Kuidas arvata ette ettearvamatut?

Laupäev on käes ja Restarti saade alustab, saatejuht täna Henrik Roonemaa ja meil on külas idufirma, mis tegutseb meditsiinivaldkonnas ja idufirma, mis kaasas just hiljuti suvel oma seed round'i, üks koma seitse miljonit dollarit, investeeringuid ja. Eesti taustaga Tera Ventures seda juhtis ja see firma on Transformative AI ja meil on külas selle firma kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Marek Sirendi, tere, Marek.

Tere, Hendrik.

Sa oled New Yorgis üldsegi, mitte Eestis. Kas see kogu ettevõtte tegevus ongi teil Ameerikas või kus, kus te tegutsete?

Me oleme hajutatud üle terve maailma. Meil on inimesi Tallinnas. Põhiline tegevusbaas on Londonis, seal me oleme eelkõige palkanud andmeteadlasi, masinõppeinimesi ja, ja selle seadusandluse eksperte ja tegutseme ka Ameerika idarannikul. Et meil on siin New Yorgis ja siis Washington DC-s oleme kahekesi ja teeme ka uuringuid Koreas, nii et oleme päris, päris hajutatud üle terve maailma.

Ja arvestades, et te suvel jõudsite nii-öelda seed round'i investeeringuni, siis olete juba päris, päris laiaks oma tegevuse ajanud. Kui sa peaks nüüd mõne lausega, ma ei tea, või mõne minuti jooksul selgitama, mida Transformative AI teeb?

Jah, me ennustame kardiaalset äksurma. Et kardiaalne äksurm on, on südamerike, mis on suhteliselt haruldane, aga kui ta tabab, siis ta on väga tõsine probleem, et ta tüüpiliselt. Süda ei pumpa enam verd teistesse kehaorganitesse korralikult ja siis patsient avas, kaotab teadvuse ja, ja, ja enamjaolt ka sureb paari minuti jooksul ja siis selle vastu ei ole. Häid vahendeid hetkel, aga mida saab teha, on, on elustamine ja siis defribuleerimine, kui see on võimalik ja siis selle abil on osadel juhtudel on võimalik siis süda nii-öelda šokeerida tagasi normaalsesse rütmi. Ja meie toote eesmärk on, on ennustada neid juhtumeid, et oleks võimalik võtta samme ette enne, kui see juhtub, sest et tavaliselt, kui. Kui keegi juba kogeb kardiaastahku surma, siis, siis see on tihtipeale on, on liiga hilja, et sel hetkel hakata seda inimest aitama.

Kas seesama, mis sa räägid, ongi põhjuseks, miks Eestis ma ei ole näinud väga palju, aga välismaal on näiteks metroojaamades need defibrillatsiooniaparaadid seente peal, et kas, kas see ongi see asi?

Jah, täpselt jah, metroos, suurtes kaubanduskeskustes, lennujaamades, mingi ärihoonetes on tihtipeale näha. Aga need on väga kallis lahendus, mis see kahjuks ei, ei aita seda probleemi lahendada, et on kõvasti raha on kulutatud, et neid defirulaatoreid igale poole panna, aga, aga ikkagi kuus miljonit inimest sureb ülemaailmselt sellesse ja. Ja suremus on väga suur, et kui keegi kogeb ka hea stack surma väljaspool haiglat, et siis on üheksakümne protsendiline tõenäosus, et, et. Ei, ei ela seda üle, nii et siis see meede ei ole, ei ole olnud tõhus. Ma

ei tea, miks neid Eestis ei ole, kas sa oled kursis sellega või et, et see number ühest küljest on ju suur, eks ole, üle maailma, aga, aga noh, meil on, meil on haigusi. Või ma ei tea, liiklusõnnetusi või kõiki, millesse sureb, kindlasti palju-palju rohkem inimesi, et kas see. Kas see äkk surm on kuidagi noh, olnud ühiskondades väga kõvasti kõneks ja samal ajal Eestis ei ole olnud või mis selle, mis selle selline ajalugu on?

Ma täpselt ei oska öelda, miks, miks see Eestis ei, ei ole, aga võib-olla eestlased on lihtsalt praktilised ja nad teavad, et see ei ole tõhus meede. Sest osad asjad, mis, mida tehakse välismaal, on nagu lihtsalt selline teater, et samamoodi nagu lennujaama turvakontrollid on turvateater ja. Ja kõikide pindade kraamimine nüüd covidi maailmas on hügieeniteater ja, ja siis need defirburaatorid on selline terviseteater, et. Et, et tehakse igasugu asju, aga see ei tähenda, et, et nad reaalselt midagi paremaks teeksid elus, maailmas.

No me võib-olla nüüd võiks jõuda selleni, et kuidas siis teie seda, kuidas te ennustate ette ennustamatut asja?

No ta ikkagi on ennustatav, aga. On oluline, et peab olema seade, mis mõõdab südametegevust, et meie esmane fookus on siis haiglasiseselt keskenduma nendele patsientidele, kes on ühendatud telemeetria monitorile. Mis siis tähendab seda, et nende EKG-d mõõdetakse kogu aeg jooksvalt, nii-öelda kakskümmend neli, seitse ja ka muid erinevaid tervisenäitajaid, nagu näiteks vererõhk kui ka nende hingamissagedus ja. Ja, ja kõiksugu ka muud asjad, et need on patsiendid, keda siis jälgitakse väga hoolikalt ja meie toote eesmärk on võtta kõik need andmed ja, ja automaatselt neid analüüsida ja automaatselt nende abil anda hinnang patsiendi tervisele ja anda teavitus enne kardiaalset äksurma. Ja see on ka võimalik väljaspool haiglat, aga see nõuab häid, häid seadmeid, mis on muutumas. Üha levinumaks, aga, aga need ei ole ka veel nagu laial, laialaselt kasutusele võetud, nagu sellised seal, mida inimesed saaksid kogu aeg kanda, kui nad on oma igapäevategemiste juures, mis siis oleksid võimelised kõike neid, kõike seda informatsiooni koguma ja, ja ka analüüsima algoritmide abil.

