@ RESTART // 2020.12.19
geenius_restart_0902.mp3
KUUPÄEV
2020-12-19
PIKKUS
43m 36s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse elektriliste renditõukerataste tehnoloogilise arengu ja vastupidavuse üle, mis on tõusnud nädalatest aastateni. Külalised Boltist ja Comodule'ist selgitavad, kuidas insenerilahendused, vertikaalne integratsioon ja vargusevastased tehnoloogiad on muutnud rendimudeli jätkusuutlikumaks.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Hiljuti teatas Bolt, et nende uus enda disainitud renditõukeratas peab tänavatel vastu kuni viis aastat. Alles see oli, kui renditõukside vastupidavust hinnati nädalates, mitte aastates. Milline on olnud renditõuksid areng ja kuidas on osutunud võimalikuks kõigest aasta-paariga nende kvaliteedis selline hüpe teha? Ning mida tähendab see kõik tõuksirenid ärimudelitele ja kliimajalajäljele? Stuudios on Boltis tõuksiteemat vedav Ardo Reinsalu ning oma esimese tõuksirendihooajaga tänavu turule ilmunud CoModule'i juht Kristjan Maruste. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart.
Head Restarti kuulajad on laupäev ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa alustavad oma järjekordse sissevaatega Eesti idufirma maailma. Ja täna me võtame arutlusele teema nimega mikromobiilsus, millest me oleme siin varem ka rääkinud, aga ma arvan, tavatarbijale mikromobiilsus on eelkõige nähtav sellega, et Tallinna ja mõne muugi linna tänavatele on siis tekkinud elektri renditõukerattad, mis on tekitanud arvamusi seinast seina. Ühed on arvanud, et need on purjus turistide mänguasjad, mis toovad ainult häda ja õnnetust kaela ja, ja noh, keskkonnale ka kahjulikumad kui, kui V8 sportautod ja teised on jällegi arvanud, et, et, et need renditõukerattad muudavad kõike. Autot tuleks üldse ära kaotada tänavatele, istutame lilled ja siis rõõmsad inimesed sõidavad tõukeratastega ühest kohast teise, et need on kaks sellist äärmust. Aga mis on huvitav selle tõukerattamudeli juures, on see, et Tallinnasse nad jõudsid ju mitte nüüd tänavu suvel, aga eelmise aasta suvel, ehk siis ütleme poolteist aastat tagasi. Ja, ja, ja maailmas olid nad natuke enne olnud ja siis kasutati rendiks tõukerattaid, mis olid nii-öelda tavatarbija tõukerattad, poest ostetavad ja. Ja eestlased vist on viisakamad inimesed, aga noh, välismaal ikkagi peeti selline kolm kuni viis nädalat, keskmiselt minu teada ühe tõukeratta vastupidavuse ajaks. Ja, ja nüüd pooleteist aastaga on kogu sektor teinud läbi tõsise tootearendustsükli ja, ja Bolt näiteks on toonud välja siis omaenda. In-house disainitud tõukeratta, mille vastupidamiseks nad, vastupidavuseks nad hindavad mitte viis nädalat, aga viis aastat. Ehk poolteise, pooleteise aastaga on toimunud selline hüppetoote kvaliteedis. Ja, ja veel teinegi kodumaine tõukeratta, nii valmistaja kui teenusepakkuja Comodule, brändi all siis Tuul, on olnud nüüd esimese hooaja Tallinnast tänavatel. Ja me katsume siis vaadata sisse sellesse, et kas ja mis on muutunud. Ja kuidas see asi edasi läheb ja meil on stuudios külas täna Ardo Reinsalu Boltist ning Kristjan Maruste Comodule'ist, tervist teile.
Tervist. Tere, jõudu.
Hakkaks seal pihta, Kristjan või Ardo, kumb paremini oskab kommenteerida, et räägiks kõigepealt selle asja ära, et, et mis häda selle nii-öelda. Nahhaalsusega ikkagi on, et ma saan aru, tuul toob ka aeg-ajalt ikka merest välja oma neid või järvedest ja tiikidest oma rattaid, on ju, et. Et kui tõsine see probleem ikkagi on, et, et need rattad siis nii-öelda, kas ma ütlen vandaalid ohvriks langevad või ära lagunevad, et kas see on nagu see, mis Hendrik rääkis, on sihuke nagu. Noh, ütleme nii, et aa juhtub mingi, ma ei tea, kolme protsendi ratastega või, või see on ikkagi mingi päris räme probleem, mida lahendada?
Ma siis jah, omalt poolt alustan, et võib öelda nii, et umbes viiesajast tõukeratast, millega me sellel hooajal siin Tallinnas ja Pärnus opereerisime, üks viisteist tükki on, on sattunud ujuma. Kuus või seitse neist Pärnus ja, ja umbes sama palju Tallinnas, kaks tükki on käinud meres Tallinnas ja, ja sihukene suurem osa neist on jõudnud tiikidesse. Ja meie oleme need kõik välja toonud, et meil ei ole mitte ühtegi tõukeratast, mis siis oleks veepõhja jäänud. Ja väga suur osa sellest, miks me seda teeme, on sellepärast, et meie sõiduk on niimoodi ehitatud, et. Et kui me ta sealt vee alt välja toome, siis me piltlikult öeldes kunagi nagu A rühmas oli, et rapsime riided puhtaks ja. Ja laseme survepesuriga üle ja paneme tänavale tagasi, et vesi ei tee meile suurt midagi. Et meil oligi hästi tore, et Pärnus oli neli nädalat neli tõuksi vee all ja siis, kui Tuuker need välja tõi, siis kaks tükki läksid kohe nupust käima ja teised kahega pidi natukene tööd tegema. Ja see on siis nagu veest, et noh, et see mure ei ole tegelikult nagu nii suur ja, ja ma arvan, et täiesti oluline on nad sealt välja tuua, sellepärast et muidu seal on suur reostuse risk. Aga kui me räägime üldisest vandalismist, siis see number praegu on vist sihuke. Kümme, viisteist tõuksi päevas tuleb nii-öelda tagasi koju, sest kuskilt on siis ARM-id või, või haavad nendel, mis siis lihtsasti korda teha, et. Ma arvan, et see on nagu sihukene kaduv probleem, et ta läheb kogu aeg paremaks, et inimesed harjuvad ja. Mäletan, Tartus oli ka nii, et kui need jalgrattad tulid, siis alguses oli hästi lahe olla see esimene vend, kes autot tõmbas rattaga, aga vaata, kui sa oled juba seitsmes vend, siis on juba, sa ei saa seda feimi ja sotsiaalmeedias, nii et. Ma arvan, et see on nagu kaduv probleem, et aga tuleb ehitada hea tõuks, et siis ei juhtu ka palju midagi.
No Tuulel oli, ma saan aru, viissada ratast, Ardo, palju teile oli Eestis väljas?
