Mis on digieuro ja milleks meil teda vaja on?

Head kuulajad, on laupäev ja Restarti saate alustab. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja meil on täna kaks külalist. Meil on külas Luka-Silves, Guardtime'ist ja Rainer Olt, Eesti Pangast ning me katsume järgmise kolmveerandtunni jooksul selgeks teha nii endale kui maailmale kui kuulajatele ühe teema, mida ei ole võimalik kolmveerandtunni jooksul selgeks teha. Aga me proovime ikka ja see teema on digitaalsed rahad, krüptovaluutad ja kogu see küsimus, millega ootamatult nüüd lisaks ma saan aru, Bitcoini entusiastidele on ikkagi hakanud üha enam tegelema ka riigid, me räägime digitaalsest eurost. Me räägime sellest, miks riigid nagu Hiina ja India ja võib-olla ka muud on, on siin mänginud mõttega ja, ja teinud plaane, et äkki peaks sinna krüptoraha maailma oma, oma sammu astuma. Aga ma arvan, me võiksime võib-olla alustada sellisest küsimusest, et mis asi see krüptovaluuta üldse on, selles mõttes, et seda, mis on Bitcoin, ma arvan, meie kuulaja teab. Et kas, kas me võime öelda, et see krüptovaluuta nüüd siis on umbes nagu Bitcoin, aga et seal on, ma ei tea, mingisugune riigi tempel või riigi tugi küljes?

Ja ma nüüd alustan siis keskpanga poolt. Ma ei ütleks, et krüptovaluutal oleks. Riigi tugi sellisel juhul küljes põhi, põhimõtteliselt, et miks riigid ja keskpangad on hakanud tegelema nüüd digitaalse euro uuringutega? Ja tegelikult üle maailma teised keskpangad samamoodi. Et kuidas on võimalik tekitada selline digitaalne uuel tehnoloogial põhinev keskpanga raha. On selles, et kui meil eelmine aasta Libra, Facebooki Libra tuli välja mõttega. Tekitada krüptoraha, siis keskpangad tundsid, et võib-olla oleks vaja hakata seda valdkonda põhjalikumalt uurima. Sest juhul, kui kõik Facebooki kliendid hakkaksid kasutama mingisugust alternatiivset stabiilset raha ja see läheb ringlusesse ka veel maksevahendina, siis, siis sellist olukorda ikkagi päris aktsepteerida ei saa. Ja seetõttu hakkasid üle maailma keskpangad seda valdkonda põhjalikult. Lahti mõtestama, võib-olla siin üks esimesi oli Rootsi keskpank. Ja muidugi noh, nende põhimotivaator oli ka see, et kui me vaatame inimeste maksekäitumist ja tehnoloogia arengut, siis. Me liigume järjest digitaalsema keskkonna, keskkonna poole. Meil on vaja digitaalsemaid makselahendusi, nutikamaid makselahendusi.

No seal on tegelikult põhjus lihtne. Seal see, kui nii suur platvorm nagu Facebook võtaks kasutusele krüptoraha ja. Majandustegevus, kuna neil on ka ju väga palju e-kommertsi kaupmehe küljes. See nende e-kaubandus ja turuplats on järjest kasvamas, siis see tekitaks sellise paralleelmaailma ja tõmbaks inimesed ja ka raha Facebooki platvormile. Ja ühtlasi see natukene nõrgestaks keskpankade rolli selles situatsioonis.

Ei, ma ei ütleks see, et see küsimus on meie võimus, pigem on ta ka turvalises makselahenduses, sellepärast et kui me räägime krüptovaluutast, mis võetakse kasutusele erasektori initsiatiivil ja poolt. Siis hetkel tegelikult see valdkond ei ole üldse reguleeritud. Inimesed jah, usaldavad seda, aga kui midagi juhtub, siis ega neil ei ole kellegi poole pöörduda. Neil see raha on lihtsalt sellel hetkel kadunud, et sama me nägime või tajusime ka Bitcoini puhul, kui see teema oli suur. Bitcoini väärtus kõikus päris paljuski. Jah, kui me räägime tänapäeval krüptovaluutadest, siis paljuski on nad stabiliseeritud, ehk nende väärtus ei kõigu enam nii palju. Samas ikkagi puudub regulatiivne raamistik, mis kaitseks maksjate ja ka ettevõtjate huve selle kasutamisel. Lukas.

