@ RESTART // 2020.11.21
geenius_restart_0898.mp3
KUUPÄEV
2020-11-21
PIKKUS
46m 18s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse 100 miljoni eurosest riskikapitalifondist Nordic Ninja VC ja selle investeerimisstrateegiast Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse. Lisaks arutletakse Jõhvi tehnoloogiakooli rajamise üle, mille eesmärk on pakkuda täiendusõpet ja leevendada IT-spetsialistide põuda.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Kolm aastat tagasi müüs Rainer Sternfeld oma idufirma Planet OS maha ja jäi seejärel elama ning töötama USAsse ilma erilise plaanita lähiajal Eestisse tagasi tulla. Nüüd on ta aga siin ja me räägime tänases saates, miks. Rainer on praegu tegev jaapanlaste ja soomlastega koos 100 miljoni euro suuruses investeerimisfondis Nordic Ninja VC ning kui see raha lähema pooleteist aasta jooksul paigutatud saab, tuleb ilmselt järgmine sarnane ettevõtmine. Miks Rainer Eestisse tagasi tuli, mida ta Nordic Ninjas saavutada püüab ning miks ja kuidas on ta sattunud ka Jõhvi tehnoloogiakooli loomise juurde? Lisaks: kool otsib endale direktorit. Ehk oled just sina õige inimene seda projekti vedama? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Just, et Nordic Ninja on siis saja miljoni suurune riskikapitali fond, kus me keskendume peamiselt siis Põhjala ja Baltimaade ettevõtetesse investeerimisele. Peamiselt keskendume siis sellisele hilise seemnefaasi Series A, Series B faasi ettevõtetele. Ettevõtted, mis on tegelikult selliseid turu ja, ja toote klapi üles leidnud ja tahavad hakata kasvama ja nendel oleks tarvis abi. Ja meie selline mõte, või esiteks võib-olla me usume sellesse, et sinu tees on sinu portfell, et, et, et ei ole mõtet suurt muud juttu rääkida, kui vaadata, mis portfell sul on, et sellesse saada ka usud. Ja me peamiselt investeerime süvatehnoloogiaga seotud ettevõtetesse, mis siis püüavad maailma veidi paremaks muuta. Ja võtame seda asja üsna tõsiselt. Meil on fondil neli Jaapani investorit, kelleks üks on JPIC ehk Jaapani koostöö pank. Siis kolm tööstusettevõtet, Panasonic, Honda ja Omron. Et nendega koostöös meil on võimalik töötada nende ettevõtete või organisatsioonide tippjuhtkondadega, et sillata siis teed Põhjala või Baltimaade ettevõtetele, Jaapani turule. Ja, ja sealhulgas on ka teist tüüpi koostöövõimalusi, näiteks nagu tehnoloogia siire. Et meie piirkonnas on päris palju huvitavat tehnoloogiat, mida eriti siis puudutab tarkvara. Mida, mida Jaapan tegelikult väga vajab ja milles Jaapan ei ole tegelikult ajalooliselt väga tugev olnud.
Noh, see, kuidas sa kirjeldasid seda, see toimub ka veel selles mõttes, see on üsna traditsiooniline. Võib-olla erinevus sellest tavapärsest fondist ja, ja miks me oleme siiamaani olnud edukad. Saamaks sisse kõige huvitavamatesse diilidesse Põhjalas ja Baltimaades on. On see, et me ei konkureeri võib-olla kõige kuumemate fondidega, vaid me nii-öelda täiendame teineteist. Ühelt poolt ja, ja teiselt poolt, et kui sa tead Jaapani sellist äri, ärikultuuri, et siis nemad vaatavad. Noh, nad on hästi strateegilised, nad on hästi pika vaatega ja on hästi lojaalsed. Et, et tegelikult meil on ikkagi mitme fondi plaan. Et, et seitsme aastaga, et kui me nüüd investeerime teise poole oma esimesest fondist ära. Sinna läheb võib-olla, eks ole, ütleme veel poolteist aastat, ütleme niimoodi, et sama palju nagu on tehtud. Siis me oleme juba omadega, eks ole, kaks tuhat kakskümmend kaks kuskil, ma ei tea, kevades. Selleks hetkeks peaks kõik esimese fondi vahendid olema allokeeritud ja selleks hetkeks peaks meil olema juba teine fond. Käimas, nii et, et see on ka selline üleüldine plaan, et vaadata seda protsessi kogu, kogu tiimiga oleme tegelikult kokku leppinud, et me teeme seda asja ikkagi pikka aega. Ja, ja vaatame seda mitte ainult Põhjala ja Baltimaade kontekstis tulevikus, vaid et tulevikus vaatame ka neid turgusid, kus meil võiks olla veel konkurentsieeliseid. Et esimese fondi pealt on päris huvitav neid andmeid kokku koguda, et, et meil on tulnud nii Saksamaalt, Hollandist, ütleme üksikut küll Poolast ja midagi sealt Ungarist. Aga ütleme, et kui me vaatame kultuuriliselt, siis Holland ja Põhja-Saksamaa ja, ja, ja noh, UK ka, eks ole, tegelikult lähevad üsna hästi kokku nende väärtustega, mida me siin teeme.