Ma Eestis praegu ei teagi, aga ütleme, meil hetkel oleme kasutanud mingi kolmkümmend tuhat ratast sellel hooajal. Erinevates linnades ja, ja noh, see vandalismi probleem on täpselt noh, mõnes mõttes nagu Kristjan selgitas, et, et ta ei ole väga massiivne. Aga, aga see, miks ta ajaloos on olnud massiivne, just nimelt seesama põhjus, et varasemalt kasutati tõukse, mis olid. Lõpptarbetõuksid või väga sarnased ja see vandalism oli peamiselt suunatud siis sellele, et lõhkuda ära ja võtta sealt välja midagi, mida saaks kasutada näiteks siis oma tõuksi peal või, või kodust teda sõitma panna. Ja me näeme ka seda, et see vandalism sõltub väga palju just nimelt sellest nagu tehnoloogiast, mis sul seal turul on, kui see tehnoloogia on tehtud selliseks või tõuks on selline, mida on väga. Noh, keeruline lõhkuda, siis nad tegelikult ka väga ei lõhu seda. Ja üllatavalt ei ole see väga seotud nagu sihukese turustereotüübiga, et noh, kui me arvaksime, et ma ei tea, teatud turgudel, ma ei tea, Põhjamaa turgudel näiteks võiks olla vähem vandalismi, kui. Kui kuskil mujal, siis tegelikult see nii ei ole, et see sõltub eelkõige tehnoloogiast, et kui sa teed tõuksi sellise, mida on raske näppida, siis nad ka näpivad seda vähem. Vandalism jääb nagu kogu aeg, ilmselt.
Aga mida nad tahavad sealt seest, tahavad elektrimootorit panna endale või mis see
point on? Mind-botsi tõuksidega oli lihtsalt see, et, et, et oli võimalik ta põhimõtteliselt nagu juhtmed lahti võtta ja ühendada ära. Või siis see tarkvara ümber kirjutada niimoodi, et see tõuks läks taaskasutatavana müüki nagu riiteltõuks, see oli esimene asi, mis esimestel aastatel nagu massiliselt juhtus. Ja kui seda enam teha ei saanud, siis teine asi, mida nad lõhkusid, on lihtsalt akud, võtavad akud välja ja neid akusid saab siis kasutada, kas omade uksi peal või siis aku seest omakorda võtta need akupurgid välja, mida saab siis turul kasutada, et. Aga, aga jällegi, et uued tehnoloogiad, noh, mida me ise ka oleme teinud, on see, et, et akude ja kontrollerite omavaheline kommunikatsioon on tehtud nii turvaliseks, et isegi kui see aku väljavõtted, see aku eraldi enam ei tööta.
Aga see ei ole ju väga suur teenistusallikas, et see kõlab niisugune rohkem, niisugune nagu vanavara või ma ei tea, niisugune, et lähen korrem prügimäelt teleka ja natuke sulatan juhtmeid, et siis sa natukene seal vaski ja kulda, võib-olla, on ju, et, et. Sa mõtled nagu Foxway.
Varas mõtleb nagu nii, et, et ta vaatab, kus saab nagu lihtsalt ja massiliselt, et kui me nägime, kuidas teiste tõuksidega käituti näiteks Pariisis või kuskil seal noh. Seal ongi niimoodi, et kaubik sõidab mööda linna, korjab nagu massiliselt peale, viskab nad kuskilt massiliselt nurga taga. Kangiga lõhub ära ja, ja võtab asjad välja ja jätab nad sinna vedelema, et, et kui sa saad seda nagu massiliselt teha, siis ta võib-olla tasub mingil määral ära. Ja, ja ongi see, et kui sa teed ta nagu natukene keerulisemaks, siis, siis vot, vot siis, siis enam nagu ei viitsita tegeleda. Ja, ja noh, mis on nagu, ma ei tea, minu meelest on selgelt näha, on see, et, et vandalism on väga palju seotud sellise kasuga. Kas sa saad tänu vandalismile tasuta sõita või sa saad tänu vandalismile mingi jupi, mille saad maha müüa? Kui sa seda teha ei saa, siis selline nagu lõbuks vandalism, et see on suhteliselt väike osa ja, ja see jääb alati, aga see ei ole nii märkimisväärne.
Ma ka tegelikult eristaksin nagu siis vandalism ja vargust, et, et mida Ardo rääkis, et meil olid ju ka moodulid peal seal sadadel tuhandetel tõuksidel, et me vahest nägime ka, kuidas ühe ööga läks, tuhat tõuksi läks. Marokosse näiteks Portugalist, et, et see oli ikkagi sihukene süstemaatiline organiseeritud kuritegevus, et see on see, mis on sulle ohtlik ja. Ja seal oligi see probleem, et seda tõukeratast sai suhteliselt lihtsalt ümber programmeerida ja järelturule panna, täpselt nagu Ardo ütles. Aga noh, meie jaoks jah, Tallinnas vargus kohti, kus me pärast tõukeradest polegi tagasi saanud, et neid on vist kaks või kolm tükki, et. Et igal muul juhul me oleme selle alati tagasi saanud, sest see ongi nii, et keegi viib selle oma korterisse ja siis ta piuksub tal seal. Paar tundi ja saab näha, et no mitte midagi ei ole selle kahekümne viie kilose rauakolakaga teha ja ta toob selle nagu hommikul tänavale tagasi, et. Et ma arvan, et varguse vastu see tehnoloogia aitab väga palju, aga jah, sihuke lõbuvandalism, eks seda natukene ikka jääb, et aga vahest on päris naljaks, et meil on näiteks tõukse pandud bussipaviljonide katusele, et noh, ajuvaba, aga natuke naljaks ka.
Aga selles mõttes, no jaa, kaart näitab, et tõuks on bussipaviljoni juures. Aga, aga see räägigi sellest, et noh, et, et see vargus ise ka tundub kuidas selles mõttes nagu ajuvaba, et kõik ju teavad, et seal on ju GPS tracker'id sees ja nii edasi, et, et kas siis loodetakse, et jõuab enne lahti võtta, kui politsei kohale jõuab või. Või mis, mis, mis see case on, et kust see nii-öelda, nii-öelda ajuvaba lähenemine üldse tuleb, et ma lähen ja viin selle Marokosse?
Ei no ega varem oligi nii, et sa võtsid selle GPS seadme sealt kruvidega küljest ära ja programmeerisid ümber ja keegi ei jälginud sind ja oligi lõpptarbija tõukeratas, et. Aga ma arvan, et olulisem kui see GPS on tegelikult see, et kuidas sa muudad selle sõiduki. Järelturu väärtuse nulliks läbi selle, et teised inimesed ei saa seda kasutada. Näide, Husqvarna muruniidukid maksavad ka neli-viis tuhat, inimesed panevad endale aeda. Jube hea asi, mida varastada, suhteliselt väike ja kalli väärtusega, aga kuna nendel on sisseehitatud see kood, mille, milleta nad kunagi käima ei lähe. Siis on see täiesti kasutu, et sa võid selle ära varastada, aga sa võid selle osta ees müüki panna ja kõik teavad, et sellega ei ole midagi teha, on ju. Ja noh, täpselt sama asi, et kui me tõukerattad ehitame nii, et sa võid selle küll ära varastada, aga sellel ei ole järelturu väärtust ja ise sõita ei saa, siis need ka ei varastata, on ju.
