Eesti firma elektroonika maailma tõukeratastes

Üheksas november on käes ja see tähendab, et Restarti saade alustab, saatejuhid täna, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on külas Kristjan Maruste sellisest Eesti idufirmast nagu Comodule, sa oled Comodule'i kaasasutaja ja tegevjuht, tere, Kristjan.

Tere kõigile.

Sa oled käinud meie saatesse kunagi ja Comodule'ist rääkimas, me mõtlesime, et. Ma võiks täna natukene teha väikese sellise situatsiooni uuendus, staatus, update'i, et. Kaugel, kõu muidu oma asjadega on, aga, aga võib-olla laiemalt rääkida sellest elektro, elektri, elektromobiilsuse sektorist ja arengust üldse, et. Sina seal maailmas ju toimetad ja ilmselt sa, sa näed päris hästi seda, sul on mingi oma arvamus. Et kas me varsti autode asemel sõidame elektriautodega või, või nende asemel sõidame kõik pisikeste elektriratastega ja, ja kaubikud asendatakse ka elektri kolm, kolm ratastega ja kuhu see maailm üldse läheb? Aga, aga ma arvan, me võiksime alustada sellest, mis on ajakohane ja, ja ajakohane on see, et te avasite, Comodule avas neljapäeval Tallinnas tehase.

Just, tulin peolt, pidu kehtis viieni hommikul, väga tore oli. Ma tahtsin just öelda, et jah, et eelmine kord, kui ma käisin, et siis me polnud veel popid, et siis me olime lihtsalt üks start-up, kes proovis midagi teha, aga. Nüüd see meie valdkond on igal pool uudistes ja tõstab nii palju raha ja on maailma kõige kiiremini kasvama valdkond, siis me oleme ka nagu popid poisid, et see on täitsa tore.

Aga räägi meile sellest tehasest.

Tehas on siis elektroonika tootmistehas, et seal on siis täiesti olemas siis inglise keeles SMA machinery, et see on siis see, et kuidas päris neid komponente elektroonika plaadile panna. Ja seal kõrval on ka siis väike osakond, kus inimesed käsitsi saavad seal lõpuks selle elektroonika asja siis karbi sisse panna ja, ja pärast siis pappkarbi sisse panna. Tehas asub täitsa Tallinna kesklinnas, politsei majavahetuse läheduses. Ja kui me täna toodame, eelmise aasta ja poolaasta keskmine oli kolmteist tuhat seadet kuus. Tipp oli kakskümmend üks tuhat, siis selle tehase võimekus on kuni kuuskümmend tuhat seadet kuus.

Et selles mõttes see on ikkagi nagu tehas, pigem nagu tehas näeb välja, kui, et lihtsalt üks tuba, kus, kus inimesed kohe, kohe ootekolbidega nokitsevad.

Just, just, et see oli hästi lahe, et eile, kus meil siis oli kakssada viiskümmend külalist, siis see põhikommentaar oli selline, et aa, et nagu nii suur siis või. Et see oli hästi tore, et kõik arvasid jah, et see on ilmselt sihukene väikene nagu tagatuba, aga see on ikka pea kaks tuhat truutu, jah.

Aga teeme kuulajale selgeks, et tuletame lihtsalt meelde, et kuhu need Comodule'i moodulid siis peale käisid? Ja miks neid nii, miks, miks neid nii palju vaja on nüüd?

Just, Comodule ühendab internetiga jalgrattaid, tõukerattaid ja kõike muud, mis on väiksem kui auto. Neid on vaja ühendada internetiga eelkõige selleks, et võimaldada uusi ärimudeleid, milleks on siis erinevad jagamismajanduse mudelid. Ja ma olen väga tänulik ettevõtetele Bolt ja CityBee, kes panid tõukeratad ka Tallinnasse, sest meie seletamine on nüüd palju lihtsamaks läinud. Et selleks, et seda tõukeratast või siis mingit suuremat ratast või, või mootorollerit rentida ja sa näeksid seda oma mobiiltelefonist, kus ta asub, peab see seade ise saatma siis seda infot internetti. Ja meie elektroonika teebki seda, et ta siis näitab, kus see seade on, suhtleb internetiga ja samamoodi suhtleb selle sõidukiga, et kui sa vajutad omal telefoni ekraanil start nuppu, et siis. Sõnum läheb serverisse, tuleb serverist meie seadmesse ja meie seade siis ütleb sellele sõidukile, et hakka nüüd tööle.

