Külas on Bauhub

Head Restarti kuulajad, on laupäev ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on taas sättinud ennast idufirma lainele ja meil on külas ehitusega tegelev Tartu idufirma. Aga see ei ole see ehitusega tegelev Tartu idufirma, mida me siin ka varem saates maininud oleme. Nimega Remato, vaid see on hoopis midagi, mille nimi on Bauhub ja selle kaasasutaja Teet Parts on meil külas, tere, Teet.

Tere, Henrik, tere, Taavi.

Bauhub on, mulle, ma juba pean ütlema, et mul need Bau ehituspoed lähevad sassi. Ma ei saa aru, et millises Bauus ma parasjagu käin. Te otsustasite nüüd teha ühe siis veel Bau, et oleks segasem või mis, miks selline nimi?

Tõsi ta on, et Bau eesliitega pood või ütleme, võib-olla isegi mingeid organisatsioone on veel rohkem kui ainult üks või kaks. Ja eks nimevalikul oli võib-olla ka teatav see tuttav assotsiatsioon isegi meie jaoks nii-öelda huvipakkuv või see, mida me taga otsisime. Ehk et Bau, Bauhu, Bauhoff, Bauhaus, inimesed seondavad neid kõiki tegevust, ehitustegevusega, et seetõttu ei ole vaja nii-öelda. Võib-olla meie küll kultuuriumis on ka noh, teine niisugune sõna osanuk on, ehk et on ehitusettevõtted, kes kasutavad selliseid asju ja construction ja nii edasi. Et me lähenesime või võtsime siis selle Bau liitega, et eks brändi nime leidmine on kindlasti töö, mis. Tundub alati tagantjärgi, et miks küll nii läks, aga tol hetkel tundus kõik kõige parem, et niisugune valiks see teiste

asja. No ma saan aru, et nimi Baukonn ei tulnud kõne alla.

Ei, seda üldiselt ei tulnud.

Konbau.

Kuule lõpetage see niimoodi rääkimine ära ja räägime ta asjast, et. Alustame sellest, et tõepoolest noh, lühike sissetule, sissejuhatus meie kuulajale, et millega üldse tegemist on ja, ja mille poolest näiteks erineb remaatust ja teistest, kes turu peal tegutsevad.

Bauhof on veebitarkvara, mis on mõeldud ehitusplatsiga seonduva informatsiooni haldamiseks erinevate projekti osapoolte vahel. Nüüd meie siis nii-öelda kliendiks või, või siis peamiseks kasutajateks, kelle me teenust müüme, on siis just nimelt need suured ehitusettevõtted. Kelle ehitusplakateid mööda linna ringi sõites on võimalik näha. Sealhulgas ettevõtteid, kes on nüüd Eesti noh, ka Tallinna börsi noteeritud ja edasi. Ehk et siis, kui siin käinud saat, siin saates käinud Remato jaoks on kliendid. Need ettevõtted, kes siis võib-olla füüsiliselt ise platsi peal nii-öelda kelluga ja haamriga tööd teevad. Siis meie jaoks on need ettevõtted kliendid, kes seda tööd korraldavad ja neid osapooli kokku sinna platsi peale toovad. Ehk et siis noh, nii-öelda ehitussektori põhimõtteliselt nimetatakse neid peatevõtjateks, meie kliente. Remato jaoks on siis nii-öelda alltöövõtjad, need ettevõtteks, need kliendid on valdavalt.

Okei, aga väga hea, selles mõttes siin on selge, kliendirühm on selge, räägime ka probleemist, ehk siis, mis on see peamine probleem, mis nendel peatöövõtjatel siis on, et kuidas ikkagi saada. See, kui ma siin õigeks ajaks kohale või, või mis, mismoodi see, tee nagu see selgeks, et mis probleemi sa lahendad?

Probleem, mida meie lahendame, on siis see, et platsiga seonduvalt on väga palju informatsiooni, mis siis erinevad osapooled peavad koos tarbima või koos ka nii-öelda. Sisestama, vaatama, haldama, noh, selleks on näiteks, toome näiteks, eks ju, ehitusjoonised, kõik ehitust kattev dokumentatsioon. Ja seejuures siis ka ülejäänud nii-öelda tööülesannete kommunikatsioon, et kellelgi on mingi asi katki kuskil või mingil asjal või tagasisidet anda või nii edasi. Ning kogu see informatsiooni kokkutoomine ongi siis see probleem, mida me lahendame, et on olemas üksikuid teenuseid, mis teevad ühte või teist asja. Me soovime selle informatsiooni kokku tuua. Ja, ja kindlasti nii-öelda meie teenusega alustamiseks põhimõtteid või alustamise tõukeid oli siis see, et. Ka vähem või rohkem spetsiifiliselt Eesti turul oli teatud hetkel niisugune vaakum, kus kohe niisugust teenust ei pakutud. Ja selle vaakum nii-öelda üheks alam siis nii-öelda tahuks on võib-olla see, et, et Eestis on niisugune kehitusdokumenteerimine lubatud täismahus digitaalselt. Ja seetõttu siis ka nii-öelda noh, nii-öelda dokumentide digiallkirjastamine, kogu see protsess on juba see asi, mis Eesti, Eesti ehitussektoris oli kõvasti puudu.

Lähme ikkagi natukene veel rohujuure tasandile, et oletame, et mina olen elektrik ja minu töö on siis ära vedada sinna sellele objektile, ma ei tea, kuuenda korruse juhtmestik. Ehk siis, mida see siis tähendab, ma võtan mingi oma telefonis mingi äpi lahti, vaatan seal täpsed joonised, vaatan siin. Juhtme tasukohad, pistikud tasukohad ja nii edasi, vaatan sellest samast keskkonnast. Ja siis, kui tehtud on, siis märgin, et on tehtud ja kui mingi probleem on märgin, mingi probleem on, et kogu kommunikatsioon käib selle platvormi peal või. Või noh, anna sellist nagu rohujuure nii-öelda kasutuskogemust, et mismoodi see päriselt välja näeb.

Nüüd rohujuure jah, kasutusjoon tegelikult kasutusjuhtum on tõesti selline, nagu sa suuresti kirjeldasid seda. Tõsi on nagu muidugi ka see, et nüüd lõpuks, kas see, et seda joonist vaatab nüüd päris elektrit, kes ise, et kaablit veab või selle ettevõtte tööde juht või nii-öelda vastuv isik, see on juba sõltuvate ettevõttes natuke spetsiifiline. Aga põhimõtteliselt tõesti, et selleks, et kaabel saaks majast seina või pistiks seina. Vaatab keegi joonist, annab selle nii-öelda, võtab sealt sinna informatsiooni, et nii, niimoodi oma ka veel panna, näeb seda tööülesannet, mis on püstitatud selle jaoks, paneb, märgib, et ta hakkab selle tööga tegelema, kui töö on tehtud, siis märgib, et see on tehtud. Lisades sinna mingi tõendi või foto või kommentaari, see jah, teie kont, mida ta kirjeldas, tegelikult vastab täitsa nii-öelda reaalsusele.

