@ RESTART // 2020.09.26
geenius_restart_0890.mp3
KUUPÄEV
2020-09-26
PIKKUS
44m 25s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Pikaaegne Nike'i asepresident Kristjan Luha räägib oma karjääripöördest ja liitumisest Eesti idufirmaga eAgronom. Saates arutletakse suurte rahvusvaheliste ettevõtete ja idufirmade töökeskkondade erinevuste ning põllumajandussektori digitaliseerimise väljakutsete üle.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on sel nädalal külas Kristjan Luha, kes on meil seni olnud tuntud kui eestlane, kes jõudis karjääriredelil välja Nike'i asepresidendi kohale. Nüüd on taga aga otsustanud oma sealsest ametist loobuda ja asunud tööle Eesti idufirmasse eAgronom rahusvahelist laienemist juhtima. Kuidas tehakse karjääri suurtest rahvusvahelistest firmades ning mis on sellistes organisatsioonidest töötamise plussid ja miinused? Miks otsustas Kristjan oma töökoha USAs Nike'i peakorteris jätta ja liituda Eesti idufirmaga? Kuidas eAgronomil praegu läheb ning millised on tulevikuplaanid? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Kolme lausega on seda võib-olla keeruline teha, aga minu Nike teekond algas juba üheksakümne seitsmendal aastal siit kohaliku maaletooja juurest. Ja sattusin, see oleks mul muidugi pidi palju õnne olema, et sattusin Are Altra ja Anti-Kallega kokku. Kui nad siin Baltikumis Nike maaletoojaks hakkasid. Ja, ja esimesed viis aastat oma Nike teekonnast toimetasingi nende juures. Sealt tuli juba kutse nagu päris Nike'isse Euroopa peakontorisse ja, ja sealt siis argnes, argnesid need võimalused edasi.
Jah, minu teekond oli eelkõige läbi müügiorganisatsiooni, et siin maaletooja juures vaatasin ma müügi järgi Baltikumis. Ja, ja sealtkaudu sattusin ka peakorterisse tööle, neil on sellised suurte klientide, strateegiliste klientide haldamiseks. Loodud eraldi meeskonnad ja esimene töökoht mul päris Nike'is oligi Footlocker'i, see üks globaalne spordi jaekaubandusettevõte. Nende meeskonnas, kus ma tegin müüki, Footlocker'i grupis.
Jah, siin on juba erinevad ärimudelid, et paljudes riikides suurtel ettevõtetel on oma tütarfirmad. Nike näitel näiteks kõikides suurtes Lääne-Euroopa riikides, samuti näiteks Türgis või Venemaal, Iisraelis ja nii edasi. Aga on selliseid piirkondi maailmas, kus erinevatel põhjustel suurettevõtted ise oma tütarfirmasid asustada ei soovi. Ja noh, need põhjused võivad olla näiteks turu väiksus või kõrged riskid. Kas majanduslikud riskid või geopoliitilised riskid. Ja sellistes riikides tihtipeale toimetatakse läbi distribuutorite mudeli. See on siis selline Baltikumi näide, kus meil on maaletooja. Kes teeb kõiki samu tegevusi, mida bränd isegi teeks, esindades siin noh Nike puhul, aktsiaseltsialist seal ajal, kes esindab Nike brändi Baltikumis.
Räägime, räägiks natukene sellest poolest, et kui sa nüüd töötad siin Baltikumis oma Nikega, eks ole. No ja hommikul sõidad tööle ja õhtul, sõidad koju ja, et kuidas näeb see protsess välja, et seal nagu edenema hakkad, noh, et kas. Kas seda pakutakse nii suures firmas või, või on kuskil mingi selline sisemine, sisemine nagu job site ja sa lähed sinna ja vaatad, et hmm, asepresidendi koht, no ma kandideerin. Kuidas see käib selles maailmas?
Aga ütleme ikkagi nüüd tagasi e-agronoomi, et noh, e-agronoom on täna faasis, mida me oleme siin Restorani saates ka lahanud, korduvalt vist ikkagi, et ta on meil sihuke. No me elame ikkagi kaasa nüüd oma nendele kasvavatele start-up'idele ja, ja küsime ikkagi aeg-ajalt, kuidas nüüd läheb ja. Et on täna faasis, kus nad ikkagi otsivad laienemist, otsivad uusi turge ja tuletame meelde, et nad siis. Müüsid põllumeestele, põllumeestele siis noh, oma töö ja toimetamise optimeerimise tarkvara. Ja müüsid hektarite kaupa, ehk siis nad müüsid nii-öelda hektareid, et, et sa, ma ei tea, sa oled. Oled seal saja hektariga põllumehest, siis näed, et majad maksad saja hektari eest, et seda hallata, et, et see oli selline nii-öelda see, see ärimudel. Ja ma saan aru, nad laienevad praegu erinevatesse riikidesse, et kui me viimati rääkisime, Hendrik, nendega, kas nad olid Baltikumis ja Poolas. Et kaugel nad praegu on juba?