Salv on viimase aja huvitavamaid uusi Eesti idufirmasid

Tere taas, on laupäev, käes on restardiaeg ja täna esmakordselt stuudios ei ole Henrik Roonemaad, vaid saatejuhtid on ainult Taavi Kotka. Ja saatekülaliseks on meil Salv ja Salvest on meil kohal Taavi Tamkivi ja Robert Kitt.

Tere, tere.

Tervist. Nii, suur lounge tehtud?

Jah, oli vaja natukene enda kuvandit siin Eesti turul veel tugevamalt juurutada ja teistpidi ka välismeediasse tekitada materjali, mida siis tulevastele klientidele rohkem, rohkem viitamises kasutada saame,

et. Sa käisid meie juures täpselt aasta tagasi ja siis olid veel Datamineri nime all. Miks nüüd Salv?

Jah, ütleme, firma nime muutuse rebranding oli vajalik selleks, et saada ennast puhtaks sellest andmejamast, millega varem tegelesime. Nalinaljaks, aga ütleme, see oli, me õppisime aasta jooksul muuhulgas ka seda, et kuidas aastaga või kuidas. Ütleme, liiga suunav nimi paneb kliendid, võimalikult kliendid hoopis vales suunas mõtlema ja inimesed alati jäid mõtlema selle peale, et te teete mingit masinõpet ja mingit AI-d ja mingisuguseid keerulisi asju. Aga selle asemel, et no tegelikult keskendusime rahapesu tõkestamise vastase tehnoloogia, rahapesu tõkestamise tehnoloogia ehitamisele, mis, mis ei olnud kuidagi data miner'i nimega seotud, et siis oli vaja keskenduda brändi ümberehitamisele.

Muide, vahe küsimus, eesti keeles on hästi oluline ikkagi, kas nagu loll või loll, on ju, et kas on salv või salv?

Salv nagu salvi, et niisugune raviv raviva toimega kreem, mida saab nendele peale määrida kõigi haavade ja kurjategijate vastu.

Robert, rahapesu on sulle vist päris kuum teema.

Ei, no mis ta nüüd, mis ta nüüd enam kuum, aga. Jah, kõik on pestud juba. Eks, eks on jah, selle teemaga kokku muututud siin ühel või teisel moel.

Kuidas sa oled seotud salvega? Salviga? Salviga, vabandust.

Salviga, jah. Ma olen Salviga seotud niimoodi, et alates oktoobrist salvi meeskonnas ja, ja ka väikes mäpuotsaga investor niimoodi, et.

Ja nüüd, kus data meendriks on lahti ühendatud, siis mis on nüüd selle aastaga muutunud?

Püks on, ma küll seda Paevati nime ise pole väga sallinud, kuna Excel'iga, Excel'is tulevad alati Paevad tee peale meelde sellega seoses. Aga ma arvan, et me tegelikult oleme enda fookust kaks korda saanud täpsemaks, kui meil, kui meil aasta tagasi oli. Et aasta tagasi me tegelesime puhtalt ikkagi teenuse osutamisega ettevõtetele, finantsasutustele, kellel oli oma andmete haldamisega probleeme. Aga selle aastaga, esiteks me keskendusime just detsembri alguses eelmine aasta otsustasime, et ehitame ikkagi toodet, mida suudame ise müüa. SaaS, SaaS platvormina. Ja, ja teiseks, esimese, esimese hooga me otsustasime, et me ehitame toodet nii finantspettuste, kaardimaksepettuste kogu kuritegelikuma katmiseks, siis me tegelikult kevadel saime aru, et seda klassikalist fraud'i ja kaardimaksete pettuse vastast võitlust on päris hästi juba peetakse, päris palju häid tehnoloogiaid on. Et see turg oli üsna täis ja siis me otsustasime, et okei, keskendume ainult rahapesu tõkestamisele. Mis jällegi isegi kui mõelda kevadel, siis noh, meie meedias seda oli kuulda, aga see ei olnud nii dramaatiline kui täna iga päev tuleb mingisugune uus uudis välja. Et see oli ikkagi puhtalt see fookus rahapesu tõkestamise tehnoloogia arendamisele tuli, tuli nagu muu maailma valideerimisest, et kus me nägime, et pankurid päriselt ei saa öösel magada, nad ise vähemalt ütlevad, et nad ei saa magada. Kuidas noh, tänaseks me näeme seda, et on. Kui ettevõtte aktsia väärtus kasvab, see kukub seitsekümmend protsenti, sellepärast et nad ei ole korralikult suutnud kuritegevust ennetada, hoolimata sellest, et nad on seaduslikult kõik korrektselt teinud, nad ei ole suutnud päris kuritegevust ennetada. Et see oli see mure, mis hakkas välja paistma, see meile jõudis kohale kuskil siin kevadel ja siis me otsustasime, et okei, võtame oma tehnoloogia. Ehitame seda konkreetselt just selle eesmärgiga.

Robert, me oleme näinud siin Swedbank aktsia kukkumist, Danske Banki aktsia kukkumist, nüüd hakkas SEB oma kukkuma, et kui suur see probleem ikkagi on, millest Taavi räägib?

Ma arvan, et Taavi, ütleme jutus oli väga oluline mõiste on see, et üks asi, et olla, olla compliant või noh, teha kõik checkbox'id. Ja noh, teinekord see checkbox'ide tegemine võib osutuda väga valulikuks osapooltele. Aga vaatamata kõigest, eks ju, noh, kokkuvõttes aktsia on langenud, midagi sellist, siis mõistlikum on natuke suurema arvutiga, natuke rohkem mõelda nende mustrite peale ja katsuda ennetada seda, seda noh, vähitekkimist üleüldse. Ja ma arvan, et selles mõttes on see küllalt akuutne küsimus, millega niikuinii tegeletakse ja noh, see, et ta meil on meediafoonis on, on üks asi, ega noh, reeglid ju Euroopa Liidu. Kuue tuhande viiesajal pangal ja ma ei tea, kui mitmel Findehhil on samad, et, et, et tegelikult mõistlikum on tuhande inimese asemel võtta kaks inimest ja, ja kellel on suured pead ja, ja mõned päris võimsad arvutid ja salvi tarkvara, et küsimusega tegeleda.