Aga sa, kas ma saan õigesti aru sinust, et see äksurm võib tabada inimest isegi siis, kui ta on haiglas, arstide hoole all, kõikide kallite masinate küljes kakskümmend neli seitse. Ja ikkagi võib juhtuda, et lihtsalt ühel hetkel on, ma ei tea, süda enam ei löö ja ongi kõik, et see, see on isegi selline haigus.

Ja, kas siis on, on suremus seitsekümmend viis protsenti või teises, kolm inimest neljast sureb, isegi kui ta on, on haigla, haiglavoodis ja telemeetrial ja arstide õed on lähedal, sest et isegi ka nendes olukordades arstide õed ei jõua reageerida piisavalt kiiresti. Et tihtipeale see muidugi sõltub haiglast ja sõltub olukorrast, aga tihtipeale võib defribulaator olla. Kuskil koridoris, mitte seal haiglapoodi kõrval, nende arstide, õdudele on muud tööülesanded ja nad ei jõua lihtsalt piisavalt kiiresti reageerida ja see saab saatuslikuks osade patsientide jaoks.

Aga kas me räägime praegu patsientidest, kes on haiglas, noh, juba on mõne südamevaevuse pärast või see võib olla täitsa nii, et tal on. Jalaloo murd ja ta peab olema kaks nädalat paigal ja, ja teda tabab see äksurm.

Ei, üldiselt sellised asjad ei, ei, ei juhtu. Noh, on, on sellised nagu väga sellised tuntud juhtumid. Kus sportlased, kes on noored ja terved, on kas mänguväljaku või, või pärast mängu kogenud kardiaast äksurma ja see on võimalik, aga see on siiski väga haruldane. Et sellised lood pigem nagu hirmutavad rohkem, kui, kui annavad sellist nagu asjalikku konteksti inimestele, et, et on ikkagi oluline meeles pidada, et. Et inimene, kellel on terve süda, et see on erakordselt ebatõenäoline, et ta peaks kogema kardiaast äksurma. Aga kes kogevad kardiaalset ääksurma, on, on erinevad riskigrupid. Vanemad inimesed, kellel on muud rütmihäired südamel, kes on kogenud infarkti mõnel juhul ka mitmekordselt, kellel on näiteks mingisugused strukturaalsed probleemid nende südamega. Ja need patsiendid on tihtipeale juba. Noh, varasemalt käinud kardioloogide, kardioloogide juurest, need on võib-olla varasemalt võetud haiglasse, astud välja, võetud uuesti haiglasse. Et neil on juba nagu teada ja aru saada, nii neile kui ka nende arstidele, et, et südame, nendel südamel on erinevad probleemid ja, ja nende puhul on see tõenäosus, et nad kogevad äkksurma, on, on oluliselt suurem.

Aga see, kui me noh, Eestis ka saab ikkagi ajakirjandusest lugeda päris regulaarselt seda, et paljulubav andekas noor sportlane. Tavaliselt on need sellised kestvusalad või võib-olla jalgpall näiteks või et pärast treeningut kukkus kokku ja lihtsalt suri ära ja inimene oli võib-olla üheksateistaastane või kahekümne ühe aastane. Et sa ütled, et ikkagi, et tal oli siis mingisugune terviseprobleem südames all, mis lihtsalt oli diagnoosimata?

Jah, see on kõige tõenäolisem tõlgendus, aga ega seda nagu väga hästi ei, ei mõisteta, ei ole üldiselt teada, et miks, miks see juhtub ja, ja kui oleks sellised paremad strateegiad, et siis. Saaks ka vältida neid olukordi, aga need praegu nagu tulevad niimoodi äike päevas sinisest taevast vahest juhtuvad sellised. Asjad ja siis üldiselt arvatakse, et küllap oli selline nagu kaasasündinud strukturaalne probleem südamega, mis lihtsalt oli jah, diagnoosimata.

Ja ta avaldus siis koormuse all, et kui võib-olla inimene ei oleks tegelenud spordiga, oleks jalutanud ringi ja seeni korjanud, oleks võinud elada võib-olla kaheksakümne aastaseks, või?

Nojah, eks neid on, eks sportlased ju peavad viimase piirini jäänud, oma pingutuse viima, et muidu ei, ei ole konkurentsivõimeline, et siis neli jääb, enneli jääb muud üle.

Kuidas te, kuidas te seda teete, mis on need signaalid, mida te otsite, et, et seda ette ennustada?

Teeme kahte asja, teeme statistilist analüüsi ja masinõpet, et, et noh, meie lähenemine siis erineb arsti lähenemisest, et arst on. Vaatab EKG signaali oma silmadega, ta tunneb ära need erinevad EKG signaali omadused, teda on eelnevalt arstikoolis koolitatud, et, et tundma ära, mis on need erinevad südamelöögitsüklid ja kuidas need avalduvad EKG-s ja, ja arst on. On võimeline siis tuvastama, kui seal on mingisugused anomaaliad. Aga kust tulevad piirangud, on see, et, et arstid ega ka õed ei ole võimelised kogu aeg jooksvalt jälgima neid EKG-sid, mida haiglates telemeetria seadmete abil kogutakse. Neil on lihtsalt liiga palju tööülesandeid ja, ja inimesed üldiselt väsivad ära. Et see on üks nende piirang ja teine nende piirang on, on see, et, et nad on võib-olla võimelised uurima. Kümnesekundilist EKG lõiku väga hoolikalt, aga nad ei ole võimelised analüüsima minuteid ja tunde EKG-d, kui keegi neile annaks sellist tohutu infotulva ja siis ütleks neile, et, et tehke nüüd analüüse, et nad ei ole selleks võimelised. Aga masinad on ja masinate abil me analüüsime kõiksugu aknaid, nii kümnest sekundist kui ka tundidest, me teeme selle peale erinevaid. Statistilise, statistilisi analüüsse, kus me tuvastame erinevast statistilised omadused selle signaali juures. Ja siis me anname need masinõppe algoritmidele, närvivõrkudele, kes on siis võimelised õppima mingisuguseid omadusi, mida kardiaalsete äksurma patsientidele on enne EKG-d. Ja siis selle, selle abil tegema ennustuse ja väljastama siis, siis teavituse, et, et selline episood on, on tulemas.

