Indrek Neivelt räägib, kuidas ta idufirmat tegi

Laupäeva pärastlõuna on käes ja Restarti saade alustab Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja külaliseks meil Indrek Neivelt. Tere, Indrek. Tere päevast. Me räägime siis Pocodest ära, et Edgar Valteril olid Pocod, Indrekul on Pocod ja mina olin arvanud, et neid on üks, eks ole, et on see Pocopei, aga siis see nädal tõi jah, uudise, et, et müüdi maha Pocosys. Pocopeid veel ei müüdud, aga võib-olla hiljem müüakse ja minu jaoks oli üldse uudis, et neid on kaks. Ma ei tea, sina, Taavi, teadsid seda või?

Mina teadsin seda vahet, sellepärast et noh, ikka tuleb ju turul kätt pulsil hoida ja ja olla nagu lugudega kursis, aga ma arvan, et parem on, kui Indrek ise selle loo nagu lahti räägib, et alguses ei olnud ju kaks, alguses oligi üks.

Jaa, ta tekkis tegelikult suhteliselt varakult, tekkis, me saime aru, et on mõttekas hoida need kaks virut eraldi, ühest, kus on tehnoloogia, teisest, kus on klienditeenindus, et see oligi see esialgne mõte. Ja pärast lihtsalt see, kus see tehnoloogia oli, siis see hakkas tehnoloogiat edasi müüma ja see, kus see oli klienditeenindus, teen, teenindas kliente, eks. Aga

lähme korra ajas päris tagasi, et kõik see lugu algas juba peaaegu, et mingi kaheksa aastat tagasi.

Ei, ei, ei, asi hakkas pihta kaks tuhat neliteist sügisel. Viis aastat, viis aastat tegelikult, eks ole, siis hakkas nagu kasutamine oli kaks tuhat neliteist sügisel, natuke üle viie aasta siis, ja meie ikkagi esialgne idee oli selline, et, et teha selline platvorm, mugava arveldusplatvorm. Noh, tol ajal ei olnud selles mõttes need mobiilid, mobiilirakendused nii arenenud maailmas veel, et ja selle ümber tekitada selline demokraatlik struktuur, kus inimesel oleks valida, et ta saaks võtta praegu, kui ma lähen ühte konkreetset panka, ma võtan ühest sealt laenud ja, ja kindlustused kõik, aga et tal oleks mitmest erikohast kindlustused, mitmest erikohast laenud oleks, pakkumised, selline ja, ja siis selline mugav keskkond, kus on arveldada hea. See oli selline esialgne idee, noh, ega Ja, ja sealt me siis hakkasime liikuma ja eks me kohe alguses ütlesime, et kui see kliendi saamine on raske ja seda noh, me arvasime, et ta on raske, et siis me müüme lihtsalt tehnoloogiat, et see on nagu selline back-up strateegia, et see ei ole mitte midagi nagu hirmsat ei ole sellest, et see oli kohe alguses laua peal tegelikult meil. Et me olime selleks nagu mentaalselt valmis.

Te olite kohe kuulsad, alguses sellepärast, et see arveldamine oli täiesti uudne, et see, ma mäletan, et seal olid ekraani peal erinevad mullid ja siis see näpuga vedada raha ühest mullist teise, et see tundus nagu super cool aastal kaks tuhat neliteist.

Tegelikult, mis oli veel super cool, paranda mind, kui ma eksin nüüd, aga mulle tundub, et, et Pocopay oli esimene selles fintechide nagu laines, kes, kes vähemasti, kes Eesti turul ennast kuidagi suunas ja Ja, ja üleüldse see idee, et mul võib olla nagu veel üks pangakonto, eks ole, veel üks kaart ja see peamine põhjus on see, et see, ma ei tea, äpp on parem ja raha liigub kiiremini, et see tol ajal ei olnud Eestis nagu ütles väga levinud mõte.

Ei no ta ei olnud selles mõttes levinud mõte ja veel kord, et noh, kui me tagasisidega veel kerime, et, et meie olime tegelikult ju esimesed, kes Eestist tõid viipekaardi. Et Eesti mangad olid mingi kaks-kolm aastat muust maailmast oma arengus maas ja me tõime viipekaardid. Siia turule ja selles mõttes see oli nagu väga nagu tore aeg oli, ma mäletan, et kui me siis nagu see, ma ükskord sain sellise ahjusooja Bocco kaardi kätte, mis klientidel veel ei olnud, eks ole, me testisime ise ja siis lähen, läksin Londonisse, käisin seal ringi ja siis ma proovisin Londoni metroos, aga seal teate, suured rahvamassid liiguvad, eks ole, võtad siis kaardi välja, selgus pare sinna. Ja nagu vene muinasjuttus väravad lähevad lahti vaatad, ongi niimoodi. Aga täna on see nagu selline igapäevane asi, eks ole, tol hetkel oli see väga, väga naljakas ja väga selline tore tunne oli.

Aga miks see nii-öelda kliendi pool käima ei läinud, et ikkagi eestlane on nii mugav, istub oma mõttemailmas kinni ja?

No seal oli nagu mitu põhjust, eks ole, et, et kliendi, kliendi saamine oli liiga kallis, no meil see selline ökonoomika kuidagi välja ei tulnud, et kui me vaatasime, et alguses äriplaanis oli, oli ette näha, et. Et saame seal ikkagi kaks-kolm korda odavamalt kliente, kui me hakkasime siis saama ja kui vaatasime, kui palju teisedki maksavad selle kaardis ja samal ajal, et on, on selle kaardi äris on see probleem, et, et, et need väiksed maksed, mis inimesed teevad, siin igas pool kioskites ja poodes, mis on viipekaardiga väga mugav teha, siis need on pankadele miinus tegelikult. Et pangad teenivad raha siis, kui on suured maksed. Ja

teil maksti päevaprae eest. Kuna te ise kuidagi turundasite ka seda päevaprae värki, et käite sõpradega, jagati omavahel pärast laiali.

Ja, ja, aga noh, päevapraad ja Ergioskist, eks ole, limonaadipudel onju ja, ja nii edasi. Ja siis iga selle tehingu pealt muudkui maksad peale, vaatad, et sa pead ostma kellegi kliendi, kes maksab sada eurot sulle. Ja noh, meie selles mõttes ei olnud ka nii vaprad, eks ole, et oleks nagu läinud investorite juurde, noh, me ise ei uskunud, et see ärimudel töötab selliselt. Aa, sa

ikka ei ole nagu klassikaline start-upper.