Aga praegu siiamaani, paranda mind, kui ma eksin, vähemalt pangakliendina tundub, et see on olnud paljuski selline suhteliselt manuaalne töö, mida tehakse pärast seda, kui mingid trigger'id on toimunud, noh, toome mingid näite, et toimub välismaine ülekanne, näiteks noh, mul on olnud siin mõne esinemise eest näiteks kuskil siin. Kümme tuhat eurot ja tuleb kuskilt Kariibi mere saarelt, mis sest, et saigi seal esilmas käidud, kohe tuleb kõne ikkagi pangast peale, et umbes, et mis ülekandega on tegemist, kas teil on mingi leping selle asjaks ja nii edasi, aga see on kokkuvõttes nagu ütleme, noh, tundub, et, et noh, keegi on kuskile kirjutanud, et if ülekanne from kahtlane riik, then ja summa on suurem kui X, on ju, et siis viska lipp püsti ja noh, siis peab keegi võtma telefoni, et see ikkagi ei ole nagu nii-öelda masinatööl niivõrd kui, et inimesed.

Nojaa, aga nende lippude püstiviskamine, ega sul ka keegi, sul on mingid masinad vaja, mis lippe püsti viskab, eksju, see lõpuks, et füüsilised inimesed kõne on osa mängust, aga no ma arvan, et natuke laiendaks seda kogu seda mõistet, et. Et me saame joonlauaga lahendada mingeid küsimusi ja siis me saame, me saame noh, mingi jõulisema vahendiga lahendada mingeid küsimusi ka, aga on eriti, eriti ütleme see rahapesu vastu võitlemise või kuritegevuse vastu võitlemise. Juurasi võiks olema riskipõhine lähenemine risk-based approach, et noh, kui meil on tegemist kohaliku tavalise inimesega, kellel on igakuulised palgalaekumised, siis tema antud riskikategooria on ilmselt madalam kui sellega, kui sa käid tõesti välismaale esinemas, eks ju. Ja aga, aga riskipõlist lähenemist on väga raske algoritmide keelde panna, sest sul see riskikategooriad, parameetrid pidevalt muutuvad, see peab olema iseõppiv süsteem. Selleks seda välja arendada peab kõvasti mõtlema ja.

See ongi üks osa sellest salve nii-öelda rebust, ehk siis panna või ehitada süsteem, mis on esialgu esimeses faasis nii-öelda pangakeskne, mis nii-öelda teeb enda panga nii-öelda nende lipude süsteemi targemaks ja, ja iseõppivaks.

Jah, ja see on tegelikult väga õigesti kokkuvõttes öeldud, et isegi ta jääb iseõpiv olema. Aga, aga seal ei ole ühtegi sihukest silver bulletit või hõbekuuli peidus, et see ongi täpselt tänane tehnoloogia, mida pangad kasutavad selle probleemi lahendamiseks, väidetavaks lahendamiseks. Noh, paljudel juhtudel pärineb seitsmekümnendatest või kaheksakümnendatest, see on otseses mõttes nagu alused on siis kirjutatud. Mis tähendab seda, et seesama see if ja then tingimust seal saabki olla võib-olla kaks tingimust ja nende tingimuse parameetrite muutmine võtab aega kaks Intervjueerisime kolmekümmend panka ja Fintechi ja, ja sealt tuli väga selgelt välja see, et nad, inimesed isegi on targad, nad tahaksid, nad saavad aru, et see tänane reegel annab sulle jälle see pagana Taavi Kotka tuleb meil alertiga välja, jälle me peame ta kinni panema, jälle peame küsima. See tuleb suuresti selle pärast, et nad ei suuda tänase tehnoloogiaga need reeglid conf'ida, et mis me teeme, on see, et lihtsalt. Anname tehnoloogia, kus nad suudavad oma andmete pealt palju täpsemaks, palju detailsemaks minna nende

tingimustega. Küsimus ei ole ju selles, et, et keegi teeks seda tööd, ütleme mingit pidi nagu pahatahtlikult või halvasti, vaid küsimus on selles, et tööriistad on nii madala efektiivsusega, et tõesti tuleb liiga palju kõnesid teha.

Aga kui palju see on ikkagi nüüd konfiguratsioonivahend, millega pank ise töötab versus see, et a la salv nagu ütleme, ma ei tea, mõnes mõttes nagu viirusetõrje programm update'ib ennast nagu kaks korda ööpäevas on ju, et kui palju see jääb ikkagi nii-öelda teie tooteks versus see, et annate sellele nagu noh, ma ei tea, litsenseerite ära ja teeme, mis tahad oma heilitega?

Tänane seis on selline, et meil on, me anname kliendi kätte selle kasutada, meie oma toote ja ta saab ise konfigureerida, loomulikult me alguses aitame tal häälestada seda parameetrit paika panna, aga me ikkagi usaldame selle talle, et ta saab ise häälestada oma. Alariteite tingimusi, töökorraldust, case management ja kõike muud. Ja mis põhineb puhtalt selles oma kliendi enda andmete peale, me ise ise kuskilt andmed juurde ei pane, see on nagu tänane seis. Aga me näeme seda, et tegelikult sellesse kogu rahapesumaailma. On vaja ka tehnoloogiat, mis, kus me suudame andmeid rikastada, ehk siis nagu turvalisel kujul viia erinevate pankade kahtlased andmed ühisele platvormile ja see on see tegelikult võtmekoht selleks, et päriselt rahapesu ennetada, kui, kui ütleme kuritegelikud jõugud, nad teavad seda, et nad saavad oma raha tükeldada erinevate pankade vahel laiali jagada. Ja jälgi hajutada, et iga pank läheb ainult ühte pisikest pusetükki ja täna kogupilti, siis ongi väga-väga raske, ükskõik kui hea tööriist sul maja sees on, sul ongi väga raske seda noh, võimalikku kuritegevust leida, aga ütleme see noh, me ehitame ka paralleelselt tehnoloogiat, nimetame seda hellitavat AML Messenger. Viitega kunagi selle Skype'i kogemusele, mis siis tegibki seda, et annab nendele kurjategijate vastu võitlejatele, annab võimaluse andmeid jagada sellisel kujul, mis on noh, igatpidi GDPR-i ja pangasaladustega kooskõlas. Et isikuandmed ei leki või lähe välja kontrollimata kujul, aga see annab võimaluse nendele omavahel vihjeid vahetada ja jagada. Ja see on nüüd see koht, kus me saame rohkem tuua sisse masinõpet, sedasama eelhoiatusi, automaatseid eelhoiatusi, mida siis tänased süsteemid üldse kaasendas.