Kui mul oleks, ütleme, kui ma olen seal haiglavoodis näiteks EKG masin on küljes noh, filmidest ka, kes ise ei ole õnneks näinud, et siis kindlasti on filmidest näinud seda, on ju. Et ta seal kogu aeg piiksub. Kas on nii, et kui mul kardioloog kõrvale istuks kogu aeg ja ta vaataks seda EKG-d, mis mul sealt jookseb, kas tema suudaks samamoodi ette ennustada nagu, nagu teie masinõpe?

Ta näeks osasid nendest signaalidest, jah. Et on, on asjad, mis on päris märgatavad, kus see signaal hakkab niimoodi süstemaatiliselt muutuma, kus seda, seda teeb nii-öelda vahelööke, ektoopilisi lööke, et kus seda lööb löökide vahel ja selliseid asju arstid näeksid ja nad ka aeg-ajalt vaatavad. Ja siis on mingid muud erinevused, mis on raskemini märgatavad, mis nagu oma. Ilmnevad just nendest statistilistest omadustest, mida, omadustest, mida inimesed ei näeks, sellepärast, et nad ei, nad ei tee, nad ei, noh, inimesed ei ole kalkulaatoreid, et nad ei tee niimoodi tohutuid arvutusi oma, oma peas, et nad lähenevad probleemidele teiste, kui masinad.

Et kas see võib olla ka, et see signaali muutus on nii imeväike, et, et inimese silm lihtsalt ei pane tähele seda?

Jah, ta on väike. Ja ega me alati ei tea ka, et mis, mida see närvivõrk seal selles signaalis näeb, et noh, me üritame teada piisavalt suure ja paindliku närvivõrgu, et, et ta on võimeline neid erinevaid omadusi seal õppima. Ja, ja, ja siis ta leiab sellised erinevad omadused, aga noh, meie ka arstid ka alati ei tea, et miks ja kuidas ta seda tegi.

Aga, mis saab siis, aluseks küsin niimoodi, et kui pikalt seda on võimalik ette ennustada, kas me räägime siin sekunditest või minutitest või, või veel pikemast ajast?

Minutitest kuni tundini on, on meie eesmärk.

Ja mis siis saab, kui teie, teie närvivõrk ütleb, et vot sellel patsiendil, et vist tuleb, et kas on võimalik teda selle teadmisega siis päästa tegelikult hiljem?

Jah, me arvame küll, me loomulikult ei saa midagi kindlat sajaprotsendilist väita, lihtsalt selle tõttu, et praegune kliiniline praktika. On selline, kus tegutsetakse, tegutsemine algab pärast sündmuse algust, et seega on võimatu täpselt öelda, et. Et mis oleks teisiti maailmas, kus see info on, on neile teada juba enne, et samamoodi nagu kui ma läheksin kelle kord ja ütleksin, et. Et te surete kahekümne viie aasta pärast, et kas ma siis, kas siis selle inimese käitumine muutub või ei muutu ja mismoodi, et siis seda on väga raske öelda või võimatu öelda. Aga siiski noh, need erinevad strateegiaid, mida me arvame, et, et võivad olla päris tõhusad, on esiteks lihtsalt see, et on oluline, et. Et inimene, kes kogeb kardialst äksurma, et teda defribuleeritakse võimalikult kiiresti esimese minuti jooksul, isegi esimese kolmekümne sekundi jooksul, kui see on defribuleeritav rütm. Praeguses praktikas pigem kulub kaks kuni neli minutit, aga see võiks olla esimese kolmekümne sekundi jooksul. Ja see juba aitab ellujäämises väga oluliselt, et päris suur osakaal nendest episoodidest on, on seeläbi võimalik. Paremini, paremini siis vältida või siis päästa see patsient. Ja on ka mingid erinevad teised strateegiad, mis võivad olla tõhusad, nagu näiteks on ravimid, mis muudavad seda ametööd oluliselt ja teevad igasuguste rütmihäärete esinemine, esinemise vähetõenäoliseks. Ja on võimalik, et, et sel, sel abil on võimalik siis vältida seda episoodi üldse. Ja on ka mingid muud probleemid, et. Mida on võimalik siis tuvastada ja vältida, et näiteks tihtipeale patsientidel on, on lihtsalt elektrolüütide tasakaal on. On noh, on tasakaalupuudus ja seda on võimalik korrigeerida, aga lihtsalt seda alati ei tuvastata ja ei tuvastata õigel ajal. Ja meie siis selle teavituse abil. On võimalik juhtida tähelepanu sellele probleemile ja see lahendada ja siis see läbi ka vältida selle episoodi alguse.

No võib-olla, noh, mitte võib-olla, vaid tähendab, et see ongi väga selline julm ja südamete küsimus, aga. Aga siiski, no lõpuks on see numbrite maailm, et kas selliseid patsiente, kes me teame, et kuuluvad riskigruppi ja, ja me paneme nad sinna masina külge ja me saame teada, et neil tuleb see episood. Kas neid nii-öelda on mõtet päästa, et me ühe korra päästame ära, aga, aga me teame, et ta, ma ei tea. Järgmise kuue kuu jooksul on ülimalt tõenäoline, et ta saab selle jälle ja, ja veel ainuke variant ongi teda siis hoida seal voodis ja kogu aeg oodata, kuna see järgmine tuleb.

