@ RESTART // 2020.04.04
geenius_restart_0865.mp3
KUUPÄEV
2020-04-04
PIKKUS
41m 26s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Sixfoldi kaasasutajad Tõnu Runnel ja Marko Klopets räägivad, kuidas nad karantiini ajal reageerisid koroonakriisile, luues Euroopa piiride liiklust jälgiva kaardirakenduse. Saates arutletakse, kuidas kriis sundis idufirmat uusi võimalusi otsima ja kuidas see muutis nende kliendibaasi ja ärimudelit.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Tõnu Runnel ja Marko Klopets idufirmast Sixfold, kes räägivad, kuidas nad terve firmaga karantiinis istudes tegid valmis veoautode liikumist ja piiridel seismist näitava kaardi. See tekitas ettevõttele keerulistes tingimustes täiesti uut tüüpi kliendid. Kaarti hakkasid kasutama nii valitsused, ülikoolid kui otseselt või kaudselt mitmed maailma suurfirmad. Kuidas Sixfold selleni jõudis, et kriisi lihtsalt üle elamise asemel hoopis midagi uut ette võtta ning kas nad arvavad, et uus ärisuund jääb ka pikemaks ajaks püsima? Mida saaksid sellest kõigest teised ettevõtted kõrva taha panna? Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
saate? Et meie kliendid on suurtootjad, kellel endal ei ole veokeid ja kes, kelle mahud on nii suured, näiteks Coca-Cola sajad veokitäijad iga päev sõidavad. Et nii, nii suured mahud on, et nad ei saa DHL-ile öelda, et tegelege logistikaga meie eest ise, sest see. Suhkruvee müümisest see marginaal ei, ei ole selline, et sinna mahuks veel logistika sisse, logistika on hästi suur osa nende, nende kuludest. Ja nad teevad siis logistikat ise maja sees ja ise võtavad endale üle Euroopa sajad ja sajad veofirmad täitma. See veofirma teeb sellisel päeval selliseid vedusid, see teeb sellisel päeval teistsuguseid, see on alternatiiv sellele teisele firmale ja niimoodi neil on selline võrgustik. Veofirmadest, kes nende tellimusi täidavad ja süsteem, mis automaatselt annab siis ette. See vedu läheb sellele firmale, see vedu läheb teisele ja kõik toimub niimoodi automaatselt ja meie võtame siis kahelt poolt, ühelt poolt. Nende suurtootjate Nestle, Coca-Cola vedude andmed, mis vedu tuleb teha, mis päeval, kust kohast kuhu ja teiselt poolt nende, neile tööd tegevate veofirmade. Veokite andmed, mis on ühendatud meie süsteemi ja veofirma siis määrab, see veoauto teeb seda tellimust, see veoauto teeb seda tellimust ja ongi kõik. Ülejäänu teeb siis meie süsteem, näitab ära, et see veok jõuab sellel kellaajal, teine jõuab teisel kellaajal. See jääb hiljaks, kõik teised jõuavad, jõuavad õigel ajal. Et me ühendame lihtsalt kaks hästi suurt andmepanka. Aga
Tegelikult huvitav on see, et kuidas me saame reikafirmasid juurde oma platvormile. Nagu Tõnu rääkis enne, siis me tegeleme niimoodi kahe poolega ja muidu tulevad reikafirmad liituvad Sixfoldiga lihtsalt sellepärast, et nende kaubade tootja käsed neil. Coca-Cola tuleb ja ütleb, et kui te Sixfoldiga ei registreeru, oma GPS-i ei ühenda, siis järgmine aasta äri ei tee. Aga nüüd oleme me isegi hakanud saama rekafirmasid oma platvormile juurde juba sellepärast, et nad lihtsalt tahavad aidata kogu seda logistika kommuuni Euroopas. Lihtsalt ühendavad oma Tom Tomi ära kahe klikiga ja ise ei saa sellest otseselt midagi. Peale selle, et kogu välja tulev andmestik on nüüd, ma ei tea, pool protsenti parem.
Klientidele tegime natukene spetsiifilisemaid rakendusi samal nädalavahetusel. Need kaks tiimi töötasid ja see, see oli kantud klientide järelpärimisest, aga. Aga miks me ta avalikuks tegime, oli see, et, et kuna me niikuinii juba kliendi konkreetsete küsimustega tegelesime, siis see kuidagi inspireeris meid vaatama oma andmeid uuesti, et kuulge, meil on nii palju veokeid, me saame ju midagi, midagi öelda, kuidagi. Esmaspäeval tulla välja blogipostiga, millele me saame äkki isegi paar tuhat logistikavaldkonna lugejat. Ja see oleks ju väga tore, sest me oleme muidu väga nurgatagune ettevõte. Mis siis, et Eestis meid teatakse, tööandja turul me oleme tuntud, siis me oleme ikkagi selline enterprise tarkvara ettevõte ja. Ja väga nurgatagune nähtus, kuni selle kaardirakenduse välja tulemiseni. Et seda edu ei osanud me muidugi oodata, absoluutselt mitte. Et me ju ei teadnud, et Poola paneb oma piirid kinni, me ju ei teadnud, et kuskil ei ole andmestikku, et seda monitoorida. See oli väga huvitav, kuidas, kuidas see täiesti meie käest ära läks, me veel mõtlesime, et kuidas sõnastada seda blogiposti, nii et, et natukene rohkem inimesi viitsiks seda lõpuni lugeda, võib-olla mõni veel saadaks oma logistikust vanaisale. Siis kõik oli täiesti ebaoluline, et see läks levima, blogipost ununes ja kõik vaatasid seda kaarti. Õnneks panime sinna logo.