Aga tal on ikkagi siis mingi äpp või tal on iPad või ta logib kuskil veebilehel kuhugi sisse, et mis see töövahend täpselt

Nii-öelda tegelikult pahub siis oma algselt, on ta ikkagi veebitarkvara. Täna on meil ka olemas eraldi äpp nii-öelda selle jaoks, ehk et on võimalik kasutada paralleelselt. Kuid siis nii-öelda siin ka teatud määral siis on see erisus, et see, mida peadevõtja teeb, ehk et tema, kes ta kogu siis nüüd informatsiooni haldab ja kokku kogub ja laiali jagab. Siis seda ainult äppist teha, on võib-olla natukene keerukas ja kohmakas, et seda on mugav teha arvuti tagant ikkagi seda informatsiooni ja. Ja seadestust on omajagu, ütleme sellise jubaasisema ehitus,asisema jah, objekti ehitamisel. Aga võib-olla see isik, kes tõesti läheb sealt, ainult laadib alla ühe või vaatab ainult ühte joonist ja võtab lahti oma tööülesande, tema jaoks on ka lihtne äpp täitsa nagu piisav maailm.

Ma just mõtlen, et see kogu see pull hakkab ikkagi pihta, ma saan aru, kuid enne reaalselt kopa maha löömist. Et ja mis see tähendab ka seda, et ikkagi kõik see allhankijate hunnik, see peab olema nagu üks, üks ökosüsteem või on siis see, et peatöövõtja paneb üheks tingimuseks, et ala, et. Sa saad tulla mulle elektrit panema ainult juhul, kui sa oled võimeline seda äppi kasutama on ju, et, et mismoodi see ikkagi see, see nii-öelda kogu selle. Ökosüsteemi liitmine käib, arvestades, et sul ei ole alati ju samad mehed, sul ei ole alati samad meeskonnad, sul on erinevad allhankijad. Et kuidas see koolitus käib, et räägi nagu sellest?

No eks lõpuks meie eesmärk on muidugi, teenus ise peaks olema nii lihtne, et, et see ei vaja tohutuid massiivseid koolitusi ja, ja nii edasi. Muidugi jah, tõsi on see, et kui nüüd peaduvõtja hakkab oma ehitusprotsessiga pihta, tõsi see hakkab, hakkabki kuid ennem, kui kopilased maasse lüüakse, siis täna on turul kahtesugust lähenemist, et osata. Nii-öelda siis või tugevama käekirjaga peadevõtjad kirjutavadki oma lepingutes sisse, et kui te meiega koostööd hakkate tegema, teie hakkate meile elektrit panema, siis te peate tarbima informatsiooni Bauhubi keskkonnast. Samas on ka ettevõtted, kes nii-öelda lähenevad sellele jooksvalt ja, ja nii-öelda ei pea seda lepingulise toruseks ära defineerida, aga, aga. Nii-öelda meie eesmärk on tagada rohkem seda, et kogu tarkvaraspetsiifiline nii-öelda teadmus istubki selle peatuvõtja peas, teda me koolitame, õpetame, juhendame. Viime läbi nii-öelda selle kasutuskogemuse nii-öelda võimalikud käigud ja kui siis nii-öelda tema hakkab enda partnerit projekti liitma, siis nende projekti teiste osapoolte jaoks on jah, see peamiselt niisugune. Võimalikult lihtne sirgjooneline kasutus, kus, kus neil ennast seadistada midagi otseselt nagu ei olegi tarvis.

Aga selles mõttes, et Eesti ehitaja tundub ikkagi või vähemalt ütleme siin viis-kümme aastat tagasi oli suhteliselt digivaenulik, et. Nagu on see paranenud, on see juba loomulik? Kas uued tegijad, kes tulevad koolidest välja, on juba selles meelsuses, et noh, et kõik peabki olema digitaalne, et mis mõttes teile lehvitate siin oma pabereid, on ju. Et, et kuidas see nii-öelda nende digioskuste, digioskuste pool on üldse?

Ma julgen öelda, et selle viie aasta jooksul, mis meie olemegi täna umbes tegutsenud, on see asi kindlasti läinud heas tempos ülesse. Ma ei saaks öelda, et siin on nagu tohutuid nii-öelda erinevusi selles osas, et ainult noored on, koolist välja tulnud spetsialistid tahavad nüüd digimaailmas toimetada või vastupidiselt. Aga, aga see natuke seostab võib-olla sellist, ma ei julge nii-öelda siis nende ettevõtetega, kes Eesti ehitusmaastikku nii-öelda määravad, kelleks on niisugused suuremad peadevõtufirmad, kuidas nemad suhtuvad sellesse protsessidesse ja selles mõttes on hea meel tegelikult tõdeda, et. Ka umbes neli-viis aastat on tegutsenud Eestis niisugune asi nagu digitaalehituse klaster. Mis siis küll isegi võib-olla väga spetsiifilisemalt ja detailsemalt ja laiema haarduselt, kui lihtsalt mingisugune. Veebitarkvarade nii-öelda kasutuselevõtt, aga kogu see digiehituse poolt on edasi vedanud. Ja, ja samamoodi MKM-ist toimetatakse sellega aktiivselt ja, ja selles mõttes, et seda kogu digitaal siis nii-öelda protsessi. Või digitaalehituse jah, nii-öelda kulgemist on kõvasti nii-öelda siin viimastel aastatel nagu edasi lükatud. Et, et selles mõttes on päris nagu kihvt seda näha, et pikk tee on kindlasti minna, sest et tehnoloogia tarkvaral ise liigub ees nagu maailmas veel vaata, et suurema sammuga. Aga, aga on näha, et ka nagu riiklikult proovitakse sellega tegeleda.

Ei, ma ütlengi, et kui me vaatame riiklikult seda asja, siis see on ikkagi vaeslaps, et täpselt nagu see Hendrik mäletab, meil käis siin pool aastat tagasi, käisid logistikud ja rääkisid jälle oma ühest aknast ja kuidas ikkagi saaks nagu logistikud ühte sammu käima, et, et seda.

Rohkem neid ei ole kutsunud ka, me oleme ikka kord viie aasta tagant tasub kutsuda ja siis kuulata, kuidas, noh, proovime edasi.