Ikka absoluutselt on mõtet päästa. Ega keegi meist ei ela igavesti, aga, aga mis on oluline, on, et, et, et me kõik elaksime kvaliteetset elu võimalikult pikalt, et meditsiinis on, on selline idee, et. Et erinevate ravimite ja protseduuride eesmärk on, on lisada inimesi, inimestele nõndanimetatud quality-adjusted life years, ehk siis. Pikendada nende eluiga, aga mitte, mitte ainult pikendada nende eluiga lihtsalt pikendamise pärast, vaid, et pikendada seda eluiga, mida nad on võimalikult, võimalikult võimelised elama võimalikult täisväärtuslikult. Ja, ja ka nende patsientide puhul, olgugi, et neil on juba südameprobleeme, olgugi, et nad on. Vanad on sellegipoolest võimalik neile lisada täisväärtuslikke eluaastaid juurde ja me arvame, et isegi viis kuni, viis kuni kümme quality adjusted life year'i on, on täiesti võimalik neile juurde lisada. See on võib-olla neli, neli quality adjusted life year'i keskelt läbi, aga, aga veel rohkemgi, nii et, et neil on absoluutselt mõtet aidata ja, ja nende ja on võimalik nende elu teha pikemaks ja täisväärtuslikumaks sel abil.

Hea küll, me teeme siia kohta väikse pausi ja siis jätkame juttu. Restartisaade läheb edasi ja meil on külas täna Eesti idufirma, Eesti päritolu, ütleme siis nii, et transformative.ai ja selle kaasasutaja Marek Sirendi ja me räägime äksurmade etteennustamisest. Kuidas see, mis see transformative.ai lugu on? Tavaliselt me alati siin saates saame küsida, et no kuidas te just sellega sattusite tegema, et kas, kas sa ise oled tavaliselt on inimestel, kas endal väga tugev professionaalne taust või siis väga tugev isiklik kokkupuude selle probleemiga, mida nad lahendavad? Kumb sul on?

Minu puhul noh, veidi, veidi mõlemad, et mina ei ole kardioloog, taustalt, ega ka arst, aga mina õppisin osakest ja füüsikat Cambridge'i ülikoolis doktorantuuris kahe tuhande kaheteistkümnendast aastast kuni kahe tuhande kuueteistkümnenda aastani. Ja selle käigus ma kasutasin erinevaid nii statistilise analüüsi kui ka masinõppe meetodeid selleks, et, et analüüsida ja. Ja mõõta erinevaid elementaarosakesi. Ja, ja CERN-is on, on need erinevad meetodid väga arenenud ja nad on arenenud selle poolest, et sellepärast, et nad peavad olema arenenud, kuna andmekogud on tohutud. Et füüsikalised protsessid, mida me mõõdame, on imeväikesed ja ainus viis, kuidas nendest tohututest andmekogust, kogudest eraldada mõnda väikest statistilist signaali. Väga arenenud meetodite abil. Ja oma doktorantuuri lõpus ma tunnetasin, et, et sellistel meetoditel on rakendus meditsiinivallas ja, ja ma teadsin ka. Mul on ka perekonnas, on kardioloog, minu vanaema oli, oli kardioloogia, kardioloogia õppejõud. Nii et mul oli ka kokkupuude. Sellesse valdkonda ja, ja mul oli selline noh, vähemalt selline üldine arusaam sellest, et kuidas, kuidas kardioloogia vallas. See diagnoosi andmine ja EKG-de võtmine käib, aga mis mul oli puudu, oli selline nii-öelda konkreetne probleemi püstitus, et mis on see tähtne probleem. Mida nende statistiliste meetodite ja masinõppe abil lahendada ja kuidas, kuidas selle probleemi lahendus peaks suhestuma. Kliinilisse praktikasse, et mida peaksid arstid ja õed selle tehnoloogiaga peale hakkama, et, et selles oleks mingi kasu patsiendile. Ja selle konteksti andis mulle minu kaasasutaja Josh Appenheimer, kes oli samuti Cambridge's samal ajal ja kes on arst ja tema oli tegelikult Cambridge's, et teha ärihalduse magistrit, et. Ta on arst, kellel on siis ettevõtluse vastu huvi ja temal oli plaan asutada iduettevõtte ja tal oli plaan lahendada just see konkreetne probleem. Ja me seal Cambridge'is siis kohtusime kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal ja, ja me leidsime, et, et minu taust pluss siis huvi kanda see üle meditsiinivaldkonda ja tema poolt siis see probleem püstitus ja, ja see suhestus meditsiini. See õige, õige nii-öelda kooslus, et, et, et lahendada see probleem ja ma teadsin ka Cambridge'is juba mitu aastat Marek Reid, kes oli alguses siis masinõppe doktorant ja hiljem teadlane seal. Ja siis tema ekspertiiv oli just, oli just närvivõrkude arendamine, et ta on kogu oma karjääri ehitanud siis erinevalt. Närvivõrkude arendamise peale ja siis ma kaasasin ka tema sellesse projekti. Ja siis me kolme peale arvasime ja otsustasime, et, et meil on need vajaminevad oskused olemas, et, et siis see probleem, et, et siis alustada selle probleemi lahendamist ja me siis sel hetkel ka asutasime firma koos.

Ütleme, see protsess, mida sa räägid, noh, teoreetiliselt oleks võinud ju sama hästi lõppeda ka ühise teadustööga. Või noh, vaadata seda kui sellist teadustöö protsessi, eks ole. Projekt, grant, noh, nii edasi, nagu need asjad käivad. Kas see oli algusest peale kuidagi selge, et sellest saab ettevõte ja äri ja, ja et te satute nüüd sellisesse pre-seed ja seed ja, ja kogu sellesse ärimaailma või, või läks see kuidagi juhuslikult?

