Taavet Hinrikus teeb koroonapassi

Head Restarti kuulajad, meie saade on taas eetris, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on võtnud oma virtuaalstudios kohad sisse ja meil on ka külaline. Ja, ja ma pean ütlema, et see külaline on inimene, keda me oleme siia päris pikalt soovinud ja kutsunud ja siis jälle soovinud ja siis jälle kutsunud ja inimestele on muidugi alati kiire ja kuidagi ei ole meie teed ristunud, aga olgu selle karantiiniaja ja, ja, ja selle covidiga, kuidas on, aga kõik inimesed on. Ootamatult muutunud väga kättesaadavaks. Ka Taaviga saate tegemise ühist aega on väga lihtne leida. Nii et elagu selles mõttes vähemasti see uus aeg. Aga meie tänane külaline on Transferwise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus. Tere, Taavet! Tere, tere!

Me ei pea see sellest, me peame küsima, et kuidas Transferwise'il Covidi ajal läheb. Et lugesime Forbesist juba kõlakaid, kuidas ilmselgelt Covidi tõttu peaks minema ju Transferwise'il halvasti, mis tähendab seda, et tõenäoliselt on ta varsti müügis ja kuna ta on üks nendest küpsetest ettevõtetes, kes võiks juba müügis olla, et siis kindlasti nagu juba keegi noolib Transferwise'i ära osta, et kuidas siis tegelikult on, läheb siis halvasti või ei lähe halvasti?

Ei noh, Forms on natukene ajast maas, et tegelikult juba müüsime ära ja on tehtud. Nali, nali naljaks, Forms'i puhul on tegu laisa ajakirjandusega, tegelikult isegi veel laisem on Postimees, kes sellest kirjutas, jah. Aga, et varsti, varsti võivadki robotid kirjutada Postimehe ajakirjanike asemel seda ise. Aga meil läheb hästi, Transferwise ongi ju veebipõhine teenus ja, ja meie jaoks on see aeg tegelikult parim aeg, et. Inimestel on raskem minna pangakontorisse pigem teevad asju online'is, et nagu ma arvan, et suures pildis see kriis kiirendab digitaalteenuste arengut. Transferwise jätkub hooga, me oleme palganud kriisi alguses saati üle seitsmekümne inimese oma meie kontoritesse üle maailma. Kasutame selle aega ära, et jätkata tootearendusega ja üldiselt ka inimeste kasutamine ja meie ülekandemahud on, liiguvad selles rajas, mis on plaanis.

Aga mõtlengi, et kas Covid noh, kuna majandus läheb ikkagi selles mõttes ikkagi veits vähikäigul ja, ja seiskub ja palju on töötuid ja nii edasi, et. Kas see, et noh terve maailmal läheb halvemini kuidagi kohe kajastub ka teie business'is? Või, või pigem mitte, et, et vastupidi, et noh, et rohkem on neid, kes tahaksid koju saata perele toetusraha või mis iganes, et, et kas teiega näete seda, seda nagu muutust seal?

Hästi palju on volatiilsust, et raske on aru saada, et mis see nagu uus tase on, et. Et siin üks kuu olime me oma graafikus kõvasti ees, teine kuu olime natuke taga, et ma arvan, et see, mis see keskmine on, on, on jube raske öelda. Et selge on see, et erinevad tooted ja teenused toimuvad erinevalt, et noh, meil on see roheline deebetkaart. Ja noh, kuna see on mõeldud ühe kasutusjuhuna reisimise jaoks, siis noh, reisimist toimub vähem, et me selgelt näeme, et, et selle volüümid on all. Aga meie jaoks on see nii tilluke osa meie ärist, et see tegelikult suurt pilti ei mõjuta. Ehk et see, kas me oleme oma prognoosis täpselt sees või natuke all, on isegi raske öelda, aga noh, meie prognoos on täiesti kasvada. Oleme laias laastus, oleme selles joones. Kas see on natuke alla või üle, raske on nagu seda, seda nagu uut taset veel öelda, et pigem on nii, et ikkagi äri käib, inimesed ja ettevõtted jätkavad toimetamist. Et kui sa, kui sa oleksid puhtalt reisimise jaoks, siis oleks väga halb. Aga muu majandus ei ole, ei ole peatunud.

No meil on siin kriisi ajal käinud erinevaid idufirmasid külas ja noh, Eestis lõi suuri laineid. Asjaolu, et, et väga edukaks edufirma, idufirmaks peetud Bolt järsku ütles, et noh, neil on ikkagi asjad natukene halvasti ja oleks vaja, et riik paneks õla alla. Ja siis siin just mõned nädalad tagasi meil oli Veriff stuudios, kes ütles, et pagan, et, et see, noh see koroonaaeg sattus täpselt sellesse aega, kus me hakkasime ringi vaatama, et on vaja raha tõsta ja raha tõstmine on väga keeruline, sest ükski investor ei päästa, pääse isegi Eestisse vaatama, et mis me siin teeme. Mis, mis nagu teie seis on, et kas, kui hästi kapitaliseeritud te olete ja kas see nagu firma arengu mõttes lõi mingeid plaane teil sassi, see, see koroonakriis?