Cyber security saadi ülemaailmselt tööle alles siis nagu riskihalduse mõttes, kui hakkasid erinevad asutused omavahel koostööd tegema, et saadi aru sellest, et see, et kui ma ei tea, konkureerival pangal või asutusel läheb halvasti, et see ei ole mitte minu võit, vaid see on meie ühine kaotus, eks, et pärast seda, kui tekkisid ikkagi noh, kõiksugused CERT-id ja, ja. Ja igasugused intsidenti raporteerimised, omavahelised kooskäimised, ühised nii-öelda noh, nii-öelda vastuaktsioonid, alles siis saavad ju seda nii-öelda tohutu noh, probleemistik nagu mingilgi määral nagu pidama, noh, ikka on probleeme, aga noh, natukenegi on pigem pidama saadud. Rahapesuga mingid sellelaadseid koostööd Robert maailmas pole olnud siiamaani.

Eks ikka on, aga ma arvan, et see on hästi hea paralleel üleüldse, et noh, ma arvan, et, et see paralleel on täpselt sama, et sul on vaja institutsioonide vahelist koostööd, sest ka minu panga kogemus, et, et ükskõik kui hea sa ka ei oleks ja ma arvan, meil on väga head spetsialistid, ükskõik kui hea sa ka ei oleks. Sa ikkagi jooksed mingit pidi järgi või ajaga kaasas. Ja infovahetus ja teistega koostöö kõikide asutustega, see on üks asi, on pangad, aga sul on ka, eks ju, politsei, riigiasutused. Kõik koostöö ja riikidevaheline koostöö, see dimensioon on päris palju, et no ilma selleta on ikkagi väga raske võidelda.

Aga pankadevaheline

koostöö? Sealhulgas ka pankadevaheline koostöö.

See on huvitav, et jutu tasemel ja ütleme sellisel nagu kohtumiste tasemel on seda koostööd juba päris palju, et Euroopa sees korraldatakse konverentsi, kohtumisi PPP, public, private partnership'i jutud, kõik, kõik on äge. Aga endiselt, kui asi läheb päris konkreetsete andmete jagamisele, siis, siis see on väga-väga ütleme, hirmutav pankadele ennekõike panga juristid ütlevad, parem ärme tee seda. Seadusandja ütleb, te võite seda teha, julgustab seda tegema, aga pangad ütlevad, et me parem ei tee, et meil võib jama, jama siit tekkida ja see on tegelikult täpselt sama viitega nendele andmeleketele kõik, mis üle maailma toimuvad. See on puhas hirm, et kui midagi valesti, kui me mingit tehnoloogiat valesti kasutame, siis me saatame väga suurt veel suuremasse jammu kui praegu.

Väga hea, lähme siit oma esimesele pausile ja kohe tagasi.

Stuudios tagasi, külas Salv, Taavi Tamkivi ja Robert Kitt. Robert, ma ikkagi tuleks, natukene oriks selle rahapesu koha pealt, et pangad on üldiselt ikkagi nii-öelda noh, tulu taotlevad ettevõtted. Selge on see, et tulu ei saa teida iga hinna eest, et noh, see ei ole pika, noh, see ei ole jätkusuutlik. Aga sealsamas ikkagi noh, ütleme nii, et kui sa liigutad miljardeid ja noh, see on see vana nali, et mis on see pankuri elukutse, et too mulle külmkapist liha ja vii tagasi ja tunned kuidas käed teid rasaseks, on ju, et, et siis midagi jääb ju näppude külge, eks, ja ja kuidagi see balanss selle vahel, et et ma tõesti üdini tean kõiki neid tehinguid, ma läbinisti tunnen klienti versus see, et, et okei, võib-olla seda ühte diili ma nüüd täpselt ei teadnud, aga noh, seal on ikkagi noh. Teenisime sealt, ma ei tea, kümme miljonit sealt vahelt onju, et see kuidagi motivatsioon nendest reeglitest, miks on piiri peal mängida, see on kogu aeg olnud ju pangandusega kaasas, see on ka see põhjus, miks lõpuks nagu kõik mingil määral sellega on kokku puutunud.

Päris hästi nõu, nõus ei ole, et noh, siin on kindlasti mingid näiteid ja meediast on ka läbi käinud, et, et kellelgi seal kuskil olid mingisugused isiklikud boonusskeemid või midagi sellist, et kui tehti rohkem tehinguid, et ma arvan, et ma arvan, et isegi kui midagi sellist on, on olnud, siis noh, ütleme panga järelevalve ja panga regulaator on niisuguse mõiste nagu pankurite boonuse saatnud eelmisse sajandisse. See ei ole, et see nagu ma ei, ma ei usu, et, et on, on nagu mingi, mingi oluline liikuvapanev jõud, et võtta disproportsionaalset riski. Küll, küll aga, küll aga tehingutest arusaamine ja, ja just täpselt see, mis me enne vahepausi rääkisime, riskipõhine lähenemine, et, et saada täpsemalt need lipud püsti, et sul ei ole vale-positiivset palju. Et see on nagu mänguvõti, et noh, sul on tõesti nüüd. Ülekanded on ju Eesti pangandussüsteemis on päevas peaks olema kuskil üle miljoni. Et noh, ütleme niiviisi, et noh, et seal seal ikkagi oleks vaja mingit muud, muud nagu lahendust kui brute force, eks ju.

Jah, noh, sõklada on vaja kuidagi teradest eraldada, aga, aga mis mu küsimuse mõte on pigem nagu selline, et, et noh, Danske panga näitel näiteks Eesti business oli marginaal, mingi paar protsenti kogu Danske kontsernist, sealsamas, kui kasumist oli vaata, et kümme protsenti on ju, et noh, selge, et niisugune asi hakkab silma. Eks mu küsimuse mõte on nagu see, et kui sa annad sellise lippude süsteemi kätte nagu sellele pangale ise nagu haldamiseks. Et kui palju see on nagu päriselt see, et, et noh, et ma tahan tõesti kõik kinni püüda või on see, et, et ma jällegi nagu noh, ütleme, tollel ajal nagu neid tehinguid tehti ja oligi seadus ja, ja seadusandluse järelevalve nagu nagu pisut teistsugune, kui ta täna on, eks. Ja, ja võib-olla tol ajal oligi nagu okei, et noh, et kas see mäng ei lähe siit nagu edasi, et me kokkuvõttes oleme seal nii-öelda piiri peal, et täpselt nii palju, kui Fii või, või Raab nagu ette kirjutab, et nii palju. Ei,