Meie motivatsioon oli astuda firma. Algusest peale, teadustöö probleem on, on, on see, et noh, selles mõttes neid artikleid toodetakse tohutult sadu tuhandeid, aga need jäävad lihtsalt lõpuks kuhugi, kuhugi istuma nendesse interneti avarustesse, et meie motivatsioon oli see, oli see idee ellu viia, mitte ainult kirjutada paber selle peale.

Execution is king vist öeldakse selle kohta, et, et tuleb ära teha. Kas, kui palju te olete teinud Eestiga seotud oma, oma sellises igapäevategevuses?

Oleme igati seotud, et meil on üks töötaja Eestis ja, ja me teeme koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga väga lähedaselt, et meie, meie ühe uuringu juht, doktor Lotman, baseerub Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja, ja me teeme koostööd sealse kardiointensiivravi osakonnaga. See on selline nagu ideaalne. Keskkond ja koht, kus teha sellelaadsete uurimustööd, sest et seal on väga targad arstid, targad kardioloogid kui ka väga võimekad IT ja meditsiinitehnika inimesed, kes on võimelised. Looma selliseid uusi tehne, tehnilisi lahendusi ja, ja testima uusi tehnilisi lahendusi. Ja meie koostöös nendega oleme nüüd kogunud andmeid juba. Kahe tuhande seitsmeteistkümnendast aastast saadik ja nii, et meie uuring seal käib ja toimub ja, ja on olnud väga edukas senini ja, ja plaanime jätkata veel veelgi mitmeid aastaid.

Ja see on reaalselt, see tehnoloogia on siis PERH-is kasutusel iga päev või, või on ta pigem sellises uuringufaasis?

Ta on uuringufaasis, et me nii-öelda passiivselt. Kogume, hetkel on ta uuringufaasis, peaks ütlema, et me passiivselt kogume andmeid, et siis välja selgitada, kui, kui hästi me oleme võimelised ennustama neid episoode sisuliselt. Ja nüüd see, nii-öelda see järgmine faas on siis testida seda tehnoloogiat, mida me, mida me praegu planeerime ja saame üles, et see, selle uue uuringu ülesseadmine praegu, praegu käibki sel, sel aastal ja, ja jätkub tulevastel aastatel.

No närvivõrkude nii-öelda treenimine vist lihtsustatult öeldes käib nii, et sa kogud kaks hunnikut andmeid. Ühes hunnikus on noh, nii-öelda siis tervete inimeste EKG-d ja teises hunnikus on siis, eks ole, need, kellel on, on seda äksurma momenti esinenud. On, on niimoodi, jah?

Jah, just.

Jah, ja siis sa annad need sellele arvutile ette ja arvuti teeb midagi, natuke on see must kast, aga et noh, lõpuks sa hakkad siis. Teatud tõenäosusega nii-öelda tulemusi saad välja saama, et, et kas see esineb või mitte. Kui hea teil praegu see närvivõrk on?

On noh, piisavalt hea, et, et oleks mõtet ja huvitav haiglas rakendada. Et noh, me suudame tuvastada. Sõltub, kas varieerub seal, ütleme, seitsme ja üheksa juhtumi vahel kümnest. Ja, ja siis meie eesmärk on teha seda sedasi, et me ei anna valehäireid kuigi palju, et seal meie eesmärk on, et meie valehäirete osakaal oleks, oleks niimoodi viis kuni üks sajast. Et see on nagu üldiselt need parameetrid, mille vahel me, me siis toimetame ja siis me aktiivselt tegi kogume andmeid juurde. Teeme uusi arendusi ja nii edasi, et sellises üldises vahemikus me, me tegutseme.

Kas see praegu on, kas te tegutsete nii-öelda minevikuandmete pealt või, või on teil ikkagi võimekus ka reaalajas jälgida patsienti?

Jah, on, on mõlemat, oleme toimetanud ajaloolise, noh, firma algusfaasis niimoodi minevikuandmete. Põhjal ja siis nüüd on meil, oleme nüüd valmis kirjutanud selle aasta sellist uued moodulid, mis suudavad niimoodi jooksvalt analüüsida ka.

Kas see arvutusvõimsus, noh, ütleme, ma arvan, et seal võib väga kiireks minna, eks ole, et kas arvutusvõimsus, arvutusvõimsus on olemas selleks, et noh, mitte ühte, vaid kujutame ette näiteks võib-olla viitekümmend sellist patsienti korraga jälgida?

Jah, on ikka olemas, eks peab, peab skaleeruma kogu aeg nagu kõik teisedki tehnoloogiafirmad, et.

Kas seda tehakse lokaalselt või, või ma, ma ei kujuta üldse ette, et kui suurt noh, sellist võimsust see nõuab, et. Et piltlikult öeldes, kas tuleb panna üks arvuti nurka ja see hoolitseb poole haigla eest või tuleb rentida Amazonilt tohutu hulk protsessorit?

Jah, praegusel hetkel on, teeme kohalikult ja siis pikemas perspektiivis on, ilmselt peab hakkama neid. Pilvefarme kas, kas ise ehitama või, või rentima, et eks see kõik sõltub sellest nõudlusest. Aga noh, üldiselt arvutusvõimsus on, ei ole nagu selline probleem, milles, noh, see on selline lahendatav probleem, ütleme nii. Treenimine on keerulisem, väga suurte andmete kogude puhul treenimine muutub väga kalliks. Aga reaalselt nende süsteemide jooksutamine laivis, see on, see on üldiselt tehtav.

No haigla, see igasugused masinad on kurikuulsad selle poolest, et nad on kuidagi suletud ja kõik on väga proprietary ja, ja andmeid ei saa sisse ja välja ja kõik tootjad valvavad oma masinaid. Kuidas see lahendatud on või, või mis see teie toode on, et kas see on füüsiline kast või me räägime lihtsalt algoritmist, mis, mis elab kuskil virtuaalmaailmas?