Ja ma tõmbaks natuke tagasi sellele küsimusele, mille Henrik esitas, ehk et mis see, mis see krüptoraha üldse on? Ega tegelikult ei ole ju mingisugust kokkulepitud definitsiooni selle kohta, mis nüüd on krüptoraha ja mis ei ole. Aga kui me hakkame natuke seda mõistet lahti võtma, siis me saame ka aru võib-olla, miks Keskpank tunneb rohkem muret Libra pärast kui näiteks Visa ja Mastercardi ja Apple Pay pärast. Et noh, laias pildis raha on see, mille osas me lepime kokku, et see omab, et, et see teenib väärtusevahetuse vahendina, see võib olla tükk kulda, see võib olla tükk paberit, see võib olla konto seis pangas, see võib olla ka mingi, noh, nagu me näeme. Enne, ennemuistetes ühiskondades, see võib olla kivi või, või mingi muu suvaline ese. Aga. Nendest erinevatest digitaalsetest, digitaalsetest võimalustest me, enamus meie rahast, raha liikumist täna on nii ehk naa digitaalne, eks ole. See, kui, kui mul on pangakontol raha ega mul üldiselt see paber ei istu kusagil, vaid mul on lihtsalt sissekanne andmebaasis. Samamoodi kui ma maksan Apple Pay või, või kredietkaardiga, need on kõik kandmed andmebaaside vahel. Mis tegi, mis nii-öelda eristas Bitcoini varasematest e-rahadest oli see, et kogu see süsteem toimis kombel, mida ükski keskne osapool ei kontrollinud ja, ja paljud nendest asjadest, mida me täna, täna nimetame krüptorahaks. toimivad võrgustike alusel, mis nii-öelda ei jälgi tavalisi jurisdiktsiooni reegleid. Ja siin ongi see erinevus näiteks võrreldes krediitkaardi või, või ka PayPali või Transferwise'i maksega, et tegelikult need asjad, kuigi nad on ka digitaalsed ja seal võib olla ka krüptograafiline element juures. Nad istuvad keskkondades, mis on väga selgelt geograafiliselt piiritletud, kus neil on võib-olla komponent, mis istub Eestis või Euroopas komponent, mis istub Ameerikas. Ja riigid teavad ka, kuidas seda kõike sobituda oma seadustega, oma reeglitega. Ehk me teame väga hästi, mis hetkel PayPali või Transferwise'iga saadetud digitaalne. Euro lahkub eurotsoonist, millal see jõuab Ameerikasse, mis hetkel sellest saab juriidilises mõttes kusagil pangakontol olev digitaalne dollar. Aga kui, kui nii-öelda Bitcoini kaudu raha vahetatakse, siis need juriidilised raamid, need ei ole paigas ja ma ei tea, mis hetkel ameeriklane, kui me üldse teame, et on ameeriklane, vist on Ameerikas, kes saadab, kes nii-öelda maksab kellegile Venezuelast Bitcoini ja mis hetkel see Bitcoin siis on Venezuela Bitcoini. Ehk et see krüptorahade süsteem on olnud noh, tehnoloogiliselt tasemeliselt uus viis, kuidas kokku leppida väärtuse liigutamises. Aga see viis, kuna ta istub väljastpoolt tavalisi jurisdiktsioone süsteeme ja, ja ka tavalisi viise, kuidas riigid otsustavad ka selle üle, kuidas kellelgil on IT-maailmas jurisdiktsiooni, on, on tekitanud igasuguseid keerukusi. Jah, Taavi.

Restart jätkub ja me räägime täna krüptorahadest ning eelkõige sellistest krüptorahadest, kus on teatav selline riigielement ka küljes ja ma kuulasin siin enne teie diskussiooni, siis ma, Taavi, tahtsin praegu sinu käest küsida, et vaata sellel, et noh, ma arvan praktiliselt kõikides maailma riikides, kes ka riigid on, on mõned asjad, riik hoiab väga kiivalt oma monopolina, eks ole, no näiteks. Noh, vägivalla monopol, eks ole, iga sotsiaalteadusi ja ajalugu, politoloogiat õppinud inimene teab, see on umbes esimene asi, mis öeldakse loengus, kui lähed, et, et vägivalla monopol on riigi monopol. Mõnes riigis alkohol on riigi monopol ja, ja raha on ka igas riigis riigi monopol. Sellepärast, et noh, see, sellega on võimalik, eks ole, igasuguseid asju siis teha, et kui raha on riigikontrolli all, et noh, siis me saame seda näiteks üldse ära võtta, kui sa oled väga halb inimene olnud. Me saame kontrollida, palju seda on, eks ole, noh, lisaks sellele, mis Rainer juba rääkis, Et kui sind keegi tõmbab, et siis me saame noh, nii-öelda sekkuda, lüüa korra majja, eks ole, ja sulle võib-olla selle siis tagasi anda ja noh, ühesõnaga riik saab igast selliseid asju teha. Et ega noh, kõike seda nagu kuskilt Facebooki käest minna küsima, eks ole, mingi rahapesuteema, et noh, näiteks nii kotkal on järsku mingi igavene hunnik, neid mingeid librasid, et Zuckerberg, ole hea, et noh, kas sul on mõni inimene, kes suudaks meile kuidagi öelda, et kust kotka oma librad sai, et see. Seda me ka nagu kuidagi vist ei kujuta ette tulevikuna või sina kujutad?