Räägi Rainer, kui sa tulid tagasi Silicon Valleyst ja nüüd vaatad kogu selle piirkonna arengule peale, et sa nägid seda piirkonda noh, nii-öelda, nagu sa ütlesid siin kaheksa, kümme aastat tagasi, kuidas meie nii-öelda. Eesti start-upilaine hakkas tekkima, on ju, samas soomlased oleks, hakkasid juba oma mullist, mis need vahepeal oli, hakkasid mullist juba nii-öelda välja ronima, et. Et kui sa nüüd tagasi tuled, kui palju see pilt nagu muutunud on või kui palju Silicon Valley muutunud on, kui kümme aastat tagasi muust ei räägitudki, et, et loome oma Silicon Valley ja olema oma Silicon Valley. Siis tänapäeval kuuldub rohkem, et noh, et keegi sinna sõnnikuna välisse enam väga ei tahagi minna, et, et tundub, et niisugused lokaalsed väga head ökosüsteemid toimub nagu märjata paremini ja mulle tundub, et see Põhjala ökosüsteem just eelkõige siin, kus nii-öelda sõlmpunkt on Soome ehk siis nii Rootsi kui, kui Baltikumi suunal on ju, et sõlmitakse nagu Helsingis need diilid kokku, et, et tundub päris kõvat õmbekeskus, et mis sinu vaade on siin?
No just, et viimase kümne aasta jooksul on päris palju muutunud, et, et kui ma läksin kaks tuhat kaksteist aasta kevadel. Siis, siis seal ei olnud just väga palju selliseid Eesti founder'eid, et Mark Hoffman, kui ma õigesti mäletan, oli. Seal ja siis Fortumo, Rain Rannu käis seal üle aeg-ajalt mingi kontor võetada ka niimoodi, et keegi nullist tuli, hakkab ehitama ettevõtet, seda vist väga ei olnudki ja siis tekkis hästi suur laine. Et, et tuli hästi palju inimesi. Ja, ja siis, ja siis kui mina selleks hetkeks, kui meie ära läksime, ei ka ei olnud seal tegelikult sellest seltskonnast väga palju järgi. Ja, ja see on tegelikult hästi huvitav indikaator, et, et minu hinnangul selleks, et alustada maailma tasemel ettevõtet. Ütleme, ideaalse informatsiooni leviku tingimustes ei ole tarvis olla üldse Silicon Valley's. Et kogu informatsioon on nii-öelda demokratiseerunud ja kättesaadav ja nii palju on kogemusi inimestel juba ja urgustikud on ehitatud. Et, et sa võid alustada oma ettevõtet ükskõik kust kohast maailmast sisuliselt, sa võid selle kasvatada nii-öelda nullist üheni. Ka peaaegu ükskõik mis kus kohas, aga siis sa tahad nii-öelda selle, selle nii-öelda ühest kümneni kasvatada, siis neid kohti läheb juba vähemaks. Ja ma arvan, et üks nendest kohtadest kindlasti. On, on Põhjala ja Baltimaad, et minu arust nagu Euroopa kontekstis, kui ma olen noh, kaheksa aasta jooksul ikkagi muutusin üsna, üsna Californialaseks või ütleme, ränioru. Mütsiga meheks, et, et siis sa vaatad Euroopat üsna niimoodi pika ninaga, et mis, mis Euroopa, nagu tunnustada kärjed, nii aeglaselt. Ja üks koht eristub väga selgelt ja see ongi nagu Põhjala ja Baltimaad, et kus, kus on huvitaval kombel selline nagu nälg ja arengumootor asju luua. Jeraldi fenomen on Rootsi, mis on pikka aega olnud väga jõukas ja ikka süstemaatiliselt on võimeline välja panema väga kvaliteetseid ettevõtteid, et noh, meie Baltimaad siis loomulikult, et meil on tohutu nälg, aga kuidas sa Rootsit seletad, eks ole. Et selles mõttes, aga noh, Silicon Valley jätkuvalt on ikkagi üks. Vähestest kohtadest, kus sa saad selle ettevõtte väga kiiresti nii-öelda kümnest sajani viia ja, ja loomulikult meil on nagu erandeid siin, eks ole, ja sul on London ja, ja Berliin ja, ja noh, Shanghai ja nii edasi. Aga, aga see ei pea enam nii olema, see ei pea minema Silicon Valley'sse enam, et selles mõttes on hästi huvitav ja võib-olla ma toon teise paralleeli, et kui mõelda. Ma ei tea, kakskümmend aastat tagasi, et kus asusid kõige targemad inimesed alla neljakümne aastased, selles valdkonnas, nad olid peamiselt Silicon Valley's, nad tahtsid hullult ära ja kõik tahtsid sinna minna. Täna ei ole enam nii, et täna ei ole kõige targemad alla neljakümne aastased inimesed Silicon Valley's, et ei peagi olema, ei peagi minema, aga sa võid seal käia.