Jah, et sama asi on olnud näiteks BIM-iga on ju, et mis on siis nii-öelda Building Information Management, mis on sihuke rahvusvaheline termin, et ja see on juba aastaid olnud näiteks Soomes kohustuslik, et. Et sa ei saagi noh, nii-öelda põhimõtteliselt ehitada, ilma et sul oleksid kõik nagu täis digitaalsed lahendused, ma ei tea, eks Eestis on see praegu juba kohustuslik, aga noh, kümme aastat tagasi ei olnud, on ju. Ja, ja üldse, kui me hakkasime sellest rääkima, et oi, et noh, teeks siis kohustuslikuks, et noh, Eestis on ju väga hea kogemus sellega, et me teeme mingi asja. Noh, nii-öelda seda kutsutakse innovatsioon läbivalu, et tehaksegi seadused, nüüd on kohustuslik, ei jäägi midagi üle, et sa peadki nagu sinna peale minema. Noh, a la meil näiteks, ma ei tea, ettevõtted ei saa ju paberil esitada maksudeklaratsiooni, et on tehtud reegel, et peab olema digitaalne. Noh, et sa võid nutta, naerda on ju, aga pead saama digitaalselt nagu edast Et noh, et see vaev siis nagu selle Bimiga on ja kuidagi nad alati suutsid need ehitusettevõtted, neil on vist ju nii suur lobijõud, mis iganes. Nad suutsid selle asja nagu nii-öelda eemale tõugata või, või ära tõugata, eks, et ei tekkinud sihukest kohustuslikust, ma ei tea, kas sa Teed tead, on see praegu kohustuslik või ei ole?

Ei ole kohustuslik ja tegeks seda nii-öelda siis on alles esimesed või noh, ma teen natuke võib-olla liiga selles mõttes, et Pimmi, Pimmi nii-öelda põhimõtete järgi on ehitatud jah, circa viis aastat esimesi pilooti tehtud ja nii edasi ja ongi aktiivsemad suurettevõtted seda ise nagu suruvad ja neil on spetsialist, nii edasi. Küll, aga mis on, mis on nagu siinkohal võib-olla noh, Taavi sõdi välja nüüd, et me, viiks aastat tagasi ei suudetud seda nagu täielikult üle minna kohustikukorras. Et tegelikult mingil määral, ma arvan, ka viis või kümme aastat tagasi oli ka seda teadmust ja know-how'd. Selle mõttes vähe, et nüüd, kui tehakse see kohustikuks, siis oleks päris suured nii-öelda protsessis, et probleemid olnud või need valud oleksid olnud päris nagu teravad, et noh, naljatus öeldes, aga oleks pilvelõhkuja jäänud lõpuks seisma, et noh. See oli, mingi aeg oli niisugune karm nagu reaalsus, mulle tundus, endale.

No siin on Covid ka, on ju, et lõi meile nagu parajale litaka kevadel, eriti meie haridussüsteemi, eks, ja, ja oli päris hea nagu lahing, eks, aga tänasel sügisel noh, me oleme ikka koolid on valmis selleks, on ju. Või ma ei tea, võtame näiteks täis digitaalsele retseptile üle mineku, eks, et samamoodi arstid ju pididki oma käitumisharjumusi muutma, neid oma tööpõhimõtteid muutma ja nii edasi. Noh, kõik töötab ideaalselt, eks, et see oligi nagu võib-olla mõned kuud valus ja kokkuvõttes meil on nagu noh, supersüsteem, on ju. Mis näiteks teistpidi jälle see, et kuna meil PIM ei ole, meil ei ole ka korralikku ehitusega kaaskeevad dokumentatsiooni. Siis ehitusregistri kui selline on ikkagi totaalne pudru, pudru ja kapsad, ehk siis järgmine aasta peaks olema digitaalne rahvaloendus. Ja kui me näiteks oma elanike arvu saame lugeda küll kokku niimoodi, et me põhimõtteliselt või kodanike, kodanike hulgas saame kokku lugeda niimoodi, et me põhimõtteliselt kirjutame SQL lause rahvastikuregistri peale ja pumm, see number, mis välja tuleb, et see on enam-vähem ongi õige number. Siis ehituses me kindlasti niimoodi ei saa, sest see register on korrast ära ja kuna see on rahva ja eluruumide loendus. Siis põhimõtteliselt ikkagi nagu mingil määral tuleb teha käsitööd, ehk sinna otsa, et, et me ei ole ikkagi täis digitaalne veel.

Nõus, mis lihtsalt siin vahel märkus, remargin, et EHR-i puhul on hästi kihvt see, et, et seal ees on tänaseks Taavi Jakobson. Ma kahjuks ei mäleta, kust kohast ta varasem tööhõive oli ja tema seal on vedanud kolm-neli aastat ja võtnud selle ette nagu projektina, mis nagu. Kirjutab selle EHR-i täiesti ümber, täiesti ringi, et ma arvan, et see on üks hea näide tegelikult sellest, et kui see nüüd kunagi nagu korda saab Kuidas teha ühte riiklikult olulist projekti selliselt, et ette pannakse juhtima inimene, kes julgeb ja suudab defineerida selle probleemi algusest lõpuni selgelt välja, et lihtsalt ei parandata kiiruga nii-öelda enda personaalse. Plusspunktide saamiseks natukene midagi ilusaks, vaid ollakse valmis kolm-neli aastat saama igalt poolt nii-öelda. Natakaid ja litakaid, aga lõpptulemusena vähemasti teoorias või peaks tulema päris kihvt asi, et selles mõttes see lõpuks, ma usun, kui korda saab, siis saab jälle päris, päris kihvt asi.

See muide on täiesti ametlik poliitika, et meil on olemas Eestis sihuke printsiip nagu no legacy policy. Mis tegelikult nõuab vanadatesüsteemide totaalset ümberkirjutamist. Ehk siis, et seda, neid näiteid on siin veel ja veel, et, et, et selles mõttes on väga hea, et, et seda jätkuvalt ka tehakse ja ehitusregistris. Aga Henrik, meil vist on aeg esimeseks pausiks?

On aeg pausiks ja siis jätkame. Jätkame järjest tardiga, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa külaliseks on ehitusega, ehituse, ehitusplatsi korraldamisega tegeleva idufirma Bauhu, kaasasutaja Teet Parts ja ma siin nüüd kuulasin, Taavi, sinu sellist grillimist. Vot, aga mina olen veel nagu grammi võrra või siis kilogrammi võrra sinust tuhmim selle koha pealt, mina lõpuni ei saanud aru.

Henrik, mina ei ole tuhm. Jah, et selles mõttes, et kui sa oled kilogrammi võrra, siis sa oled siin ka nagu mina, tuh. Ei,

jah, oled-oled, küll sa oled omal, omal moel oled sa ikka. Aga no kuule, sa ei ole ka suur ehitusspetsialist ja mina veel vähem, on ju. Aga ma ei saanud aru, Teet, su juttu kuulates, et kas see. No ühesõnaga, mina kujutan seda asja niimoodi, et, et kui midagi hakatakse ehitama, on ju, siis kuskil on, ma ei tea, AutoCAD-ides ja mingites teistes sellistes programmides tehtud väga keerulised joonised, mitmekihilised, nii edasi, nii edasi, on ju. Ja kõik osapooled peavad siis nendega kuidagi tutvuma ja, ja on üldjoonis ja on, ma ei tea, suntehniline joonis ja elektrijoonis ja kõik, hästi palju sellist kraami ja, ja siis on veel. Tohutu hulk mingisuguseid dokumente noh, kus ma ei tea, kirjeldatakse, eks ole, mis materjalid, mismoodi kuskil on. Mul on oma korteri kohta mitmekümne leheküljeline, selline nagu ehitaja andis kaasa. Kas, mis juppi nüüd teie sellest teete, selles mõttes, et kas te asendate neid, Autocad'i ja Wordi dokumente või te kuidagi koondate nad kokku, et noh, me võiks öelda, et te olete nagu selline spetsiifiline Google Drive nendele ehitajatele.