Ja mingi osa, eks ole, noh, et mõned katsetajad sa elad üle ju, kui sul on, ma ei tea, on sul neid viissada või, või viiskümmend tuhat, noh. Kui sealt kolm-neli-viis tükki läheb, mõni nupumees tahab lahti kruvida, noh, ju see on sul ärimudelisse siis sisse, sisse arvestatud. Nojah,
ja seda me näeme ka, et jällegi, et kui sa paned talle, kui on alarmisüsteem peale, et väga paljud on sellised nagu esmakordsed üritajad või noh, ütleme, ma ei tea. Mingist meeleheitest, eks ole, nüüd ma tahan midagi varastada ja siis ta avastab, et oi, et nüüd läks, see alarm läks peale ja hakkas seal nagu lärmama ja meil on noh, küll olnud ka sihukesed noh, küll või. On olnud isegi selliseid nüüd individuaalseid näiteid, kus vend võtab selle tõuksi, paneb endale rekka. Kongi ja siis sõidab sellega kolmsada kilomeetrit ja siis tüdineb ära, sest see piiksub kogu aeg ja siis ta viskab selle välja, et noh, et. Et need, need on näited, et selliseid oportuniste on, aga jällegi, et mida, mida keerulisemaks see on selline vana nagu varga. Nagu siis lahendus, et sul on noh, vargal võimalik valida kahte tüüpi nagu tabaga uksi, et üks on nagu väikse tabaga, teine suurese tabaga, tabaga, et noh. Kus on suurem taba, see ei tähenda, et ta on turvali, väga palju turvalisem, aga ta ei lähe seda võtma ja täpselt sama on see tõuksitehnoloogiat, kui meil on seal. Alarmisüsteem, kui me teeme ta keerulisemaks selle. Noh, ütleme siis selle GPS-i ligipääsu, siis kõik need asjad natuke teevad keerulisemaks selle varguse, sellest tegelikult piisab, et selliseid oportuniste ka eemale hoida.
Üks hästi lõbus vahepala, et meil just kaks päeva tagasi. Swapper läks ja vaatas, et no kus see tõuks on, on ju, mingi rekka on ja näitab, et täpselt siin Rekkaguudis. See lõpuks pani piuksuma ka, vaatas, ongi Rekkaguudis, Tšehhi numbrimärkidega rekka oli. Läks siis koputas Rekkajuhil ukse peale, Rekkajuht ust lahti ei teinud, siis läks taha, tegi Guudi lahti, võttis tõuksi välja ja. Ja, ja niimoodi oligi, et, et Rekkajuhid vestimist vahest tahavad kaasa võtta, aga. Aga sellel mehe üllatus oli ilmselt suur, kui ta siis Tšehhi
Aga ma tahtsin küsida, et noh, et, et sellesama tootearenduse juures, et me hakkame sellest tootearendusest härmisplokis rohkem rääkima, aga, aga kuidas ma ütlen, et kas te olete nagu mõne pätiga saanud nagu suhelda ka või ütleme nii-öelda kui palju needsamad siis nii-öelda siis. Üritajad kaasa räägivad selles tootearenduses, ehk siis, et noh, et ongi, et noh, politsei on vahele tõmmanud või ise olete vahele tõmmanud, on ju, et noh. Peksa ei anna, aga et davai, kuule kutt, et räägi, et, et mismoodi sa siin nii-öelda siin songid või mida sa otsid siit, on ju, et, et kas nad on kaasatud tootearendusse või mitte.
No meil on olnud küll sellist tagasisidet, et kus sellised noored näevad nagu siis väga palju vaeva selleks, et, et proovida tõuksi siis kasutada näiteks tasuta. Ja, ja, ja nii mõnedki sellised on lihtsalt kirjutanud meile, et soovitusega, et vot, et näed, et siin proovisin, et noh, mulle tundub, et siit saab niimoodi ligi, on ju, et, et kas te võiksite midagi muuta. Ja õnneks noh, enamuses noh, need sellised nende soovitused ongi see, et kus, mille peale me oleme ise mõelnud või mis on juba nagu ellu viidud. Aga tegelikult on väga palju selliseid inimesi, kes noh, tõesti heatahtlikult tahavad sulle nagu mingisuguse soovituse anda. Ja me kuulame kõike seda tagasisidet väga hoolikalt, sellepärast et me ise oleme sellised nagu spetsialistid ju mõnes mõttes või, või, või teame, mis seal sees toimub ja. Ja see, kui keegi tuleb turult ja ütleb, et kuule, et noh, asju võiks teha täiesti teistmoodi, siis see on tegelikult väga huvitav tagasiside minu meelest nagu innovatsiooni jaoks nagu väga oluline, et seda võiks rohkem kuulata, mida siuksed noored ütlevad.
Ei, ma ei ütleks, et isegi kas noored või vanad, aga, aga tuleb küll seda tagasisidet ja tegelikult sa nagu lihtsalt. Sa nagu ise õpid ka, et noh, ma arvan, et hästi kihvt on see, et kus on see arendusmeeskond, tootmismeeskond ja siis selle sõidukipargi manageerimismeeskond on ju kõik ühes kontoris ja ühes linnas, et see infovahetus on nii megakiire, et. Kuna me toodame ju Tallinna kesklinnas, siis meie jaoks see nagu tootearendustsükkel on juba peaaegu nagu tarkvara arendustsükkel, et sa saad seal turult tagasiside. Sa saad järgmine päev mingit insenertehnilised muudatused, tellid mingi uue jupi ja vahetad selle seal kolme-nelja päevaga ära, järgmine nädal on sul juba see uuendus väljas, et. Et selles mõttes muidugi sa kogu aeg vaatad, et mis seal turult tagasi tuleb. Ja noh, vahest paned pange ka, et, et siis näed kohe, kuidas numbrid kukuvad, et see on hästi põnev.
Olgu, aga me teeme siia pausi ja siis läheme selle juurde, et kuidas siis viie nädala eluiga viie aasta peale tõsta. Restart jätkub, me räägime täna tõukeratastest ehk elektrilistest renditõukeratastest ja meil on külas Ardo Reinsalu Boltist ja Kristjan Maruste Comodule'ist. Ja saate alguses ma juba ütlesin, et me kavatseme täna siis rääkida päris palju ka sellest, et kuidas viie nädala eluiga viie aasta peale tõsta tõuksidel. Kristjan ja Ardo, palun rääkige, selles mõttes, et mina tarbijana tahaks ju ka osta poest pigem, pigem tõuksi, mis peab. Peab viis aastat vastu, mitte viis nädalat rendis, ehk siis minu käes tavaline võib-olla peaks viis aastat ja siis see, mis teie kasutate, peaks võib-olla viiskümmend aastat. Aga mis need suurused, mis need suuremad muudatused siis on, on tehtud pooleteist aastaga?
Meie oleme algusest peale teinud ikkagi head tõukeratast, et selles mõttes.
Teie, jaa, no teil oli. Te ootasite, teie ei olegi nende nine pots'idega, eks ole.