Ja on jah, suletud kastid, et ega need erinevad tootjad ei. Suhteliselt tahtlikult takistavad innovatsiooni seeläbi, et nad üritavad hoida oma erinevaid monopoolseid turu positsioone ja sulgevad need kastid. Ja seda ei ole lihtne ületada, aga on, on võimalik ületada, et on ikkagi erinevaid viisikutesse võimalik see nii-öelda lahti kraapida see suletud kast, aga ega ta, ta lihtne ei ole. Meil on õnnestunud, aga, aga see on võtnud aega. Ja, ja mis puudutab meie toodet, siis meil ei ole. Plaan arendada viistvara, me ei ole sellega alustanud ega ei kavatse alustada ka, et me keskendume selle tarkvara arendamisse ja plaanime litsenseerida viistvara tootjatele selle lahenduse.

Aa, nii et kui ma olen seal haiglas, ma ei tea neid tootjaid, aga tootja X EKG masina küljes ja see piiksub, et siis teie tarkvara lihtsalt elaks seal masinas sees?

Jah, just.

Teeme siia kohta oma teise pausi ja siis läheme edasi. Restart jätkub ja me räägime idufirmaga Transformative AI sellest, kuidas tuua Transformative AI ehk elumuutev tehisintellekt haigla masinatesse. Räägiks sellest äripoolest ka praegu, et kas te alati jõudnud sellisesse nagu firma ja ärifaasi juba või me räägime sellest, et te ehitate toodet, katsetate, treenite?

Noh, eks me teeme natuke kõike nagu ikka kõik idufirmad, et peab. Kõiki asju korraga tegema, et ei, ei saa teha niimoodi üksteise järgi, vaid on. Oluline on, on näidata investoritele, et, et, et me oleme võimelised saavutama edu kõikides nendes dimensioonides ja tegema seda korraga, et see on tegelikult ainus viis, kuidas. Kuidas eridufirmaga tegutseda, et siis loomulikult arendame tehnoloogiat, kogume andmeid. Tuunime närvivõrke, kõike seda. Aga, aga tegutseme ka kogu aeg selle ärilise poolega, et, et teeme, töötame konsultantidega, teeme erinevaid turuanalüüse. Teeme läbi, läbirääkimisi erinevate potentsiaalsete partneritega. Lisame uusi nõunikke või uusi juhatuse liikmeid, kellel on erinevad. Ütleme, kontaktid erinevates tööstustes ja erinevates firmades ja nii edasi, et see on selline nagu pikk protsess, kus me tegutseme niimoodi pikki neid, kõiki neid erinevaid dimensioone korraga.

Aga müügivalmistoodet teil täna ei ole, või on?

Noh, sõltub kuidas defineerida, et, et nende litsenseerimispartneritega. Osadega on, on võimalik teha koostööd juba väga, väga varajases staadiumis ja ütleme, et, et kui need partnerid, kes on valmis tegema koostööd väga varajases staadiumis, siis nende seisukohast on meil juba müügivalmis toode. Aga need partnerid, kelle seisukohast nad tahavad osta valmistoote ja nad ei taha osaleda arendustöös. Vaid nad tahavad lihtsalt midagi, kus on vaja aetada ühele nupule ja siis sa siin valmis, siis selle, selle punktini on meil veel vaja tegutseda.

Aga kas te lähete regulatsiooni alla ka, kohalikud nii-öelda ravimiametid peavad ütlema, et jah, te võite teha seda või, või ei lähe?

Jaa, läheme küll jah, et olgugi, et tegemist on tarkvaraga, siis seda klassifitseeritakse kui meditsiiniseadet ja me oleme. Teises kategoorias, mis on siis nii-öelda selline keskmine kategooria, et ei ole nagu kõige kriitilisem seade, aga ei ole ka vähekriitiline, mis siis tähendab seda, et, et me vajame. CE marki, vajame ravi, ravimiametitelt heakskiite ja, ja Ühendriikides vajame siis wood and drag administrationililt heakskiitu teise klassi meditsiiniseadmena.

Aga seda teil veel ei ole üheski kohas või on kuskil?

Ei, veel ei ole, see on ka samuti üks nendest nii-öelda dimensioonidest, et, et me oleme juba suhtluses nende organisatsioonidega ja me juba esitame neile erinevaid andmeid ja dokumente ja siis. Nii-öelda protsessi käigus, kui me jõuame sinna viimase dokumendini, et siis me saame selle heakskiidu, et see on, see on samuti siis protsess nagu kõik need teisedki.

Kellele te ennast nii-öelda müüma peate, et kes see ostja on, kas ostja ongi seal, ütleme näiteks nende EKG masinate tootja või te peate ära veenma iga haigla eraldi?

Noh, me fokusseerime nendele telemeetria tootjatele, seal on sellist paar suurt firma maailmas, kes eitavad neid telemeetria seadmeid. Aga noh, loomulikult see, see meie äritegevus ei toimu paakumis, et, et kui, kui meie suhtleme telemeetria firmadega, siis me ühtlasi ikka suhtleme. Haiglatega ja telemeetria firmad suhtlevad haiglatega ja, ja see suhtlus, see kõik toimub sellepärast, et, et meie peame ehitama sellise argu, argumentatsiooni kogu, et. Et, et motiveerida telemeetria tootja seda lahendust ostma ja telemeetria tootja peab veenma haiglat, et seda lahendust osta ja, ja meie ühtlasi veename haiglalt, et seda lahendust osta, nii et see on kõik seal. Nad omavahel seotud, et me ei müü ainult telemeetria tootjale, et me ühtlasi ka. Noh, kas siis müümehaiglale ei ole päris õige viis, kuidas seda kirjeldada, vaid nagu praeguses faasis pigem on meie huvi on, on lihtsalt võimalikult palju tagasisidet neid saada, et võimalikult hästi mõista, et mis on nende igapäevaprobleemid, mis on praeguse tehnoloogia. Puudujäägid ja kuidas me saaksime neid lahendada ja nii edasi, et, et meil on pidevalt projektid käivad, kus me siis üritame võimalikult palju tagasisidet. Saada, et, et teha see, see müügitegevus tõhusamaks, sellepärast et, et kui see, kui sa ei mõista oma klienti, et siis ei ole võimalik talle midagi ka maha müüa.

