Uus fond võimaldab kiiremini miljonäriks saada

Head Restarti kuulajad on, laupäev on teine, jõulupüha, kas see meid ei väära, me oleme ikka eetris ja täna Henrik Roonemaa juhtimisel. Soovime Taavi Katkale head puhkust, aga mul on kaks külalist, et Taavist jäävat suurt stuudioauka täita. Meil on külas Lauri Isotamm ja Rando Rannus sellisest investeerimisfondist nagu Siena, tervist teile.

Tere, Henrik, rõõm on siin olla, tere, tere.

Ja Lauri, Irando, Siena on Eesti maastikul päris uus tegija, et suhteliselt äsja saite, ma ei tea, paberid või failid, mis tänapäeval vaja on, selleks saite kätte, et oma tegevust alustada. Kui, kui vana te nüüd siis olete, loeme nädalates või päevades?

Ja, ja tere veel kord kõigile kuulajatele ka. Et osaliselt vastab tõele, mis sa ütled, et, et fond, mille me asutasime, on nüüd tõesti tema vanust võib lugeda päevades. Aga Siena ise on, on veidi vanem üritus ja et, et me oleme nüüd juba aastaid tegutsenud ja, ja põhiliselt siis ingelinvesteeringuid teinud startup maastikul ikkagi juba juba mitmeid aastaid. Ja sellises sellises formatsioonis, et, et inimesed meie tiimis. On, on investorid ja üsna aktiivsed investorid olnud isegi juba aastakümneid. Aga jah, nii et, et fond on, fond on uus, fond on just loodud, registreeritud finantsinspektsiooni poolt ja püsti pandud formaalselt siis eelmisel nädalal.

No ma olen aru saanud, et, et investeerimisfondi on, eks ole, igasuguseid, aga Siena vähemasti Eesti mõistes on, on kuidagi veidi teistmoodi fond. Võib-olla, Rando või Rando, seleta lahti, et mis teeb Siena eriliseks?

Tervitus ka minu poolt kuulajatele, et tõesti me siin mõnda aega arutasime, vaatasime ökosüsteemile otsa, et mis, mis siin nagu puudu on ja vaatasime muu maailma trende ja jõudsime arusaamisele, et meil on selline huvitav komponent puudu nagu. Järelturutehingud ehk inglise keeles öeldakse secondary transactions. Mis see siis tähendab, on see, et, et kui me vaatame praegu meie edukaid start-up'e, siis seal on päris mitmeid ingelinvestoreid, töötajad, endise töötaja founder'id. Kes paberi peal on, võib öelda isegi noh, miljonärid, aga päriselus elavad ikkagi palgapäevast palgapäevani. See ei ole eriti mitte likviidne vara ja seetõttu. Neil on vaja mingi hetk saada kuskilt raha, et noh, natukene paremini elada. Sa

mõtled siis inimesi, kes on, ma ei tea, start-upide asutajad või näiteks varased töötajad, kellele on antud Kamaluga optsioone, need, need on muutunud osaluseks. Aga, aga kuni start-up ei ole exit'it teinud, mis võib võtta näiteks kümme aastat, siis need inimesed ka ei saa noh, nii-öelda ei saa oma varandust rahaks teha ja ei saa ilusaid asju osta.

Täpselt nii ja kui me vaatame trendi, siis tegelikult startupid on üha pikemat aega niimoodi. Private mode, et nad ei lähe börsile, see on USA-s üsna tavaline trend, aga meil ka. Et, et selles mõttes on vaja tekitada likviidsust inimestele, et nad saaksid. Ka siis näiteks ingelinvestorid saaksid uuesti investeerida järgmistesse start-upidesse. Või noh, muid vajadusi rahuldada.

Aga seda on Eesti ajakirjandusest ka ju lugeda olnud, et, et siiamaani on seda tehtud, ma ei tea, kas põrandaalune on õige sõna, aga noh, ütleme. Natukene mitteametlikumas vormis, et ma ei tea, kusagil PHP foorumis keegi ütleb, et müün Cleveroni aktsiaid, eks ole, ja siis keegi ostab, et mingi noh, tegevus on ju käinud tegelikult.

Just, just, just, just. Isegi võiks öelda, et. Et, et see tegevus on niisugune natuke kaheharuline olnud, et, et üks pool sellest ja võib-olla natuke jah, nähtavam pool ongi, ongi olnud see, millest sa just Hendrik räägid, et. Palju pisikesi tehingu soove ja, ja päris palju ka väikeseid tehinguid, täpselt nagu sa ütled, kas Cleveroni või, või mõne muu startupiga, et, et neid on toimunud ja neid toimub. Aga need tehingud jäävad ikkagi suurusjärku mõni tuhat eurot, võib-olla mõnikümmend tuhat eurot. Teises otsas, mis on ka täiesti nähtav olnud ja millest on ka päris palju räägitud ka siin meedias, on väga suured tehingud. Mitu korda on, on siin olnud üsna aktiivselt radaril näiteks Transferwise, kus kohas on mitu suurt sekundäritehingut toimunud, need on nõustatud globaalsete tegijate poolt nagu Goldman Sachs, eks ole, on, on toimunud placement'id ja seal ikkagi mõõdetakse suurust juba nagu mitme saja miljoni dollariga. Aga kus me nägime, et kus täpselt on, on tegelikult kõige suurem puudus ja kõige suurem vajadus on suurusjärk mõni miljonit. Ja see on täna üsna tühi auk. Ehk siis, kui keegi Funderitest näiteks või töötajatest tahab müüa mõne miljoni väärtuses oma osalust mõnes ettevõttes, mis võib-olla on väärt juba sada või, või rohkem miljonit. Siis täna ei ole väga head kohta, ei ole väga head kohta, kuhu seda müüa. Pole väga head professionaalset vastaspoolt, kes, kes aitaks sellise tehingu ära viia, läbi viia. Mis on toimunud ja kust me ise ka pihta hakkasime, mõned aastad tagasi oli, et, et me proovisime täpselt sellises suurusjärgus tehinguid teha niimoodi ad hoc baasil. Pannes kokku sündikaadi ja, ja tõstes kapitali siis konkreetselt ühe tehingu jaoks. Oleme mitu asja teinud ka, aga no mis seal probleem on, probleem on see, et, et kui sa lähed kellegi käest midagi ostma, täpselt teadmata, palju sul selle tehingu jaoks raha on ja kas see tehing täpselt juhtub, siis, siis, siis see on üsna keeruline läbi viia, üsna keeruline koos hoida ja, ja üsna keeruline ka nagu kindlat juttu rääkida müüjatele.