Me õppisime teiste vigadest ja tegime kohe hästi. Aga tead, see on umbes sama, kui sa. Küsid programmeerijalt, et noh, mis siis nagu hea koodi ja halva koodi vahe on, on ju. Et kõik, et samamoodi ja seal ei ole nagu ühte kindlalt asja, et. See algab ikkagi sellest, et noh, et mis sa oma eesmärgiks paned, et kas sa paned oma eesmärgiks, et ta oleks võimalikult odava hinnaga ja ma saaks võimalikult palju neid mingitesse. DIY poodides hästi suurele massile inimestest müüa ja siis need kiiresti ära laguneks ja ma saaks neile uue müüa. Noh, või sa eesmärgistad selle ikkagi nii, et ta tõesti kestaks, oleks mugav ja turvaline. Ja siis sa hakkad seda inseneritööd seal tegema, et see tuleb onju materjalide valikust, mingite sõlmede projekteerimisest. Laiematest rehvidest ja noh kõigest, et, et seal ei ole, ma arvan, sihukest ühte hõbekuuli, et see on kõik sihuke kompott kokku. Aga eelkõige just see, et mis sa eesmärgiks jääd ja kuidas sa oma meeskonnaga lähened sellele probleemile.
Ardo, ma kuskilt kuulsin, et selle Bolti jäi kõrva, et Bolti uuel tõukerattal on, mis see number oli, seitsekümmend protsenti vähem pisikesi jubinaid ja osi küljes kui, kui tavalistel tõukeradistel. Ja
noh, tegelikult on no Kristjanil nagu õigus, eks ole, et, et nullist tehes on parem, et me tegime täpselt samamoodi, et, et kui me olime ju nine-botte kasutanud, et siis uued tõuksid, mis me ise disainisime ja tegelikult noh, praegu oli siin uudis, et Boltil tuli välja Bolt neli tõuks. Siis tegelikult Bolt kolm, mis on siis tõuks, mida me oleme Euroopas sel hooajal kasutanud, et on täpselt samamoodi nagu maja seast disainitud. Ja, ja no meie alustasime sellest, et me vaatasimegi, et kuidas teha tõuksi, mis peaks nagu kümme korda rohkem vastu kui, kui tabatarbe tõuks. Ja alustasime täiesti sellest, et noh, mismoodi üldse kogu seda raami ja raamimaterjale valida. Ma toon nagu sellise näite, et näiteks, et kui, kui tavaliselt väga paljud kasutavad selliseid noh, nii-öelda riiuli pealt võetavaid raamijuppe või torusid. Siis meie teadsime, et me peame nagu ka raam, näiteks sellised torud ja materjalid täiesti ise tegema, et avasimegi ekstruudervormid ja see võimaldas meil disainida siis. Selliseid raamiosi, mille noh, ütleme seina paksus on seal minimeeritud kaalu pärast, aga, aga tugevus on maksimeeritud. Ja selline raam iseenesest juba annab sul kümme korda suurema vastupidavuse. Ja näiteks selline näide, et kui ma ise käisin seal tehastes vaatamas, et kuidas siis tavatarbija tõukse tehakse. Siis mulle tuli suure üllatusena, et kasutatakse alumiiniumraami, aga näiteks ei tehta kuumtöötlemist ja kuumtöötlemine on üks selline asi, mis teeb siis selle raami tugevamaks ja jäigemaks, see lisab talle natukene kulu. Aga tavatarbija tõuksi puhul seda sageli ei tehtud ja minu jaoks oli see suur üllatus, sest ma ei kujutanud üldse ettegi, et ilma kuumtöötlemata võiks näiteks toodet kasutada Ja, ja need on sellised nagu väikesed näited, nagu Kristjan ütles, aga nad on väga olulised. Mis on meie nagu eelis sealjuures on olnud see, et kuna me oleme kogu aeg läinud nagu sihukese masstootmise noh, mastaabipõhiselt, et siis me saame tõesti kasutada. Iseenda komponente ja tehnoloogiat, me ei pea mitte midagi nagu turu, turu pealt niimoodi riiuli pealt ostma, et kõik asjad on ta, on ta siis. Raam loomulikult, aga samamoodi ka näiteks mingi rattaväljed, mootorikarbid, kõik, kõik, kõik asjad saame nagu ise disainida ja. Ja lihtsalt noh, võib-olla veel kõrvalepõikena näidata seda, et, et. Et KPMG tegi mingisuguse uuringu kaks aastat tagasi, kus ta jäetis seda, et ütleme, tavatarbija auto näiteks on kasutuses viis protsenti ajast. Ja kui sa too, viid selle auto nii-öelda jagatavasse kasutusse, siis ta on kasutuses viiskümmend protsenti ajast. Ja aga mis, mis see tähendab, see tähendab seda, et auto kulub ka kümme korda kiiremini ära ja täpselt seesama asi, mis juhtus tõuksidega. Et noh, me peame tegema kogu tõuksi tehnoloogiliselt ümber selleks, et ta siis kümme korda kauem vastu peaks.
Aga raiskame siin natukene aega, meil sellist riistvara innovatsiooni restardis tihti ei ole, et me kipume rääkima rohkem siin, et kust raha tuleb ja kuhu ta läheb, eks on ju, et. Et ja samas tõuks on midagi sellist, mida enamikel kuulajatel ikkagi mingi kokkupuude on, et, et noh, kas või siis juba nõukaajast on ju mingi sihuke väikse pisikese asjaga, et. Et lähme siit raamist natukene nagu edasi, et rääkime veel, et noh, et mis siis ikkagi on, mis peamiselt kulub, mis on siis see koht, et kui sa räägid siin Kristjan, et noh, et, et sõlmed tuleb nagu ümber disainida ja nii edasi, on ju, et. Noh, a la mina vaatan oma laste hävitustööd, on ju, siis noh, ütleme niimoodi, et, et põhiline, mis laguneb, on, on niimoodi juhtraud murdub ära nagu ülejäänud selle tõuksi küljest näiteks on ju, see on suhteliselt tavaline case on ju, et, et. Ma ei tea, kahe peale loetlege mingeid näiteid, et, et kus on nagu nii-öelda noh, nii-öelda suurem vahe tuleb, et sa ütlesid Kristjan, et laiemad refid peavad olema, et miks nad laiemad peavad olema, on ju ja nii edasi, on ju, et noh, et natuke raiskame aega siin, räägime seda kuulajale lahti. Et kust kohast see innovatsioon, jah.