ma, ma olen selles mõtt Ma olen mitu korda öelnud, ma ütlen uuesti, et see Panama paberite leke, mis siin oli ja mis on tegelikult näide ajakirjanike võrgustikust, mis töötas ideaalselt laitmatult. Siis kuni selle hetkeni, mentaliteet oli ikkagi selline, et noh, offshore'id, asjad, et see ei ole ju keelatud. See ei ole ju keelatud, aga mis sa räägid mulle, et nii ei tohi, aga see ei ole ju keelatud, siis peale seda leket, minu arvates on globaalsed mentaliteet muutunud selleks, et see ei ole aktsepteeritud. See on suur vahe, et ma arvan, et täna. Samamoodi, kui me muutume mingit pidi keskkonnateadlikeks kodanikena, eks ju, siis, siis ka pangad ja ärikeskkond muutub järjest rohkem riskiteadlikeks ja, ja noh, tegelikult. See ei ole enam aktsepteeritud, et see maailm on liikunud sinna suunas ja noh, on see üks asi, on tarkvara ja tehnoloogia, mis võimaldab seda asja teha läbipaistvamaks. Aga, aga teine asi ka noh, ütleme nii pankurite kui ka ärimeeste mentaliteet, sest noh, lõppude lõpuks tuletame meelde. Pankurid on nagu noh, minu arust ma olen vist võõranud ka maanteede võrgustik, no vaata, mitte korras auke ei oleks, märgid töötaks ja nii edasi, aga liiguvad seal autod, ehk siis tehinguid, ma arvan, see on hästi oluline. Makse, mida me siis püüame või mitte, on tõestus majandusliku tehingu kohta, mis on lepitud kokku klientide poolt. Ja hästi oluline on selles, et me oma selles jahis jõuaks sinna, et niisugused tehingud, mis on hämara taustaga või kus, kus rahad laekuvad kolmandatelt isikutelt, et just selliseid asju ei oleks. Ma arvan, et see. See, see sõnum levib ja, ja mingite jurisdiktsioonide, asjade kasutamine on, on ajas nagu kukkunud nulli, eks.

Aga ühesõnaga, Salv viis aastat tagasi poleks olnud üldse nii aktuaalne just sellepärast, et tollel ajad reilid pisut teistpidi, kui ta on täna. Täna tal on oma koht, oma aeg.

Või ma korraks, viimane, viimane mõttes, et üks asi on nagu brut force reeglid, teine asi on mentaliteet ja veel kord, et ma arvan, et noh, on see Panama Paper või, või mingi muu asi või, või maksud või midagi sellist, et, et see, mis oli viis aastat tagasi, polnud keelatud, siis täna ei ole aktsepteeritud. Ja see on nii suur mindset'i vahe, mis on minu arvates toimunud Eesti ettevõtjate aga, aga, aga ka mujal suhteliselt lühikese

ajaga. Ja see on lihtsalt jätkates tegelikult on täpselt see, et kui ma vaatan pikemat ajaperspektiivi, siis nine eleven rünnakut USA-s tegelikult panid aluse sellele, et, et hakata otsima terrorismiraha majandussüsteemidest ja see oli niisugune esimene suurem tõuge selles suunas, et pangad hakkaksid kontrollima, otsima seda. Ja ühiskonna hoiaku ootused, noh, lehelugejad, valijad, valitsused, järelevalved hakkasid survestama, tekkis hoiak. Nüüd nagu Robert viitas panema peepressitele, mis jällegi parandasid või tegid inimeste tarkust rikkamaks ja mitte üksikute pankurite oma, vaid kogu ühiskonna oma, mis, mis tekitas survet ja nüüd noh, minu visioon, arusaamine on see, et praegu noh, see, mis Eestis toimub, võiks väga vabalt olla niisugune järgmisele tasemele viiv jõud, nagu me vaatame tagasi kaks tuhat seitse, kui olid küberrünnakud Eesti vastu noh, siis enne seda keegi küberrünnakutest rääkinud, me tegime, me kannatasime selle all kogu meie ühiskond. Ja, ja ettevõtted, aga me tegime sellest oma asja, me tegime natuke überkaitse keskuse, me oskasime teisi Ukrainat aidata, USA USAle nõu anda teistele riikidele ja praegu me oleme minu meelest täpselt samas kohas, kus Eesti saab võtta juhtrolli selles, et, et viia noh, kogu ühiskonna, vähemalt Lääne ühiskonna teadmine ja aktsepteerimine uuele tasemele, et, et jah, offshore firmad ei ole okei, seda kõike on nõus, aga nüüd räägime sellest ka, et päriselt kuritegevuse rahastamine läbi panka, raha liigutamine. Ei ole okei, see on see, mis noh, järgmisel aastal võiks olla väga vabalt kõigi Eesti riigi esindajate huulil mööda maailma ringi näinud, teeme selle.

Samas noh, ütleme ka meie sõna Taani sõbrad on ikkagi kõvasti vaeva näinud, et, et noh, näidata, et tegemist oli mingi Eesti asjaga, onju. Et kas nüüd olukorras, kus rahapesunäpuga näitamine, noh, tahame või ei taha sellega seda aktsepteerida, on ikkagi Eesti peale suunatud, onju, kas siit pärit tarkvaral üldse on võimalus?

See ongi see koht, kus me tegelikult, see on meie enda teha, me saame ka öelda nii riigi tasemelt kui ettevõtte tasemelt, saame ka öelda, et taanlastele ja teistele jah, see oligi Eesti asi ja läkski halvasti, me õppisime sellest tohutult palju õppisime muuhulgas ka seda, mismoodi need jamasid lahendada. Et noh, minu vastus alati on see, et ega see raha, mis siit Eesti pankadest läbi käis, see ei kukkunud taevast meil alla ja see ei uppunud kuskil Läänemere põhja ära, ehk siis need pangad ja asutused, kes enne meid seda protsessisid ja need, kes pärast meid protsessis Aga, aga ütleme, kuhu see must raha või pestav raha liigub, noh, klassikaliselt Londoni tipp kinnisvarasse, Prantsuse Villadesse. Küsimus on Inglismaa ja Prantsusmaa pankadele, kas te tegelikult, kui palju te tegelikult tahate või järelevalvele ka, et tahate suudate oma riigis seda musta, puhtaks pestud raha nüüd helitada, noh, pigem noh, pigistatakse ilm kinni ei taheta, sellepärast et see võiks, muidu võiks ära väga kaua kapital. Et see on kogu see diskussioon, mida me suudame juhtida ja oma ühtepidi Eesti, Eesti mainet puhastada ja muuhulgas ka ka Eestist tulevad ettevõtted väga kõvasti promoda.