Ei ole jah, selles mõttes, et. Mul on jah, selles mõttes niisugune vana, vana kooli mees, et, et mõtlen, et, et tuleb käituda teiste rahaga samamoodi nagu, nagu sa käituksid oma rahaga. Aga

Taavi, ma tahtsin sinu käest küsida, kas sina oled mõne nii-öelda fintech'i klient, on sul mingi Transferwise'i või ma ei tea, selle N200 kaart rahakoti vahel

või? Tead, ma ütlen sulle ausalt, et ei ole. Sest

sinusugusele pigem ta ju on, mina ei ole ja ma ei ole samal põhjusel, miks ma minust ei saanud pikaajalist Pocopay klienti ehk minu jaoks ta tekitas probleemi juurde. Mul on veel üks kaart, mul on veel üks konto, mul on veel üks koht, kus ma pean žongleerima oma rahadega, on ju. Ja, ja ma lihtsalt ei viitsinud, olgem ausad, ja ma ei ole selle pärast ka nende EN2kuute juures, aga, aga vaata, need uue laine nagu fintech'id on pigem suunatud sinusuguseni inimesele, kes pool kuud elab lennukis kogu aeg kuskil välismaal.

No ma ütleksin niimoodi, et nad tegelikult on niimoodi, et. Et meie Eesti pangandus oma tehnoloogiliselt on ikkagi suhteliselt hästi arenenud. Ta jäi, ma ütleksin veelkord, et see Pocco tegelikult käivitas siin seda arengu. No teised pangad tõid kohe nagu oma piipekaardid mõne kuu pärast järgi või aasta pärast, kes kuidas. Hakkasid mobiilirakendusega tegelema kõike muudega, aga kui võtta selline vana Euroopa, mis seal oli, isegi kui see noh, see äpp ise nägi juba ilus välja, seal taga ei olnud midagi olemas, sest see tagamine süsteem, mis seal, seda rakendab ülal hoidma, ta on nii vana ja kohmakas ja kõik need. Sa ei saa nagu kiireid makseid teha, kuna sul taga on nii suur selline hunnik on sul, istub seal raua hunnik taga. Et, et sellises vanas Euroopas tegelikult probleem oli, oli palju suurem kui ütleme siin Ida-Euroopas, kus olid ikkagi uute tehnoloogiatega pangad ehitatud tänasel päeval juba.

Ja ma ütlen selle aasta, et kui Indrek mul omal ajal näitas seda demos, see ei tea, mis käisid mul vist isegi, vaatasime koos seal suures koosoleku ruumis. Et siis seda mullidega äpi vedamist, selles ma endale nagu nii palju kasu ei näinud, aga tollel ajal see viibemaksu teema, et see oli küll ahvatlev, et seda, kui Indrek ütles, et see oli Eestis puudu ja sel hetkel ma tõesti mõtlesin selle peale, aga tänasel hetkel. Noh, välismaalike minu eest vast hoolitsevad Visa ja Master on ju, ja, ja, ja need kaardid, mis mul täna Raaguti vahel on, on ju. Need on sul

ka ju teised, teised kohalike pankadega, ega su Visa ja Master kaardid ei ole selles. Jah, aga, aga mõtlengi, et

nad nagu tagavad selle, et ma saan iga pool oma maks, maksed tehtud ja, ja sularaha enam vaja ei ole. Aga kas

need, mul jää kui pooleli see, see arutelul on, et kas sina ei näe nendest fintech'ides endale mingit pointi või mingit kasu või miks, miks sa ei ole seal? Ei, selles

mõttes nagu ma ei ole, ma ei ole ajalik sikrupp, et sa pead ikkagi vaatama, et kus see on, on ju, Transferwise ikkagi hoolitseb täna selle eest, et väga suur ekspertide hulk tahab raha saata tagasi oma kodumaale.

Aga neil on ka kaart.

Ja ongi ja selles mõttes nagu sa järjest rohkem seod seda klienti enda külge täiesti loomulik strateegia, on ju. Manese samamoodi rabedes selle probleemiga, et kuna nad laenu, liisingut ja kindlustust ei müünud, on ju, et siis kuidas sa tuled toime sellega, et klient maksab sulle kuus nagu viis naela, on ju, aga sul on kulud kaheksa naela, on ju, et noh, et kuidagi tule äriplaan kokku, on ju. Ja kuidas saada siis kümne naela peale ja nii edasi, on ju, et see oli omal ajal nagu suur teema ja peaaegu läks neile elu maksma, on ju, et.

No ega, ega tegelikult ongi see, et, et pankadel täna tegelikult. ikkagi doteerivad seda arveldussüsteemi sisemiselt, eks ole, nad, nad maksavad peale. Sellepärast on ka väga raske konkureerida, sul on suured majad, mis on nagu teenivad miljardeid või sadu miljoneid kasumeid, eks ole, sa pead nendega konkureerima.

Eks kõik fintechid on alati loodud nagu mingi väga konkreetse eesmäriga, noh, võta Paypallid või mis iganes, no alati mingi siht, sihtturg või sihtgrupp, keda, kelle jaoks nad siis nagu vajalikud on, eks. Ja tavaklient, kes nagu noh, põhimõtteliselt kasutab kaarte ainult tavamaks, eks, noh, Pank pakub, miks ma peaks vahetama?

Vaata, aga see ongi no mõnes mõttes mulle tundub, et, et see probleem on sama nagu näiteks Fleepil või et, et me teeme nagu midagi, mis on turul olemas, kus kõigil on juba konto, kus kõik on, eks ole, istuvad sees mingis ökosüsteemis, aga me teeme kakskümmend prossa parema. Või, või me teeme, ma ei tea, kas või kolmkümmend prossa varem ja keegi ei viitsi hakata selle pärast ju vahetama, ronima välja oma sellest kogu süsteemist, kus ta nahekarvadega sees on.

Me istume siin praegu Eestis, eks ole, ja vaatame tänasel päeval ja vaatame nagu, ka nagu praegu võib-olla tagasi. Aga mina mäletan selga, et meil olid väga toredad partnerid, kes tahtsid meile tööle tulla ja, ja, ja väga tublid, Euroopas täiesti tipp. Et kellega meil tegelikult olid käed löödud, juba ma käisin Finantsinspektsioonil, käisime investorite juures nendega, et tuleksid meie tööle ja aktsionäärideks. Istusime nendega ükskord Pariisi ühes kallis restoranis ja see üks mees ütles mulle, vaata, Indrek, et selles restorani teenindajate hulgas on ainult selle saali juhatajana pangakonto. Teistel ei ole pangakontot, neid, kes teenindavad. Ma ütlen, kuidas nüüd ei ole. Aga kuidas nad paksavad? Sularahas.