Et noh, ma väga sarnane nagu Ardo väljutan ka meil, et meil on, ma arvan, üle üheksakümne protsendi nendest. Komponentidest, mis selle tõukeratta juures on meil kõik, eks ole, nullist ise projekteeritud. Ja meie alglähteülesanne selline natuke humoorikas oli selline, et kui kaks kaheksakümne kilost meest. Korraga tõuksiga sõites ühe meetri kõrguselt alla hüppavad, siis peab tõuks terveks jääma. Ja niimoodi me panime siis oma selle kõige suurema jõu, mis mõjub tõukerattale ja siis me arvutasime sealt edasi nagu kogu seda raamiehitust, eks ole, et. Põhimõte, kui me vaatame nagu jätkusuutlikud tootedisaini. Ja, ja me tegime siin koostööd Stockholmi instituudiga Tallinnas ja ka ühe spetsialisti Markus Vihmaga, et siis. Noh, põhiline tegelikult ükskõik millises sellises jalajälje arvutuses ei ole mitte nüüd see, et kui taaskasutatav selle toode lõpuks on, et see on justkui nagu niigi siililegi selge. Oluline on just see, et mis on tema eluiga, et mida pikemalt sa ühte toodet kasutad, seda, seda väiksem on selle süsinikjalajälg. Ja, ja selleks, et saavutada seda pikka eluiga tuleb see toodega projekteerida nii, et sa saaksid ta eluiga pikendada. Ja see tähendab seda, et osasid komponenti, mis on nii-öelda kuluosad, saaksid sa väga lihtsast ja odava kuluga vahetada. Samal ajal, et need osad, mis nii palju ei kulu, kestaksid siis see hästi kaua. Ja noh, ma toon näite, et kui see tõuks kunagi kestis kuus kuud, on ju, jagamises. Siis kõik autod kestavad, noh, ma ei tea, viisteist kuni kakskümmend viis aastat, on ju, vahet pole, kas see on Dacia või Porsche, kõik autod kestavad vi Mootorratad kestavad umbes sama kaua, jalgrattad võib-olla sada aastat. Aga me tegelikult kõik käime autodega hooldustes ka, on ju. Et me vahetame neid rihmasid ja komponente ja nii edasi. Ja see on ka nagu üks osa sellest lähenemisest, kuidas see teha nii, et, et ma võib-olla mootor ei kestagi mul selle aja või võib-olla mingid piduriklotsid, mingid pidurielemendid ei kesta. Et ma neid saan vahetada ja sellega seda eluiga ka pikendada. Aga, aga jah, et põhimõtteliselt see, seal on kõik väiksed detailid. Kuidas teha nii, et neid küljest ära ei saaks tõmmata, kuidas teha nii, et nad peaksid vastu löökkoormustele, jätkukoormustele. Ja just ka see, et kuidas teha nii, et osad komponendid on lihtsasti vahetatavad ja muu kestab väga pikalt.
No põhiline, kõige kiiremini kuluvad pidurid, jah.
No vaata, siin on jälle üks trikk, et meil on nii, et meil on sama piduri heebli alt, automaatselt toimub ka regeneratiivne pidurdus, on ju. Et kes teab elektriautodest, on ju, elektriautode piduriklotse, ei peagi peaaegu vahetama, sest kui sa rahulikult sõidad, siis sa kasutad elektrimootorit pidurdamiseks. Ja see oli meil ka nagu kindel eesmärk, et kuidas me saaks selle ehitada nii, et meil ei ole mehaanilist hõõrdumist, vaid seesama elektrimootor pidurdab. Noh, sa võidad ka mingi energia sellest, see on tegelikult suhteliselt väike, põhiline ongi see, et miskit ei kulu, on ju. Jälle nagu üks innovatsioon või noh üks sihuke mõtlemismall, et kuidas teha nii, et asjad võimalikult vähe kuluksid.
Aga mis siis kulub kõi rohkem?
No ma, me võime nagu oma kogemusest öelda, et tegelikult kõige lihtsam asi, mis kulub, on ka kõige loogilisem, need on nagu rehvid tegelikult. Ja rehvid kuluvad lihtsalt, see juba nende disaini pärast, et rehv peabki kuluma, sellepärast et kui ta ei kulu, siis ta on liiga kõva ja ei paku nagu piisavat nagu pinna, nagu sihukest kokkupuudet.
Hard, jah.
Ja ma toon nagu sihukese näite ka, et, et. Et näiteks ka, ütleme, mitmed teised tõukitootjad on ainult seda teed, et kasutavad näiteks, ütleme siis täiskummi ja täiskummi sellepärast, et noh, et vot, et siis ei, siis ei lähe kumm katki ja ei pea nagu pumpama ja nii edasi. Ja see tundub esmapilgul nagu väga hea mõte, aga probleem on selles, et täiskumm on sageli jäigem, temaga on kehvem sõita, ta raputab rohkem. Ja nüüd täiskumm tegelikult, see Refi muster kulub ikkagi hooaja jooksul maha ja sa pead ta ikkagi ära vahetama. Ja tuleb välja, et tegelikult plüomaatiline kumm annab nagu oluliselt turvalisema lähenemise, mis siis, et võib-olla teda peab nagu sagedamini vahetama. Aga, aga noh, turvalisuse mõttes on ta parem ja noh, meie, me näemegi seda, et me peame, ütleme. Hooajas korra umbes rehvid näiteks välja vahetama ja see on selgelt nagu ka kõige suurem kuularartikkel, et noh, pidurid näiteks jällegi. Pidurid on sellised hooldusvabad trummelpidurid, mis on siis peidetud mootori rummu sisse. Nad ei, nad ei kulu nii palju ja nad ei saa sellist sodi ja mustust, mida tavaliselt peaks puhastama, nii et noh, piduritega praktiliselt nagu probleem ei ole, lisaks see regeneratiivne, regeneratiivne värk.
No seda uksi, ütleme eluiga on, on üks asi, aga teine asi, mind hakkas huvitama, et kuhu sa paned selle tasakaalupunkti, kaalu ja selle sõidu ulatuse, ehk siis noh, aku raskuse vahele või kas see üldse mängib nagu mingisugust rolli, et noh, see sõitjakaal, eks ole. Mul
on väga selge nagu isiklik seisukoht siin, et ma tean, et ma, ma olen võib-olla noh, isegi kogu nagu sihukese nagu. Maailmatõuksi maailmas nagu selles mõttes üksinda, et kõik tõuksid kaaluvad päris palju, eriti need jagatavad tõuksid, et näiteks. Üks konkurenti tõuks, mis praegu turule tuli, mida palju kasutatakse, kaalub kolmkümmend neli kilo. Meie Bolt3 tõuks kaalub seitseteist kilo, mis on nagu kaks korda vahe.
Poole, poole vähem, jah.
Jah, ja võiks siis küsida, et noh, et miks siis niimoodi, et, et milleks see kergus nagu oluline on, aga seal on päris mitu põhjust, esiteks kergem tõuks on turvalisem. Et kui sa pead teda juhtima, teda pead kuskilt mingitest aukudest ülesse tõstma, siis mida raskem on tõuks, katse kolmekümne nelja kilost asja tõsta, et see on päris keeruline. Teiseks on see, et, et turvalisus ka ümbritsevate suhtes, et kui sulle otsa sõidab tõuks. Mille oma inertsist kaal on seitseteist kilo või kolmkümmend neli kilo, et, et noh, jällegi sa saad aru, kus see vahe on. Ja mis on üllatav, on see, et sa ütled küll, et ütleme, sa paned sõitja peale, siin oletame keskmise kiloga seitsekümmend kilo sõitja. Aga see tulemus on see, et, et see kaal, mida, mida tegelikult mootor ja aku peavad vedama. Kolmekümne nelja kilose tõuksi puhul on umbes kaksteist protsenti suurem. Tähendab seda, et raskemat tõuksi on kaksteist protsenti rohkem energiat läheb selle pidevaks käigus hoidmiseks, kaksteist protsenti vähem kestab aku. Ja, ja pidurusteekond suureneb samamoodi, nii et noh, tegelikult kergus on minu jaoks nagu tõesti isiklikult Boltis nagu väga-väga oluline teema. Ja kui me lisame sinna juurde veel ka sellise jala, jalajälje. Et kui me sa vaatad, et mis on siis nagu keskkonnajälje suuruse aluseks, on ju see, et toormaterjali kasutamine, me kasutame kaks korda vähem toormaterjali kui näiteks mõni konkurent. Lisaks selle tõuksi enda transport kogu tema eluaja vältel, kuni siis ka lõppude lõpuks tema siis taaskasutamine kuskil, et mida raskem ja suurem on tõuksed, seda suuremad on need keskkonnajälje kulud.