Spetsiifiline Google Drive on selles mõttes osaliselt niivõrd kuivõrd nagu õige, et meie nii-öelda funktsionaalsus või kasutus. See, mida me teenusega pakkuda, ei peatu selles, et ainult faile vahetada pelgalt. See on üks osa nii-öelda funktsionaalsusest, puhtalt sellepärast, et ehitusprotsessi käigus ongi vaja vahetada erinevate osapooltega. Noh, nii nagu, nii nagu sa Hendrik välja tõid, ongi. Üldjooniseid, elektrijooniseid, ehk et kogu seda siis ehitusprojekti kui sihukest. Tõsi, tänapäeval nagu see protsess hakkab juba sellest, et tehakse PIM-mudel ja sealt hakatakse neid jooniseid ja, ja mudelivaateid lõikeid tuletama. Aga oma olemuses küll jah, et kui nüüd te kõnnite mööda Tallinna kesklinna, näete seal mingit suurt ehitusplakatit. Siis selleks, et seal nii-öelda seda ehitusplakati peal on kirjas firma, kes seda ehitab, selleks, et tema saaks platsi peal jagada informatsiooni, on ta vaja mingit keskkonda. Ja, ja kui tõesti nii-öelda üks võimalus on jagada faile lihtsalt näiteks Google Drive'is või Dropbox'is või saata kellelegi neid faili üle emaili. Siis nii-öelda selleks võiks olla alternatiivne keskkond, kus kohas teatud funktsionaalsused, mis on ka olulised just ehitusseisukohast vaadates. On võib-olla teatud niši või nurga alt lahendatud või pakkudes võimalust neid faile ja jooniseid ka lihtsamini tarbida kindla seadistuse järgi, kui nii võib öelda. Aga see failivahetus on nagu ainult üks osa sellest, et see pole nii-öelda ainuke asi, mis Bauhuvis nii-öelda siis meie teenuses funktsionaalsusena on.

Aga mis, oota, mis need muud asjad on siis mingid, ma ei tea, kommenteerimine, do-do list'id, task'id, ma ei tea, mingid asjad, sellised asjad või?

No kolm siis kõige suuremat funktsionaalsust ongi siis nii-öelda seesama failivahetus alati, on number üks. Teiseks on siis dokumentide nii-öelda loomine, ehk et ehitusega käib kaasas siis nii-öelda kohustus ehitust dokumenteerida, seda tegevust. Noh, ehituspäevikud, kaetsetud aktid ja lisaks siis veel kõiksugused muud noh, et kui peetakse koosolekut, siis on vaja koosolekuprotokolli pidada. Kui näiteks teede ehitust tehakse, Bauhus võib ka väga hästi teede ehituse projekti haldamiseks, siis näiteks teede ehitusel on vaja erinevaid mõõte protokolle täita. Vaadata pinnase tihedusi ja asju ja nii edasi. Siis kogu selle dokumentatsiooni täitmine, nii-öelda siis noh, me nimetame neid vormideks, aga põhiliselt dokumendi blanketid. Ja nende digiallkirjastamine ja seejuures siis digiallkirjastamine üheskoos samas keskkonnas, ilma selleta, et peaks mängima telefonimängu, et kes kellele saate ja nii edasi. Et kogu selle protsessi lihtsustamine. Ja kolmandaks siis tõesti suurem nii-öelda funktsionaalsus on kogu see jah, task'imajandus, tööülesannete haldus, milleks siis on, kas alates planeeritud töödest, vaegtöödest, garantiiküsimustest, ükstapuha millest, et kogu see kommunikatsioon. Mis muidu valgub laiali emailide, näost nagu kohtumist, telefonikõned ja selle vahele ja ma lihtsalt toon lisavärkusena välja, et mis tegekuses on. Mida tihtipeale harva nagu mõistetakse, on see, et kogu see informatsioon ja teinekord kaot, suheldakse just erinevates kommunikatsioonikanalites, ei jää mustvalgele kirja ja kui see aga on mustvalge kirjas, siis on võimalik sul teinekord päris hästi välja pääseda keerulist olukordadest, juriidiliselt tõestades, et sa oled midagi kellelegi andnud või keegi midagi vastu võtnud, midagi kommenteerinud või midagi niisugune otsustanud.

Aga ma mõtlengi, et te alustasite juba viis aastat tagasi, et räägi see lugu ka ära ikkagi, et kuidas sellised asjad sünnivad ja tavaliselt on see ikkagi nii, et keegi on kellegi sugulane kuskil sünnipäeval kuulus, kuulis mingist peenist. Ja hakkas seda otsast lahendama, või ma ei tea, tuli Nordecuna otse teie juurde, ütles sõbrad, et kuulge, et mul oleks vaja mingit siin väikest mingit task'i haldust on ju, et. Et ega see ei olnud ju nii, et te kohe mõtlesite, et oh, teeme sihukese soft'i ja siis lähme hakkame ustale koputama, et see ikkagi sai mingist

Jaa, see me, see me oli selles mõttes väga nagu selge, et meie nüüd ettevõtte kaasajutuse hulgas on koos minuga siis veel kolm inimest. Ja nendest üks inimene siis oligi siis ehitustaustaga, töötasid ehituse ettevõttes suures ja tema nagu nägi seesama mure kõrvalt, et olles noh, siis noor inimene toona, circa kakskümmend neli, kakskümmend viis. Nägi seesama muret, et noh, et, et ta peab, tema ülesanne tegelikult oligi siis seda kogu informatsiooni erinevatele osapooltele jagada. Ja ta nägi, kui palju topelt tööd ta teeb, kui palju tal on keeruline mingeid asju kontrollida või veenduda selles, et kas nüüd sellel suurel ehitusobjektil, kus ta töötas, kas ta andis sellele, ma ei tea, vendi, mehele need joonised ära või mitte. Ehk et tema tuli siis kolme oma sõbra juurde, kellest üks olin mina. Ja, ja siis nii-öelda umbes täpselt jah, viis aastat tagasi ta selle ideega tuli. Siis me mõned kuud nii-öelda nokitsesime, arutasime, seadsime plaani ja, ja siis esimene veebruar kaks tuhat kuusteist alustasime siis justkui nüüd ettevõtte tegevuse kui sellisega.

No selliste ettevõtete puhul on alati see oht, et kuidas ma ütlen. Et sa ei taju seda kasutaja lõppvajadust nagu täielikult, mistõttu sa teed mingi versiooni, mis okei, rahuldas seal ütleme ühe spetsialisti vajadused ära, on ju, aga noh, mingi teine ütleb, et oi-oi, et mul ei käi asjad üldse nagu nii, et. Et kui palju teil seda nii-öelda sahtlisse tegemist oli ja loksutamist versus see, et te ikkagi päriselt hakkasite nii-öelda miinimum vahepeal product'iga pihta. Tegite selle, panite mingi funktsionaalsuse tööle, siis hakkasite järgmist ootama ja nii edasi, et mis, mis teekond teil nagu oli, kui palju te tegite nii-öelda ümber, ümber, ümber versus, et läksite vajadustepõhiselt?