Ma arvan, et siin meile, meile suurt dividendi maksab see, et me võtsime juba pika aja eest suuna, et me tahame olla jätkusuutlik ettevõte. Me ei taha iga aasta käia investorite ukse taga uksele kriipima, et andke meile raha. Me oleme olnud kasumlik nüüd juba üle, üle kolme aasta. Oleme iga, iga kuu toodame, toodame kasumit, mida me reinvesteerime, nii palju kui suudame. Et selle võrra meie pildis pole midagi, midagi muutunud. Nüüd üleüldiselt me üritame mõelda sellest kriisist kui pigem kui võimalus, et, et nagu äkki me saame rohkem palgata insenere. Äkki, äkki tekib mingeid muid võimalusi, et ma arvan, et kui sa oled, kui sa oled hästi kapitaliseeritud, siis see pigem on, on võimalus ja noh, suur vahe on ka see, et kuidas see sinu äri mõjutab, et noh, ma arvan, et jagaks selle nagu kolme, jagaks selle maailma kolmeks, ühel pool on virtuaal. Eluaitavad teenused nagu näiteks videokõnede rakendus Zoom, noh, nemad on kasvanud kolmsada kolm tuhat protsenti, et noh, selgelt neile läheb, neil läheb kohutavalt hästi. Teine ekstreemum on need, kes on turismiga näiteks tegelevad, kes on kukkunud nulli, noh ja võib-olla turism, transport, meelelahutused, noh. Ma arvan, et Bolt on pigem nagu sealpool, et nende äri kõvasti kukkus üks hetk, ma arvan, et praegu on tõenäoliselt juba jällegi heas kohas. Ja siis on ettevõrd, kes on seal keskel, kes pigem nagu majandustsükliga liiguvad, Transferwise on pigem seal kuskil keskel, et. Et me nagu praegu jätkame kasvu vastavalt oma prognoosile. Noh, võib-olla kui mõnel maa, kui mõnes maas kukub majandus täiesti kokku, noh, võib-olla saame, võib-olla seal ka meie mahud kukuvad. Aga üldiselt oleme seal keskel ja jätkub, jätkub samamoodi.

Aga märts-aprill, märts-aprill olid ka kasumlikud endiselt või? Ja.

Aga kui sa räägid, et te reinvesteerite, et kui sa vaatad kogu seda teekonda, noh te alustasite ju päriselt, mis esimene oli euria pound, eks on ju, see nii-öelda see rahaülekanne, et. Kui sa vaatad, kui palju uusi nii-öelda neid road'e või, või kuidas me eesti keeles ütleme, neid teekondi te olete avanud. Ja kui sa mõtled kogu selle maailma peale, siis kas Transferwise oma teenusega, baasteenuse või põhiteenusega, kas te olete nagu ütleme, kui sajapunkti skaalal, ma ei tea, kolmekümne peal, viiekümne peal, seitsmekümne peal. Et kui palju see äri on ikkagi nii-öelda uute route'ide avamine ja nii-öelda uute teenuste turule toomine versus see, et sa hakkad nii-öelda noh, kas ma ütlen, kasvatab mahte olemasolevate liinide peal?

Ma arvan, et olles ise matemaatik, Taavi, sa, saad hästi aru, et suuri numbreid on raske kasvatada. Aga kasvatada on lihtsam suuri numbreid. Ehk et selle võrra nagu noh, tegelikult nüüd meile, meil on täna ütleme, et lihtsustatult on UK ja USA on sama suured, kumbki on näiteks on veerand meie äärist. Et noh, selge selle jaoks, et kasvada, meil on vaja kasvatada nii oma suurimaid UK, USA. Kui on vaja lisada uusi koridore, et tegelikult see on, see on kombinatsioon kõigest, et me, me just tegime, tegime uue launch'i Lähis-Idas. Täiesti virtuaalselt tehtud, et me lisame uusi koridore, aga, aga uus koridor tegelikult meie mahtusid ei mõjuta päris tükk aega. Kuna mahud on nii suured, siis kui sa lisad juurde midagi uut, siis läheb väga kaua aega. Et sealt tuleks midagi märkimisväärselt, ehk et selle jaoks, et jätkata oma kasvu, me peame kasvatama oma olemasolevaid suuri, suuri riike täna ja lisama uusi väikseid, kes siis meie kasvu kolme aasta pärast pigem peavad.

Mu küsimuse point oli just see, et kui me vaatame näiteks meie vahvat Tallinkit, et kuidas nemad nüüd, kus business läks kinni. Noh, ühel hetkel hakkasid tegelema hoopis toidupoe ja äriga, eks, et tõid sulle piima ja saia nii-öelda koju, eks, et noh, see oli nagu kardinaalne muutus, et, et mu küsimuse suund oligi pigem selles, et, et fintech'ina, et kas Transferwise ikkagi saab jätkuvalt noh, piisavalt kasu sellest, et ta teeb omaenda põhiäri paremaks. Või ka, et ta peab leidma endale mingeid täiesti uusi alternatiivseid viise selleks, et, et palju rohkem kliente onboard'ida.

Oi, ei, meil on veel ruumi hästi palju, kui sa võtad nagu Tallink, siis neid inimesi, kes liigub Helsingi ja Tallinna vahel on fikseeritud arv. Neid ei teki kunagi kuidagi juurde, et sa võid nagu natukene nagu muuta neid, kes lennuki asemel laevaga või, või purjeka asemel, siis tulevad Tallinki mootolaeva peale. Aga Transferwise, noh, meil on täna seitse miljonit klienti, aga maailmas on sadu miljonit inimesi, kes vajab Transferwise'i teenust. Et kui meil võib-olla Inglismaal, meie turuosa, me võime seda mõõta kümnete protsentidega. Ameerikas on see ühekohaline arv protsent, globaalselt on võib-olla protsent. Et meil on, meil on ruumi kasvada veel oma põhiteenusega väga pikalt. Aga noh, see ei tähenda, et me ei mõtleks uute asjade peale, et noh, kas või see roheline deebetkaart on pigem niisugune uus, uus teenus meie jaoks. Aga, aga õnneks põhiteenusel on veel väga pikalt aega kasvada.

Ja põhimõtteliselt Covid ei toonud ühtegi sellist uut mõtet, mida peaks nüüd kiiremas korras kribinal-krabinal kohe tööle panema. Noh, ma ei tea, nagu Bolt tegi siin oma sellesama toidu delivery, et muidu nad tõid restoranidest toitu, aga siis. Ma vist Jevgeni suutis vist nädalaga või kahega panna tööle selle, et hakkasid ka tooma noh Selverist ja Coopist ja mujalt kaupa. Et sellist nii-öelda eriolukorrast tulenevat või sellist keerulisest olukorrast tulenevat. Nüüd ruttu teeme mingi uue teenuse, et sellist vajadust teil pole olnud?

