sellise orgaanilise kasvu mootori. Me oleme avastanud, et sellel turul jällegi tänu nendele samadele asjadele, mida ma olen korduvalt rääkinud, siis killustumine ja nii edasi, on väga-väga palju ressurssi, mis ei ole mitte kellegi praeguse tegelase, siis nagu ärimudeli osa ega too neile otsest kasu. Ja me kavatseme kõik selle üles korjata ja ehitada süsteemi, mis, kus, kus iga inimene ongi ükskõik, on see omanik, maakler või üürnik, astub meie uksest sisse ja toob meile ajapikku ühe uuse inimese sinna.
Eks see kokkuvõttes tegelikult ikkagi ongi jah, skaleerimise ülesanne mitte tehnoloogia poole pealt, vaid turunduse ja müügi poole pealt, eks. Aga oli, aga oli väga huvitav. Henrik, võtad kokku?
Ja, ma just vaatan, me peaks hakkama tegema nimekirja nendest inimestest, kelle, kellele me oleme öelnud, et, et kohtume siis aasta pärast, sest aastad muudkui lähevad ja väga paljudega me ei kohtu aasta pärast, mitte sellepärast, et neist ei oleks midagi saanud, vaid et me unustame ise Taaviga ära ja uued tulevad peale. Kui
ikka uus raund tuleb, siis toastab ka pressiteade ja siis me kokkuvõttes natuke leiame ülesanne. Mul
on, mul on lihtsam lahendus, ma teen kalendrisse märke ja bing'in teid aasta pärast.
Selge, aga aitäh, Alain ja palju edu siis uuele idufirmale rendin ja restart on eetris jälle nädalaja pärast.
Restart.