Kristjan, kuidas teil on, teil oli kakskümmend viis kilo, et see on raskem kui seitseteist, ma ütleks, kiiresti arvutades.
Noh, ta on niisugune kahekümne nelja kanti rohkem, aga ja ei, ta on raskem. Juba, juba kilo tuli alla. No muidugi, kuule, aasta aega on ju tööd tehtud, et aga, aga noh, ma arvan, et me oleme suhteliselt samas suurusjärgus, üldiselt Ardo näidetega nõus, ma mõtlesin, et ma toon siin ühe laheda näite sellest nagu riistvaralisest tootearendusest, et. Et ei Ardol ega meil ei ole amorti tõukerattal, te võite seda näha, aga sellel uuel ei ole. Ja üks põhjus, miks näiteks amorti tõukerattale on suhteliselt ajuvaba panna. Ongi see, et tõukerattas ise kaalub, võtame keskmise kakskümmend kilo, see inimene seal peal võib kaaluda nelikümmend kilo või võib kaaluda sada kakskümmend kilo. Ehk et siis see mass, mida sa pead nii-öelda siis vedrutama, on hästi suures nihkes. Samal ajal, kui auto kaalub seal tuhat viissada, kaks tuhat kilo ja siis sa paned sinna kakssada kilo peale, et see mass muutub ainult kümme protsenti ja teisel juhul see muutub üle viiekümne protsendi. Mis piltlikult tähendab seda, et sul on võimatu teha sellist vedrustussüsteemi, mis töötaks erinevate sõitjatega mugavalt. Noh, see iga sõitja peaks seda ise kruttima seal, on ju, et see läheb väga keeruliseks ja kalliks, et, et sellel ei ole nagu head, head eesmärki ja, ja lenditõuksidel näiteks sellepärast ei olegi minu meelest mõtet vedrustust
panna. Ardo, mis juttu sa ajad, sul on võimalik rahulikult ära mõõta see kaal, mis sul sinna peale tuleb, on ju, ja vastavalt sellele vedrustuse häikust reguleerida, et.
Mitte, et see oleks nagu võimatu, vaid see on lihtsalt päris kulukas ja, ja kui sa vaatadki, lihtsalt probleem on selles, et need nii-öelda mordid, mida siis jagatava tõuksi maailmas kasutatakse, need ei ole nagu päriselt mordid, need on lihtsalt sisuliselt jäigad vedrud. Ja tulemus ongi see, et jah, et suurest august läbi minnes ta mingil määral töötab, ta väsib ülikiiresti ära, nende eluiga on võib-olla ainult paar kuud. Aga see pidev vibratsioon, mis sul sihukese natuke nagu kergelt ebatasasel teel on, seda sa Moort absoluutselt ära ei võta ja kui sa lisad sinna juurde veel jäigakummi, see sõidukogemus on nagu ülimalt halb, et selles mõttes. Ma täiesti nõus, et noh, et meie praegune lähenemine on selgelt nagu õhkkummid, et. Et muidugi õhkkummid ei ole mitte sellised, kus sul on siis sisekumm, vaid need on täiskummid nagu autolgi, lihtsalt õhubaasil töötavad.
Hea küll, me teeme siia oma järgmise pausi ja läheme kohe saatega edasi. Restart jätkub, me räägime täna mikromobiilsuse ehk lihtsamalt öeldes elektritõukerataste teemast ja meil on külas Ardo Reinsalu Baltist ja Kristjan Maruste Comodule'ist.
Me rääkisime rataste vastupidavusest, aga räägime natukene akudest ka, et ma pean ausalt tunnistama, et see aasta ma väga ei jõudnud sõitma ka eelmisel aastal näiteks Riias. Mul oli korduvalt sellist juhtumit, kus sa tuled restoranist välja, tahaks tagasi hotelli sõita, eks. Tänav on rattaid täis, aga kõik on tühjad. Ehk siis noh, nii-öelda ma õhtu lõpuks kuskil seal õhtul kell kaheksa-üheksa, on ju, et sul on nii palju nende ratastega uhatud päeva jooksul, on ju, et, et energiat enam ei ole selleks, et sind sinna, kõik ootasid ära vedu, eks, et, et keegi ei saanud sind vedada sinna hotelli tagasi enam. Et kas siin on ka mingi innovatsioon toimunud, kas te täna juba vaatate, et oi, ei, et, et noh, ühe päeva peab haku kenasti vastu isegi rohkem, on ju. See on üks küsimus ja teine küsimus on see, et kaugem me oleme sellest, et meil tekivad ikkagi nii-öelda sellised. Kuidas ma siis ütlen nagu kindlad rattaparkimiskohad, mis ühelt poolt oleks turvalised, nad ei jäägi sealt tänavate, on ju. Ja teistpidi nad noh, nii-öelda ka laeksid selle koha peal siis nii-öelda automaatselt, on ju, noh, ma ei tea, läbi asfaldi, mis iganes, on ju.
Võib-olla selle kestvuse koha pealt, et akud on selgelt läinud paremaks, suuremaks. Jagatud tõuksiaku on, peab nagu selgelt kauem vastu, noh, meie selline keskmine hinnang on sihuke. Kolm-neli päeva on meil akud, ütleme tõuksid väljas, enne kui nad vajavad laadimist, keskmiselt. Et olenevalt linnast, muidugi, kui on linnad, kus kasutatavus on oluliselt kõrgem, et seal tuleb seda kiiremini vahetada. Ja üks uus, võib-olla innovatsioon, mis on akumaailma, ütleme siis tõuksimaailma tulnud ja millega meie ka oma Bolt neli tõuksiga välja tulime, on siis aku vahetatavus. Ehk siis, kui varasemalt oli niimoodi, et sa pidid tõuksi õhtul ära tänavalt korjama, kuskil laadima laos ja siis hommikul tagasi viima. Siis meie uus tõuks võimaldab seda teha, et sa lähed ja vahetad selle aku seal tänaval ära. Ja, ja kui üldse vaadata seda meie uut tõuksi, siis meil see aku asub täiesti kreisilt teistsuguses kohas, et mitte keegi pole oma akud sinna pannud ja see põhipõhjus on just nimelt selles, et see aku vahetavus tänaval toimuks ülikiiresti. Ta
on
nagu ütleme sellise siis sõiduki tagaratta juures. Mitte ei ole põhja sees ega ka ees ja põhjus, miks me ta tahtsime ta sealt põhja seest välja tuua, on just nimelt see, et vaata, mis sõiduki kasutatavuse puhul on mugavus ja turvalisus, on see, et, et, et see sinu sõiduki. See floorboard või see jala siis noh, plaat, plaat on ju, peab olema võimalikult madalal, selleks, et sinu tasakaal oleks võimalikult hea, samal ajal sõiduki kõhualus peaks olema võimalikult kõrge, et sõita ülesse mingisugusest takistusest. Ja see tähendab seda, et see sõiduki põhi peab olema võimalikult õhuke. Ja, ja kui seda laku sinna sisse panna, siis sa ei saa teda väga õhukeseks teha, et me teeme selle aku välja. Aga me ei pannud teda kuskile ette, vaid me panime ta sinna tahapoole just nimelt sellepärast, et kui akud rivis seisavad, siis nende vahetus on nagu hästi kiire. Ja nüüd noh, kokku, kokkuvõttes vastates seda, et, et mida teha siis, kui aku saab tühjaks, ongi see, et, et meil on võimalik neid akusid vahetada kas või kolm korda päevas. Kui me näeme oma siis tõuksi äpi kaudu, et ahhaa, et, et sellel tõuksil on seal mingi viisteist protsenti nagu järgi jäänud nagu mahtu. Siis sõidab patrull tiim välja, vahetab selle aku seal kohapeal ühe minutiga ära, on ju, ja sa saad seda tõuksi jälle edasi kasutada.