Ja palka saavad sularahas ja arveldavad hiljem kõik asjad sularahas. See

oli nagu kaks tuhat siis, mis ta siis oli, viisteist algus? Või, või siis lõpp, vabandust.

Ei, mõtlengi, et see, et see, et see kakskümmend protsenti midagi teeb paremini, kümme protsenti paremini, et see kokkuvõttes mingist faasis võib ikkagi lugeda. Noh, võta sama Transferwise, on ju, et noh, kas raha ei saanud siis ülekanda enne Transferwise'i? Oota,

vaata paremini ja odavam on kaks väga erinevat asja, odavama poolt ma

olen alati. Aga maksed

jällegi, eks ole, noh, maksed tegelikult peaks olema tasuta, kui me vaatame nagu edasi, et maksed ei tohiks mitte midagi maksta. Et see, et noh, mina usun, et, et maailm tegelikult on selles suunas liigub, et maksed on vaja lihtsalt informatsiooniks, et kellel laenu anda ja kui palju? Selleks on maksed vaja. See on nagu e-mail, eks ole, sul ei maksa mitte midagi. Et minu arust ei peaks üldse maksma midagi maksma.

Et inimene maksab rämedalt, aga. Jaa, aga ta peaks ju

tasuta ja küllap ta varsti on.

Ta ongi tasuta praegu, aga ma mõtlengi, et tegelikult ta maksab. Praegult

on kõik need ALM-id ja kõik, eks ole, need jäävad veel kallimaks selle

asja. Jaa, aga noh, selles mõttes tõesti, et emaili puhul ka noh, ütleme Gmailis on täpselt sama mehhanism, nagu Indrek just seletas, et või ütles, et, et Google noh, teenib selle pealt, et meie emaile saadame.

Jah, loeb läbi kõik, mis seal seal kirjutad ja.

Jah, olgu, aga ma arvan, me teeme siia pausi ja siis läheme edasi.

Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on täna Indrek Neivelt.

Meil jäi uut pool selle koha pealt, mis puudutas seda Pocon nii-öelda panganduse poolt või Pay poolt, aga iseenesest huvitab meid rohkem see Syspool. Ehk siis, sul oli väga õigus, noh, vana maailm istub vanade süsteemide peal. Palju on meil mainframe'i, keeli, mida keegi enam ei mäleta, kirjutada ei oska, progejad, kes core süsteemi kirjutasid, billing'ud, kõik on surnud, onju.

No nii hull ei ole, aga pensioni ajas, ütleme niimoodi.

Et ja nüüd tulite teie üleni valges, et esmalt läksite Venemaale? Ei,

me oleme Venemaale veel korda käinud. Pole käinud või? Ei.

Aga ma mõtlen, kust oma siis teie müüsite?

Me müüsime siin, küll me müüsime Aafrikas, küll me müüsime Euroopas. Ja noh, ega see oli ka selles mõttes paras seiklus ikkagi, et, et kõikidega, kellega me rääkisime, noh, tohutult meeldis. Vaatasid sisse, kõik on kihvt. Ja, ja mis siis nagu, aga siis, kui hakkas keegi mõtlema, et oi-oi-oi, aga mis me peame selleks kõik tegema? Ja sa saad aru, et tegelikult kõige raskem üldse midagi pangale müüa on, on koorsüsteem.

Sest kõik, kõik tuleb ümber. Jah. See meenutab mulle seda, kus id-kaarti müüakse välismaale. Kihvt kaart on, aga me peame nii palju tegema, et seda kasutusele võtta.

Jah, et aga, aga selles mõttes oli meil väga, väga, väga nagu edukas aeg, me tegelikult üle kahe aasta olime nagu juba nagu plussis. Eks on meie nagu investorite käest keegi raha enam juurde küsinud, püüsinud uutehnoloogiat ja arendasime edasi ja.

Aga ma ütlengi, et klassikalisest, kuidas see protsess välja näi, et meil käis siin Vilvevene mõned kuud tagasi ja käis Icefire vist oli küll alguse abiks.

Icefire oli meil, pani püsti, aitas püsti panna meile selle koori.

Ja tema kurtis, et kui raske on ikkagi müüa selliseid lahendusi ja noh, nii-ütelda korporatiivklientidele, et sina lihtsalt vana panganduse inimesena läksid neid ukse lahti, ütlesid, et mina usun ja, ja müük läks.

Ei no ega see, veel kord, et see ei ole niisama lihte, et neid, mis on kusagil seal nagu kliendile lähemal, neid otseses on palju lihtsam püüa. Aga no eks me siis mõtlesime ja müüme nendele, kellel seda süsteemi tegelikult veel ei ole.

Eks uued tulijad. Jah. Ja Aafrikas, noh, ma ütlen.

Aafrikas meil oli väga, väga põnev, oli. Et me läksime selle, seega jälle me saime sellise unelmate tiimi enam-vähem, kes seal oli, kes nüüd seda ost, ostis, seda tehnoloogiat ja kõik oli alguses väga ilus, aga kahjuks siis see põhivedaja nagu raskelt haigestus ja siis see projekt jäi sinna nagu seisma, selles mõttes kõik. Et algus oli vägev kõik, aga. Mis

riigist alustasite üldse?

Ghanast. Jah, nii et me tegul, tegelt tegutsesime kolmes, kolmelt maailmajaol, et selles mõttes täiesti globaalne firma, eks ole, et väga lahe.

Aga, aga sa ütlesid algusest, kas ma sain õigesti aru, et see, et see B ja Sys on eraldi, et see oli esimesest päevast niimoodi planeeritud teil

või? Et eraldi kehad või? Jah. Ei, me seda ei olnud, aga, aga vaatasime, et, et see on nagu mõistlikum hoida. Neid eraldi, sellepärast, et sellest maksuasutusest ei saa enam tehnoloogiat müüa. Noh, see on väga raske selle, juriidiliselt juba see on üks maksuasutus, seal on klientide rahad, seal ei tohi mingeid riske võtta, mida ei tohi võtta, mida ei tohi võtta, mida tohid teha, eks

ole. See on järelevalve.

Jah, ja see on järelevalvatav organisatsioon.

Aga, aga see, et, et te arendate korraga nii-öelda seda lõpptarbija poolt ja tegelete tegelikult back-end'i müügiga, et kas see oli niimoodi planeeritud või see oli kuidagi töö käigus kujunes? No see

töö käigus kujunes, eks ole, veel kord, et sa pead kusagilt sellise ärimudeli saama, noh, veel kord, et, et desinnaarsiti, et, et ma ei ole õige, õiges saates, eks ole, tõenäoliselt mitte, aga et just, et sa, sa nagu noh. Vaatad, kuidas omadega välja tuled, eks ole, see on nagu eesmärk, mitte see, et küsiks nagu, teeks selle suurema muinasjutu ja loed, müün muinasjuttu ja, ja siis müüd aktsiaid.