Robert, aga aitan, ma arvan, seda ei ole tegelikult Eesti ajakirjanduses ka korralikult kajastatud, et, et see küsimus, et me kõik saame aru, et see raha ei olnud Eesti olnud ju lõpp-punkt, et ta läksite edasi, ta läks Ameerikasse, ta läks Londonisse ja nii edasi, on ju. Et miks, nagu me räägime Eesti, ütleme Eestiga, mitte Eesti karistamisega, miks me räägime Swedbank karistamisest. Miks me räägime Danske karistamisest, aga noh, põhimõtteliselt ma noh, siia meediasse ei jõua, et keegi, et noh, et kes siis nagu järgmist sammu nagu karistaks, et kas ta siis juba, kui ta siit on edasi läinud, kas ta siis oli juba puhas raha, mistõttu nagu London tõstabki käed püsti ja ütleb, et noh, Tšor-poisid, et tuli kuskilt Rootsi-Eesti kaudu, on ju, juures oli okei juba, on ju, et miks sellest üldse räägiti?

Vot hea küsimus, ma ja, ja kust ta siia Eestisse sattus, eks ju, et hea küsimus paraku olen mina küll, ei oska vastata

Nii palju, kui mina olen rääkinud erinevate esi, inimestega Hermitage Capital, kelle, kelle raha suuresti, ütleme mingi osa sellest rahast, kellelt, kellelt see raha originaalis valestati, eks ole, või. Kelle, kelle tõttu see kuritegevus tekkis, et kellel on ainuke seal maailmas umbes on võimalik üldse jälitada seda raha. Nad, nad käivadki nagu riik, riigi ja pank, pangakaupa liiguvad edasi selles võrgustikus, joonistavad väga hullusid krahve välja sellest, et kust see raha liikus. Ja, ja ma olen rääkinud nende inimestega, nad ütlevadki, et osa valitsusi, osad riikide politseijõud ütlevad, et isegi kui sa teed kuriteoteate, nad ütlevad, me ei menetle seda, kuna siin ei ole. Ei ole piisavalt kuriteo koosseisu ja see on meie väga lähedased riigid on seda öelnud, kes on muidu väga läänemaalsed, väga demokraatlikud, nad ütlevad sorry, me ei tegele sellega. Et see on sellel tasemel viidud, kus riikide vaheline konkurents ei luba või, või nad ei julge seda asja menetlusse võtta, et muidu võiks olla, ütleme, kui need avaldused, mis nad oleksid, mis nad on siiamaani teinud, oleks võetud igal pool menetlusse, siis me kuuleksime kümneid teisi riike veel Euroopas, kes sellega hädas on.

Ühesõnaga, sa tahad väita seda, et noh, stiilis Prantsusmaa ei võta menetlusse, sellepärast et nad kardavad, et välisministeeringute hulk nende kronikuväärsesse kinnisvarasse langeb.

Jah, ja see on väga otsene, väga otsene seos, kui Siis Läti tippkinnisvara läbimüük kukkus väga oluliselt, et enam ei tulnud Peterburist investoreid, kes oleksid ostnud noh, Tallinnas vaatame kinnisvarabuumi, vaatame kortereid, mis maksavad kuus-seitse-kaheksasada tuhat, mis ostetakse kohe laksti ära. Noh, kust see raha tuleb, loomulikult see, kes müüb, see müüb hea meelega selle selle korteri maha. Aga tegelikult, kui me, kui me ka seda turgu hakkaksime Eestis vaatama kinnisvarabusinessit, siis kindlasti on ka siin päris palju sellist hämarat raha, millega peaks tegelema.

Aga see viibki nagu selle küsimuse nagu uuele tasandile, mida me natuke eelmises plokis puudutasime ka, et, et see ei saa jääda ühepangakeskseks, et selleks, et need riskiprofiilid kogu see nii-öelda maailm ikkagi noh, sõnastus mõttes efektiivseks muuta, et ikkagi oleks päris võitlus ka, on vaja seda, et pangad omavahel koostööd teeksid, need ahelad hakkaksid nagu rohkem välja joonistama. Kui kaugel me sellest oleme, et mis selleks vaja on?

Ka seda me oleme arutelda nuputanud, et ühtepidi me püüamegi tekitada pankadele sellist teadmist ja südame, südametunnistust ka selles osas, et kuritegevuse vastu võitlemine tõhtsamale kohale tõsta. Me üritame selgitada seda läbi selle, et näete, teil aktsia hind kukub väga oluliselt, kui te ei tegele sellega. Teistpidi ka valitsuste tasemel, noh, seda on vaja tegelikult noh, kui. Enamus panga, rahvusvahelised maksjad käib USA dollarist, dollari kaudu, siis on USA valitsus vaja või parlament vaja sellele tasemele viia, et nad otsustaksid, ütleksid, et teil ongi vaja hakata andmed liigutama omavahel, tegelikult USA-s, seal on paar seadusepunkti juba, mis võimaldavad seda palju rohkem kui Euroopas. Nüüd on see, et meil on vaja viia ka siis Euroopa tasemele otsustada, et, et jah, mitte ainult, et see ei ole lubatud, vaid see on rangelt soovitatav või kohustuslik see andmete vahetamine, siis, siis võiks hakata see muutuma.