Aga kust sa üldse sellises olukorras selle müüa leiad, et noh, ma saan aru, et sina tahad osta, onju, vaatad ringi, et no Bolt, et siis hakkad vaatama LinkedInist, et varased töötajad või noh, see on ka omamoodi kunst, eks ole.

Kindlasti, aga noh, ütleme, et. Üha rohkem, kui me nüüd räägime siin ökosüsteemi sees teiste investoritega, siis see sõna hakkab levima ja. Ja tullakse ise juba jutule, et öeldakse, kuulge, aga mul on see tükk seal ettevõttes, et kas seda on võimalik kuidagi realiseerida, et ja noh, nüüd, kui me nagu avalikuks tuleme tegelikult. Siis see info hakkab veel paremini liikuma, et lisaks teeme hea meelega koostööd ka teiste regionaalsete riskikapitali fondidega, kelle portfellis tihtilugu need meie edulood on. Ja nemad saavad teha juba introsid ja rääkida, mis seisus on konkreetsed, konkreetsed ettevõtted ja kas seal on nagu potentsiaali teha sellist järelturutehingut.

Jah, Lauri, räägi. Tahtsin siia lihtsalt niisuguse nüansi juurde võtta, et, et noh, kõigil on ilmselt kuulajatele paljudele, ütleme siis nii, on tuttav Steve Jürvetsoni nimi, et, et Eesti soost võib öelda vast kõige kõige kuulsam globaalne riskikapitalist, et. Tema on just öelnud seda, et, et secondary, secondary tehingud sellised, sellised nagu ka meie fond neid teha kavatseb, et, et on väga head just sellepärast, et see aitab Funderitelt maha võtta seda kohutavat suurt survet, mis tekib sellest, et, et kogu su, kogu su varandus, kogu su elu, kõik on seotud põhimõtteliselt ühe, ühe suure potiga, su munad on kõik täiesti ühes korvis ja see hakkab tahes-tahtmata nagu psühholoogiat mõjutama inimestel ka. Ja nii, et, et kõigi investorite huvides üha rohkem on see ja üha rohkem seda mõistetakse, et, et kui founder'itelt natukene aidata seda survet maha võtta, lasta neil natukene enda enda osalust likviidseks teha, võib-olla veidike kõrva kõrvale panna, võib-olla veidikene investeerida uutesse ettevõtmisesse ka kõrvalt. Et see aitab tegelikult founder'itel paremini oma tööd teha ja paremini investorite vara kasvatada, nii et. Et see, et, et teised investorid selliseid strateegiaid toetavad, et see on, on, on pigem noh, üha, üha sagedasem ja üha harilikum, et.

Ma olen küll aru saanud, et siin arvamused Lauri selles osas, mida sina kirjeldad, et lähevad väga lahku, et ta on ikkagi terve koolkond ja investoreid, kes ütlevad, et. Et noh, kõige suurem viga, mis sa investorina saad teha, on, on lasta asutajal, eks ole, oma mõned miljonid välja võtta, et noh, kohe nälg kaob ära, tekivad hobid, tekivad huvid, on ju. Reisikene siin maamaja seal ja noh, see nälg kaob ära ja ta vaatab, et oh, on ju, mul. Ma ei tea, viis aastat tagasi, mul ei olnud üldse mitte midagi ja nüüd mul on näiteks, ma ei tea, kolm miljonit, et noh, elutöö on nagu tehtud või te ei usu sellesse või?

Kalibreerimise küsimus, ei usu, lühike vastus on, et ei usu ja ei usu sellepärast, et, et meie kindlasti enda fondiga ei sihi ettevõtteid, kuskohas Funderile kaks või kolm miljonit eurot oleks see, mis tema nalja rahuldab. Et see on pigem ikkagi, pigem ikkagi näpuotsaga midagi, et natukene võtta maha kõige akuutsemat survet.

Ja vaadates trendi, siis tegelikult ütleme kuskil viis aastat tagasi Silicon Valleys oli suht sama sentiment oli, et. Et enamik VC-d nagu vaatasid secondary deal'idele nagu natukene nagu noh, see on nagu hall ala, et see ei ole hea. Nüüd viis aastat hiljem just noh, tsiteerisid mind siis Steve Jürvetsoni, kes kiidab seda heaks. Dave McClure on ise loomas oma secondary fondi. Et, et siin tegelikult see olukord on muutumas ja muutunud, et ollakse valmis üha rohkem tegema neid tehinguid.

Mis, aga mis selle, selle üks, üks mõtteviis oli see, mida mina kirjeldasin, eks ole, et teine on see, mida teie kirjeldate, et. Et anname siis, ma ei tea, mis see hea summa oleks, olete välja mõelnud, et palju see asutaja peaks saama, et tal see nii-öelda surve siis süsteemist välja läheks?

Ilmselt sõltub ka konkreetsest olukorrast väga palju ja et noh, küsimus on ka selles, et, et mille jaoks raha vaja on, et tarbimine on ainult üks võimalus, aga et meie ikkagi pigem üritame mõelda niimoodi ja, ja founder'id on sellele ka siin väga positiivset niukest feedback'i andnud meile, et inimesed tahavad uusi asju asutada. Ja et väga üha rohkem on Eestis founder'eid, kes on väga aktiivsed ökosüsteemi osalised ka inglitena.