Aga mõnes mõttes sa teed ju, astusid pangandus businessist nüüd nagu osaliselt ka Sohti arendus businessse. Just. Mis tunne on? Või oli?

Mis tunne oli või? Jah. Ei, ütleme, eks ta natuke võõras on. Ja eks need instinktid on nagu teistsugused erinevates kohtades, erinevates arvates, eks ole. Et ega mul ikkagi nagu selles mõttes pankuri instinktid on selles mõttes, kui, kui mingisugune teema tuleb laua peale. Et ega ta lihtne ei ole, aga noh, saab väga hästi hakkama, ei ole hullu ju. Et väga hea tulemus selles mõttes.

No personal on ikkagi hoopis teistsugune kui, kui panganduses. Jaa,

aga noh, ütleme, kui me mõtleme ettepoole, siis ega siis see panga äri üks tehnoloogia äri ongi tegelikult, eks ole. Kus on mõned kliendid, teenindajad ka veel juures, eks ole, see on, see on see tulevik.

See on tulevik, aga...

Aga praegu, noh, ma mõtlen tagantjärgi ka, ka Hansapangas olles oli ikkagi kakskümmend protsenti töötajaid oli IT-s tegelikult, eks ole, noh, et ega seal nagu pead ikka arvestama.

Aga kui sa niimoodi firmat ehitad ja, ja just noh, alustavad firmat, eks ole, ma arvan, et me siin laua taga kõik kujutame ette, kõik on... Kõik on halvasti, kõik on laiali, kõik on katki, midagi ei tea, kogu aeg on mingi paanika, et hästi palju tegemist on sellises faasis, et kas see, kas see sul või teie meeskonna on fookust aiale ei tõmmanud, et sa ühe käega nagu pead lõpptarbiale midagi tegema ja teise käega sul on tegelikult hoopis teistsugune äri kõrval ja sa pead nüüd kuidagi korra kaema.

Eraldi inimesed, eks ole, ja seda me, ega me seda Pocopay'd, mis meil siin maksja lahenduses on, seda me pole juba paar aastat tegelikult arendanud, väiksed, väiksed muudatused teinud, aga tegelikult teda Ja, ja arendab selles mõttes korralikku asja edasi.

Nii et mingil hetkel sai selgeks, et see play ball jääb sinna, kus ta on ja süssiga minnakse edasi.

Just nimelt, et, et tal oli lihtsalt selline tore demo, alati oli noh, et tahad ju midagi nagu müüa. Meie päkkel töötab nii. Siis on ju tore rääkida, eks ole, et vaata, meil on niisugune asi ja edasi, aga ütleb, et okei, aga kas see töötab ka või siis näitad, et töötab ja kõik olid nagu vaimustused tegelikult, kuidas, kui noh, nägid, eks ole, kõike seda asja ja. Ja meil, noh veelkord, me siin käisime Jaapanis suurte pankadega rääkimas ja maailma suuruselt viies pank, selle panga näiteks teine mees kuulas meid nii suure huviga, rääkis meil pärast pikalt juttu kõik, eks ole, kes vastutas kogu selle digitaliseerimisest ja kes arutasime panganduse tulevikku temaga ja. Ja küll me siin igal pool nendega erinevate pankuritega rääkisime ja, ja jõudsime päris kaugele mõnes kohas, aga no veelkord, see on selline pikk-pikk müük, ega see ei ole niimoodi, et nüüd. Täna näed ja kohe lööd käed.

Aga miks selline valik üldse?

Mis, mis asi?

Praegu selles mõttes valik, et nüüd, kus nüüd opera ostis noh, nii-öelda kogu värgi ära, et kuidas selline tulemus üldse?

Et miks, miks me müüsime vä? See oli ka niimoodi, et me vaatasime, et see maksjate pool, see maksasutus, see tootis meile aastas umbes niisugune seitse-kaheksasada tuhat miinust. Ja teine tegi nagu üle miljoni plussi. Ja kokku oli null, eks ole, erapäev. Jah, ja, ja siis vaatasime, et peaks selle pei maha müüma. Kuna sealt ei olnud näha, et ta, et need mahud, et seal nulli saada või plussi saada, see oli ikkagi nagu väga-väga suured ja sinna oli vaja sisse investeerida mingisugused, ma ei tea, ma arvan, marketingi oleks pidanud sinna panema paarkümmend miljonit võib-olla. Et, et üleüldse sinna jõuda. Ja et siis, aga siis meil oli ostja olemas, kes tahtis seda maksatust ära

osta.

ja me rääkisime nendega läbi juba ja, aga siis me tahtsime tegelikult ooperi üldse tehnoloogiat müüa. Et.

Endale kliendiks saada. Jah, et

tehnoloogiat müüa nendele ja nad vaatasid me tehnoloogiadest, et väga hea, tehnoloogia on väga hea, aga tahaks kogu tiimi saada. Ja see oli ühelt poolt ja teiselt poolt me vaatasime seda ka, et, et, et kui me nüüd lahutame ära, siis see on natuke kunstlik lahutamine, on ju harjunud koos töötama. Et siis, siis oligi nagu see otsus, et müüme siis ära, mis siis ikka, et aeg on siis sellisel kohal praegult ja. Aga te

müüsite nüüd siis ainult Zysi või Pay ka või kuidas see on?

Müüsime praegu Zysi, omand läks üle, raha saime kätte ja Pay me müüme pärast seda, kui me saame Finantsinspektsioonilt loa, no kui me saame, eksole. Ja seni siis B teenindab seda, praegused kliente, mis meil on ja siis Operat ja...

Aga luba ei saa, mis siis, siis läheb kinni?

Ei lähe kinni, siis hoiame ise edasi ja...

Hoiata seda miljonist miinust lihtsalt edasi või?

Ei no küllap ta siis selleks saaks, on juba plussis olnud, kui, kui Opera seal sees on, küllap ta siis plussis on juba.

Aga ma ütlengi, et see mõttes nagu kõlab selline nagu noh, ongi nagu vene muinasjutt, et läksime peole ja tahtsime müüa ühte, näed, tulime välja, müüsime kõik ära, on ju, et noh, et, et kauplesime usinasti, on ju, et see on rohkem ei taha rääkida, et, et see oli ikkagi nagu teadlik pikk protsess, võttis aasta poolteist või see oli pigem selline, et kolm kuud ja tehtud.

No pigem ikka kolm kuud, võib-olla neli kuud. Okei.

Räägi sellest ostjast ka, see Opera, kas see on seesama Opera, keda meie teame kui Norra brauserifirmatur?