Vot see on alles pähkel küsimus. Logistika mõttes Euroopa riigid tundub, et teevad. Piisavalt koostööd, et, et vormiliselt läheks kõik samasuguseks, et kaubavood saavad samamoodi liikuda, lahendatakse kindlasti ka Brexitist tulenevad hädad ära, mis pidid olema ainsad hädad, mis meid kaks tuhat kakskümmend üldse segavad. Aga mõned sellised vihjed on, on antud siiski ka logistikale otsa, millesse ma ise ei ole piisav valdkonnatund ja ei oska väga palju kaasa öelda, aga need on need, et. Et ilmselt kasvab veelgi selline intermodaalne vedude tegemine, mis tähendab siis seda, et ühest transpordi mode'ist või viiakse kaupu tarnimise ajal teise, et kõik ei toimu enam puhtalt ainult veokitega. Sest oli näha, millised riskid on, need, kes raudteed mööda vedasid, neile jõudsid kaubad kiiremini kohale. Et see ilmselt. Täiendavalt sunnib natukene keerulisemaid tarneahelaid püsti panema, mis oli juba niikuinii tarvidus, sellepärast jällegi, Brexiti kõrval oli meil üks probleem veel, see oli kliima soojenemine, inimkonna elu lõpp lähisajanditel. Et, et vähendada maanteedel heidet, viia rohkem asju efektiivsemalt rongidega, vähemate ümberlaadimistega, efektiivistada kogu seda tarneahelat CO2 tõttu. Et siis nüüd on üks põhjus veel leitud, et, et riskid on ühe kaardi peale kõike pannes kõrgemad. Et see taaskama logistika poolelt.
Et meil on ikka täna nagu logistikasaade, aga ma ütlen mingi huvitava fakti. Mul oli üks õhtune sessioon nädala sees, teisipäeval Silicon Valley. Hästi informeeritud inimestega tegime üks pooleteist tunnise Zoomi kõne ja, ja seal päris julgelt käidi välja juba selliseid mõtteid, et, et kas ameeriklased näevad ära ka Ameerika Ühendriikide lagunemise. Ehk siis selle, kuidas tekivad ikkagi väga sügavad piirid, et kes tuleb meile osariiki sisse, kes ei tule meile sisse, mis paberitega, mis garantiidega. Kas on süstid tehtud, kas on antikehad olemas, kas on desinfitseeritud õigesti ja nii edasi ja seda nii linde kui, kui osariikide tasemel, eks, et. Et sellest räägiti juba nagu väga julgelt, kuigi noh, ütleme nii, et kõik pööritasid silmi nagu noh, Zoomis oli näha, eks, et. Aga et see, et üldse niukesed mõtted on hakatud välja käima, et, et see on omaette märk.
Ei saa, aga ma just mõtlen, mu hirm on see, et sellest taastumine võtab meil vähema, ühesõnaga sajab kiiremini, kui me nii-öelda täna nagu isegi eeldame, et, et me oleme lihtsalt isegi inimestel nii süüdimatud, on ju, et, et see on see probleem. Aga, aga, aga, aga see selleks, ma tooks ikkagi selle logistika juurde tagasi, et, et arvestades, kui head ja väärtuslikud külalised meil on, et, et põhimõtteliselt nüüd see, mis te nüüd leidsite, kas see ei ole ju pivot, see on ikkagi oma asja edasitegemine, see on täiendav ärisuund.
on hea lihtne vastus, et Nestle on maailma suurim toiduainete tootja, võtsid meid kasutusele Euroopas, kus on nende peakorter. Kas nad tahavad Ameerikas mingisuguse teise asjaga kõike otsast läbi tegema hakata, ilmselt mitte. Küsimus on, mis on meie enda võimekus, et me kaks tuhat kakskümmend tegeleme nagu kõik teised kellujäämisega, küll paremast positsioonist võib-olla kui mitmed teised, aga ikkagi samad küsimused. Ja me ei ehita oma tiimi kolm korda suuremaks, et minna teistesse, teistele kontinentidele. Aga tulevikus Ameerikasse ühel või teisel moel me peame oma klientide jaoks minema. Tõenäoliselt mitte suurele turule, sest seal on väga-väga võimsad pakkujad, nad on kaks-kolm aastat ees meist. Nad lihtsalt ei suuda Euroopasse hüpet teha, sest Euroopa on nii teistsugune logistika mõttes.
Aga ma seda võtangi, et kui me vaatame seda Euroopat olemas teistsugune, et küsime seda Eesti vaatenurgast, et. Et kui hästi üldse täna Eesti tootja või ettevõtja tunnetab neid võimalusi, et, et noh, päriselt su toiduaine võiks olla noh, kuulus näide, et kui. Londoni nurgapoel hakkab porgand otsa saama, siis ta saab sama, sama päeva jooksul saab Hollandi peenri pealt võetud porgandi enda letile, eks, et. Et see on nii hästi ära timmitud, see logistikaahel, et, et kui teie vaatest, kui hästi üldse eestlased tunnevad, Eesti kaupmehed ja, ja tootjad tunnevad nende logistikat, optimaalsete logistikaahelate võimalusi, et minu võib-olla kõige huvitavam kogemus on see, et ma olen käinud. Zürichis sellises nurgataguses restoranis, mis oli väga hinnatud just nii-öelda sealsete valgraade poolt ja menüüs. Eesti kala, täitsa Eesti nimega, on ju, mis tähendab seda, et see pidi olema väga optimaalne tarneahel, mis suudab Zürichis noh, Eesti kala toimetada,