Ja vaatame kas või siin neid sedasama näidet seal Transferwise'i puhul, millise lumepalli efekti see on nagu tekitanud ja nüüd, kui Pipedrive tegi ka osalise exiti, siis noh, ma olen kindel, et me näeme seda lumepalli efekti kiirenemist järgmisel aastal samamoodi.

Et ta Skype'ist sai see, sai see trend omal ajal alguse võib öelda ja seda jah, täpselt nüüd sellised näited nagu Transferwise ja, ja Pipedrive ainult täiendavad ja, ja meie tahaksime ka sinna nurka. Väikese täienduse, väikse täienduse anda, et, et võimaldada veel rohkematel founder'itel ja, ja töötajatel uusi asju teha ja, ja, ja kogu seda, kogu seda meie skeenet veel paremaks ja rikolikult.

Oota, aga see on ju nagu kuskil firmas kinni istuva investori jaoks nagu veel halvem variant, et noh, et, et, et nüüd nad lähevad noh, nüüd nende huvi on hoopis mingi uue äri juures ka veel, et nad ei viitsigi enam seda minu, minu asja siin ülesmäge lükata.

No päris nii ei ole, kui sa ikka vaadad, kuidas. Kuidas see Eesti founder'id on, nad on tihtilugu läinud mentoriks, teinud väikse ingly ticket'i, et, et selles mõttes see, see ei tähenda, et sa jätad kõik maha, et kui me räägime, et niimoodi lahkumist, siis pigem on see võib-olla varaajaste töötajate puhul, kes on juba neli-viis aastat juba. Ma ei tea, kakssada protsenti juba panustanud ettevõttesse ja siis tahaksid natukene midagi muud teha. Et aga Funderite puhul, kui on edukas ettevõte, ega see väike likviidsus ei muuda seda suurt sihti, et.

Ja no ma ise mõtleks, et psühholoogiliselt on võib-olla see isegi väga hea, et noh, kui sa saad oma sellise, ma ei teagi, noh, ütleme eluks vajaliku miinimumrikkuse kätte. No me võime seda summat, eks ole, panna kuhu iganes, kas see on viissada tuhat või viis miljonit või kuhugi sinna vahele, aga et noh, et. Et sul on kuidagi, tekib selline tunne, et, et uhhh, et noh, et minu elu on noh, põhimõtteliselt nagu korras või et ma olen nagu garanteerinud selle, et ma ei jää kuuse alla, eks ole, et mul on mingi. Selline hea elamise raha olemas, et see võimaldab sul oma firmat kasvatades, ma arvan, vaadata nendele asjadele teistmoodi, võtta võib-olla suuremaid riske või, või noh, teha asju hoogsamalt või? Täpselt nii. Oled sa nõus, Lauri?

Täpselt nii, täpselt nõus, et, et sa saadki võib-olla rohkem siis vaadata seda ettevõtet sama pilguga nagu, nagu investorid vaatavad heas mõttes muidugi sul professionaalne ja, ja juhi pilk jääb, jääb ikka selliseks, nagu ta oli. Aga et sa suudad võib-olla ennast panna hoopis rohkem ühte paarti teiste investoritega, kes just nimelt, nagu sa ütled, teinekord. Näeksid, et, et võetakse julgemalt riske, proovitaks kiiremini kasvada, aga kui sa oled väga alalhoidlik, sest selle. Kogu su net worth on, on, on kinni pandud sinna ettevõttesse, siis võib-olla tõepoolest sa jätadki mõned riskid ja võimalused kasutamata, sest sa. Võib-olla oled liiga palju just nimelt risk averse, mida sa ei peaks olema founder'ina. Ja, ja just nimelt, kui sa saad, saad väikse likviidsuse endale, siis see aitab sul noh, ka ka mentaalselt jah, paremini kohaneda selle olukorraga ja olla võib-olla teistega rohkem ühes paadis.

Olgu, aga me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame juttu. Me jätkame Restarti ja me räägime täna Siena investeerimisfondist, meil on külas Lauri Isotamm ja Rando Rannus. No me enam-vähem suutsime vist lahti rääkida, et mis see Siena fond on, kuidas see protsess nüüd käib nii-öelda, kelle rahaga, mis ettevõtetesse, kuidas te investeerite?

Me hakkame kaasama endale investoreid, eraisikuid, nii ingleid, tavamajanduse või noh. Me tahame traditsioonilise majanduse äriinimesi kui ka neid, kes on võib-olla juba secondary deal'i teinud mõnes edukamas start-up'is. Family office'id, et erinevad investorid ja siin lähiajal hakkamegi nendega nüüd suhtlema ja siis kaasama neid. Meil on minimaalne investeerimise summa, mis on, on sada tuhat. No avatud jaeklientidele mõeldud või jaainvestoritele mõeldud pakkumist idee. Et teatud piirangud on meil regulatsiooni poolt ette antud. Aga kui meil on see esimene rahasumma meil käes, siis me hakkamegi järjest tehinguid tegema, kuigi tegelikult noh, kui päris aus olla, siis meil juba on. Üle seitsmekümne ettevõtte nimekirjas, mida me oleme ära kaardistanud ja üle tosina on seal, kus me juba teame potentsiaalsest secondary deal'ist ja mõnega juba räägime läbi ka. Et selles mõttes see turg on igati olemas, valmidus on olemas, nüüd tuleb lihtsalt valida see, et mida me tahame ja kuhu me tahame investeerida ja kuhu mitte.

Mis see eesmärk teil on, kui suure summa te tahate siis Eesti, Eesti turu jaoks tõsta?

See ei ole ainult Eesti turg, et meie tegutse, ütleme, primaarne tegutsemisfookus on Baltikum ja Soome. Ja ütleme, selline reaalne sihtmärk, mida me oleme endale võtnud, on kakskümmend viis miljonit järgmise aasta lõpuks, et selle siin, siin esimese kuu jooksul arvatavasti kuskil pool teeme sellest ära. Ja siis järgmise aasta, kui meil on juba mingi track record olemas, siis saame, saame uusi investorit kaasata veel.