Eks muidugi võib-olla siin viie aasta tagasi, viie aasta tagust asja täpselt mäletan, aga on keeruline, aga ma ei ütleks, et meil väga palju üldse midagi sahtlisse on jäänud. Eks me oleme enda nagu teenuse arendamisega seadnud selge eesmärgi, et võib-olla, et mingil määral, et less is more, ehk et pigem teha nagu neid funktsionaalseid asju, mida me aru saame. Et kliendil on tõesti nii-öelda siis põletav valu ja seda lahendada hästi ja, ja võib-olla siin aitas ka meid suuresti see, et me. Esimesed lausa kolm kuud vist, kui ma ei eksi, töötasime ühe meie siis ka tänase suurkliendi nii-öelda kontoris. Ehk et kes, kellega me saime sisuliselt igapäevaselt oma mõtteid või, või ka mingid siis nii-öelda. Alfa või beeta versioone nagu läbi jooksutada või läbi testida, arutada, käia, koputada kohe kabinet ukse peale, öelda, et näed, vaata Ilmar, niisugune mõte, kuidas tundub. Et see välistas kindlasti selle, et päris esialgu me nagu täitsa vales suunas jooksma ei saanud. Muidugi nüüd vaadates paari aasta jooksul tehtud funktsionaalse või arendusi, siis. On kindlasti olnud asju, mida me oleme hinnanud, kas ise üle või ala mingisuguses olukordades. Aga, aga ma ei saaks öelda, et meil jah, päris nagu sahtlisse jäetud asju nüüd niimoodi väga selgelt ette võib-olla ei tulegi üldse.

Selle mõttes start-up'ide puhul on see alguses alati suur dilemma, et, et kui valmis on valmis. Ehk siis noh, alati sa näed vaimusilmas mingit funktsionaalsust või mingit konkreetset funktsiooni. Tohututes kõrgustes tahaks, et oleks nagu täiuslik, samas selle täiuslikkusele jõudmine võtab kuid ja kuid aega, on ju. Versus see, et sa paned ikkagi midagi tööle ja lähed ja proovid müüa, siis tuleb nagu nii-öelda, kus ma ütlen poolikut, aga siiski piisavat funktsionaalsust. Et kui sina peaksid täna olema nii-öelda see iseendale nõuandja või, või ütleme sellist seesama dilemma ees oleva, oleva, olevale start-up'ile nagu nõu andma. Et mis nõu sa annaksid, et ma just nagu enda kogemusel luginedes.

No ma saaksin öelda, et kuna ma usun, et meil Bauhubiga läks see suhteliselt kokkuvõttes hästi, siis mina soovitaksin niipea, kui sul on vähegi pakendatav teenus või toode olemas, võiks kohe turule minna.

Isegi kui ta ei ole täiuslik.

Absoluutselt, ma arvan, meil oli vist äkki toode või teenus kuskil, me oleme arendanud sinna viis-kuus kuud. Kui me hakkasime käima ehitusplatsilt ehitusplatsile. Noh, mitte küll päris nii-öelda koputamisega, aga ettehelistamisega ja kokkuleppis, kokkuleppimisega. Et ja läksime, pakkusime toona tõesti põhimõtteliselt ainult failivahetust, kui sellist konkreetset noh, failipanka nii-öelda. Miks me seda ei julgen pakkuda, me teadsime, et see juba teeb midagi paremini kui mingi turul olev asi, mida ka kasutati. Ehk et me läksime, müüsime selgelt upgrade'i teenuse kasutus kvaliteedi mõttes. Tõsi jah, et, et nagu niimoodi ma päris ei soovitaks minna, et kui, et ega niisugune prototüübiga, et ainult tatiga asjad koos püsivad, aga see funktsionaalsus, mis olemas on, ei pea olema. Minu hinnang on nii tohutult lai ja suur, et seda üldse ei tohiks nagu turult signaali saada. Teistpidi vaadates, ma arvan, me vist jõudsime ettevõttega teha, tegutseda circa. Pea, natuke vähem kui kaks aastat, aasta ja kolmveerand, kui oli alles see nii-öelda murdekoht, kui me jõudsime. Teenusega senisesse kohta, et selle pakkumisel ma võin öelda, et noh, et see oli see, mida me võib-olla kaks aastat enne unistasime, et mis see teenus võiks lõpuks olla. Oma nii-öelda, mitte MVP nägemise järgi, aga need esmased asjad kõik, mida me tahtsime sinna sisse pakendada. Et noh, siit edasi me oleme nüüd. Mitu aastat juba teenust nagu juurde ei ehitanud, on ju, et, et, et ei ole seisma jäänud, aga, aga et ma arvan, et kaks aastat lihtsalt nii-öelda sahtlinurka kirjutada on ohtlikum. Ja siis alles turule minna, kui et üldse mitte mingit signaali saada ennem juba kaugelt seda.

Aga ma just mõtlen, et te olite alustamise hetkel kõik umbes kakskümmend neli, kakskümmend viis, midagi sellist, eks, et seda vanust tegelikult iseloomustab see, et. Ma ütleks sihukese sõna nagu hulljulgus, et tihti need inimesed arvavad, et oh, et ma märkasin turul puudujääki. Hakkasin sinna lahendust looma ja üldjuhul ei viitsitagi teha üldse mingit taustauuringut, et on klassikaline näide, mida me nägime näiteks omal ajal mingites. Ajujahi žüriides ja nii edasi, oli see, et tuldi mingi tootega, mille peale, kui sa tegid ühe nagu keyword search'i. Google'is, siis oli opst ja oi, aga kuulge, et noh, see tood on ju olemas, on ju, et mida siin leiutate, on ju. Et kui palju te ise nagu research'i tegite versus see, et ah, paneme peaasi minema, on ju, et. Eks sa tänaseks oled ka märganud, on, on sul nagu on alternatiive, kas Eesti turule on jõudnud alternatiive. Või pigem kaitseb see, mis on tüüpiline näiteks Eesti turu puhul, et on a la lahendused olemas. Aga noh, hind on läbi lae, et ma ei tea, toome mingi näite, et näiteks maailma kõige vingem haigla infosüsteem on epic. Ja Helsingi haigla just ostis selle endale ja maksis selle eest viissada miljonit eurot. Ehk siis see on nagu noh, raju number, et ükski nagu haigla Eestis ei suutaks nagu midagi sellist nagu üldse nagu lubada, mistõttu kõik, mis on alla kahekümne miljoni, on juba, oh, mu meelest puhas kuld, et noh, andke ainult ette, on ju, et noh, et. Et kas, kuidas teil see research nagu käis või ütleme, palju te vaatasite üldse, mis juba olemas on ja kas te kopeerisite kedagi, et noh, tegite nii-öelda, ma ei tea, oma Uberit, oma Bolti?