Nagu sa ütlesid, neid tootjaid ilmselt ülearu palju maailmas ei ole, et kas siin on. Võimalik selline tulevik, et, et ühel hetkel, kui see noh, toode on teil valmis, see töötab, FTA-d ja kõik, kõik muud on, on need load andnud, et siis muutub lihtsalt kellegi jaoks mõistlik kogu see tehnoloogia teilt ära osta ja, ja noh. Et ühel firmal siis on see ja teise firma seadmetes ei ole.

Jah, raske on öelda, et kuidas see tulevikus toimub, et noh, meie üldine huvi on litsenseerida. Kõikidele tootjatele, sellepärast et noh, üldiselt on nendel tootjatele on nagu sellised monopoolsed turud, et mingites riikides, mingites haiglasüsteemides on, on pigem ainult ühe tootja seadmed. Et seega, kui me litsenseeriks ainult ühele tootjale, siis see ka piiraks selle tehnoloogia kättesaadavust ühtlasi, nii et meie huvi on seda litsenseerida võimalikult laialt, nii et sedasi jõuaks. Võimalikult kiiresti patsientidele ja, ja võimalikult laialdaselt. Aga noh, loomulikult me ei saa nagu täiesti täielikult ennustada, et mis see, mis see läbirääkimiste dünaamika saab olema ja millised need erinevad telemeetriapartnerid on, on huvitatud sellest, et neil on ka. Nagu sisemiselt erinevad motivatsioonid, motivatsioonid, et, et osad panustavad väga tugevalt telemeetri seadmetesse, osad pigem mõtlevad, et, et me ei ole enam huvitatud sellest, nendest toodete seriast, et me tahame keskenduda teistele asjadele. Osadel on väga suur huvi, teisi intellekti, intellektile baseeruvatel, baseeruvatele tarkvaradele, teistel ei ole peaaegu üldse huvi selle vastu, nii et see kõik on nagu selline dünaamiline ja, ja arenev keskkond.

Kas seal selles telemeetria seadmete maailmas on see levinud või, või kas üldse on pretsedenti, et mõne, mõne tootja masinas elab sees mingisugune kiht? Näiteks tarkvara, mis ei ole nende oma, mis ei ole nende tehtud, mis ei ole nende kontrolli all. Mida, ja mida tuleb uuendama mõni sinu firma inimene kusagile, et kas, kas nii, kas nii on üldse tehtud kunagi?

Jah, on, on tehtud küll, jah. Ja noh, see varieerub, osad firmad tahavad niimoodi väga kinniselt teha kõike, kõike ise. Aga, aga teised mitte, osad on sellised avatud platvormid, kes on huvitatud koostööst ja kus on palju erinevaid teiste tootjate tarkvarasid ja algoritme jooksevad ja. Ja ma arvan, et üldiselt nagu tuleviku suunana see muutub levinumaks, et kust need. Kus nüüd erinevate, nende riistvarade roll peaks lõppkokkuvõttes olema platvorm, et samamoodi nagu, nagu arvuti on platvorm, mis jooksutab kümneid ja sadu erinevaid tarkvarasid ja kõikide inimeste arvutite peal ja selle arvuti eesmärk lõppkokkuvõttes on olla platvorm ja, ja nutitelefoni eesmärk lõppkokkuvõttes on olla platvorm äppidele ja. Ja ka telemeetriat, telemeetria seadmete eesmärk lõppkokkuvõttes on olla platvorm ja ma arvan, et maailm ka lõpuks jõuab sellesse faasi, et osad need tooted on juba. On juba nagu täielikult aktsepteerinud sellise visiooni ja, ja ka aktiivsed viivad seda ellu ja, ja osad veel ei ole seda aktsepteerinud ja ei ole veel alustanud selle elluviimist, aga no ma arvan, nad lõppkokkuvõttes jõuavad ikka samasse punkti.

Kui, kas on ka ette näha tulevikus sellist asja, et minu käe peal olev mingisugune nutikäevõru või ma ei tea, Apple Watch teeb seda, et Apple Watch juba midagi teeb, VKG-t. Euroopas vist ei tööta, vähemasti Eestis mitte, aga USA-s ju saab mõõta. Aga, aga räägi sellest, et, et see päästaks ju rohkem elusid, ma arvan.

Jah, päästaks küll jah. Apple'i kellad on võimelised tuvastama kodade virvenduse rütmi, et mis on üks. Selline veidi vähem, vähem tõsine rütmi, südamerütmihäire vähem tõsine selles mõttes, et, et ei ole nii tõsine kui kardiaalne äksurm, aga ta on tõsine selle poolest, et ta võib põhjustada insulti. Ja ikkagi just vanemate inimeste seas, et siis seega ka on selline toode välja töötatud. Ja meie seisukohast. Me üldiselt arvame, et nutikella signaal ei ole piisavalt kõrgekvaliteediline, et me oleks võimelised, võimelised tegema oma tööd, aga loomulikult see muutub ja nad paranevad kogu aeg ja see võib ka olla teisiti tulevikus. Et üldiselt meie fookus on olnud seadmed, mis on algusest peale olnud meditsiiniseadmed, et Apple'i kell ja, ja sarnased tooted, et nende. Nende omadus on see, et nad algselt loodi lihtsalt tavalise tarbija tootena, et igaüks võib osta endale ja panna käe peale lihtsalt, et vaadata kella ja kuna ta näeb kena, et ta ei ole tegelikult meditsiiniseade, et see meditsiiniseadme seade oli selline järel, järelmõte. Ja meie fookus on olnud nende seadmetel, kus on, mis on kohe algusest peale loodud meditsiiniseadmena, mis tihtipeale on sellised. Kas rinna klepekad, mis mõõdavad EKG-d või vaest on ka neil mitu erinevat mõõtmispunkti ja, ja noh, sellelaadsed seadmed ja on ka implanteeritud seadmed, ehk siis seadmed, mis istuvad sinu rindkeres ja on pidevas ühenduses südamega ja, ja mõõdavad EKG-d ja siis saadavad seda signaali välja. Et sellelaadsed seadmed on siis nagu pigem meie hetke fookus.