Nii et mul peab olema siis vähemalt sada tuhat taskus, kui ma tahan nii-öelda teie selle, teie vankri peale hüpata. Täpselt. Kas ma sain, sain õigesti aru?

Jah, nii see on, et, et see, see piirang tuleb ka, tuleb ka regulatsioonist ja, ja teisipidi ka, et, et noh, küsimus pole ka ainult rahas, vaid, et, et küsimus on ka selles, et, et investoril peaks olema ka piisav ettevalmistus, kogemus ja, ja arusaamine sellest turust ja nendest riskidest, sest ütleme, et. Laias laastus ikkagi on tegemist väga riskantsete investeeringutega kui neid, kui neid võrrelda pangadeposiidi või, või, või mõne muu meie tavapärasele jaainvestorile. Tuntud investeerimisobjektidega, et see on ikkagi riskantne investeering ja see ei tohiks tegelikult investori portfellist võtta väga suurt osa, et, et noh, ideaalne oleks, kui selline investeering ei ületaks siis noh, umbes seal viit protsenti investori kogu varade mahust, et, et tegemist on, on ikkagi väga riskantse tootega.

Aga see, kui palju te, kui palju te ise ettevõtetesse panete või mis see teie keskmine sellise tehingu maht on, kas seal on ka sellised miinimumid, maksimumid või keskmised teil, teil olemas?

Jah, on olemas. Ja on küll, et me noh, miinimum pool miljonit ja maksimum viis miljonit. Aga selline nagu sweet spot või selline keskmine hakkab tulema kuskil kahe miljoni kanti. Mis natuke võib kõikuda, natuke mõnel juhul natuke ülespoole, mõnel juhul natuke allapoole ja plaan on teha siis kümme kuni kaksteist tehingut siin lähima paari aasta jooksul.

No ilmselt, et me just tegime siin hiljuti Jüri Ojasaarega saate Balti riikide idufirma maastikust ja mis Balti riike puudutab, et siis mulle tundub, et väga suur osa sellest rahast ilmselt on sunnitud Eestisse jääma või kas te ise olete mõelnud, et kuidas ta nende nelja riigi vahel siis nüüd jaguneb?

No Rando siin korraks mainis ka, et, et meil on üle seitsmekümne ettevõtte sellises long listis, et see on võib-olla, kui korraks samm tagasi hüpata, et, et see on ka see, mis meid eristab niukest klassikalisest varajase faasi VC fondist või riskikapitali fondist, et nagu neid ka meil siin Eestis juba päris palju on ka, ka Ürio ettevõtmine Change, eks ole, on, on sarnane. Et, et üldjuhul siis niukse varajase faasi VC ei investorid ega ka siis VC ise ei tea veel, kuhu ta raha investeerima hakkab, et, et see on, on sisuliselt black box ja, ja ettevõtted tulevad, kerkivad üles ja varajases faasis siis saavad, saavad finantseeritud. Meie puhul on nüüd, on nüüd hoopis teistmoodi, kõik on pea peal, et ma arvan, et me teame. Päris täpselt, ma ütleks, et võib-olla üheksakümne protsendise täpsusega, et kõik meie need investeeringud, mida me siin lähema paari aasta jooksul teeme. On täpselt juba selles long list'is meil kirjas, nii et, et me teame väga täpselt, kuhu me ennast sihime.

Teil tuleb väga igav järgmised paar

aastat. Kindlasti mitte, ma arvan, et, et just just nimelt vastupidi, et, et just nimelt väga põnev, sest need ettevõtted arenevad pöörase tempoga ja, ja see, mis, mis asju nad teevad, mis asju nad iga päev nagu juurde loovad, on, on päris hullumeelne. Aga tagasi hüpatas see küsimuse juurde, et, et kui me vaatame seda oma long listi, kus jah, on, ma ütleks täna juba peaaegu kaheksakümmend ettevõtet, kes võiksid meie selle kolmeaastase investeerimisperioodi jooksul saada küpseks või siis juba on täna küpsed. Et ma ütleks niimoodi, et, et see kompositsioon on, on laias laastus umbes selline, et üks kolmandik või natuke rohkem on Eestist. Teine kolmandik on Soomest ja kolmas kolmandik või natuke vähem jaguneb umbes üsna võrdselt Läti ja Leedu vahel.

Ja omakorda see, kui, kui Rando ütles, et te tahate selline keskmiselt võib-olla paar miljonit panna ettevõttesse, et see kuidagi annab ka juba ära, et mis faasis te lähete ettevõttesse, noh, et see ettevõte, kuhu ikkagi sellist summat nagu panna, on ju, ja, ja, ja sellises noh, olukorras, ütleme secondary market'il, et see peab päris suur firma olema, see, see ei saa olla niimoodi, eks ole, et. Oled tõstnud mõned ringid ja, ja noh, mõni miljon on kogu ettevõtte väärtus, et me räägime ikkagi kümnetest, võib-olla sadadest miljonitest väärtusest.

Väärtuse puhul jah, et me oleme mõelnud, et see. Ütleme, alguspunkt võiks olla kuskil seal viiskümmend miljonit volutsiooniga ja ülespoole. Kui me räägime siin muudest meetrikatest, noh näiteks aastakäive, siis noh, suurusjärk kümme miljonit rohkem. Et, et see on nagu võib-olla mingi mingisugune indikatsioon ja loogika tuleb puhtalt sellest, et noh kui saatekuulajad on tutvunud sellise. Start-up elutsükliga, siis noh, vares faasis saadakse rahastus ja siis tihtilugu ta läheb sellise surmaorgu. Ja kas ta sealt pääseb välja, ei pääse välja, et meie eesmärk on see, et me võtame ette. Ettevõtted, mis on sellest surmaorust nagu läbi saanud. Et noh, kui me toome siin näiteks näite noh, millest enne siin juttu oli ka Cleveron, et, et. Ühtepidi väga hea Eesti ettevõte, ütleme aasta tagasi oleks ta kindlasti meie radaril olnud ja oleks tahtnud läbi rääkida. See aasta sai väga tugeva löögi enda pihta, et hetkel näiteks me ei ole valmis seal kaaluma tehingut, me tahaks näha, kuidas ta tuleb sellest raskest olukorrast välja. Me näeme, et siht on sirge, läheb ülespoole jälle ja siis me oleme valmis uuesti kaaluma seda.