Meie oleme juba ju sellest algusest vahetatavate akudega sõitnud ja, ja ma ka ise olen teinud mitu ägedat. Ringi, kus ma olen käinud akusid vahetamas ja, ja ma mäletan, üks jube äge oli näha nagu inimeste nägusid, kui sa seda tegid on ju, see oli nende jaoks nagu maagia, et. Ma kunagi nägin kaardil, et üks tühjade akudega auto, tõuks sõidab ja nägin, ta läks seal mäest üles Toompe poole ja hakkasin selle järgi jõudma ja tal jäi keset sõitu see tõuk seisma, ta oli nii kurva näoga ja. Plaksti panin ohutuled peale, hüppasin välja ja vahetasin ta aku ära ja mehe imestus oli nii suur, et mis nüüd juhtus, et. Kuskilt tuli, tuli mingi ime ja vahetas oma akut Supermaniga.
Ei ole, tuul jälitab kõiki oma tõukse.
Tuul jälitabki kõik oma tõukse, aga Bolt jälitab ka kõik oma tõukse, kõik jälitavad kõik oma tõukse. Me ei tea, kes nendega sõidab, aga me tõukse loomulikult näeme, kus nad on. Ei,
sa, sa ei saanud sellest huumorist aru, et see mõte oli, et te sõidategi.
Jah, et see on see keskkonnasõbralik aspekt seal, aga Pärnus, et ma olen väga ülaline, et Ardo ütles, et neil on kolm päeva peab vastu, et Pärnus. Sel suvel oli ikka sihuke, sihuke kuumalaine, et, et me vahetasime kolm-neli korda vahest päevas, et meil oli reaalselt niimoodi, et meil siis kargoratas sõitis kogu aeg ringi. Ja inimesed ootasid nagu, et kui saaks tõukseid akud vahetatud, et see vahetatav aku on kindlasti hästi-hästi oluline. Mida ma näen, kuhu see asi tulevikus veel liigub, on üks asi, kus siis inimene ise saab akusid vahetada. Mingid sellised, ütleme smartpostilaadsed automaadid, kus sa saad neid vahetada või siis teistpidi selline hübriidsüsteem, kus sul tekivad ka mingid sellised. Parkimisjaamad, et kus sa lükkad selle aku, tõuksi sisse ja ta laeb seal. Et ma näen, et noh, kogu see maailm liigub selliste hübriidlahenduste poole. Tier, kes siin kakssada viiskümmend miljonit kaasas, tema väga katsetab seda, et inimene ise vahetab akut. Annab sulle, ma ei tea, ühe euro selle eest boonust. Ja, ja mõned teised katsetavad neid laadimisjaamasid, et ma arvan, et lõpuks see saab olema sihuke hübriid, et sul. Alati on see meeskond, kes vahetab, sul on võib-olla need jaamad ja sul on võib-olla ka see inimese enda poolt võimalus vahetada
Sest ma just seda teie efektiivsuse, teeme protsessi efektiivsuse juttu kuulates, mul tuli meelde, et ma kohtusin, teate need Collectneti, need robotautomaad, need tünnid, onju. Ma kohtusin selle kurva näoga kulleriga, kes DPD vist paneb sinna oma pakke ja kes piksutas oma pakke sinna sisse. Oma sellest mikrobussist ja ma ütlesin, et noh, pane pakid ära, et ma ootan, onju, et mul ei ole kiiret. Sa ei saa aru, mul võib siin poolteist tundi minna. Ja, ja noh, seal on nii palju efektiivsust kuskil peidus, et ta peab kõik pakid nagu sina, põhimõtteliselt ükshaaval sinna sisse piiksutama ja need pakid, mis ta tahab kätte saada, peab ükshaaval koodiga välja piiksutama. Nii et, et ka seal, noh, et, et see tõesti on nagu väga oluline, mulle tundub.
Tegelikult ongi, efektiivsust me pole üldse rääkinud, et noh, me. Meil näiteks Boltis ongi välja öeldud see, et, et me tahame olla nagu kõige selles mõttes nagu taskukohasem pakkuja ja just nimelt sellepärast, et tõukse ei tohiks olla selline pühapäevasõitja. Selline pisut kallis liikumisvahend või ta peaks olema tegelikult alternatiiv sellisele, ütleme, multimodaalses maailmas, et noh, et, et ma valin oma sõiduvahendi vastavalt sellele, kuhu ma tahan minna, kui pikk on see distants. Me näeme näiteks statistiliselt ka seda, et. Et kui inimene tahab sõita kuskil kilomeetri kuni kaks, ta võtab tõuksi, kui ta tahab sõita kolm kuni neli kilomeetrit, siis ta võtab e-ratta, selgelt ta eelistab seda. Ja kui see on pikem distants, siis ta valib mingi muu vahendi. Ja noh, me, me näeme nagu seda ka, et, et tulevikus, mitte tulevikus, vaid ütleme juba praegu, meil näiteks on e-rattad kasutuses. Tulevad veel tooted, sellepärast mõte on olla pigem selline multimodaalne nagu platvormipakkuja, et inimene läheb välja, ütleb, ahah, ma tahan minna punktist A punkti B. Ja see, et kas ma kasutan tõuksi e-ratast või, või, või autot, et see sõltub sellest, kuhu ma tahan jõuda, mis ilm on parasjagu väljas. Või millised on nagu teetingimused, sest noh, näiteks talvel sõitmine on ka üks väga noh, keeruline küsimus, et kas talvel tõuksidega sõita või mitte. Noh, ma isiklikult ütlen, et nii kui on külmakraadid, palun ärge sõitke tõuksidega, me oleme ka Boltis võtnud seisukoha, et, et kui on külmakraadid, me lõpetame sõitmise ära, sellepärast et. Statistiliselt on näha, et sellise kümne tollise diameetriga rattaga sõiduk lihtsalt libedal teel, seda, seda ei ole võimalik nagu väga hästi juhtida. Nii et jah, et need on ka olulised aspektid.