Me selles mõttes kindlasti research'isime, et noh, eks, eks selle nagu research'i osa oli kahedine, et see üks kaasasutaja, kes ise ehitussektoris töötas ennem, tema nii-öelda noh, mitte ainult oma siis kogemusi pealt, aga ka küsis kolleegidelt ringi, uuris ja nii edasi, et nagu. See hetk, kui ta meie ju tuli, siis tal oli juba endale selge ülevaade, et mis turul nagu toimub ja, ja miks sihukest asja oleks vaja. Nüüd teine pool kindlasti on ka see, et mida sa, Taavi, välja tõid, see nii-öelda Helsinki haigla näide, epic'u näide, et. Maailmas olevat suured ehitustarkvarad, olgu nad siis oma olemusest on tihtipeale ka sihukesed keerulised tarkvarad või sihukesed nii-öelda suured välja kasvanud mingi corporate tarkvaradest lausa. Nende nii-öelda kasutus, keerukus, hind, rakendamise nii-öelda juurutamise aeg ja kulu ja kõik see on nii kosmos, et tegelikult umbes selle aja, kui meie hakkasime Bauhi tegema, oli siis üks meie. Klient küsinud natuke, just nagu noh, mõni aeg tagasi enda, endale ühe tarkvarahinna pakkumist ja selle pealt noh, USA, USA tarkvara. Selle peale tuli vastus, küsiti, et noh, et mis teie aastakäibe on, et ta ütles, et noh, mingisugune, maailma ütleme, suurusjärk oli viiskümmend miljonit, on ju, aastakäibe ehituse ettevõttel Eestis. Ja Eesti mõistes täitsa nagu suur, et üks suurimaid. Selle peale USA, USA mandrit vastati, et vabandust, et te olete nii ilmselt väike käibega, et meil pole teile isegi dedikati müügimeest anda. Veel vähe koolitust või Eesti on ka omati ikkagi natukene tiik selles valdkonna seitsustarkvara mõttes, et, et väga suured tegijad ei näe võib-olla ka nii suurt tohutut vajadust siia turule väga agressiivselt peale tulla. Et tullakse, toimetatakse ja mõned meie suuremad kliendid on ka proovinud siis nii-öelda mingeid suuri tarkvarasid kasutuse võtta, aga nende nii-öelda kasutussügavus või keerukus jääb ikka kaugemale ja, ja muutub niivõrd korporatiivseks, et Eestis on sellega tihtipeale vähe teha või vähemasti selle raha eest on nagu Eestis vähe rakendada seda. Ja, ja mis vastab nende, või mis puutub sellest kopeerimisse, siis ega noh, tõelise auandusega, ega enamused maailma ehitustarkvarad on ühelt või teistpidi sarnased, et nad lahendavad mingisuguseid kitsaskohti. Keegi paneb rõhku ühele kohale, keegi teine, teisele kohale, keegi teeb ühte asja paremini kui teist asja. Et ma ei saaks kindlasti öelda, et me nüüd tohutut ratast leiutasime. Aga ma ei saaks öelda ka, et me võtsime nüüd ühe teenuse ja ühe tarkvara, selle copy paste'isime. Et päris nii see kindlasti ei ole, aga eks me ikka lahti silmadega vaatame, et kust head paremat mõtteid on ja kuidas midagi rakendada. Et, et neid asju kindlasti ole, jah.

Aga lähme siit oma teisele pausile ja pärast seda räägime numbritest ja tulevikust.

Restart jätkub ja me räägime ehitustarkvarafirmaga Bauhoop.ee. Teet, nagu vaadata, Taavi juba mainis, et te saate varsti viieaastaseks, on ju. Ja, ja kui vaadata teie kodulehel ringi ja teie sotsiaalmeedias ringi ja guugeldada. Et noh, siis hakkab silma, et vähemasti selle nime all olete väga eestikesksed, eks, et ei ole, ütleme, et ei, teie nime Google'isse pannes või sotsiaalmeediasse pannes, ei vaata kusagilt vastu sellist suurt rahvusvahelist ambitsiooni. Vähemasti siiamaani. Ja, ja mu küsimus sul oleks, et kuidas sa ise Bauhubi määratled, et kas. Kas sa näed seda nagu idufirmana, mis peab saavutama sellist noh, kaasama raha ja, ja tegema hoki, hokikepi kasvu või me võime pigem noh, liigitada teid selliseks Eesti-keskseks korralikuks IT-teenust pakkuvaks ettevõtteks? Võrdlusena näiteks noh, võib-olla korteriühistute infosüsteem on midagi sarnast, eks ole, et Eestis peaaegu kõik kasutavad, aga noh, suurt rahvusvahelist ambitsiooni ei paista, kuidas sa ise ennast liigitad?

Ma arvan, et seda me saame vastata kahes osas, et kui me teenusega vahu arendama hakkasime, siis me seadsime talle eesmärgi, et. Me ei lähe tegema ilmtingimata mingit ettevõtet, sellepärast, et me ei saaks öelda, et me teeme seda või seda tüüpi ettevõtet. Iseenesest poleks ka vahet, et olgu see, nimetame just iduettevõtteks või. Butiigiks või milleks iganeks. Meie eesmärk oli lahendada üks selge probleem, mida me nägime ja, ja tõsi ta oli, et selle probleemi nii-öelda võib-olla. Nagu meie jaoks kõige tulitavam koht või kõige suurem probleem oli ka siin Eesti turul. Nüüd ma ei valetaks, kui me ei oleks mõelnud selle peale või ka asutamise hetkel, et me tahame minna välismaale ja me tegelikult, tegelikult täna täitsa tahame seda teha. Meie küll aga seadsime neile selge eesmärgi, et me püüame lahendada neid probleeme väga võimakult hästi ja suure turu hõivamisega Eestis. Saades siin endale palju nii-öelda siis kogemust aru saama ehitussektorist veel rohkem kui meile laustamise hetkel, et teha endale selge nii-öelda vundament ja selle pealt hakata väliste turgudel liikuma. Meil, tõsi, on mõned välismaise kliendid ka, need on mul läpuotsaga ja nagu vähe, et ma ei saaks neid kuidagi nagu nüüd tohutu teisi tõsta. Aga nüüd kaks tuhat kakskümmend oli meil eesmärk leida esimesed välisturud nii-öelda analüüsida, leida kontaktid, leida võib-olla ka sellised. Noh, kohalikud esindused, nii inimesed kui sellised, kellega hakata siin noh, eelduslikult ilmselt lähiturgudelt pihta. Kuna aga ehitusturg on väga sihuke. Sihuke turg, mis vajab ka füüsilist kohapeal käimist, et kaugelt ainult vaadata nagu natukene vähem meie hinnangul. Siis tänu Covidile me sellega nagu väga kuskile nagu ei ole jõudnud, kui päris aus olla. Ja, ja me oleme seda meetet, kui me seal teeme, siis me tahame seda teha nagu pühendunud korralikult. Mitte lihtsalt niisama, et ah, me proovisime, mis välja tuli.