Aga te olete siis ütleme, idufirmadesse investeerimise inimeste kohta olete väga nagu riskitundlikud, ma ütleksin, et kuidas see, kuidas see tootlust mõjutab, et kui te nii kindla peale välja lähete? Mis, mida te, milliseks te oma tootlust ise hindate?

Ja no ütleme, et me siin, siin ei tahaks konkreetseid ennustusi teha, sest et, et meie, meie käed on selles osas natuke seotud, aga, aga ma ütleks sulle, et, et otse vastupidi, et eks tootlus. Tootlus kujuneb ikkagi kahe asja korrutisena, et, et see pole see, see, see ei ole mitte ainult, eks ole, see, et, et milline on kasv, vaid see on ka, eks ole, see, see, see tuleb ka riskist. Ja et, et kokkuvõttes, kui me vaatame, vaatame näiteks Ameerika turult secondary strateegiate performance'it. Siis nii üllatav, kui see ka ei ole, see performance on oluliselt parem kui, kui varajase faasi riskikapitalil. Ja võiks küll öelda, et, et pardale minnakse oluliselt hiljem ettevõtetesse, kes, kes võib-olla tuhandeid kordi enam ei kasva. Aga täpselt seesama teine moment, millest Rando just siin hetk tagasi rääkis, et kuivõrd sellest surmaorust on enamik neid ettevõtteid juba läbi tulnud, siis ootamatusi tulevikus tuleb ette oluliselt vähem. Mis tähendab, et, et see failure rate nende, nende ettevõtete osas. Secondary portfellides on oluliselt madalam, et kui tüüpiline varajase faasi VC võib ikkagi arvestada sellega, et, et kaheksakümmend protsenti tema portfellist ei too tagasi seda, seda kapitali, mis, mis nende asja investeeriti. Ja, ja võib-olla nagu mõni üksik star performer, eks ole, teeb siis sadu, sadu X-e, võib-olla tuhandeid X-e ja teeb, toob, toob selle põhileiva lauale, siis. Secondary portfellikompositsioon on hoopis teistsugune, mistõttu see võib-olla sobib ka noh veidi laiemale hulgale investoritele oma just nimelt nagu riskisuse pärast, et. Et, et me arvame, et, et korralikus secondary strateegias ei, ei peaks suuri feile kindlasti nii palju ette tulema kui, kui varajases VC-s. Et Ameerikas on võrreldud seda. Riski põhimõtteliselt enam-vähem sarnaseks avaliku aktsiaturu riskiga, mis korralikul diversifitseeritud secondary strateegial võiks olla, samal ajal kui tootlused ajalooliselt aktsiaturu tootlust peaksid ületama. Muidugi kunagi nagu minevik ei ole tuleviku suhtes, eks ole, mingi garantii, aga me räägime jah, sellest, mis on olnud.

Ma kuulasin su juttu ja, ja mõtlen, et kas mitte, kas Funderbeam ei, ei proovi teha midagi sarnast, mida teie teete, aga vist selle komponendiga, et seal päris, ma ei tea, kas seal nii-öelda oma optsioone ja aktsiaid saab mängu panna või, või ikkagi nad saab kaubelda sellega, mida läbi Funderbeami on tõstetud?

Jah ja ei, on vastus, et teatud mõttes noh, Funderbeam on teinud head tööd, et ta on tekitanud järelturu. Ja ettevõtted võivad minna sinna ja panna mingeid oma osakuid sinna kauplemisele, näiteks vist Change oli vist viimati Eestist, mis läks sinna, hakkas kauplema. Aga kui me vaatame, siis Funderbeam on nagu marketplace, et seal üldjuhul on väiksed tehingud väikeste summadega, paljude osapooltega. Ehk ja meie puhul me räägime nagu fondist, kus me saame minna ja võtta ühe suurema tüki korraga. Ehk jällegi, et kui sul on ingelinvestor, kes on vares-vares sisse tulnud, ettevõte on sada korda kasvanud ja sul on juba see väärtus seal miljonites, siis reaalsest, reaalset likviidsust ei, selline Funderbeami tüüpi turuplats ei paku, sest sa ei saa sellest tükist lahti.

Olgu, aga me teeme siia oma teise pausi ja siis jätkame juttu.

Restart jätkub ja me räägime investeerimisfondi Siena inimestega Lauri Isotamm ja Rando Rannusega sellest, kuidas siis, kui sul on parasjagu mõni startup, kus sa oled investorina või varase töötajana. Et oled seal sees, et kuidas oma osalusest lahti saada, enne kui päris exit toimub. Ja võib-olla võiks ühe küsimuse juurde korraks ringiga põigata, mis, mis mul on siin meeles mõlkunud. Me võiks teha sellise mõneminutilise kiirkursuse, kaks finantsspetsialisti on, on laua taga. Kui tehakse startup? Kuidas tüüpiliselt need optsioonid ja, ja osalused seal jaotuvad, ehk et kust üldse tekivad need inimesed, kellel on võib-olla miljonite väärtuses, ma ei tea, osalusi, mida, mida nad ei saa nagu ära müüa? Asutajatega on lihtne, eks ole, mina ja teie tuleme kokku, on ju, võib-olla ka üks saab kolmkümmend kolm koma kolmkümmend kolm protsenti. Ja, ja see meil on ja see on meie oma ja ma ei tea, kas siin nad tüüpiliselt tehakse ka mingisuguseid asutajate lepinguid peale, et, et ma ei tea, et üks ei tohi ära müüa enne, enne kui teised lubavad või saab tal kõrini või, või mitte. Mis see tavapärane praktika on?