Ei, seda pole, pole, pole olnud mõttet ega vajadust, noh. Ma arvan, et Bolti puhul ühtepidi oli nagu vajadus oli kõige suurem, et kui su põhiäri kaob ära. Siis sul ei ole nagu, siis on nagu survival instinct kick's in, et hakkad mõtlema, et kuidas ellu jääda, et meil, meil seda riski polnud.

Aga nagu sa ise ütlesid, et turismisektor on, eks ole, saanud ju noh, väga kõva paugu ja. Ja hea küsimus on üldse see, et kui kaua läheb, enne kui inimesed hakkavad uuesti samamoodi reisima, kas töö või eraasjus nagu, nagu me siin mõned kuud tagasi veel tegime, et see ometi ju peaks teie jaoks olema probleem.

Meie põhiäri on turismiga vähe seotud. Et sa kannad raha teise riiki, et sul on seal vanemad või ettevõtted, kes ostavad, kellel on töötajad muus riigis. Et ma arvan, et ühtepidi me võime eeldada, et remote töö muutub nagu veel populaarsemaks, vaedus suureneb. Kindlasti noh, kui me kõik jääme kodusteks ja, ja kui me enam ka kahe aasta pärast ei, ei reisi üldse. Noh, kindlasti see on ühtepidi tunda, aga ma arvan, teisipidi see võib-olla loob uusi võimalusi meile, et. Et ühesõnaga täna on veel vara öelda, kuidas see võiks mõjutada meid pikaajaliselt ja, ja millised use case'id pigem kannatavad, millises võidavad.

Kusjuures jah, ma ei saanud ka Henrik su küsimusest aru, et vastupidi, et tundub just, et pigem, mida rohkem me oleme remote'is ja mida rohkem me teeme distantsilt tööd, seda rohkem on meil vaja ülekandeid, eks, et.

Ei, ega nagu tundub, et see praegu nagu suund on selle peale, et, et, et riigid kuidagi kapselduvad üldse nagu iseenda sisse või et noh, seda sellist rahvusvahelist sagimist igal tasandil jääb ju paratamatult väiksem nagu vähemaks, et. Et kui, kui seda jääb kogu aeg vähemaks, vähemaks, vähemaks onju, et siis mul noh, võib-olla ühel hetkel on palju vähem vajadust seda raha üldse liigutada siin meie Tallinna ja Purkinna Faso vahel.

Ja aga ma ütlengi, et sa oled, mida inimesed on näinud, on näinud nagu globaalse maailma võlusid, noh a la, et kui ma tean seda, et, et väga tippspetsialist võib-olla ühe telefonikõne kaugusel ja tema nii-öelda liitmine oma meeskonnaga ei ole noh eriline mingi probleem, ma vähemalt siis talle pärast saab suutma raha kuidagi kanda, eks, et. Et siis on väga raske kuidagi nagu motiveerida ennast, et miks mitte võtta seda Brasiilia poisse ja, ja hakata seda otsima näiteks siin Eestis, on ju, et, et. Aga jah, no see on tühine vaidlus, teeme siit esimese pausi ja lähme siis edasi, vaatame, mis tahad veel põnevat on teinud.

Restart jätkub ja Taavi Kutka, Henrik Roonemaa külaliseks on Transferwise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus.

Te tulite sel nädalal välja immuunpassiga või kuidas seda täpselt kutsuda, et tahad sa sellest rääkida? Miks see initsiatiiv alguse sai ja miks just nagu see meeskond?