Aga sinna ilmselt läheb veel, ma ei teagi, kas seda tehnoloogiat, et nutikell tegelikult võtab ju lihtsalt noh, vist nii palju, kui minu arust on. Üritab vaadata sinu veresoonte sisse Randmel ja, ja siis seal lihtsalt näha, et kas noh, et veri voolab nüüd intensiivsemalt või vähem intensiivselt, et kas süda andis talle nüüd selle tõuke impulsi või ei andnud. Et ma, ma, mina ei ole kardioloog ja minu vanaema ka ei olnud, et aga ma miskipärast kujutan ette, et see ütleme, et sealt on ikka väga keeruline. Minna nüüd nagu põhimõtteliselt astme võrra keerukamaks, selleni, millest sina räägid, et, et sul on andurid ikkagi erinevates noh, kohtades organismi peal, et sa ikkagi üritad ju. Noh, vaadata ühte pisikast ruutsentimeetrit ja järeldada selle põhjalt, et kas vihma sajab või ei saja, et, et nii ei saa edasi või saab, kas sina usud?

Ma arvan, et tõenäoliselt ei saa, jah. Et see on, on tõesti väga keeruline, et väga palju sellest südametööst läheb kaduma, kui üritada niimoodi ainult selle randme pealt mõõta, et. Et noh, konkreetselt, mida on võimalik sealt parimal juhul eraldada, on, on nõndanimetatud R peak, mis on siis, vastab nagu sellele punktile, kus südame need alumised kambrid siis teevad oma, oma. Kokku, kokkutõmbe ja see on nagu piisavalt selline tugev signaal, et seda saad randme pealt mõõta, aga kõik muu informatsioon on, läheb kaduma. Seal, nii et, et siis nagu meie seisukohast ei ole see piisavalt, piisavalt täpne ja, ja sobiv andmekogu.

Nii et sina, et sinu firma meid nähtavas tulevikus selleni ei aita, et igaüks meist. Noh, mis on see selline populaarne unistus nii-öelda olnud, mida aeg-ajalt välja tuuakse, et, et mingi hetk mu kell ütleb, et ole hea, mine haiglasse, et selle tunni aja pärast muidu sured ära. Et see, selleni me ikkagi, ma ei tea, kas, kas me jõuame või ei jõua, aga pigem mulle tundub, et mitte.

Noh, kui need klepekad muutuvad levinumaks, need on suhteliselt mugavad ja okei, et kui see nagu kultuuriliselt jõuab sinnamaani, kus kõigil on EKG klepekas rinna peal ja.

Kakskümmend neli seitse.

Mis mõõdab ja jälgib neid, et siis see on, on võimalik ja noh, ta võib aidata mitte ainult, et ta ennustab kardiaalset äksurma, vaid ta võib ka südametööd kõikides muudes kontekstides jälgida, et ta võib tuvastada igasugu asju, et kui inimesed. See töötavad liiga palju ja nende stressikoormus muutub liiga suureks, siis seda on võimalik, et tuvastada ja uneprobleeme ja. Ja ületreenimist või alatreenimist või, või kõiksugu muid haigusi, et seal tegelikult potentsiaal on väga suur, aga need seadmed peavad muutuma levinuks ja, ja noh, alati on oluline meeles pidada, et. Et sellel monitoorimisel on ka nagu see varjupool, on see, et, et kui inimesed, kes on üldiselt terved ja kellel ei ole tervise probleeme, et kui nad nagu liiga palju end monitoorivad või monitoorivad niimoodi ebasobilikult, et kui nad. Terved inimesed ostavad endale mingisugust äppe, et, et üritate ennustada kardiaalst ääks surma, et siis see ei ole tegelikult normaalne ega mõistlik, et see pigem annab neile vale häire või pigem tekitab neile stressi või muret ja siis seeläbi see, see tehnoloogia teeb rohkem kahju kui, kui head, et, et siis noh. Kõikide nende seadmete puhul on nagu oluline meeles pidada, et, et see ei ole alati vajalik ja, ja abivalmis, et. Et siin Ameerikas on selline väga huvitav. fenomen, et on selline seade, mis mõõdab imikute südametegevust aule, et, et sa paned selle oma imiku jala ümber ja see on nagu meeletult populaarne toode, vähemalt nagu kommertsseisukohast, et, et see on, firma on äriliselt väga edukas, aga. Aga see nagu sisemine filosoofia seal, mille arvates vale, sellepärast et imik, ilma et ma oleks mingit muud lisainfot andnud, on üldiselt terve noor ja terve inimene. Ja, ja monitoorimine ei ole alati abivaldmisega vajalik ja võib teha rohkem kahju kui, kui head ja, ja ka täiskasvanute puhul on, on sarnaseid näiteid võimalik leida.

Selge, aitäh sulle, Marek, meie saateaeg on läbi. Aitäh kõigile kuulajatele ja me loodame, et ei pea kunagi selle teemaga kokku puutuma, aga hea on teada, et kui peate, siis maailmas on inimesed, kes töötavad selle nimel, et see kokkupuude oleks, oleks vähem õudne. Aitäh sulle veel kord ja kohtume Restardis nädala aja pärast.