Aga teeme selle asja kuidagi natuke selgemaks, et aidake nagu kuulajale aru saada sellest, et ma toon mingi näite. Eestis oli suur, hästi tohutus mahus, oli meil käibemaksupettused, neid oli rohkem kui kolmesaja miljoni euro eest aastas olid, olid käibemaksupettused. Ja noh, väga lihtne põhjusel füüsiliselt, kuna tehinguid on niivõrd palju ja ma ei tea noh, kus sa leiadki, ei, Maksuamet leidis kuskilt raamatupidamisest mingi errori, siis selle errori noh, tagaajamine oli noh, iga päring võttis vähemalt kuu, on ju, ja noh, see oli põhimõtteliselt Ja siis tehti KMD Inf ehk siis iga kuu kahekümnendal tuleb riigile deklareerida, et milliste ettevõtetega sa oled äri ajanud ja mis mahu see on ju. Ja sellega põhimõtteliselt noh, päris nulli ei ole saadud, aga ütleme, seda kolmesaja milli pealt on tuldud alla, alla viiekümne miljoni on, on need pettused, et noh, et, et tohutu võit ja mõne aasta jooksul siin rohkem kui miljard on maksutulu nagu võidetud, eks. Kusjuures Leedul siiamaani on see probleem rohkem kui miljardi probleem ja Lätis ka need numbrid iga-aastaselt kasvavad, mitte ei kahane. Et me saime selle korda sellepärast, et kaks osapoolt ütlesid, et et noh, mõlemad deklareerivad iseseisvalt, et me tegime diili. Ja kui üks osapool ei deklareerinud, siis maksukas läks, küsis, et kuule, oot, oot, oot, su partner ütleb, et oli diil, sina ütled, et ei olnud diili, et noh, oli siis diil või ei ole, et kumbame nüüd kinni panema, onju, et ja, ja see süsteem puhastas ennast ise ära, seal oli üliefektiivne, ainult robotid möllasid. Kuidas nüüd seesama nüüd analoog siit võtta, et mis peaks juhtuma selles samas pankadevahelises nagu infovahetuses, nagu millest sa räägid, selleks, et, et noh, nii-öelda selline mastaapne puhastumine üldse toimuda saaks?

Eks see on noh, kui me mõtleme, too on paralleeli näiteks blockchain võrgustikuga, et see blockchain minu meelest on ideaalne koht, kus rahapesu leida ülesse ja monitoorida, kuna kõik tehingud on nähtavad läbi kogu ajaloo, et noh, ideaalis võiks ka tavamaksete võrgustik olla sama läbinähtav, sama protokolli peal, noh, et see läheb natuke.

Hunnikus ledgerid üle maailma laiali, kus on kõik kirjas.

Tegelikult ju on, et, et meil on iga aasta, igaüks meist saadab maksuametile oma tuludeklaratsiooni, Seal on kirjas, palju mina olen makstud tuluga deklareerinud ja noh, sellest, sinna see info jääb, tegelikult seda infot võiks ju saada kuidagiviisi kasutada, et, et noh, me oleme. See

ei ole piisavalt hea, sellepärast, et see, mis sa maksmaametile, see on agrigeeritud vaade, see on sinu ülevaade kogutuludest.

Nõus, see on source of wealth, see on ühe punkti oma, eks ju, aga, aga noh, sa saad genereerida pahandusi ka igaühekordse tehinguga, aga see on mingi algus, eks ju.

Ja seal keerulisemaks teeb selle asja see, et kui sa toid Eesti näite versus Leedu näide, eks ole, et siis tegelikult jah, kui me Eestis teeksime, ma ei tea, Suure Venna portaali, mis jälgib kõiki meie maksjaid omavahel, ettevõtete vahel, siis Eesti suudaks võib-olla, annaksime rahapesu andmebüroo inimestele, annaksime ligipääsu sinna Suure Venna portaali, siis Eesti suudaks selle probleemi võib-olla enda jaoks ära lahendada. Aga Läti, Leedu ja Malta ja Küpros kõik teised kohad jäävad ikkagi sedasama jama otsa ja neid veenda siit meie mätta otsast, et tehke ka nii, see

Seda enam, et sa liigud sinna riikidevahelisse konkurentsi, eks ju, et, et, et ka sama käibemaksu ja muude maksudega see on ju, riigid on konkureerivad omavahel, et näe, meil on siin võimalik, ka Eestist ei olnud väga kaugel need riigid, kus oli võimalik saja tuhande euro investeerimisega teenida kodakondsus või vähemasti pikaajane elamisluba, eks.

Läti sellega tegeleb ja teenis sellega peaaegu et miljard eurot, aga lähme siit oma teisele pausile.

Stuudiost tagasi, saatejuhiks täna ainult Taavi Kotka, külas Salv, Taavi Tamkivi ja Robert Kitt. Viimane plokk ja me põidame sinna, et, et iseenesest kuigi oleks vaja, et pangad nagu rohkem oma informatsiooni vahetaksid ja riigid, puudub noh, nii-öelda tõsine motivatsioon sellega tegelemiseks, sellepärast et riigid on omavahelises konkurentsis. Astame kaks sammu tagasi, sa tegi praegu oma uue lounge'i ära, mis teid nüüd ootab lähima, ütleme kaheksateist kuu jooksul, et kuhu te tahate jõuda selle ajaga välja?

Kuna meil round oli nii-öelda seed, seed round, siis klassikaliselt meil järgmise kaheksateist kuuga võib-olla ka vähema, vähema ajaga on vaja ikkagi tõestada seda oma product market fit'i saavutamist, ma endiselt ei ole päris hästi aru saanud, mis see täpselt tähendab. Aga, aga inimesed ütlevad, et sa saad aru sellest, kui see jõuab kätte.

Kliendid on nõus maksma ja uued kliendid, keda sa pole isegi ise nagu tüütanud, helistavad sulle, et tahaks ka osta sinu asja, et see on product matrix market fit.

Jah, teooriat ma tean, aga.

Ma olen seda tunnet tundnud.

Et praktikas on see, et kui meil on täna kolm maksvat klienti ja, ja meil on esimesed, kes on veebilehe kaudu ise ühendust võtnud, ütlevad kuule, et aidake meid ka, et siis selle järgi justkui võiks olla, et sõltub sellest enda optimismi tasemest, et kui, kui palju me seda tõestust, materjali tahame kokku koguda. Aga, aga sisuliselt jah, et me oleme tegelikult Eesti turul ennast juba kehtestanud ja Eesti turul teataks meid väga hästi samamoodi Leedu turul, järjest rohkem kasvatame fintech'ide hulgas enda, enda jalajälge, aga noh, eesmärk on see, et Saksa turul, mis on päriselt suur ja võimas, et ütleme. Euroopas pankasid kõige rohkem on ülekaalukalt Saksamaal, mis on tuhat kuussada panka on Saksamaal, järgmine on seal kuuesaja pangaga Poola, mis on nagu meeletu. Vahe, et Saksa turul ikkagi oleks meil kohapeal olemas seal müügiinimene, oleksid esimesed kliendid, läbirääkimised huvi olemasolu või selline tunnetuslik kohalolu seal turul, mis on veel palju tähtsam kui see otsene äriline tehing konkreetse kliendiga, et noh, meid teataks kohaliku pangaliidu tasemel, kohalik regulaator teaks meid. Et ehk siis me võtame nagu ühe sellise või paar, noh, teist turg on Saksamaad, võib-olla teist turuks on natukene liiga vähe nimetada. Ja samamoodi Inglismaal ja liigume sinna kohta, kus meil on nendel suurtel turgudel on mõned kliendid, kes tõesti on nõus maksma ja mõned terve hulk kliente, kellel me näeme, et me suudame konverentida ja kui me sinnamaani jõuame, siis me oleme väga seisus kahe selle ajaga.

