Miks Bolt riigilt laenuabi küsib?

Aga see ikkagi, ma ütlen, et taandub ikkagi, Henrik, sellele, et me peame nagu arvutama, et me ei saa niimoodi, et me lihtsalt vaatame, et oh, et kellelgi on laen või kellelgi ei ole laenu, et, et kokkuvõttes need ettevõtted on ju globaalses konkurentsis ja meil ei ole neid ettevõtteid, kes. Ma ei tea, väljapool siin Baltikumi ja Põhjamaid suuri tegusid väga palju teeks, eks, et just sellises mahus, kes vajavad nagu noh, ma ei tea, viitekümmend miljonit laenu näiteks. Ja see on globaalne konkurents ja, ja kokkuvõttes, kui me tahame, et see nii-öelda tulu nende nii-öelda selle äri pealt Eestisse jätkuvalt sisse voolaks, on ju, siis me peaksime vaatama seda, et noh, mis me selle kaitseks teha saame, on ju. Ja anda tegelikult nagu noh, ikkagi suhteliselt nagu madala riskiga laenu, on ju, noh. Olukorras, kus riigid saavad tegelikult laenu võtta nagu väga suhtes mahtus, eriti Eesti riik, on ju, tundub nagu noh, mõttetu diskussioon üldse, et noh, et mis me siis ikka arvutame, et kui on näha, et, et jätkusuutlik ja, ja matemaatika klapib, siis noh, tuld, lähme edasi.

Noh, mingi, mingi selline foon, sihuke kahjuvõimufoon on seda idufirmadusega alati nagu kaasas käinud, sest noh, need on ju, idufirmadel ei ole ju alguses kasumit ja siis nad põletavad investorite raha ja siis need on palli-meri kontoris ja igasuguseid asju hoidetakse ette. Ma olen nagu vaikselt lootnud, et me oleme sellest nagu üle saanud, et noh, et kui meil, kui meil ütleme kolm viimast aastat on selline, noh. Ikka, et sul on nagu tuhandeid töökohti ja eelmine aasta me maksime kaheksakümmend miljonit nagu tööjõumakse, et nagu võiks nagu sellest üle saada, et on nagu lihtsalt üks nagu majandussektor, kus on natuke nooremad ja riskantsemad firmad. Aga, aga ma olen mõelnud selle peale, et kuidas selgitada näiteks rahvus konservatiivsete vaadetega sõbrale, mis on need nagu näiteks mõjud veel siin, mis on nende otsuste taga. Ja kaks sihukest huvitavat ahaa-momenti, mis mul on pähe tulnud. Üks on see, et. Et kui Eesti kasvav idufirma ei saa raha või ei saa mingit toetust või ei saa mingisugust, ma ei tea, maksupuhkust selleks hetkeks, et oma inimesi tööl hoida ja nii edasi. Ja siis öeldakse, ah mine tõsta oma investorite käest. Siis tegelikult täna on investorite turg, investorid saavad seada oma tingimusi, suruda ettevõtte väärtuste alla, saada sama raha eest suurema osaluse, on ju. Ja see tulemuseks on see, et meil tekib olukord, kus näiteks Martin Helme sunnib Eesti firmasid välismaalastele müüma. Ehk siis, ehk siis noh, et need Eesti riskikapitaliturul või Baltikumi riskikapitaliturul on sihukene nagu, ma ei tea, viissada-seitssada miljonit eurot vaba raha ilmselt, on ju. Et see on siis nagu Eesti-Läti-Leedu peale kokku, ma olen kuulnud sihukesed numbrid. Ja, ja et kui, kui Markus läheb ja küsib sealt viiskümmend miljonit erakapitali praegu, on ju, siis ta peab andma kas väga suure tüki oma ettevõttest või lihtsalt see kohalik turg ei suuda seda teenindada, mis tähendab seda, et tuleb jälle välisministri, jälle hiinlane ostab ära, on ju. Ehk siis, et kas see on see, mida me tegelikult tahame. Teine näide, mis on nagu neid mõjusid, mida minu arust täna ei hinnata ja konservatiivsed inimesed tegelikult tahavad midagi muud, on see, et see võõrtõjõu väljasaatmine. Esiteks, see mind alati vihastab see, et kui sa jälgid seda diskussiooni, ettevõtted räägivad välistalendist ja poliitikud räägivad võõrtõjõust, aga rõhutades, et see on ju võõras ja halb. Tegelikult me täna selles sektoris, kus, kus nüüd kuus tuhat inimest, kelle pealt me maksame kaheksakümmend miljonit makse, nendest nagu paar tuhat on kolinud mujalt siia, sest Eesti on nii äge koht, kus teha neid asju nagu tarkvarjuhid ja nii edasi. Ja täna, kui, kui kehtestatakse reegleid, et näiteks töölt lahti lastud välismaale peab kohe riigist lahkuma. Kujutage nüüd ette, et Eesti tehnoloogiafirma on kolinud siia, ma ei tea, Brasiiliast või Indiast programmeerija, kellel on kaks väikest last kaasas ja nii edasi. Ja tal on kõrval kahekümne viie aastane Eesti poissmees. Mulle tundub, et selline regulatsioon, et su kahe talendi vahel valides ühe peab kohe õigist välja saatma, see pigem võiks tähendada seda, et sa lased eestlase lahti. Et see nagu, nagu on nagu täiesti vastupidine sellele, mida, mida nagu, et ettevõtja või, või, või tööandja, kes kahtleb, kahtleb inimesi kui inimesi, mitte ei vaata nende passi iga päev, on ju. Et see hakata nagu vahet sisse tegema, et kelle kallale sa peaksid minema, keda sa ei tohiks puutuda, sellepärast et me saadame ta riigist minema, et sellised asjad on üsna võikad ja me aruame, et tegelikult need rahvuskasutatiivsed inimesed, kes on neil ka täna võimule, et nad ilmselt ei taha neid tulemusi, et eestlased lahti lastakse, välismaalselt firmad ostaks