Jah, see on seesama Opera.

Aga mis neist tänaseks saanud on, seal on, eks ole, hiinlaste raha sees või miks, miks nagu see, miks brauseri, miks väike brauseritootja ostab mingit pangandustehnoloogiat?

No see ongi see, et ega nüüd tänapäeval, eks ole, igaüks otsib omale seda ärimudelit, kus ta seal on, eks ole, nagu ta on, ja eks nad peavad ise rohkem rääkima, aga kui vaadata seda, et mis nad on, nad on teinud tegelikult väga tublid tööd Aafrikas samas Vintechis ja, ja mujal. Nad on väga tublid Nigeerias, nad on väga tublid ka, kui ma mäletan, Keenias vist oli, ja. Ja siis nad nüüd otsustasid, et neil on viiskümmend miljonit kasutajat Euroopas ja et miks mitte neile pakkuda pangandustehnoloogiat, nende pangandusteenust tähendab, mitte tehnoloogiate teenust. Et selles mõttes minu arvates on see nagu väga selline epohi loov tehing, mitte nagu meie poolt vaates, aga panganduses tervikuna, kui sul brauser, kes teab meist ju tegelikult kõike, eks ole, tema läheb, hakkab sulle laenu varsti andma. Et selles mõttes on see väga, väga suur tehing ja ega tegelikult, kui me vaatame ka seda, et kui suurt kajastust ta nagu rahvusvahelises meedias sai, siis tegelikult see oli väga palju, räägiti sellest, ma vaatasin, et eile õhtulgi vaatasin, et me oleme Euroopa mingi nädala tehnoloogia uudistes, oleme esimese kümne hulgas näiteks, eksole, nagu tähtsuse poolest. Et aga ma arvan, pankurit ikkagi paneme see väga-väga mõtlema, kogu see noh, kuhu see elu tegelikult liigub.

See on naljakas jaa, et, et see on tegelikult asi, mida me ju siin saates ka räägime noh, ma ei tea, kord kvartalis vähemalt kui mida tihedamini, et et see kõik, mida sa oled harjunud nägema oma kodu ümber ja pidanud nagu millekski, mis on... Noh, eksisteerib ainult tänu sellele, et sinu riik eksisteerib või, või, või, või see ökosüsteem sinu ümber eksisteerib, et noh, ma ei tea, tervishoid, haridus, laenud, et noh, et noh, seda saaks nagu pakkuda ainult siin nagu, nagu organisatsioonid, aga reaalsuses me näeme, et järjest, järjest rohkem see liigub globaalseks, et noh, ühe teenuse võtan Rootsist, ühe teenuse võtan Norrast, ühe teenuse võtan Saksamaalt, on ju. Et, et sellist nagu asja, et, et, et see nii-öelda, need piirid, see kinnine ökosüsteem ja mis kunagi on, nii-öelda ärilise eelise keel, et see kõik on nagu kadumas või hägu, hägustamas. Ei no

ta kõik kaob, eks ole, sama, sama ju isegi ooper, mina, noh, veel kord, ega mina ei ole ju mingi brauserispetsialist, eks ole. Minul

on isegi kunagi olnud masinasoooper. Ja,

ja ooper ju tegelikult täna ostab Chrome'ilt sisse kõik selle. Ta ise paneb ainult väikse sellise naha peale. Et see on kõik, Chrome'i pealt jookseb tegelikult ära. Et selles mõttes maailm on ikkagi väga palju muutunud ja veel kord. Et kuidas keegi enam ise kõike ei tee, eks ole, noh, ja see on ka pankade probleem täna.

Me näeme, eks ole ju, et, et ka suured tehnoloogiafirmad noh, flirdivad selle, selle panganduse ja kaardinduse ja makse poolega väga aktiivselt, on ju, et Apple teeb seal midagi ja Google'il on oma Pay ja ma ei tea, Samsungil on oma Pay ja Garmini kellal on oma Pay ja kuidas sa näed seda nagu arenemas, et kas, kas see pangandus sulabki nagu kokku selle tehnoloogiaga ja, ja mul lõpuks on mingi Selver Pay ka ja? Või, või see on kuidagi ajutine?

Noh, eks see elu näitab, mis see, mis see toob, ega praegult on selline olukord, et, et pangandus on see, on selline nähtavus, on minu arvates väga, väga nagu udune, et kuhu see asi suundub. Et siin on, ühelt poolt tuleb väga palju, tulevad need tehnoloogiad, tulevad uued mängijad, tulevad turule, noh, kui vaatame nüüd sama Neopankas, keda me oleme enne maininud, eks ole, nendel on täna kokku võib-olla Euroopa peale mõni miljon kliente, kui me alustasime, ma, noh, ma arvasin, et selleks ajaks on kindlasti neid kümme korda roh Neid kliente, tegelikult on ju ikkagi nagu noh, annetud numbrid, eks ole, me räägime väga suurtest nagu nendest nagu, et noh, kui palju nad maksavad jälle, miljard või kaks või kolm, aga kui me vaatame nende hoiusemaht või sää, neid, siis on nagu vähem kui Cooppangal, eks ole, noh, põhimõtteliselt seal nagu äripalu ollagi. Et või siis nagu Hinnpank või Cooppang, pisikesed need kõik, aga väärtused on suured kõik. Et noh, see, see veel kord, kuna see nähtavus on. Nii pisikene, siis täna on, või nii udune, siis täna väga palju raha pekstakse nendesse uutesse start-upidesse, loodetakse, et sealt midagi tuleb, samal ajal pangad, vanad pangad, rahad on kõik seal, ega inimesi ei ole kusagil liikunud tegelikult, eks ole. Ja on mingid uued rakendused, võib-olla ainult siin jätame selle klarna kõrvale, eks väga palju muid selliseid ärimudeleid ei ole, mis nagu raha ka toodavad. Et see, see saab, saab väga huvitav olema, kuhu see maailm tegelikult liigub üldse, kuhu see pangandus, aga, aga veel kord, nähtavus on väga udune ja siis mina räägin alati kõigile, kuidas minu käest küsivad, et kuhu see pangandus liigub, et siis kuna nähtavus on udune, siis on selge, on see, et sul on kaks asja, mida sa pead tegelema. Sa pead tegelema efektiivse tõstmisega ja teiseks on see, et kliendil on paremat teenust.