Robert, et meil on, siin stats käib ainult tavaliselt start-apareed, no mingid hullud insenerid, kes on jälle midagi kokku klapsinud, on ju, ja siis räägivad, kuidas nad lähevad ja müüvad ja teevad ja nii edasi, on ju, ja kuulad ühte ja kuulad teist, võtad peast kinni, mõtled, et noh, et elu sellest ei saa uksest sisse oma, oma hood'idega, on ju, et sina oled olnud ikkagi väga suure panga juht. Räägi, kuidas üldse sellisele pangale, noh, üldse ma ütlen, kuidas selline insener nagu su kõrval istub praegu, on ju, kuidas tema loodud hea asi üldse sinuni jõuab ja kas jõuab, kas see on puhas juhus, kas see on see, et noh, et ma ei tea, sattusin nagu kokteili õhtul nagu õigesse kohta ja ja kuulasin ära ja tundus huvitav, on ju, et panganduses käib ju see kõik nii-öelda usalduse peale, pikaajalised partnersuhted, vastastikused soovitused, on ju. Kuulad oma, oma konkurentspanga juhti ja tema tegimisi, et, et räägi üldse või anna mingeid hinte, et noh, et kuidas needsamad insenerid üldse jõuavad selliste heade klientideni?

Mul on tunne, et, et see aeg hakkab kuidagi, hakkab mingit pidi mööda minema, et. Aga natuke avasin Taavi silmi, et, et tegelikult need, kes tegelevad konkreetselt ühe või teise toote või mitte ainult toote, ütleme tarkvara, vaid suvalise asja sisseostuga. Need üldiselt on ikkagi kipuvad juba minema oma ala ekspertideks, et noh, ma arvan, et mitte ma arvan, et ka pankades, et need, kes tegelevad sellise tarkvara valikuga. On noh, kindlasti insenerid, aga peaks olema lisaks inseneridele ka veel kompetents sellest valdkonnast. Et see on nagu üldistades, et, et ma arvan, pangajuhil ei olegi vaja müüa, müüa on vaja just nende inseneridele, et, et kas see asi on. Kas see asi on meile kasulik, vajalik ja siis on vaja noh, selgeks teha nagu antud valdkonna ekspertidele, eks ju, et kas see asi töötab või mitte. Aga noh, ma arvan, et siin on mündil kaks tahku, teine tahk on see, et, et kas selle valdkonna investeeringuid suurendada või mitte ja ma arvan, et siin on nagu. Mis puudutab just salve, siis siin on selge tagant tuule, et ma arvan, mitte keegi ei vaidle, et, et peaks suurendama investeeringuid ja noh, siin on pangad ju võistlevad isegi, et. Kellel on rohkem töötajaid, et noh, ma tahaks, et see diskussioon liiguks sinna, et, et mitte konkureerita, kellel on rohkem töötajad, kes sellega tegeleb, et kes ka nagu noh, reaalselt teeb suuremat tulemust või kellel on rohkem arvuteid.

See on üks päris hea küsimus, mis üldse on teie KPI, mis on peamine nagu parameeter, mida klient saab nii-öelda jälgida, mis muutub paremaks või peaks muutuma paremaks?

Need on mitmed tegelikult, kuna see tööriistuse platvorm ise on päris keeruline, see kaasab endas noh, ütleme viie-kuue erirolli inimese tööd, et siis igaühe jaoks on meil mingid mõõdikud paika pandud. Ja, ja klassikaliselt noh, ütleme iga mõõdetav asi on vähemalt kümme korda parem kui, kui ettevõtte tänane tehnoloogia võimaldab, täiesti tõsiselt, pigem on, on asjuga, mis on sada korda paremad. On see reeglite täpsus, näiteks me enne rääkisime sellest, et, et ringireisiv Taavi Kotka saab jälle mingisuguse tüütu kõne pangast. Et see on false positive vale otsus, mida pank tegi, pangasüsteem tegi, me näeme seda, et on täna pankasid, kelle otsustus otsustest üheksakümmend üheksa koma viis protsenti on valed. Ehk siis me saame, saame tuua selle alla kaheksakümne protsendi peale valede otsuste osakaal, mis tähendab seda, et inimesed.

See vale, vale otsus on natuke nagu järsk sõnavara, tegelikult valepositiivsed, et, et sul on alerte palju.

Nüüd peab false positive, ma proovisin eesti keelde seda panna, aga ei ole head vastet. Aga näiteks, et, et kui seda false positive osakaalu tõmmata oluliselt alla, siis väheneb inimeste käsitöö ja teistpidi need, kes käsitööd teevad, nad saavad päriselt keskenduda kahtlaste, kahtlastele juhtumitele. Ja sarnaselt iga selle järgmise protsessi jaoks me oleme, noh, näidnud väga lihtsalt defineeritava sellise meetrika, mis näitab, et kui palju paremini meie tehnoloogia aitab neil tegutseda.

Ja muuseas, et üks asi, et inimesed saavad tegeleda päris probleemidega nagu pool võrrandist, teine võrrand on see, et, et kui sul valepositiivsetega sa ei tegele, siis ka kliendi rahulolu üldiselt kasvab. Võiks olla nagu selgelt panga huvides.

Ei, loomulikult, noh, mida vähem te mind tüütute küsimustega tüütate, seda parem on ju, et see on alati suur teema. Et noh, minu jaoks oleks ideaalne see, et, et sel hetkel, kui raha juba lahkub maksja poole pealt, et tal on küljes mingi selles mõttes. Ma ei tea, Verified by Salv, et noh, et, et ala, et see toimub mingis süsteemis, kus on nii-öelda raha algpäritolu ja, ja, ja siht on, on kokku lepitud.