Lühiajaliselt, Taavi, väga palju ilmselt ei muutu, eks ole, et tarb, tarbija hakkab seda digitaalselt kasutama, nagu ta praegu kasutab raha. Aga pikemas perspektiivis on väga huvitavad asjad võimalikud, näiteks mikromaksed. Mikromaksja võib olla see, et iga gramm CO2-e, mida sinu, ma ei tea, seade emiteerib või elektrit, mida ta tarbib, toimub väike mikromakse ja hoopis niimoodi me teeme rohepööret. Või see võib olla ka seotud nii-öelda smart contract ehk targa lepinguga ehk, et mingisugune algoritm ja juhul, kui mingid tingimused on täidetud, siis ta selle peale paneb nii-öelda automaatselt maksab raha ära. Ehk et sa võtad nii-öelda inimkontrolli mingisugustest maksjatest välja, et noh, seda on, selles mõttes seda on just selles krüptoraha maailmas ja plokiahelamaailmas väga palju väljaspoolt riigi rahasüsteemi testitud ja läbi mängitud. Aga üks võimalus, mida kes panga krüptoraha tekitab, on ta, ta toob selle lähemale jaetarbijale ja ülejäänud majandusele.

Restart jätkub ja me räägime täna krüptorahadest ja eelkõige riiklikest või kuidagi riigiga seotud krüptorahadest. Lukas Ilves ja Rainer Olt on meil külas ja ma siin hakkasin mõtlema, kuulasin teie juttu, et, et Bitcoin on üle kümne aasta siin maamuna peal juba toimetanud. Bitcoin on umbes sama vana kui, kui iPhone või kui Instagram näiteks. Ja, ja kui Facebooki või, või Instagrami või iPhone'i vaadata, siis nende selline sööst üles, on ju, nende see, kui kiiresti nad tulid ja maailma muutsid, et see on ammu ära toimunud. Me täna juba räägime, eks ole, et noh, et mis, mis on järgmine faas. Aga nüüd seda Bitcoini on soojendatud aastaid ja. Ja see, kes see teine mees oli, Vitalik, temal oli oma see Ethereum, eks ju, jah. Tema on ka seda smart contract'i ja seda juttu on sinna sisse progetud ja tehtud, eks ole, mitmes versioonis selles Ethereumis ja see kõik on kuidagi nagu käinud ja käinud ja kuidagi noh, kõik kogu aeg ütlevad, et kohe, homme, homme on maailm muutunud, on ju. Ja tegelikult ei ole nagu ikkagi eriti reaalses elus ju midagi saanud peale selle, et noh, Bitcoini kurss on väga kõrge. Milles see asi on, kas on vara või, või see ongi nii suur asi, et see võtab aega või, või on siin ka võimalik, et noh, et me kõik praegu räägime asjast, mis tundub ei ole kihvt, aga noh, mida reaalselt maailmas nagu vaja ei lähe?

Aga ma, ma tooks siia näite tehnoloogia arengust, et kui sa ütlesid, et ja, et. Plokiahel või Bitcoini plokiahel on ju nii kaua olnud, no tegelikult. Sellel, sellel ajal ei olnud ta nagu piisavalt küps, nüüd on nii plokiahel kui jagatud andmeahela tehnoloogia oluliselt küpsamaks läinud, me näeme. Lahendusi turul, mille, mis ehitavad selle ümber sellist majandusmulle. Ma toon siin kaks, kaks näidet, üks näide on värkpaberi arendusplatvormid, mis on nüüd päris tugevalt hakanud. DLT peale tulema, seal nähakse suurt potentsiaali nii protsesside digitaliseerimises kui automatiseerimises. Ja see on üks praktiline näide, mis vajab sellist krüptoraha, kui me. Ja, ja see, see on ka üks põhjus, miks me oleme nüüd turul nägemas selliste stabiilsete krüptorahade teket. Teine, teine konkreetne põhjus, kui me räägime valuutamaksetest euroalast väljapoole, siis seal on ka lahendusi turule tulemas, mis või noh, juba praktikas ka kasutusel, mis kasutavad seda tehnoloogiat ära. Selleks, et rahaarveldust teha, nad on tekitanud sinna stabiilse krüptoraha. Ja nüüd, nüüd ongi see, need näited indikeerivad, et turul võiks olla justkui selline praktiline vajadus ka keskpanga poolt tagatud digitaalse euro järgi, mis võimaldaks samasuguseid funktsionaalsusi ja kasutada, kasutades ka siis nende nutikate lepingutega asjade internetis maksmiseks ja nii edasi ja nii edasi.