Aga ma ütlen, kui reaalne see on, et noh, lähme, lähme korraks kuulukas ja unustame, me teame, et meil on finantsinfektsioon ja järelevalve ja, ja reeglid ja tänased reeglid niisugused asjad ei luba, aga mõtlen korra kastist välja. Et noh, võtame nüüd tänase näiteks seesama Swedbank siin Eestis või võtame LHV, onju, sul on rahval meeletu uus hoiuseid, mis tegelikult, noh, sa näed ju pangasüsteemis, kui palju need hoiuseid on, onju, mis sissuvad passiivselt, noh, a la ei ole kuskil aktiivses kasutuses, nii edasi, onju. Ja samas on pangalaenuportfell, kusjuures on ka mingid ports laenu, mille puhul pank näiteks ütleb ei, sellepärast et noh, nende noh, ma ei tea, ettekirjutatud reilid, põhimõtted ütlevad, et liiga riskantne või, või noh, me ei tee seda otsust siin praegu, on ju, et margil on liiga väike, on ju. Aga noh, põhimõtteliselt nagu oletame, et kui oleks, oleks sealsamas on top of that, oleks nii-öelda sellesama Swedbank crowdfunding ehk siis nagu ütleme nii, et panga käest ei saanud laenu, aga põhimõtteliselt sul on võimalik saada nagu panga klientide käest, on ju, kes on nõus nii-öelda valideerima sinu seda ärimudelit või või kinnisvaratagatist või mis iganes sul seal on, on ju, ja võtma noh, aga noh, muidugi see protsent on nagu suurem, on ju. Kas sa arvad, et pangad hakkavad kunagi üldse midagi sellisega nagu manipuleerima, mängima või nad jäävad ikkagi nagu noh, klassikaline laen, liising, krediit?

Mis puudutab seda crowdfundingut, siis mina olin ka jällegi viis aastat tagasi olin optimistlikum selles suhtes, ma arvasin, et sinna läheb suurem osa. Et kui, kui tänaseks on läinud ja jällegi ma noh, mingi kümme korda tegelikult ma arvan, olen eksinud. Et sinna pole ju tegelikult, mahud on seal väga väikesed.

Aga mahud ongi sellepärast väikest, et nad on nii-öelda väljapool usaldust, ehk siis pank on tegelikult usaldus.

Jah, pank on usaldus just, aga, aga, aga veel kord, eks ole, kui nüüd keegi nagu küsib, et, et pank maksab sulle üks protsenti või null protsenti hoiuse käest ja keegi lubab sulle nagu maksta üksteist, on ju, eks ole, siis, siis igal mõistlikul inimesel lähevad lambid nagu põlema kohe, eks ole, et noh, et mis riski ma tegelikult ikkagi endale korjan selles mõttes sinna, sinna oma, omale. Et ja nüüd arvata seda, et, et see inimene tänavalt on parem laenuandja kui spetsialiseerunud, et see, see, see ei ole niimoodi. Küsimus on selle, see

küsimus on lihtsalt nagu risk julguses, et noh, see on sama. Jaa, aga,

aga see risk julgus on alati, on selle, sellega on, see tsükkel on väga selge, et siis, kui see riskid võetakse, siis kõik kiidavad, et väga tublid, vaata, kui lähe, eks ole, siis kui lõpuks on vaja välja maksta, siis küsitakse, aga kus oli riik? Eks ole, et, et kus riik oli, miks Finantsinspektsioon ei kontrollinud neid? Ja, ja et kuidas sai niisugused, niisugused asutused üldse nagu raha inimestelt korjata. Ma ikka vaatan

suure huviga ka, mis, mis ainuüksi kas või Eesti nende ühisrahastusplatvormidel toimub, et noh, et kui siin meil enne saadet oli Taaviga juttu, et mõne, mõne rahvusvaheliselt tuntud autotootja nagu aktsiakäitumine ei allu mingisugusele loogikale enam tänapäeval ja keegi ei saa aru, et miks nii, siis ausalt öeldes see, mis seal toimub ka väga tihti ei, ei allu mitte mingisugusele loogikale ja normaalsele analüüsile, et. Lihtsalt raha läheb kuhugi, firmadel on väärtused X ja keegi ei saa aru, miks need sellised on, see on müstika.

Väga palju on praegult, aga see on ainult üks põhjus, sellepärast et keskpangad trükivad nii palju uut raha juurde kogu aeg. Et seda on vaja kuhugi panna. Raha ei ole mitte kusagil panna paljudel, eks ole, noh.

Kuule, see on hea, teeme siia pausi ja lähemegi siit kohe edasi. Nii, restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Indrek Neivelt ja meie emme pooleli väga intrigeeriva koha juht, et kuhu panna raha.

Ma saan aru, et sa oma diili suurust meile ei ütle, on ju, et, et noh, tulid ikka omadega nulli kokkuvõttes. Jaa, ikka. Aga selles mõttes noh, ma, sa olid omal ajal selline väga eriline näide või nähe meie startup maastikul, sest mõnes mõttes Pocop ikka oli startup, ta oli vastutustundlik startup, nagu me teame, et ta ei, Tõstnud noh, ühesõnaga ei andnud kohe puhtalt presentatsiooni pealt, ei, ei küsinud viiekümne miljonist valuation'it on ju, aga aga selles mõttes sul oli nüüd ikkagi võimalus nüüd viie aasta jooksul sellesse maailma sisse vaadata, näha neid meie kihvte start-upperid ka. Noh, jällegi see Eesti spordikommentaatori küsimus, et noh, mis tunne on või ühesõnaga, et mis sul on vastuvaates, et just noh, tulles sealt nii-öelda väga konservatiivsest nii-öelda vanast majandusest?

No palju ma nüüd selle teise maailmaga kokku puutusin, ikka tuleb ikka oma, oma asja ajada, eks ole, mis ma sellelt palju teisega.

No see on ikka Jaapani hulluna, kui ma tean.

Ei no igasugused igal pool hull, eks ole, küll Aafrikas ja, ja heas mõttes hullud, eks ole, ega siis hullud ju muudavad maailma, eks ole, et, et igal pool ja. Selles mõttes oli noh, väga nagu põnev ja väga palju sellist värsket ja, ja noortenergiat, selline taha, tegutsemistahet ja ei ole see, et otsib keegi põhjust, ah, et ei saa teha ja kõik, et selles mõttes väga, väga, väga huvitav kogemus, selles mõttes fantastiline kogemus sellel. Aga

mõtlengi, et nüüd kas sul see joon on siin tõmmatud, et edasi või tagasi, et kas järgmine start-up või pigem nagu teeksid jälle nagutage, ma ei tea, võtaks mingi kinnisvara portfelli või midagi sellist, on ju, et.

Ei, seda ma ei ole, ei ole mõelnud sellist asja, eks ole, aeg on, peab natuke puhkama ka inimene, et, et see on selline. No, no ega see start-up ei ole niimoodi, et tulen kokku, hakkas start-upi tegema, sul pole mingi idee ka, eks ole, alati, et kui idee tuleb, et siis võib alati midagi uut teha.