Ja see on jube, jube lahe projekt, et kui me lähme sinna nagu tagasi kriisi alguse poole. Ja siis, kui hakkasid tekkima esimesed nii-öelda kiirtestid, siis meil hakkas mõte liikuma, et üks viis, kuidas saada inimesed tööle tagasi, kuidas saada majandus liikuma. On see, et me, et me hakkame testima, kas inimesed on, kas seal on tekkinud immuunsus. Ja, ja siis lubame need tagasi välja, kes on immuunseks muutunud. Noh, see on nagu ühtepidi nagu väga niukene karm maailm. Ja, ja siin on nagu hästi palju erinevaid küsimusi, millega me peame tegelema. Et ma arvan, et, et siis me nagu mõeldes, mis, mis võiks olla praktiline rakendus. Tuligi mõte, et tegelikult on vaja mingisugust vahendit, millega oma immuunsusstaatus saab kommunikeerida. Ja siis saab igaüks ise mõelda, et mis on need nagu piirid, mida peaks seadma. Et noh, meie ei hakka ütlema, et, et ainult immuunne võib minna poodi. Aga see, et meil on võimalus valida, kes saab minna vaematele inimestele külla ja hoolistada, et nendel oleks tekkinud immuunsus. Ma arvan, et see on väga, väga oluline. Et siis me selle asemel, et hakata seda nagu pikalt mõtlema ja, ja neid eetilisi küsimusi lahendama, mõtlesime, et me pigem, pigem prooviks seda niimoodi natukene ettevõtjalikult tegema hakata. Et prooviks selle valmis ehitada ja siis vaatame, et mismoodi inimesed sellesse suhtuvad ja kas teda saab kasutada ja hakkasimegi tegema. Ja nüüd on esimene piloot, on, on just käima läinud, meil on siin Radisson SAS hotell ja Otesport Poegett, kes proovivad. Et selle võrra oleme selle, selle eesmärgi täitnud ja nüüd vaatame, mismoodi seda kasutatakse. Teisipidi on maailm liikunud edasi. Me oleme esimesest kriisi tipust üle saanud ja, ja tegelikult me veel ei tea ka, mis asi on immuunsus. Pigem on nagu tekkimas on teadlaste poolt ühtne arusaam, et antikehad tekivad. Aga, aga mis on parameetrid, seda keegi veel ei tea. Kuidas, kui kähku nad tekivad, kas ja kui pikk on immuunsus, et seda me tegelikult veel ei tea, et see on, see maailm muutub üsna kiirelt. Ja, ja teisipidi ei ole veel ka lihtsat viisi neid teste teha. Ehk et need näpuotsa kiirtestid on pigem üsna vähetäpsed. Veenivere test on logistiliselt keerukas. Et seal on ka nagu ootame veel arenguruumi, aga, aga jube hea meel on, et me saime selle piloodi tehtud. Eesti on esimene riik maailmas, kus mobiilne immuunsuspass on piloteeritud, ma arvan, et see näitab Eesti e-riigi võimekust. Ja, ja nüüd vaatame, kuidas see piloot läheb ja samal ajal jälgime, kuidas on arengud immuunsuse kontseptsiooniga ja testidega. Ja ma arvan, et me oleme valmis selle jaoks, et ühelt poolt on nagu juba täna on ettevõtted, kes mõtlevad tõsisemalt, et, et kui me ei pea inimesi kontorisse saatma, et noh, ühtepidi, kui sa oled pood, kes müüb kaupa, kui sul on pood kinni, siis su äri on surnud, et sa nagu oled rohkem sunnitud, aga kui sa oled. Ettevõte, kes ei pea inimesi kontorisse saatma, et sa võid hakata mõtlema natukene, natukene rohkem, et okei, me paneme kontorisse inimesed. Kes võib-olla on immuunsed või teisipidi, kui me hakkame mõtlema, kes seendavad kliente, et ja seda ma arvan, hästi palju, hästi palju on vaja teha nii-öelda product development tööd ja näha, et, et mismoodi ja, ja kes tahaks seda kasutada ja teisipidi ma arvan, et me oleme valmis selleks, et kui tulevad järgmised lained. Ja, ja kui siis on ühiskonnas rohkem inimesi, kellel on antikehad, siis ma arvan, et see on, see on üks viis, kuidas me võiksime siit välja, välja pääseda.

No sina oled Londonis, kui ma ei eksi praegu, eks ole, et, et London oli võrreldes Eestiga, see Londoni selline situatsioon kriisi tipphetkel oli, oli kindlasti oluliselt tõsisem, kui ta Tallinnas oli ja, ja noh, nii, nii numbrite poolest kui ma arvan miskipärast, et sellise avaliku tunnetuse poolest, et. Kui ohtlik on üldse oma nina välja pista. Kuidas see, kuidas see aeg sinu jaoks läks, et kas sa oled terve oma ettevõtte, kas sina oled terve ettevõtte, on istunud kaks kuud kodus? Kas sa oled käinud ringi maskiga ja vaadanud ette ja pesnud käsi ja muretsenud selle pärast või natuke räägi sellest kogemusest?

Transferwise'i kaks tuhat kakssada töötajat neljateistkümnes kontrollis üle maailma on kõik liikunud kodutööle. Tegime seda juba kunagi märtsikuus ja see on meie jaoks väga, väga edukas olnud. Mina ise olen olnud kodus. Ma käisin nüüd, ma jõudsin esimene märts tagasi Londonisse. Ma käisin nädala hiljem, käisin äkki mingi kaheksas märts käisin ühe päeva Pariisis. Ja see oli mu viimane, viimane reis ja olen seal saati olnud kodus, ühe korra käisin Transferwise kontoris, kui ma pidin esinema ühel konverentsil ja mul läks kodune internet katki. Et siis erandkorras sai kontorisse sisse, aga. Aga olen kodus, teen siit oma kontoritoast, mis ühtlasi on ka spordi, spordihall ja külaliste magamistuba, külalisi käib vähe praegu. Teen siit tööd ja tegelikult maailm jätkub.

No kui sa vaatad nüüd aknast välja ja sa näed, et seal mingid inimesed liiguvad ringi, on ju, ja sina oled kaks, kaks ja pool kuud varsti istunud kodus ja tervise ettejoht on istunud kodus. Kas sul ei ole, ei teki sellist tunnet, et, et kui me varustame mingid inimesed nagu loaga käia ringi, et siis. Et sina vaatad oma akrast ja surud nina vastu akent ja vaatad kurvalt, et kuidas need lapsed mängivad õues, kes võivad mängida, et kas, kas sul ei teki tunnet, et, et sa oled nagu karistatud järelikult selle eest, et sina, pagan võtaks, oled ju kõiki ettevaatusabinõusid nagu jälginud, olnud korralikult kodus. Aga nüüd mingid teised inimesed, kes on laianud võib-olla ringi ja saanud endale selle pagana viiruse, võivad nüüd käia väljas ja ööklubis ja, ja üksteisega kokku saada ja vanematel külas ja, ja miks siis mina ei või?

Et sa mõtled nüüd siis immuunsuspassi kontekstis, et kas me tekitame niisuguseid? No

näiteks, et kas sul endal ei teki tunnet, et viha, et pagan, et mis asja, et mina olen ju kõiki reegleid täitnud ja need teised vennad võivad nüüd praegu ringi jalutada.

