@ RESTART // 2020.11.21
geenius_restart_0898.mp3
KUUPÄEV
2020-11-21
PIKKUS
46m 18s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse 100 miljoni eurosest riskikapitalifondist Nordic Ninja VC ja selle investeerimisstrateegiast Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse. Lisaks arutletakse Jõhvi tehnoloogiakooli rajamise üle, mille eesmärk on pakkuda täiendusõpet ja leevendada IT-spetsialistide põuda.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Kolm aastat tagasi müüs Rainer Sternfeld oma idufirma Planet OS maha ja jäi seejärel elama ning töötama USAsse ilma erilise plaanita lähiajal Eestisse tagasi tulla. Nüüd on ta aga siin ja me räägime tänases saates, miks. Rainer on praegu tegev jaapanlaste ja soomlastega koos 100 miljoni euro suuruses investeerimisfondis Nordic Ninja VC ning kui see raha lähema pooleteist aasta jooksul paigutatud saab, tuleb ilmselt järgmine sarnane ettevõtmine. Miks Rainer Eestisse tagasi tuli, mida ta Nordic Ninjas saavutada püüab ning miks ja kuidas on ta sattunud ka Jõhvi tehnoloogiakooli loomise juurde? Lisaks: kool otsib endale direktorit. Ehk oled just sina õige inimene seda projekti vedama? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Just, et Nordic Ninja on siis saja miljoni suurune riskikapitali fond, kus me keskendume peamiselt siis Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse investeerimisele. Peamiselt keskendume siis sellisele hilise seemnefaasi Series A, Series B faasi ettevõtetele. Ettevõtted, mis on tegelikult selliseid turu ja, ja toote klapi üles leidnud ja tahavad hakata kasvama ja nendel oleks tarvis abi. Ja meie selline mõte, või esiteks võib-olla me usume sellesse, et sinu tees on sinu portfell, et, et, et ei ole mõtet suurt muud juttu rääkida, kui vaadata, mis portfell sul on, et sellesse saada ka usud. Ja me peamiselt investeerime süvatehnoloogiaga seotud ettevõtetesse, mis siis püüavad maailma veidi paremaks muuta. Ja võtame seda asja üsna tõsiselt. Meil on fondil neli Jaapani investorit, kelleks üks on JPIC ehk Jaapani koostöö pank. Siis kolm tööstusettevõtet, Panasonic, Honda ja Omron. Et nendega koostöös meil on võimalik töötada nende ettevõtete või organisatsioonide tippjuhtkondadega, et sillata siis teed Põhjala või Baltimaade ettevõtetele, Jaapani turule. Ja, ja sealhulgas on ka teist tüüpi koostöövõimalusi, näiteks nagu tehnoloogia siire. Et meie piirkonnas on päris palju huvitavat tehnoloogiat, mida eriti siis puudutab tarkvara. Mida, mida Jaapan tegelikult väga vajab ja milles Jaapan ei ole tegelikult ajalooliselt väga tugev olnud.
Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa hakkavad nüüd Rainer Sternfeldiga rääkima Jõhvi tehnoloogia koolist, mis on mitmes mõttes kuidagi eriline asutus. Noh, esiteks sellest, et selleks, et selle poolest, et Eesti erakapital tegi Jõhvi tehnoloogiakooli ja teiseks on kuulda olnud, et tegemist on sellise iseõpetava kooliga nagu, nagu on meil isejuhtivad autod, on ju, mis, ühesõnaga kool, kus, kus toimub midagi ja inimesed saavad maagiliselt targemaks. Rainer, sa oled üks osaline seal, räägi see mõte või see idee ära, et mis, mis asi see on?
Et tegelikult seitsekümmend viis protsenti selle kooli avamiseks kuluvast kapitalist tuleb riigi käest. Ja Ida-Virumaa konkurentsivõime arendamise või parendamise programmist. Ja kakskümmend viis protsenti erarahastusest, noh ilmselt selleks hetkeks, kui me selle kooli nagu päris lahti teeme, et võib-olla erarahastus tuleb natuke juurde võtta. Aga peale seda kogu see kool peab toimima tegelikult erarahastuse toel ja selle kooli ärimudel saabki olema siis see, et, et kui ettevõtted sealt koolist tulevaid õpilasi palkavad, siis nad maksavad värbamistasu. Kaks tuhat viissada kuni kolm tuhat eurot per inimene, mis on siis hinnanguliselt neli kuni kuus korda odavam kui värbajatele tavapäraselt makstav tasu. Võib-olla mitte juunior arendajatele, aga igal juhul asja kiirus ja täpsus on midagi muud kui võib-olla traditsiooniline värbamisprotsess.