Aga kui ideed ei tule, siis sul on muidugi võimalik käia nendel koosolekutel, kus on noored inimesed, kellel on hästi palju ideid, et tekkisid küsimused, kas sa, ma ei tea, kas sa oled mõnes start-upis investor või kas see maailm pakub sulle huvi?

No ta kindlasti pakub mingil määral huvi, ma vahe, vanasti vaatasin ka paari niisuguseid. Selle ingelinvestorite, ingelinvestorite liidus ja ma olin ju arengufondi nõukogu esimese alguses, et aga siis ma sain aru, et seal on ikkagi nagu on hästi palju, on sellised, kus on ainult mingi ilus presentatsioon ja kohe nagu kümme miljonit, eks ole, siis ma nagu.

See, see sinu peakujuga ei lähe kokku selline asi?

Ei, see mind eriti ei köida jah, ütleme niimoodi, et, et see, natuke rohkem olema ikkagi, et. Et kui lihtsalt niisugune ilus presentatsioon, ja et olen, see tõenäosus tänapäeval, eks ole, et, et start-up üldse õnnestub, on ju alla kümne protsendi tegelikult.

Eesti, Eesti start-ups vist on suurem täna.

Ei, ei

pruugi olla

isegi. Mis asi see,

mis asi see edu on tegelikult, eks ole, ja ja kümmekond protsenti on selles, ma arvan, Eestis on väiksem, eks ole, ja, ja, ja nii edasi, et kui näiteks keegi on, teeb teist firmat, esimene edukas olnud, siis on see tõenäosus kolmkümmend protsenti, et sa oled järgmises ka edukas. Ja, ja noh, ja kui sa mõtled jällegi, et finantstehnoloogiasektoris on siin poolteist aastat tagasi loeti kokku, et globaalselt on neliteist tuhat start-upi ja selles rägastikus, eks noh, et sul on ainult nagu, nagu kolm noormeest ja Powerpoint presentatsioon, eks ole, siis, siis selle ütelda, et kümme minutit, anna miljon mulle, eks ole, siis noh.

Aga see ahnuse lambikast sinus ei sütita, et aga äkki see ongi see rakett, äkki ma teengi korda kakssada oma, oma näiteks sajast tuhandest

eurost? Ei, ahnus ei ole üldiselt nagu hea omadus inimesel, eks ole. Et see on niisugune patt tegelikult, eks. Kümmekäsk. Jah, ei kümmekäsk on teine, see on

surmapatt.

Aga, aga, aga see selleks, et tahaks nagu ikka maailma paremaks teha, et ja, ja nüüd ütleme ka, ka sellises finantstehnoloogias, mida mina näen, eks ole, kuna ma olen panganduses nii palju olnud, et mis on ka mõnes mõttes minu piduriks, ma tean sellest liiga palju. Ja mul ei ole sellist naivismi, mida start-upi tegemise on, tegelikult vajab väga palju naivismi.

Aga see teistpidi lõikab sul võib-olla ka ära. Lõikab ära, jah. Jah, aga, ega ka mingid väga suured edud võib ära lõigata.

No tõenäoliselt jah. Et sa, sa

ei usu, ei usu, ei usu, järgmine kord, kui nende inimestega kokku saad, on nemad miljardärid ja sina endiselt vist ei ole.

Jah, ja pole ka hullu midagi.

Ei, selles mõttes on jumal õigus, et kui sul on karm pea ja analüütika, siis noh, põhimõtteliselt jooksebki mõistet. Aga

isegi, isegi see, et kui sul täna oled, noh, näiteks mingid firmad on seal kümmekond aastat tegutsenud, eks ole, ja noh, on natukene plussi pole saanud, eks ole, noh, siis, siis ütleme niimoodi, et vanastes kategooriates ei ole see mingi edulugu, eks ole, kui me niimoodi mõtleme.

Muide, selles mõttes Soome start-turg on teinud läbi mingi reformatsiooni, et neil oli kuskil üheksa-kümme aastat tagasi samasugune seis, et, et põhimõtteliselt oli lihtsam minna küsima fondist uut raha, kui et minna müüa päriselt oma toodet, on ju. Ja, ja samamoodi valuation tulid täiesti käest ära ja nii edasi. Ja nüüd on olukord, kus ütleme niimoodi, et ettevõtte, kellel on juba kaks millikäivet, et näidata. tõstab raha väl ju Eesti neilt kolm. Jah. Ehk siis noh, mis sa vaatad, et issand jumal, et kuidas nüüd nii odavalt saab, onju, kus on pettus, onju.

Ongi, ongi nagu Soomes ja, ja on, on ja ikkagi, ja paljudes muudes kohtades on tegelikult see start-up turg on, on ikkagi palju odavam, kui nüüd mõelda, kui, kui siin Eestis on, Eestis on natukese infleerunud see, see olukord, meil on liiga palju toredaid lugusid, eks ole, kõik tahavad sinna nagu sisse minna. Või noh, looted, et nüüd järgmine jälle edulugu tuleb, eks ole, selles mõttes see, et.

No eestlaste jaoks on muidugi see ka edulugu, et noh, kui fondi jaoks näiteks ettevõte, mis alustas seal mõned aastad tagasi, nüüd läks kolmekümne milliga müügiks, on ju, siis fondi jaoks on täielik läbikukkumine, on ju. Aga kui sa oled olnud ingiline investor, on ju, noh, läksid viie milli pealt sisse, kolmekümne pealt välja, noh. Kuus korda raha tagasi, no jumala eest, nagu noh, tekibki tunne, et et ma oskangi neid otopiletid osta, on ju, et, et...

Aga see on minu arust üks probleem, et meie siin need kavandikesed, eks ole, kes meil siin on. Nad otsivad miljardilisi kompanii.

No seda meil ju, kes see käis meil siin, just seletas väga ilusti, seal mehhanismil, Uudam, Margus Uudam käis siin ja seletas väga hästi selle mehhanismi lahti, et vaata, et kui sa vähegi suurt fondi juhid, siis alla selle, et noh, sul ei, Excel ei anna välja, Excel ei luba.

Ei, ma tean, ma olen ka Uudamiga sel teemal rääkinud, ma ütlesin, et aga sul ei ole väga suur tõenäosus, et kui sa istud seal Californias, sul on võib-olla tõenäosus ikkagi, oled seal Horrovičs või keegi teine, et sul. Neid vendasid, kes teeb miljardid kompaniid, et seda tuleb, kord nädalas astub sulle niisugune firma sisse. Või kord kuus, aga siin väga suur tõenäosus ei ole, et võib-olla. Noh, kord viie aasta jooksul keegi istub sulle, astub siis uksest sisse, et sellise asja ära teeb, et see on väga raske.