Ma arvan, et me oleme väga kaugel sellest, et me tekitaksime ametliku korra, et me lubame välja ainult immuunsed inimesed õue mängima ja see oleks tõenäoliselt üsna halb. Ja eriti olukorras, kus praegu tegelikult noh, kui me ka eeldaksime, et immuunsus on kuidagi defineeritud ja neid on täna on viis protsenti, et me lubame need välja, ma arvan, et see oleks päris halb. Aga mõtleme selle peale, kui maailm liigub edasi ja on immuunsed nelikümmend protsenti. Kas äkki me tahaksime, et, et need, kes on hooldekodus töötavad, et me nende immuunsust kontrollime? Et ma arvan, et neid nüansse on natukene rohkem, et, et see, et me lubaksime täna õue mängima need, kes võib-olla kogu aeg käisid õues mängimas ka keelatud ajal, noh, see oleks kindlasti paha ja me tekitame palju motivatsioone. Aga ma arvan, et, et see, et me tegelikult läheneme asjadele andmepõhiselt, on väga-väga oluline. Et ma arvan, et paratamatult samasuguseid otsuseid teevad inimesed ja ettevõtted ja asutused oma peas. Et nüüd me lihtsalt meie anname neile vahendi seda infot jagada ja teha andmepõhiseid otsuseid, ma arvan, et see on pigem, pigem hea ja me peame lihtsalt olema nutikad, et millised reeglid me siia ümber välja mõtleme. Et noh, miks mitte, võib ju tekitada mingisuguse, võime tekitada mingisuguse kommuuni, et ma ei tea, kus Taavi, kus sina elate? Viimsis. Viimsed, noh, et viimsesse, panete mingite tänavatele, panete piiri ümber, ütled, et, et siin piirkonnas on meil nagu kodukoor selline, et me jagame üksteisega oma immuunsusstaatust.

Kahjuks meil nii ongi. Meil on tõkkepuu ees ja nii käibki.

Okei. No vot, et juba juba tehtud ilma mingisuguse rakenduseta, see rakendus on lihtsalt viis seda infot jagada ja see, ma arvan, see nagu andmepõhine viis teha paremaid otsuseid ja, ja ma arvan, et on, on kohtasid, kus see on, kus see on väga hea ja vajalik ja on kohti, näiteks kui me teeksime seda üle kogu ühiskonna, kus see võib olla väga ohtlik, kui me teeme seda valesti.

No me võime siin ju graafiteooriat sisse tuua, et mida paremini me kontrollime omaenda lähivõrgustikku, seda vähem on tõenäosust, et me nakatume, eks, et kokkuvõttes see noh, andmepõhisus, seda tähendabki. Aga kui sa vaatad seda pilti nagu suuremalt, läheme tagasi sinna suure pildi juurde, et peale selle, et inimesed on, teevad tohutu digiarenguhüppe läbi, nende oskused kasvavad. Mis sa veel näed praegu selle Covidiga kaasa tulevat, et mis meie käitumise ja mõtteviisiga muutumas on, kui sa vaatad väga suurt pilti just sealt Londoni poole pealt ka, et mismoodi seal inimesed muutuvad?

Ma arvan, et natukene on, on vara veel neid hääldusi teha, et, et ma arvan nagu. Üks asi on see, et me kõik oleme suutnud teha kodus tööd väga edukalt. Et ma arvan, et see on nagu üks väga huvitav trend, et, et ma tean juba ettevõtteid, kes on öelnud, et meie oleme oma kontori üles öelnud ja enam ei lähegi tagasi kontorisse. Et noh, nemad on võib-olla esimesed, kes seda tegid, on, on pigem teinud seda finantspõhjustel, ma arvan. Aga, aga me kõik oleme näinud, et me saame teha tükk minut rohkem kodus, kui me arvasime. Et ka ma ise olen üllatunud, et mul on nagu. Juba siin Skype'i ajas kaks tuhat viis on meeles, et noh, kui me teeme mingisuguse remote tiimi, paneme kokku, et siis esimene nädal me saame kõik, oleme kokku, füüsiliselt ühes ruumis ja käime õhtul õhtut söömas ja. Tekitame niukse nagu ühise keele ja, ja, ja siis saab nagu teha tööd, kaugtööd edukalt. Võtame sellesama immuunsuspassi, et selle me tegime üleni kaugtöös inimesed, kes varem ükski ei tundnud ja väga hästi töötas, et tegelikult ka ka ise muudan enda arvamusi juba juba praegu. Et ma arvan, et see on võib-olla kõige nagu suurem, suurem asi, et aga vara on veel ennustada, mina arvan.

No Twitteri boss ju teatas, et, et inimesed jäägigi koju, eks ole, ja siis see tema teine firma, mis on see maksefirma, Square äkki või, et minu arust seal tegi lõpuks samasuguse otsuse. Kas teil on ka käinud laua pealt läbi, et aga kaks tuhat kakssada töötajat, et panemegi kontorid kinni?

Mõtleme alles, mis see õige on, ma arvan, et kontorite kinnipanek on natukene, ma arvan, rutakas ja seda pole ka, ma arvan, Twitter veel kontori kinni panevad. Nad on öelnud seda, et sa võid jätkata kodust töö tegemist. Et see, mis õige on, see on ka iga ettevõtte puhul, ma arvan, erinev, et ka ju ka siiamaani on ju olnud ettevõtteid, kes on fully remote. Et noh, see on pigem olnud nagu väga spetsiifiline viis tööd teha, aga on väga edukaid ettevõtteid, kes seda on juba praegu olnud. Et ma arvan, et neid tekib rohkem ja, ja ma arvan, et tekib mingisugust rohkem mingit paindlikkust, et võib-olla me kõik harjumegi, et me teeme kodust tööd paar päeva. Ja paar päeva käime kontoris ja vähem kontoriruumi on vaja, et noh, ma arvan, et väga, väga kehv koht praegu olla, on olla füüsilise kinnisvara omaniku ja selle üürid välja inimestele töö tegemiseks.