Ja, ja noh, siin on nüüd, siin on nüüd üsna mitu teemat, et, et kui, kui neid, kui neid järjest võtma hakata, siis ja kõigepealt see viimane, mis sa küsisid, et. Et noh, ma arvan, et, et päris, päris korralik, päris korralikult on, on see valdkond ka siin koh Lepingud on tänapäeval päris korralikult päris head ja, ja, ja investor, vabandust, siis Funderid on omavahel ikkagi käsist-jalust seotud. Keegi keegi jalutada ei saa oma tükiga kolmandal päeval, kui on, kui on vähegi korralik hügieenitase ettevõttes olemas ja. Ja kindlasti, kui, kui seda ka veel võib-olla päris päeval üks ei ole, siis sellel hetkel, kui esimene tõsine VC sisse tuleb, siis, siis need lepingud kindlasti tehakse ja. Aga mis

see loogika seal taga on, ühesõnaga, et kui mina olen nüüd, mul on oma kolmkümmend kolm koma kolmkümmend kolm, on ju, aga te ei meeldi mulle enam, ma ütlen, et ma tahan nüüd ära minna. Kas, kas te olete sunnitud selle ostma mult välja või ma lihtsalt pean selle nii-öelda nulliga kuidagi? Tagastama.

Sõltub ajast jah, et, et, et ütleme VC-de lepingutes päris tüüpiline tingimus on, on reverse vesting, mis siis tähendab seda, et sa sisuliselt kõik founder'id annavad oma stocki käest ära. Ja hakkavad seda siis üle kokkulepitud ajaperioodi, noh, tüüpiliselt mõni aasta hakkavad siis jupikaupa tagasi saama. Ja kui nad ei perform'i, siis nad on out ja kui nad tahavad välja minna, siis tüüpiliselt lähevad nad välja ja, ja, ja see on siis juba. Mitte alati, et tüüpiliselt midagi ikka saadakse, aga et, et kindlasti, kindlasti mitte siis kogu seda juppi, et, et see on kõigi huvides, et, et founder'id ikkagi. Sõidaksid kaasa ja aktiivselt osaleksid ettevõtte arendamises, mitte lihtsalt ei lähekski koju ja, ja ei ostaks endale uut suvilat, nagu sa siin enne rääkisid ja, ja ei, ei läheks sinna ära pensionile. Et see on nüüd, eks ole, üks, üks asi, et, et päris varajases faasis kui tõsisemalt kapitali kaasatakse, siis jah Funderitel kogu osalust tüüpiliselt käes ei ole. Siis teine asi, kus need investorid tekivad väga õigesti, nagu sa ka ütlesid, et on, on optsiooniprogrammid, et, et ettevõtted tüüpiliselt iga iga uue kapitaliraundiga, mis, mis kaasatakse. Tehakse uus optsiooniprogramm, tüüpiliselt kümme, viisteist protsenti kogu cap table'ist ja et, et sellest ikkagi üsna usinasti tuleb. Tuleb töötajaid peale, et ja suuremates ettevõtetes juba ka siin Eestis neid võib-olla sadu. Neid, neid töötajaid, kellel, kellel optsioonid on, optsioonidega on ka veel selline huvitav asi, et neid võib mitut moodi anda, et mõned ettevõtted, siin on maksunüansse, kuhu me täna noh, lihtsalt ei jõua ajaliselt ka minna, aga et. Mõnikord saadakse nende optsioonide eest aktsioid sisuliselt tasuta, aga mõnikord tuleb välja käia ikkagi reaalset raha, näiteks eelmise raundi väärtuses. See võib ka tegelikult tähendada seda, et, et paljudel töötajatel ei ole reaalselt seda raha kusagilt võtta. Ja on isegi Eestis olnud päris kurioosseid juhtumeid, kus inimesed ei mäleta, et neil on optsiooniaktsiaid või neil pole raha, et neid märkida ja need asjad lihtsalt lähevad raisku ja lendavad õhku ja siin on jällegi see koht, kus meie saame appi tulla. See oli nüüd, eks ole, kiht kaks, esimene founder'id, teine töötajad ja kolmas siis tüüpiliselt kõige varasemad investorid, et, et. Ja inglid ka, et, et esimesed investorid, kes on tüüpiliselt aidanud, lihtsalt siis aidanud founder'it kas, kas. Asja käima lükata või on siis juba natuke organiseerituma protsessiga kaasa tulnud, aga et samamoodi nemad, nii et, et see cap table võib olla, võib olla üsna kirju ja, ja tegelikult ka. Päris tihti siis investorite ja, ja juba mida professionaalsemaks need investorid lähevad hilisemates raundides, siis, siis ka nende huvides on see, et seda cap table'it aidata puhastada ja noh, jälle koht, kus me saame appi tulla, et. Väiksemaid väiksemaid üksikuid investoreid sealt välja noppida ja asendada need mõne mõne mõne suurema siis count'iga, nagu võiksime meie olla.

Aga, aga see, mis sa räägid, see ju sisuliselt tähendab, et, et päris niimoodi vist ikkagi ei saa, eriti selles faasis, kus teie tahate investeerida. Et mina kui, ma ei tea, ette, alustavas Transferwise'is kaks aastat töötanud mingisugune tehnoloogia inimene näiteks, on ju. Tulen, võtan oma asjad ja, ja annan siin miljoni eest, müün teile, et, et kuskil on kellegi veto vahel. Või ei ole või kas see on nagu, et teie nagu parderetulek on ikkagi kogu seltskonna investorite kõigi kuidagi nõusolek peab seal ju olema. Absoluutselt

ei. Kas see kõigi meie investorite nõusolek on, aga sõltub nüüd igast, igast ettevõttest ja millised reeglid seal on nagu ette kirjutatud, et. Võib-olla nii, et on management board approval või on kellelgi mingid eelisostuõigused, et erinevad reeglid seal noh rakenduvad. Aga kuidas, kuidas me sellega nagu hakkama saame, kuidas me tegeleme sellega, on see, et me. Alati tahame founder'ite ja juhtkonnaga ikkagi samal lainel olla, suhelda nendega, rääkida, mis on meie väärtus. Ja siiamaani, nii palju, kui me oleme rääkinud, kõik saavad sellest väga hästi aru, nad aktsepteerivad ja ootavad meid, et. Et lihtsalt küsimus on selles ajastuses, millal see on nagu õige ajastus nagu sisse tulla.