Arusaadav, aga ütleme nii, et räägi hinnastamisest, et mismoodi klient maksab üldse?

Bauvi teenuseks tuleb maksta siis iga ehitusprojektidest, mis kasutatakse, kuutasu või aastatasu.

Ja samas nagu ütleme nii, et kui ma vahepeal ehitan ja jälle vahepeal ei ehita, et siis põhimõtteliselt vahepeal te raha ei saa.

Kui sa vahepeal enda projekti kinni paned, mida sa saad teha, saad lahti, projekti lahti kinni või määratleda nii, nagu sa ise sügale ustib, siis seljuhul, kui projekt kinni on, siis raha ei saa.

Okei, ja selle viie aastaga ma saan aru, et te olete jõudnud kuskile viiekümne tuhande MRR-ini.

Jah, gramm vähem, ütleme siin jah, nelikümmend, nelikümmend viis.

Aga selles mõttes noh, kui me nüüd peast läbi laseme, vaatame teie kliendibaasi ka, on ju, et siis see ei tundu nagu üle mõistuse suur kulu ehitajate ja ehitaja või ehitusfirma jaoks, eriti peadevõtja jaoks. Et ta saab ikkagi olulise nii-öelda haldusvõidu, et kuidas te üldse sinna hinnani jõudsite, et. Istusite, ma ei tea, annusega maas ja arutasite, palju võiks maksta või, või mismoodi see hinnakujunemine käis üldse?

Hinnakujunemine käis kahel nii-öelda või kaks olust komponenti oli, üks oli see, et me vaatasime, millega, kui võttes alles selleks, mis need varasemad tarkvarad olid, mida kas osaliselt või, või, või, või täielikult keegi vana mehitus turul kasutas Eestis. Et nagu, et mis need suurushinnad on seal kohas olid ja me, mitte eesmärk ei ole ennast nagu alla müüa, vaid pigem nagu aru saada, et mis need dimensioonid üldse on. Ja teine pool ei vaadatud maailma tarkvarade hindasid, siis ka seal kohal ehitustarkvarad on nagu seinast seina, et noh, ma eelmises plokis mainisin sihukest. Võib-olla USA-s mingeid suuremaid tarkvaraid, näiteks, näiteks Procor, kellel nagu hinnalipikud on päris, päris nagu kolossaalsed, on ju. Aga on ka olemas nagu sihukseid väiksemaid tööriistu, millest võib-olla ettevõte maksakski umbes sama palju kui meie teenuse eest või natukene rohkem. Ehk et leides siis nagu nende kahe sihukseid, kahe näitaja pealt võiks nii-öelda.

Okei, aga selles mõttes, et ma küsin veel seda ka, et kui ma vaatan praegu näiteks Hiinat. Hiina suudab haigla ehitada, suure haigla ehitada, noh mõne nädalaga. Et mis jällegi näitab seda, et kogu see protsessi haldus peab olema noh viimsele detailile lihvitud, mis tähendab seda, et see tarkvara tegelikult annab tohutu lisandväärtuse, et ilma selleta noh. Never sa suudaksid nii kiire tulema, nii ajaga tulemuse anda, eks, et. Mis tähendab ka seda, et see tarkvara omamoodi on siis mõjutanud selle. Ehituse protsessi ülesehitust ja, ja annab lisandväärtusena mitte ainult seda, et segadust on vähem, vaid ta annabki seda noh, kiirust juurde, seda muidu noh, oli a la mingi objekti ehitamine näiteks üheksa kuud. Aga tänu selle tarkvarale noh, teeme viie kuue, viie kuuga või nelja kuuga. Et kas te olete ka nagu täheldanud seda, et, et kuidagi tänu sellele, et nüüd, et, et see tarkvara läks kasutusse. Segadust oli vähem ja mitte ainult raha ei hoitud kokku, vaid ikkagi aega hoiti kokku või ütleme kuidas, et sa mõõdad seda kasu. Kokkuvõttes, mid

Täiesti siiras ja ausastus on see, et niisugust kasutaja Bauhubi hoiad kokku kolmkümmend protsenti ehituskurudest, niisugust müügilauseid me ei kasuta ega ilmselt ei hakka kunagi kasutama, aga lihtsal põhjusel, et seda. Ei ole, olles ise majandustaustaga ja teades natukene andmeanalüüsist, siis seda üks-ühele sellise andmemudeliga mõõte nimina ei saaks, ehk et nii-öelda need. See eeldaks niivõrd tohutut andmeanalüüsid, me tahaks midagi siirat ja öelda, et ma saan aru, et see ongi kindlasti asi, mida paljud tarkvarad oma müügi. Nippides või müügi nii-öelda lähemises pakuvad, et kasuta meie tarkvara, vahel pole üldse, mis sektoris, et hoiad aega või raha kokku ja nii edasi. Et võib-olla mõnes tarkvara puhul ongi seda võimalik selgelt kuidagi välja öelda, välja mõõta. Vähemasti meie Bauhuvi tarkvara puhul on seda keeruline öelda. Alternatiivselt, ma võin tuua ehitussektoris näite. Et kui me siin korraks mainisime alguses ka Bim-i maailma, siis näiteks Bim-i maailmas on väga hea mõõdik või kuidas see saab mõõta, on see, et kui. Koostakse mudeleid ja hiljem toimub siis nii-öelda mudelite kontroll, et kuidas nad omavahel nii-öelda, kas nad põrkud või ei põrku. Siis see, kui kiiresti teeb seda nii-öelda masin versus seda teeb inimene, siis vot sealt saab hästi seda tundi mõõta. Et aga nüüd öelda, et meie teenuse näitel, et digiallkirja kogumine võtab e-maili teel kas kaks päeva või meie keskkonnas üks päev, et see nagu meie hinnangul natuke meelevaldne, et me ei taha ennast sihukese nii-öelda. Fiktiivsete numbritega siin kuidagi reklaamida, kui päris aus olla.

Okei, I agree to disagree here.

Meil oli, tuli eelmises saates oli PR inimene, kes käis külas ja, ja ma usun, et eks tema oleks kindlasti inimene, kes ütleks, et oh, et mis teete, et mida sa ajad iba, et seda on just hea. Hea siia vankritte rakendada, et näed, nii on nii, et, et ma ei, kui ma ütlen, võib-olla meie nagu lähenemine on ka niisugune eestlase tagasihoidlik. Et Restartu saates on ka tihtipeale käsitletud, et eestlased ei oska oma, oma või tähendab eestlased müüvad oma teenust natukene allapoole võrreldes usakatega, kes müüvad seda näiteks üle. Ja igaüks peegeldab see natukene, korrigeerib seda siis nii-öelda müügisõnumit, et, et tulevikus see on teistmoodi meil.