Kusjuures, siia ma kirjutan täiesti alla, et see, mismoodi näiteks meie oma butiigaga teenindame Indiat, oli enne Covidit ja nüüd Covidi ajal põhimõtteliselt samasugune. Ainuke, mis on muutunud, on jah, see, et vähem on neid ühiseid kontoripäevi, eks, aga, aga see, et me töötame üle Zoom'ide, üle Teams'ide ja nii edasi, et, et siin ei ole nagu mitte midagi muutunud. Ja see on nagu väga õige, et, et noh, samad teemad, eks me peame olema viis päeva kontoris või piisab neljast või kolmest. Ikka siin mina hakkan ümber vaatama neid väärtusi, et pean tunnistama, et mulle kogu aeg tundus, et see kaugtöö, noh vähemalt see variant, et sul on üks tiimiliigi Viljandis ja ülejäänud kõik kontoris koos, et see kuidagi tundus, et see ikkagi väga hästi ei toimi. Aga nüüd, kus Covid on meid kõiki koju surnud, siis et saab hakkama küll, kui vaja, et.

Ma arvan, et ega peale ettevõtte natuke sõltub inimestest, et ma, et. Et kõik inimesed nagu ma arvan, et iga inimene ei ole nii hästi suutlik tegema kodust tööd ise. Et ma arvan, siin on nagu mõne jaoks on see kontor parem, mõne jaoks on see halvem, et ma arvan, et me nagu suudame hakata paremini mõtlema, et mis töötab iga inimese, iga ettevõtte jaoks.

Aga teeme siia pausi ja räägime startup'itest edasi.

Restart jätkub ja meie külaliseks on täna Transferwise'i kaasasutaja Taavet Hinrikus ja Taavi ütles, et ta tahab rääkida start-upidest, õnneks on jumala õige koht, meil ongi start-upi saade, nii et proovime.

No sina, sina, Taavet, oled teinud ikkagi Eesti start-up maastikul väga suurt tööd, sa oled olnud ja oled väga aktiivne ingelinvestor, sa oled väga paljude edukate start-upperite mentor. No kriis eraldab terad sõkandest, et see esimene emotsioon, mida sina praegu vaatad. Räägime ainult Eesti kontekstis, ma tean, et sul on palju investeeringuid ka väljapoole Eestit, et aga räägime Eesti kontekstis, et need esimesed muljed. Kui kõvasti sina näed, meie start-up sektori pihta saab, et kas me nii-öelda see õhk, mis välja läheb, et kas me laseme siin kolmkümmend protsenti õhku välja, viiskümmend protsenti õhku välja või see on pigem ainult pinna virvendus, et. Me nende Steni analüüsidega oleme kõik tuttavad, aga just mõtlen, et mis sinu investori pilt praegu on, mis see näitab?

Ma arvan, et suures pildis on tegu väga, ma arvan tervendava sündmusega, et kindlasti on õhku, mida välja lasta. Kindlasti viimaste aastate jooksul on ettevõtted saanud raha tõsta, kes võib-olla poleks pidanud ja kindlasti on paljud, on, on oma kummi venitanud rohkem kui vaja. Ja siis me oleme olukorras, kus on, kus on ettevõtteid, kes, kes suutsid raha tõsta eelmise aasta detsembris ja kelle ainukene product market fit, fit on see, et neil on rahakontol. Ja on ettevõtteid, kes võisid väga head olla, kellel oli raha vaja, kes olid vales sektoris, näiteks turism. Ja kes seetõttu lähevad hingusele. Mida me unustame kõik ära, on see, et see kriis on kohutavalt uus, me oleme tegelikult olnud siin kaks kuud. Ja praegu inimesed on tänavatel kallistavad jälle, tundub, et kõik on ju, kõik on ju tore. Et ma arvan, et see nagu, et see, kes hakkama ei saa ja nii edasi, et me näeme seda pigem hiljem. Me näeme seda kuue kuu pärast ja. Ja, ja, ja edasi. Kui me lähme nüüd Eesti juurde, siis ma võin öelda, et need ettevõtted, keda mina lähemalt tean, need on kõik päris tublid ja paistavad saama hakkavad, paistavad hakkama saavat. Et see, et oli paljudel vaja teha mingeid häda, raha tõstmisi, inimesi koondada, ma arvan, see on okei, et nii, nii palju kui ka koondamine on alati halb, aga. Kui ma vaatan oma portfelli nii Eesti kui väljaspool, siis keegi ei, keegi ei ütle, et tegin seda liiga hilja või, või poleks pidanud tegema, et, et ma arvan, et kõik näevad, et see on koht, kus natukene korda majja tuua, et. Ja kui sa, kui sa tegeled, kui sa nagu fokusseerid agressiivselt kasvamisele, siis paratamatult tekib juurde natukene rasva, mida siis on vaja. Vaja, vaja kohendada, et see on praegu on selle jaoks hea hetk, et, et noh, ma nägin, et parimad ettevõtted, kes tegid seda nagu kohe märtsi alguses. Et tõstsid raha juurde, korrigeerisid oma töötajate numbrid ja need on, nad vaatavad, et nüüd on nagu väga tore, et meie maikuu numbrid on sama, sama nagu oli juba jaanuar ja jätkame, me oleme kolmkümmend protsenti parema kulubaasiga ja palju konkurentsivõimelisemad.

Üks mure, mida siin Eestis räägiti, on ju see, et, et, et ega muidu ei olegi nagu midagi halvasti, aga no vot investorid on pannud investeeringud seisma, et see oli, oli Bolti mure. Et, et midagi ei ole nagu halvasti otseselt, aga no vot lihtsalt raha ei saa, sest keegi, keegi ei kuluta. Sina oled ka investor, kas sa oled pannud ka seisma oma sellised täiendavad investeeringud, et istud, istud selle otsas, mis sul on ja põhimõtteliselt mitte midagi muud ei tee, kuni siis ma ei tea, mis hetkeni.