No Uudameil muidugi on päris edukas kogemuste pagas ette näidata vahemikandidaadilest, et nii et igal juhul talle edu, et kindlasti tahab hakkama. Kui te seda Pocopay't lõite,

siis olid, asutajad olid, eks ole, sina, kas siis oli Linnar

ja siis Icefire'i asutajad ka.

Okei, ja kas see püsis lõpuni sellisena või olite koos?

Noh, selles mõttes Linnar müüs oma osaluse ära siin mõni aeg tagasi.

Ja mõtlen, et siit edasi nüüd minna, et kas sinu jaoks on joon all sellega, et ongi, see projekt on läbi, ma ei tea, et nüüd, kui see Pocopay ka veel saab. Jah,

see projekt on möödas, jah.

Kõik, et nüüd ongi nii-öelda vabadus ja vaatate ringi, et. Väga,

jaa, on. On, jah, niisugune kerge tunne on, et. Et ega nüüd see ikkagi oli selline suhteliselt karm Ameerika mägedes sõitmine, see, see aeg,

eks ole. Ma tahtsingi küsida, et mida see sinu jaoks nagu isiklikult tähendas, et kas sa tegid seal päevast päeva, ma ei tea, kaheksa, kümme, kaksteist tundi tööd, reisisid maailma ringi, olid müügijuht, tegevjuht ja arendusjuht ühes isikus ja...

No arendus, arendusjuht ma polnud kunagi jaoks, aga, aga, aga müügiga ja kogu sellega ma tegelesin küll, jah, kogu aeg.

Nii et ikkagi iga päev oli.

Aga

neid probleeme sul olnud ja nüüd vasta ausalt, et sa mingi hetkel nagu tundsid, et sa pidid tegema mingeid tegevusi, mida sa tegelikult pangajuhina kunagi tegema ei pidanud, ütleme nii, et ühesõnaga sa pidid nagu ennast mõnes mõttes nagu downgrade'ima rolli noh, kus, kus sa tegelikult noh, oma eelmises töös olid mitu korda kõrgema koha peal on ju, et.

Ei, seda probleemi minul ei ole, ma olen suhteliselt selline lihtne mees, et kui vaja, siis teen lihtsalt töid küll, eks ole. Ma mäletan seda, et kui ma kunagi. Natuke rohkem kümme aastat tagasi seal ma olin, olin investor, olin Eldiamonis, eks ole, mis on meile kuuluv selline tehnoloogiafirma, mitte, mis päris käekatsutavad asjad jäävad, siis seal me käisime messil, oli meil stendis, oli meil, oli üleval ja seisin seal, rääkisin inimestega juttu, meil ei olnud probleemi olnud, et selles mõttes, ma arvan, et seda ei pea nagu häbenema, et see. Et täna üks, homme teine amet, et see pole ju vahet, eks ole, inimene on sama.

Kui sa nüüd sellele viiele aastale praegu tagasi vaatad, kas sa ausalt endale tunnistades ütled, et see oli hea, nii-öelda hästi kulutatud aeg, see viis aastat, ma mõtlen nii isiksuslikku kasvu kui, kui finantsilises mõttes või sa mõtled, et noh, läks nagu läks, et, et. See

oli finantsiliselt ja, ja eriti nagu isiklikus plaanis oli see väga hea aasta. Või väga head, väga head ajad olid, see oli väga-väga huvitav, see oli väga õpetlik, see arendas väga palju noh, nagu mind kui inimest, eks ole, ma sain tegelikult väga päris aru, et, et näiteks, et äris on, on õnneosa, mida me tegelikult ikkagi alahindame, et see on väga-väga suur. Et no meil oli nagu paar korda, oli sellised asjad, me ütleme rohkem kui paar korda, et me olime nagu, nagu õiges ajas enam-vähem õiges, õige asjaga. Ja mingi asi natukene ei, noh, kukkus natuke teisele poole, kui ta oleks võinud tagantjärgi kukkuda. Ei saanud aru ka, mikspärast ta siis tol hetkel nagu läks, mingid ühisettevõtted, tahtsime kellegagi teha, kellel oli palju kliente, juba nagu meetrite võrra, lepinguid, andmist tehtud kuus kuud, üheksa kuud läbi räägitud ja kõik, ühel hetkel, viimasel hetkel. Kukub kõik asjad kokku. Et nendest, sellistest asju meil oli ikkagi, mitu korda juhtus tegelikult kogu selle aja jooksul, et siis küll tekkis tunne, et mis nüüd jälle, aga sa saad aru, et, et noh, et kui varasemalt noh, nagu miljardilisi firmasid seal olles, eks ole, ja tehes neid, siis, siis seal oli õnne rohkem. Et seekord ei tulnud, kolmandat miljardilisi firmat seekord ei tulnud, ütleme.

Aga sa, sa ei, ei olegi sellist momenti, et sa mõtled tagasi ja, ja, ja tunned, et noh, see pagana viis aastat, et oleks ma läinud mingile normaalsele tööle, teinud tippüükarjäril stressi vähem, raha rohkem ja kõik oleks paremini. Et noh, et pidin ma selle jamaga tegelema hakkama.

Ei ole, selles mõttes, et, et ega nüüd nagu noh, stress on, see on nagu, tuleb ise sellega hakkama saada, eks ole, põhimõtteliselt, eks ole, see on rohkem, sa võid ju ükskõik kus kohas selle stressi välja mõelda põhimõtteliselt, eks ole. Et see on endale peas kinni pigem, aga noh, ega, ega loomulikult stressi oli palju. Ja tõenäoliselt tõesti, et kui kusagil lihtsama ameti peal või üldse poleks midagi teinud, oleks ka päris jaanud olla. Aga jällegi selline mingi väga huvitav kogemus oleks saamata jäänud.

Ja kindlasti, ma, ma sellepärast uurin seda, et neid inimesi on kindlasti, on ju palju, eks ole, et kes, kes tippjuhi kohalt ma ei tea, lahkuvad, on sunnitud lahkuma, mis iganes ja mõtlevad, et noh, et äkki läheks prooviks, teeks ühe, teeks ühe võimsa sõidu.

No igal juhul, ma arvan, see sõit on seda väärt, on ju, noh, et oled vähemalt, saad viis aastat vanemaks, aga tegelikult siis eestpoolt võib-olla, et kümme aastat noorem näiteks on.

No igal juhul XITi puhul palju õnne. Aitäh. Täna saade on läbi ja kohtume jälle. Aitäh

Restart.