Aga jah, kahtlemata, et, et, et see on üks meie tegevuse väga oluline nurgakivi, mille me päevast üks paika panime, et, et me ei lähe mitte kunagi sisse ühtegi ettevõttesse, kus me pole teretulnud siis founder'ite ja juhtkonna poolt, nii et, et kindlasti see on, see on oluline eeltingimus, et, et, et nähakse, et, et me oleme. Oleme okei, kui me siseneme ja, ja pigem isegi rohkem, et kui seda ei ole, siis noh, kellegi selja taga me ühtegi tehingut kunagi ei tee.

Aga siit edasi, eks ole, tuleb ju loogiline küsimus, et milline investor te plaanite olla, kas seitse korda päevas helistada või siis kord viie aasta jooksul vaadata, et kuidas läinud on?

Me pigem pigem oleme passiivsema poole, me ei ole selline tüüpiline VC investor, kes tahab endale juhtkonna kohta, tahab seal laua taga istuda ja iga kuu kokku saada ja arutada, kuidas edasi minna ja mida teha. Et me pigem oleme rohkem tagaistmel. See ei tähenda, et me ei saa väärtust pakkuda, et me saame küll, et sõltub muidugi muidugi nende ettevõtte faasist. Et kui on noh, ütleme Bolti või ütleme mõni muu unicorn, et seal on nii palju teisi investoreid juba ees, kes on väga targad ja tublid. Aga kui me räägime natuke väiksematest siin, ma ei tea, viiekümne miljoni kanti, kes veel on tublis kasvufaasis. Me saame aidata näiteks kaasa mõelda tuleviku exit'i plaani osas ja võib-olla aidata seda hakata ka ellu viima mingil hetkel, et, et siin sõltub hästi palju ettevõttest.

Kas teil on mingi piir ka või selline oma eesmärk, et kauaks te nüüd plaanite pardale jääda või kas te olete kindlasti lõpuni, mis iganes see lõpp on või vahepeal veel väljute?

Ei, ei, ikkagi eesmärgid on üsna selged, see fond on meil küll veidi lühema tähtaega plaanitud kui, kui tüüpiline varajase faasi VC, et just nimelt sellepärast, et me läheme hiljem sisse ja loodetavasti saame, saame sõidu kiiremini tehtud. Investeerimisperiood on kolm aastat ja fondi kogu tähtaeg seitse aastat, nii et ja seal on veel noh, pikendamise võimalused eranditena, aga et, et üldiselt me jah, sooviksime seitsme aastaga väljuda. Ja see seab, seab jah ette ka selle, et, et, et mida me teeme, kuidas me teeme, kuna me teeme, et kuuendal aastal me enam ei investeeri, et esimese kolme aastaga peavad olema investeeringud kõik tehtud.

Võtame siit saate lõppu veel sellise teema, et noh, hiljuti Airbnb läks börsile ja, ja ikkagi noh, kes vaatab eelkõige, eks ole USA. Ma ei tea, võib-olla mujal ka, aga noh, mina olen jälginud ametist tulenevalt USA tehnoloogiasektorit börsil. Noh, seal on ikkagi niimoodi, et kui ütleme siin aasta alguses panid sada dollarit sisse, on ju, siis täna. Suht kinnisilmi, noh, sada viiskümmend kuni kakssada võtad välja, et, et need tõusud on olnud väga pealt pööritavad. Aga samas noh, teie nüüd tulete ka ühe, ühe faasina veel enne börsi näiteks, enne exitit vahele ja, ja neid, neid selliseid kohti, kus, kuidas oma ettevõttest nagu väljuda, ilma et sa peaks börsile minema, neid kuidagi nagu muudkui tuleb. Ja see börs nihkub kogu aeg nagu hilisemaks. Et kas selline suundumus nagu noh, lõpuks, et mis selle börsi mõte siis on või kes need siis on, kes sealt börsilt seda veel ostavad, kui kõik on vahepeal sisenenud, väljunud ja oma kasumi ära võtnud?

Jah, hea küsimus, et, et siin natuke jällegi korraks tausta laiemale tõmmata, et, et siis järjest, järjest, järjest professionaalsed investorid ja, ja nõustamismajad suured ütlevad, et, et see ajalooline kuuskümmend, nelikümmend vara allokatsiooni strateegia on surnud või see portfelli allokatsiooni teooria. Mis see, mis

see kuuskümmend, nelikümmend tähendab?

See on siis klassikaline, klassikaline setup, kus kohas sa paned enda portfelli kokku siis kuuekümne protsendi ulatuses aktsiatest ja neljakümne protsendi ulatuses võlakirjadest, kusjuures need aktsiad on siis börsil noteeritud aktsiad. Ja siis ülejäänud osas võid lihtsalt istuda laua taga ja, ja või diivanis ja, ja siis oodata, et kuidas su vara kasvab. Et see klassikaliselt kuuskümmend, nelikümmend portfellid ei ole enam midagi tootnud üle pikema perioodi, et ma ütleksin, et see, mis praegu toimub ka USA aktsiaturgudel, et noh, et sellel on omad põhjused. Nii, nii siin nagu rahatrükis kui, kui võib-olla ka selles, et, et lihtsalt on, on nüüd need tehnoloogiastokid uuesti küpseks saanud või noh, jällegi on tekkinud laine, et, et nad on, nad on tulnud börsile, vahepeal on olnud üsna-üsna pikk vaikuseperiood. Aga et üle pikema aja see ei ole enam, ei ole enam niisugune valuable strateegia paljude investorite jaoks ja see seepärast tulebki vaadata, et, et millised on alternatiivid ja sekundäristrateegiad on, on, on selgelt üks alternatiiv. Aga noh, kui rääkida nüüd sellest, et. Et, et kes sinna börsile tulevad, et noh, endiselt meie regioonist, kui me vaatame siin Baltikumi ja Soomet, et ega börs ei ole olnud kunagi meil siin peamine, peamine exit'i stsenaarium meie ettevõtetele, see on pigem olnud erand. Ja me ei näe ka, et see kuidagi täna väga palju muutuks, et, et ikkagi M&A on tõenäoliselt, tõenäoliselt see koht, kuidas exit'id toimuvad.