Boltiga, noh see Bolti asi oli minu arust nagunii kuidagi naljakas, kuidas see kukkus meedias välja. Ja, ja ma arvan, et minu meelest kogu see jutt oli meil märtsikuus äkki Boltiga seoses, et siis see maailm oli ka oluliselt veel teistsugusem. Mis ma arvan, et mida, mida on nagu natuke raskem ette näha, on see, et mismoodi tehakse suuri investeeringuid üle videokõne. Et mismoodi ettevõtted kohtuvad investoritega, keda nad veel ei tea, üle video ja kõne ja liigutatakse kümneid miljoneid dollareid. Seda ma veel hästi, hästi ette ei kujuta.

Raskem oleks teha two-dilli

ju. Kuidas

nad arvavad, et pettust ei ole?

Absoluutselt, et see, see on see, mida on raske ette näha, et kui rääkida uutest investoritest, aga samal ajal kui ma ei eksi, ka kriisi tipphetkel olid toimusid, minu meelest Hongkongis olid toimusid paar IPOt, kus siis saadeti üks jurist kaitsevarustusega ja videokaameraga tegema. Et noh, kõike on tehtud, aga ma arvan, seda ma, seda on raske näha, et kui me räägime nagu algusfaasi iduettevõtted, ma arvan, et seal on vähe muutunud. Tehinguid on tehtud, olen ise investeerinud, olen näinud palju tehinguid. Seal võib-olla oli ajutine paus, aga, aga tegevus jätkus, et ma olen nagu rohkem, rohkem on mul teadmatus, et mis saab nagu hilisemate ringidega. Kus on, kus on raskem, aga varane staadium, arvan, et jätkub hooga jälle. Siin on väga suur vahe, on see, et mis olukorras on spetsiifiline investor. Kui me räägime uuest, uuest fondist, kes sai just oma raha kokku. Nende jaoks on see parim aeg ever. Vähem investoreid, hinnad on all, väga hea hakata investeerima. Kui sa oled olemasolev investor, kellel, kes tegeleb uue fondi tõstmisega praegu, vana fond on enamjaolt investeeritud, siis on nagu kehvem olukord, sest sa pead esiteks säästma raha oma portfelli päästmiseks. Ja teisipidi uue fondi tõstmine on praegu no-go, et noh, see, selle, sellel on nagu käsipidur peal. Ja siis ka need, kes investeerivad fondidesse, nemad vaatavad, et oi, et kui mul, et mu allokatsioon on nagunii juba katsi, kuna avalikud turud on tulnud alla, noh, sorry, tegelikult juba tagasi läid ülesse. Et sõltub, sõltub väga investorist, aga üldiselt valehääne staadium, ma arvan, et töötab jälle.

Aga nendele ettevõtetele, kes on sellises imelikus limbos, et ei ole liha ei kala, on ju, et oli mingi soliidne, ma ei tea, oletame seal kuskil viiskümmend, seitsekümmend kilo. Ja teistpidi ei ole ka olnud nagu sihukest, nagu ideaalset market fit'i leidmist juba tükk aega, on ju, et. Kas see kriis või kas see olukord, missugune sõnu nagu neile oleks, et, et kas see on ka see koht, kus võib-olla nagu noh, tõesti nagu otsustada ära, et. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Ma saan aru, et see on õudselt keeruline ja eba, ebakindel küsimus, eks, aga, aga, aga vist, et start-up'i puhul sul on ju ka see teema, et if you fail, fail fast, on ju, et ära jokutama.

See ei ole üldse keeruline küsimus, minu meelest see on väga lihtne, et noh, et kui me räägime küll üldse, et nagu keda peaks riik toetama ja olgu see Eesti või Inglise või kõik, mis muu riigi kontekstis, ma arvan, et tegelikult jube rumal oleks hakata riikidel jagama start-up'idele abiraha. Täiesti nagu tingimusteta. Ja mina isegi arvan, et tegelikult varaajasest staadiumist start-upidel ei ole mingisugust raha vaja või noh, võib-olla see Inglismaa meede, et riik duubeldab erainvestorite raha, see on nagu okei, aga. Aga ma arvan, et niukene kuue töötajaga start-up, las läheb pankrotti, alustavad uuesti. Alustavad uuesti targemana, võib-olla alustavad muus nüšis parema tootega, noh. See, see, et üritada nagu vägisi oma turismistartupi praegu elus hoida, see on mõttetu. Peaks kinni panema ja uuesti alustama. Selle nagu, see nagu limited liability on selle jaoks mõeldud. Et see nagu, sa ei pea oma kodupanti panema startupi jaoks. Paned pakid kokku, investorid ongi raha pannud teadlikkusega, et see tõenäoliselt läheb kaotsi ja lähed kas vahepeal tööle mitte start-up'i või alustad kohe uuesti, see on nagu fine. Keerukam lugu on, keerukam lugu on ettevõttega, kes on kuskile jõudnud. Ja kui me vaatame nüüd nagu näiteks riigi kontekstis, ettevõttega, kes ekspordib palju ja noh, et kas siis nagu, kas siis peaks riik aitama, et hoida ära. Viiesaja tööta, viiesaja töökoha kadumist, see on palju keerukam, keerukam koht ja see väärib keerukamat diskussiooni, aga, aga keskmine niuke idu fine, alustavad uuesti, ma arvan, et sellest ei juhtu midagi.

Aga kui me räägime sellest, et Eesti peaks kujundama seda vaadet, et milline on meie majandus aastal kaks tuhat kolmkümmend ja see oli ka üks. Sellest, mis oli see spin sellest samast start-up'i maailma rahastamise, riibuse rahastamise kemplusest siin kuu aega tagasi, eks, et. Et kas selliste küsimustega Juuk ei tegele, kas nemad mõtlevad selle peale, et kuidas nagu päästa olemasolevat või nende vaade pigem on selline, et mõtleme seda, mida me tahame näha siin alles kümne-viieteist aasta pärast?