Ei, kindlasti mitte, sellepärast et muidu ei oleks meil teinud skandaale, mis meil siin praegu on, on ju, et. Aga ma tahaks tulla selles mõttes, ma räägiks ühe loo veel ära, et ma ütlen, ma olen kahel juhul olnud sõbralikult kadeva ja kade leedukate peal. Ehk siis ühelt poolt, et nad mängivad jõle ja hästi korra palli. Ja noh, see on läbi ajaloo kadedus, on ju, ja teine, et, et kuskil viis aastat tagasi, kui ma ise veel riigis tegutsesin, siis käies rääkimas nagu Eesti e-lugu ja rääkides, mismoodi üldse digiühiskondi ehitada, ehitada. Rääkisid leedukad ja oli just Leedu Panga, üks asepresidentidest, kes rääkis väga avatult krüptorahate tulevikust ja sellest, mismoodi nagu nii-öelda keskpangad peavad sellega kaasa liikuma ja siis ma vaatasin ka alati kadedusega, et noh, miks leedukad sellest ei räägi, miks meie nagu eestlased. Noh, miks meie eestlased ei räägi sellest, miks leedukad räägivad, et me oleme ikkagi ju siin digiriik, onju. Et mul on hea meel, et nüüd lõpuks ka meie enda Eesti Pank on lõpuks hakanud siis rääkima digiraadiost. Aga ma tahtsin küsida, et Hiina ja, ja India ja siin on veel näiteid, tegutsevad ka sellel suunal. Mida nemad siis täpselt teevad praegu?

Ma arvan, et seal oli mure, murekoht pigem selles, et kuidas see kõik välja kommunikeeriti ja siis maailmale sellel hetkel paistis. Et kahtlemata see on õige, et Euroopas. Ei saa ükski euroala riik väljastada oma sularaha või oma digitaalset raha, krüptoraha, nimetame seda siis Estcoin'iks või mis iganes asjaks, et meil on euro. Ja me saame seda teha eurosüsteemis ühiselt, digitaalse euro kontekstis. Ja mida me ka täna nüüd oleme tegemas. Et sellel ajal lihtsalt pinnas ei olnud piisavalt küps.

Jah, Rainer mainis varem seda eel, see pinnas nüüd on küps ja see on see suurim vahe, et meil on uus Euroopa Keskpanga juht, meil on ka vahepeal vahetanud päris palju inimesi Eesti pangas, mitte et see nüüd seda vahet tingiks, aga, aga asjad liiguvad edasi. Aga kui meil, mida Eestis saab teha näiteks, kui sul on see ID-kaart olemas, on see, et Eesti riik saaks sulle kanda digitaalseid eurosid. Otse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, teil on vaja jagada, eks ole, Ameerika stiilis stiimulraha tuhat kakssada eurot ja see raha lihtsalt ilmub teie digitaalse euro wallet'ile ja pangad ei pea seda vahendama. Ja, ja noh, kui me, kui me räägime nendest mõjudest, mis võivad olla digitaalse keskpanga rahal, siis see muudab igasugused ärimudelid viisil, mil lihtsalt mingi krüptoraha tingimata ei muuda. Ma arvan, et see mõju pangandusmaailma, keegi täpselt ei tea veel, mis see oleks. Aga muuhulgas see annab fintech'idele nagu Transferwise huvitavaid uusi võimalusi. Transferwise on ühest asjast väga hea. Ta suudab suhelda lõpptarbijaga ja ta, ta suudab olla kasutaja mugav, kasutaja mugav viisil, mil enamused pangateenused ei ole. Aga praegu ta tegelikult ei suuda konkureerida kogu pangandusmaastikul. Digitaalne euro võimaldaks Transferwise'il pakkuda päris palju rohkem selliseid lõpptarbija teenuseid ja seda teha üle kogu eurotsooni ja, ja toob selliseid firmasid nagu Transferwise'i hulganisti konkurentsi juurde.