Ei, see ei exita küll, aga ma mõtlen investori osas nagu ka, et noh, ka mina, eks ole, jaainvestorina, kas ma. Noh, mis me need pangad ja investeerimisfondid on meil siin ju öelnud, et pane iga kuu, ma ei tea, viis või kümme protsenti oma palgast, eks ole, et noh, pane kasvõi sada eurot, aga pane kogu aeg, et seda on sellisele. Väiksele inimesele on kogu aeg räägitud, aga, aga kui ma nüüd vaatan kõrvalt, et noh, okei, ma võin panna iga kuu sada eurot oma, oma palgast, aga, aga, aga see koor, riisutakse seal seitse korda enne varem ära, et mis siis minu kui väikse investori vaatest, mis, mis sinna börsile siis nüüd üldse jõuab? Maksimumini aetud väärtusega ettevõtted, mis noh, mis ei, võib-olla ei kasvagi enam. Päris,

päris, päris tõsi see ei ole, et kui sa võtad needsamad tehnoloogia aktsiad, mis see seast on nagu tulnud börsile. Et minu meelest on seal väga palju koorte olnud, kas või samal päeval olnud võtta. Et kui sul, kui sul kohe duubelduvad, et, et selles mõttes see ikka päris tõsi ei ole, et. See näitab, ma arvan, see näitab väga hästi ära, et kui tullakse avalikul turul, siis jaev-investorid suudavad seda nõudlust ikkagi päris palju nagu mõjutada. Ja mis me eelnevalt rääkisime, siis mida samm nagu tagasi selles noh investeerimistsüklis, seda kõrgemad riskid. Et tegelikult, kui sa lähed ju varem sisse, siis sa lähed pigem ikkagi pimedas, sa, sa tihtilugu ei tea kogu ülevaadet ettevõttest, mis seal on. Et kui tullakse börsile, siis see ettevõte on piisavalt küps, ta on läbipaistev, ta tagab kõikidele osapooltele võrdselt informatsiooni ligipääsu. Et see on ikkagi hoopis teine, kui sa varem tuled sisse ja küsimus, kas sa tahadki. Niimoodi väikse ja hea investore nii varakult sisse minna, et see võib olla liiga riskante sulle.

No teistega koos, onju, et noh, kui ma, kui ma saaks teiega koos minna nii-öelda oma see saja, saja euro kaupa kuus, võib-olla ma siis tahaks varem minna, et võib-olla ma tunnen seda sektorit, aga mul ei ole lihtsalt raha, noh, sada tuhat panna, eks ole, mingisse ühte, ühte projekti kinni. Kas ma ei tea, kas te näete seda ka juhtumas millalgi?

Jah, et ega, ega välistada ei saa, sest et, et kuigi praegu noh see ökosüsteem on ka, on ka kogu aeg ju arengus, et, et see, et, et keegi teeb lõpuks kas, kas ka nagu noteeritud fondi. Ka siia regiooni või siis, või siis muul moel avalikult kaasab kapitali, noh kuskohas siis ka jaainvestorid saaksid osaleda, et, et noh, see on kahtlemata nagu noh, üks võimalik areng.

Jah, ja samamoodi noh, kui vaatad, et, et omal ajal ka alustas samamoodi kinnisena ja nüüd on juba börsil kaubeldav, et, et. Ehk siis kinnisvara, kinnisvarafond, eks ju, just.

Olgu, aga mulle tundub, et me võime siin saatele joone alla tõmmata, vähemasti on Eestis siis üks võimalus juures, kus, kus oma idufirma osalusi rahaks teha. Tulles nüüd selle päris alguse juurde tagasi, et võib-olla kuulas mõni, mõni selline, kellel on optsioonid. Ühes, teises või, või kahekümnendas Eesti päris väärtuslikus idufirmas. Kas nii-öelda üks müüja ise üks, üks optsioone saanud inimene võib ka teie poole pöörduda või see asi kuidagi on suurem ja ametlikum?

Ikka võib, et tuleb, vaatame case by case otsa ja eks me saame siis anda tagasisidet, et, et tihtilugu on see, et kui sul on üks väike, siis võib-olla see, et seal on teisi väikseid ka veel ja on võimalik kombineerida kokku, et. Et noh, meie jaoks on piirang on ees, ütleme tehingu üldsumma osas, aga see ei tähenda seda, et see ei või koosneda mitmest väiksemast tehingu osapoolest.

Nii et meie kontaktid on, on, on avalikult hästi leitavad ja et, et loomulikult ootame, ootame kõnesid ja, ja meile ja, ja WhatsAppi

sõnumeid. Just WhatsAppi sõnumeid, aga, aga aitäh teile, aitäh kõigile kuulajatele ka ja tuletame siis meelde, et juba meie järgmine saade. Mis on eetris teisel jaanuaril, võtab kokku siis iga-aastase restardi suure idufirma küsitluse, mis seekord on olnud mäekõrguselt rekordilise osavõtjate arvuga ja tõenäoliselt saab päris hea pildi ette, mida Eesti investorid mõtlevad Eesti idufirmadest, kes on head, kes on halvad. Kellel läheb hästi, kellel läheb halvasti, nii et seda kuuleb järgmisel nädalal, aga muidu soovin kõigile rahulikku aasta lõppu ja, ja, ja head vana-aasta õhtut ilmselt ka.