No eks sa oled kuskil unelmatute, unelmate nagu sihtpunkt ju see, eks ju, et, et kui meil on siin Eestis, eks ju, pank X ja ma ei tea, seal Saksamaal on pank Y, eks ju, et siis. Läbi ühise platvormi Y ja X omavahel omi kliente, noh, nad ei pea risti verifitseerima, et, et Y on selle töö ära teinud ja Xile see sobib. Küsimus on, kes kontrollib kontrollijat täna, et seda vastutust või noh, seda, seda usaldust seal pankade vahel ka väga palju ei ole, mistõttu sa saadki küsimusi igalt poolt.

Ja blockchain'isid juba läbi, et iseenesest oleks võimalik meil ju ka ehitada süsteem, kus noh, tõesti nagu nii-öelda raha tekkest allates kuni läbi tema kõikvõimalikke elutsüklite, me noh, nii-öelda suudame talle lipu külge panna, aga aga selle taga ikkagi, kuidas ma ütlen, enamik maailmast ei taha seda, et, et see asi oleks läbipaistev.

See on üks paar aastat tagasi veel, või aasta tagasi oli veel hirmus jutt, et see on jube musta auk ja tohutu rahapuse, musta raha liikumise allikas ja nüüd suurematel konverentsidel politseijuhid on tunnistanud, et tegelikult ei ole väga midagi leidnud sealt kahtlastelt ikkagi. Noh, võib-olla seal tänu sellele läbipaistvusele ja tänu sellele, et vana pangasüsteem on ikkagi nii nõrk selle rahapesu suhtes, et sealt on noh, ei ole põhjust uutele tarkvaradele liikuda, uutele tehnoloogiatele. Aga jah, et läbi selle, ma olen ise seda blockchain'i ahelaid jälginud küll ja veel ja ehitanud sinna mudelid peale, see on tegelikult väga meeldivalt lihtsaks tehtud, on see kahtlase raha jälitamine seal.

No ütleme see, et iga uue tehnoloogiaga tuleb kaasa ka mingi negatiivne pool, et see on juba andmuse tuntud, et sa, vist Robert, isegi oled rääkinud neid näiteid, kui internet tuli, et siis teadlased ennustasid, et sellega kaasnevad ka viirused ja, ja, ja porno suurem levik ja nii edasi ja tuleb välja, et meil teadlastel kõigil oli õigus. Aga kõik muu hea tuli ka koos sellega kaasa. Okei, kaheksateist kuu pärast, Salv on sellega siis mitte ainult Eestis, vaid Euroopas, aga Ameerika, noh, ühesõnaga sinna üldse on nagu põhjust minna, on sinna vajadust minna või piisab juba sellest, kui saab Euroopas asjad korda.

Ühelt poolt on, on see tehnoloogia, mida me ehitame, on universaalne, et ütleme see kuritegeliku raha liikumine, see allub samale loogikale, et see on USA, Aafrika, Aasia, Euroopa, kõik on meile avatud, et pigem on see, et me peame suutma saavutada mingisuguse olulise turu osaluse või ära valideerima. Pigem me ei ole paika pannud, pigem Aasia tundub mõistlikum Lähis-Ida, kuna seal on, sealne finantsturg on Euroopast paar aastat maas ja need asjad, mis täna siin juhtuvad, ilmselt paari aasta pärast hakkavad seal juhtuma. Ameerika turg on noh, võib-olla samal tasemel natukene ees, seal juhtuvad ka jamad, aga seal lahendatakse natuke ikkagi teistmoodi läbi riikliku jõulisema sekkumise. Et me ei ütle Ameerika turule ei kindlasti, aga pigem avatud uksed on rohkem ida poole, me vaatame.

Robert, sina, kui sa nüüd oled, oletame kaks aastat või kolm aastat, rohkem isegi neli aastat, Salvega koos töötanud, kindlasti juurde investeerinud ja nii edasi, eks, et et milline see pangandusmaastik, noh, ühesõnaga, milline peaks olema see pangandus nelja aasta pärast, selleks, et sa tunnetad, et tõesti nagu kvaliteedimuutus on toimunud ja noh, mitte ainult Salvil, Salvil, vaid ka paljudel teised, kindlasti on väga palju nii-öelda panust sinna, eks, et, et, et nagu elu on nagu paremaks läinud, et.

Mul siin, ma olen selle peale mingit pidi mõelnud, et on selline metafoor, et ma ei tea, mis arvutid sa, Taavi, kasutad?

Minul on thinkpad.

Aga millal seal, millal sa viimati tegelesid sellise küsimusega aktiivselt ja noh, investeerisid oma aega sinna nagu viirusetõrje?

Selle mõttes on sul õigus, jah. Et

see, see, ma, ma, ma mäletan nagu selgelt, et, et mingil hetkel koduarvutis sa ei julgenud noh, midagi ei julgenud teha, sest no tõesti olid igal pool olid viirused ja levisid ja nii edasi, aga kuidagi viis, siis see küsimus on nagu lahenenud. Ja see ongi minu teada unelmate sadam, eks ju, et noh, tegelikult peaks selle ka antud probleemvaldkonna niimoodi suutma ära lahendada, et tavakasutaja tegelikult ütleb, et no või tavapank, eks ju. Et ma ei mäleta, millega ma tegin, see ei ole, see on non-issue, need asjad saavad kontrolli alla, ennem kui nad tõstavad pead, eks. Et see olekski uni, unistus.

Kas, viimane küsimus, et need pangad, kes teil täna juba kliendiks on, need on tõenäoliselt Eesti suurpangad, et kust maalt see piir läheb üldse, kas see on nii-öelda iga, ka väike panga hügieeniosa peaks olema salve, salvi kasutamine või salvi määrimine, et või see on ikkagi mingist suurusest alates?

Loomulikult väiksematel pankadel on lihtsam meid kasutusele vaata, sellepärast et see tehnoloogilise stack'i on nagu vähem ja me, meil on lihtsam usaldust tekitada. Et me alustame nende väiksematega kindlasti ja fintech'id samamoodi, aga teisalt jälle, kuna meie missioon on kuritegeliku raha liikumise piiramine maailmas, siis kuritegelik raha liigub ikkagi ennekõike läbi suurte pankade, et meil on vaja jõuda ka sinna tier üks pankadeni välja, aga me alustame tier kahest ja tier kolmest kindlasti.

Aitäh, Taavi, aitäh, Robert. See oli tänane Restart, kuulake meid jälle nädala aja pärast.