Aga mis veel tulemas on, et meil on saade juba lõpujärgus, et ütleme nii, et saatejuht võib-olla ei ole nagu pädevalt küsima, et kas on midagi, mille puhul te näete, et ma määriks nagu ära märkimist selle saate kontekstis.
No mina märgiks kindlasti selle ära, et kui on miinuskraadid, siis loomulikult sõidke tõuksiga, et tõuksid on ikka niimoodi ehitatud, et nendega lume peal ka sõita ja, ja miinuskraadid meie akusid seisma ei pane ja saate ju rahulikult. Ei, ei, aga me
rääkisime praegu sellest, et lihtsalt libe on ja see kaitke liili. Libe on.
No libedust on esiteks suhteliselt vähe, sa suudad seda ise näha ja sa saad seda väga hästi kontrollida, aga loomulikult olge ettevaatlikud. Aga kui te tähele panete, siis iga kord, kui on libe või tähendab, on miinuskraadid Et libe on sul seal nulli ja miinus ühe peal ja pärast seda võib sul olla rahulikult asfaltpuhas ja, ja lumiväljas. Et minu meelest ma arvan, et on väga vale nagu juurutada seda mõttemaailma, et tõuksiga saab ainult suvel sõita, et mina, me oleme ise sõitnud igatpidi ja me näeme, et inimesed sõidavad ja meil ei ole jõudnud küll ühtegi lisaõnnetust või probleemi sellega, et meil vahepeal oli siin miinus viis kraadi, et meie sõitsime. Oota,
aga teil, eks ole, Kristjan, tuuled on väljas praegu. Aga kas tegemaad on väljas praegu või ei ole?
Ei no tõuksid on väljas, lihtsalt ongi see, et, et me lihtsalt, me ei pane neid renti siis, kui me leiame, et tingimused on ebaturvalised.
Aga tõuksed on lukus siis, kui väljas.
Ja, et nad töötavad loomulikult nagu, et nad töötavad ju miinuskraadidel vabalt, aga küsimus on pigem selles, et noh, et kasutaja turvalisuse pärast me seda teha ei tahaks, aga, aga su küsimus võib-olla sellest, et mis saab nagu tulevikus, et. Et millesse me ise panustame väga palju, on see, et, et see tõuksi, tõuks läheb nagu sihukesest riistvara, riistvarast natukene edasi elektroonika ja tarkvara poole. Et me näeme seda, et tõuks muutub rohkem selliseks kasutaja abistajaks. Meil on täna näiteks automaatsed sellised. Äkilise pidurduse puhul tekib automaatne teavitus ümbritsevale keskkonnale. Et näiteks, kui sa kiiresti pidurdad, tekib selline audiosignaal niimoodi, et ümbritsed inimesed ka teavad, et noh, midagi ohtlikku on toimumas, toimumas, või näiteks, kui tõuks kukub maha või tekib sul selline. Satud liiklusõnnetusse, siis meil tõukk saab sellest aru, võtab sinuga äpi kaudu ühendust, küsib, kas kõik on korras, kui sa ei vasta, siis saadame automaatse teavituse näiteks kuhugi. Et, et need on sellised, ütleme siis kasutaja sõidu ohutust toetavad elektroonilised süsteemid, ma arvan, et see on see, mida me järgmine aasta hakkame selgelt nägema üle kogu maailma.
Selle koha pealt väga Hardoga nõus ja noh, kui me edasi vaatame, siis kus on nagu meie ja Bolti ju tänane põhierinevus on see, et meie. Võtame ka seda tootmispoole eest vastutame ja toodame Eestis ja, ja süveneme sellesse poolde. Et ka meil on samamoodi, tulevad tõuksid, tulevad rattad ja tulevad sinna midagi veel vahele. Ja, ja, ja teeme ise ja, ja meie jaoks on hästi oluline ka see vertikaalne integratsioon, et kuidas sa teed toote. Lõpptarbija seisukohast ja kuidas sa innoveerid ka selles tootmismetodoloogias, et see oleks võimalikult nagu jätkusuutlik ja efektiivne. Aga ma arvan, et laias laastus, näiteks Hardo ütles, et, et see ongi see tase, kuhu veel minna, et sul on mingisugune sensoorika, mis lisab turvalisust. Aga ma isiklikult arvan, et kaamerate lisamine tõukeratastele, mis teeksid automaatpidurdusi, et noh, et see on juba selline puhas. VC maailma raha tõstmise vajadus, et tegelikult hoiame tõukeratta lihtsa, mugava ja keskkonnasõbraliku.
Kusjuures meil on väga hea, äge konflikt siin tekkinud, me kuidagi oleme siin Tuul versus Bolt saavutanud olukorra, aga tuleb välja, parandage mind, kas ma saan õigesti aru. Et tegelikult maailma kõige kõvem tõukside tootearendus. Ma olen
sellega nõus, et ma ei ole lihtsalt nõus Kristjaniga, et aga meie ei kontrolliks nagu oma tootmist, et, et meie. Ärme lähe siia vaidlusesse. Jaa, tehased on Hiinas, aga meil on, meil on, ongi oma tiim seal kohapeal ja kogu tootmisprotsess on välja mõeldud ja, ja jälgitud meie inimeste poolt, selles mõttes on sul, Taavi, täiesti õigus, et see on lihtsalt müstiline, kui sa vaatad nagu, et. Et tegelikult täna, kui Euroopa, ütleme, Bolt on järgmisel aastal Euroopa kõige suurem, suurema tõuksipargiga pakkuja, see, seda me oleme nagu välja öelnud ja me teame ka täna. Tootmisplaanide põhjal, et me kindlasti oleme, meil saab olema sada kolmkümmend tuhat tõuksi tänavatel üle kogu Euroopa ja see on suurem arv, mida keegi teine suudab pakkuda. Et kui sa mõtled, et see, see ja, ja tuule tõuksid ja kõik see arendus on tulnud nagu Eestist, et siis see on täiesti märkimisväärne.
Ja minu meelest on see hästi lahe asi, et Markus Villiga ütles kunagi, et või hiljuti, et, et nad kavatsevad kõik teised välja süüa ja ilmselt kõik konsolideerub ja jääb järge ainult kolm pakkujat, et ma olen Marksuga jumala nõus, et ainuke küsimus on, et kes see kolmas siis on?
Jah, väga õige, see on hea point, kus lõpetada ja mul on tegelikult ikkagi on hea meel olla Bolti investor, nii et selles mõttes ma väga tänan. Jätkake head tööd ja Comodule ka, et jätkake head tööd ja, ja konkurentsi pakkumist, mis saaks veel parem olla, kui sa teed maailma muutvat lahendust ja sinu kõige kõvem konkurent on su enda kodumaal nagu, et, et see on kõva sõna. Selge, aga ma tänan teid põneva saate eest ja tänan ka kõiki
kuulajaid ning Restardiga, kohtute jälle nädala aja pärast.