Ma ei ole näinud, et ükski riik suudaks selle peale täna mõelda. Et see on ka nii, see on nii loaded, nii poliitiline küsimus. Et neid poliitikuid, kes täna selle asemel, et, et odavalt hääli korjata rahaga, ütleksid, et kümne aasta pärast meil on parem riik, ma pole seda poliitikud veel näinud. Et selle peale peaks mõtlema. Noh, ja ka Eestis tegelikult on inimesi, kes on, kellega on ka mul juttu olnud, kes selle peale mõtlevad. Aga ma arvan, et esimene, esimene pinge läks peamiselt selle peale, et päästa ja raha jagada ja hääli võita edaspidi ehk hakatakse mõtlema rohkem muu peale ka.

Siin üks selline populaarne ütlus, mis käib ringi, ringi, ringi on, on see, et maailm ei ole kunagi enam endine, et nüüd on paljud asjad on nii igaveseks muutunud ja, ja nüüd ongi nii. Mis sina sellest arvad?

Noh, raske on mitte nõustuda, ma arvan, et keerukam on see, et mis muutub. Aga esimene asi on see, et ma arvan, me ei ole sellest kriisist kuidagi läbi, et mina arvan, et me oleme siin senikaua, kuni tuleb vaktsiin. Vaktsiin noh, kui meil veab, on kaheksateist kuu pärast ja isegi nagu noh, tehakse katseid praegu, aga see, et oleks vaktsiin, mis on ka testitud, mida tahaks endale oma lastele süstida. Noh, ma, ma ei tahaks küll esimesena selle vaktsiini saata. Ja vaktsiini tootmine on ka üsna keerukas, et noh, see, et seda toota miljardeid doose ja distributeerida ja inimestele süstida, see ikka võtab päris kaua aega, ehk et me oleme siin kriisist veel kaua. Ma arvan, et reaalmajandus hakkab kannatama, kannatama päris kõvasti. Et see me näeme ikkagi alles esimesi, esimesi avanguid, et. Siis me näeme, mis muutub ja kui palju me reisime, mis on uus normaalsus. Kui palju me suudame siit tegelikult häid õppetunde võtta ja mõelda, et tegelikult on palju asju võimalik uuesti alustada paremini teha, et. Räägime sellest uuesti mõne kvartali pärast.

See kohandumine ikkagi käib ju inimesel noh, tsüklitega, et kui me võtame kasvõi selle aja, kui internet tuli. Siis oli tohutu valmistumine käis selleks, et, et ka kõik süsteemid tuli ehitada niimoodi, et mis siis juhtub, kui internet ei ole? Noh, täna me ehitame süsteeme, me enam ei mõtle selliste küsimuste peale nagu, et me elame, me oleme sellega toime tulnud, me nagu noh, arvestame sellega, et, et eks siin on samamoodi, et. Et me mingi hetk harjume sellega ära, et see puhang võib olla ja siis kui puhang on, et siis me käitume noh, ühesõnaga kui vihma sajab, siis me teeme vihmaharu lahti, eks või, või istume toas, on ju, et, et selles mõttes, eks me, eks me adopteerume.

Ma arvan, nagu puhang puhanguks, üks asi on see, et kuidas elada maailmas, kus neid puhanguid tuleb kogu aeg uuesti. See on isegi pigem ma ütleks, see on võib-olla nagu tehniline detail, aga mis on, mis on minu meelest lahe, on see, et siin on kohutav interneti kiirendumine. Et ma nägin numbrit, et kas USA e-kommerts oli kuusteist protsenti märtsi alguses, praegu on kakskümmend seitse protsenti. Et noh, ma arvan, et on väga palju näiteks vanemaid inimesi. Kes võib-olla oma elus kunagi ei oleks e-poodi läinud. Aga kes nüüd avastasid, et see on tegelikult päris lahe viis toitu tellida, et me, me suudame palju asju teha palju, palju efektiivsemalt. Ja ehk me suudame siit midagi õppida, et mismoodi me siis kulutame võidetud aega mõistlikumalt, teeme sellega midagi, mis meile rohkem meeldib.

Vestasin Itella kulleriga hommikul, ta ütles, et muidu enne kriisi üksinda teenindas Pirita ja Viimsi piirkonda. Ja nüüd nad tulevad nelja mehega vaevu toime ja see on ainult üks kullerfirma Eestis, et selles mõttes, et ka Eestis toimub ikkagi no vähemalt nelja-viie kordne kasv kogu selles, kaubanduses.

Mul on näide eilsest, et kui me rääkisime raadiosaate kohta, siis te olite väga nõudlikud, et mul on vaja head mikrofoni. Läksin internetipoodi, valin, panin filtri hea mikrofon, mis toodaks täna õhtul kohale ja Amazon tõi mulle eile õhtul paki, ühe pakiga mikrofoni, teise pakiga USB kaabli. Kapitalism on ikka päris lahe ju, elaks nagu tulevikus.

Jah, kui ta toimib ja, ja õnneks ta suurel turul toimib, et meil ta päris nii valatult ei saa kunagi toimima, aga ikkagi on lahe. Kuule, aga Taavet, aitäh sulle selle aja eest, et meie saateaeg on läbi.

Saadega läbi ja, ja loomulikult Restartiga kohtume veel ka järgmisel nädalal. Meil muide on salaja selline innovatsioon plaanis, et kui me muidu oleme suveks saate tegemise ära lõpetanud Taaviga, siis äkki kuna nii mõnus on teha, üks on siin suvilas ja teine on kodus ja kolmas on üldse teisel pool maakera. Äkki teeme isegi terve suve, sest meil meeldib seda teha.

Ja Taavet, kui te siis päriselt hakkate Transferwise'i ära müüma või börsile viima, siis ära unusta ka meie saadet ära, et. Tule, räägi siis ikka oma, oma siis juba saavutustest, et ega sa ette rääkida ei saa.

Nõus, tänud kutsumast.

Aitäh kõigile ja kohtume nädala ajakonnast.