Vaat siin on tegelikult niukse loogikaviga, et samad Ameerika suurehitustarkvarade näited, eks, et. Nad ei küsiks nii palju raha või nad ei saaks neile, neile ei makstaks nii palju raha, kui nad ei suudaks seda põhjendada selle kaudu, et on olemas mingi majanduslik võit. Ehk siis noh, ilusate silmade eest noh, ma ei tea, said Instagrami installida endale endale telefoni, et noh, see on sihukene nagu noh, et a'lab, mis seal kasu on, on ju. Aga kui me räägime ikkagi mingisugust protsessihaldustarkvarast, siis, siis see võtmekoht on väga tihti ongi see, et noh, ma ei tea, McKinsey ja muud ettevõtted on juba liikunud selle mudeli peale, et nad ei. Nad ei küsigi enam nagu a'la mingi konsultatsiooniraha või, või, või litsentsiraha. Vaid nad hakkavad nagu jagama seda nii-öelda noh, tulu, mis on siis kokku hoitud, on ju, või, võ Ja see mudel on läinud, ongi nagu tulemuspõhiseks, et selles mõttes nagu kindlasti seal on midagi peidus, et ma soovitan sinna rohkem sisse vaadata. Aga Henrik, sulle mikrofon nüüd vahepeal.

Ja, ma mõtlesin, et kui sa noh, et kui sa niimoodi ei argumenteeri oma kliendile, et kuidas te siis ennast müüte, mulle, miskipärast meenus vana ja tõenäoliselt täna ka poliitiliselt ebakorrektne anekdoot sellest, kuidas juut oma tütart mehele pani, eks, et. Kas teie puhul on siis nii, et sa helistad Merkosse ja ütled, et kuule, Nordeko on juba kasutab ja helistad Nordekoni ja ütled, et kuule, Merko juba kasutab ja, ja lõpuks on sul kaks suurt klienti või? Et mis, mis see argument on, et miks siis üldse kasutada, kui, kui sa ei suuda välja tuua noh, numbrilis

Selles mõttes, et võib-olla nii-öelda ma sõnastan salvest, et mitte me ei oskaks midagi välja tuua, et mis meie teenuses kasu on. Ja võib-olla lihtsalt see, et see numbri kvantifitseerimine nüüd sellise absoluutse tõe pähe on see, mida nii-öelda võib-olla nõuaks tõesti tohutut siukest andmeanalüüsi ja nagu. Natukene andmete eeldamist selles, et meil pole varasemat teatud informatsiooni andmeid, mille põhjal tegelikult teha sada protsenti nüüd õiget analüüsi, see oli see, mille ma viitasin. Nüüd ilmselgelt muidugi me müüme enda teenust kui protsessi paranduse kui ajavõitu, kvaliteedivõitu, et noh, kasvõi seesama näiteks. Noh, ma toon meelevalt selle näite meie teenusest, aga, aga sa saad meie teenuses laadida ülesse faili, mida saab käia kõik ringiratast seal allkirjastamas. Varem selle jaoks üks inimene pidi mängima nagu telegraafi, et saatma kõigepealt faili ühele, ootame, mis see tagasi saadab, no tihtipeale ta ei saatnud kohe sulle seda. Mitte helistama, mängima, jonnima temaga, et nagu selline ajavõit on seal tohutu sees kindlasti.

Meil on, nüüd on olemas Docobit, see täidab sama funktsiooni.

Jaa, ei, selles mõttes ma ütlengi, et tegelikult on olemas nagu meie teenused, funktsionaalsused, noh, võtame seesama task'i haldus, on ju, et näiteks on olemas niisugused, noh, alates Trellodest kuni. Suurusettevõtte, või noh, IT-võttes on Jirad ja nii edasi, et me ei, nagu ma ütlesin, meil ei ole võib-olla jalgatest leiutanud selles kohas. Aga tuues asjad kokku, pakkudes inimestele või ettevõttele ühtse keskkonda, et sul on kõik informatsioon ühest keskkonnast, sa ei pea tege Seotud, et ühest kohast sellest info andmeid ilmuvad teisi kohta ja nii edasi, et selle sidusase nii-öelda loomine ja selle väärtuse loomine on kindlasti see, mida me kasutajatele ütleme, aga ma ei, taaskord on see juurde, me ei ütle seda nii konkreetselt mõõdetult siis selle numbri kaupa.

Väike küsimus veel, te olete täna viiskümmend tuhat MRR-i, millal te olete sada ja kas see sada on tehtav ainult Eesti turu pealt või selleks tuleb ikkagi juba välja minna. Ja kui te välja lähete, siis kas te lähete nagu ikka tõeline Eesti ärimees, et kõigepealt Läti ja Leetu, siis Soome ja siis Poola.

Ma arvan sada, sada MRR-i on teostatav. Me ise loodame seda pooleteist aasta pärast umbes circa. Väljamineku puhul, tähendab, ma arvan, et see, see ei ole teostatav ilmtingimata ainult Eesti puhul, võib-olla Eesti puhul on ta natukene aeglasemalt lihtsalt teostatav. Sest et noh, oleme ausad, võib-olla meie teenust on võimalik või meie teenuse, teenust võib ju natuke laiali ajada veel rohkem ehitussektori peale. Mitte ainult peadevõtjatele. Aga väljamineku puhul ma arvan, meie jaoks kõige olulisem detail on see, et me tahame, asi, mida me oleme väga edukalt teinud, on just nimelt dokumentatsiooni digitaliseerimine. See, et seda dokumentide täitmist ja koostamist tehakse otse teenuses ja ka neid allkirjastatakse teenuses. Ja nüüd see sõltub suuresti sellest, et kuidas on erinevates riikides ehitus lubatud dokumenteerida, kui digitaalselt või mitte. Et noh, meelevaldne näide, et Saksamaale pole selles mõttes selle funktsionaalsega mõtet minna nagu väga võimlema, sest seal käib kõik ikka nagu paberi peal ja tuleb viia linnavalitsusse pärast kõik füüsilised, siis kladede kaupa.

Nojaa, aga pange oma tootele juurde see, et saab ka nii-öelda asutuse sisest digitaalset identiteeti väljastada.

Jaa, ei, selles mõttes, et nii-öelda ettevõtte sisene, ütleme siis ka, et ja ettevõtte omavaheliselt võib-olla mingi dokumentatsiooni allkirjastamine, noh, näiteks DocuSign on niisugune hea näide. Et see on, oleks ju väga mängiv, aga nii-öelda noh, see ongi teostatav ja see on tehtav. Mida me tahaksime, et leida neid riike, kus kohas siis ka see, et kui ehituspäevik koostatakse ja allkiri pannakse, et sellega võib minna linna digitaalselt või riigi juurde digitaalselt, et see oleks kõige suurem võit nii-öelda.

Selge, aga aitäh sulle, Teet, meie saade on tänaseks läbi. Ja ma miskipärast arvan, et neid ehitusteemalisi asju tekib Eestis veel, sest ainult kaks on selgelt liiga vähe. Eriti korrastada, kui vähe digitaliseerunud see valdkond tänaseks on. Aga Restart on jälle eetris nädala aja pärast, nii et kuulmiseni.