Viimati, kui me kohtusime, siis me olime väga skeptilised just selle koha pealt, et. Et noh, et eestlased ei saa ju midagi sellist teha, et, et see on selgelt noh, mingi, ma ei tea, hiinlaste või Lõuna-Korea maailm, et. Et ja siis sa ütlesid meile, et no oodake, et te veel näete, onju, nüüd me näeme. Aga ikkagi, et kuidas siin sellisel väiksel Eestil mingi eelis on? Võrreldes suurte elektroonika tootjatega.

No inimesed on targad ja julged ja, ja on neid globaalseid trende suutnud mingil määral ette näha, et Comodule on selles mõttes väga põnev, et me ei ole mitte kunagi Hiinas mitte ühtegi moodulit tootnud, et. Kõik oma elektroonika me oleme alati tootnud Eestis, me oleme tänaseks tootnud sada viiskümmend tuhat seadet, isegi sada kuuskümmend tuhat. Ja siis need asuvad neljakümne kolmes erinevas riigis ja üle kuuekümne erineva linna. Siis üle maailma. Ja me ei ole tõesti midagi siis kuskil Hiinas tootnud ja, ja see eesmärk on just see, et me oleme ise sellele tootmisele hästi lähedal ja me saaks sellest võimalikult hästi aru. Ja me suudaksime seda tagada kiirust ja siis seda kontrolli. Ja ega meil enda tootmise kõige suurem eesmärk ongi tegelikult saada ise targemaks, et nüüd me saame tõesti nagu täiesti detailselt aru. Kuidas elektroonikat toota ja kuidas seda hästi projekteerida ja samal ajal toota. Ja teine põhiargument on, on see, et me tegelikult tahame saada suuremat paindlikkust. Sest mis meil juhtus eelmine aasta oli nii, et kui me eelmise aasta nägime, et me toodame umbes kümme tuhat seadet. Siis pärast seda tõukeratta suurt pauku maailmas saime me, ka muidu oli siis maht kümme tuhat aastas, me saime nelja nädala jooksul tellimusi viiekümnele tuhandele. Meie jaoks algas niisugune tohutu jooksmine, et me suudaks siis klientidele oma toodet tarnida.

Kas sa võid mingeid näiteid tuua, et, et tõesti, kas need Boltid ja CityBee'd on, ongi teie seadmetega ja kas Uberid ja ma ei tea, mis need on, liftid ja. Skipid ja, kas, kas need ongi kõik, kõik on teie business üle maailma või oled teie pigem üks, nagu üks konkreetne väike tegija seal?

No täna umbes kolmkümmend protsenti, võib-olla kõigist maailma tõukeratastest on meie poolt ühendatud. Mul on hästi hea, mul on hästi hea meel, et ma võin öelda, et Trump, mis on siis Uberi tütarfirma, on meie kõige suurem klient. See on nüüd põhimõtteliselt avalik, sest selle karbi peal on meie logo, et, et see ei ole nagu. Mingi press statement olnud, aga lihtsalt kui seda tõuks ei näed, sa näed, et seal on meie logo peal. Ja, ja Eestis oli, oli alguses ka Bolt ja CityBee, CityBee endiselt on, Bolt enam ei ole. Aga jah, meie põhiklient on siis see überjump.

Sellega sõitsin, oli kuskil USA-s, et siis, siis sina ühendasid.

Ükskõik, ükskõik kus maailma nurgas sa sõidad selle punase Sharpi dose'iga, siis see tuleb läbi meie serveri jah.

Aga miks Bolt enam ei ole, kas, mulle tundub, et see on, et kas see on mingi asi, mida teatud suurusest alates on firmal mõtet ise in-house teha?

Vaata, siin oleks hästi huvitav näiteks küsida seda Twilio, Twilio käest, et, et mina näengi, et kui öeldakse, et me oleme Airbnb lasteaedadele või Airbnb äridele, siis minu meelest ainuke ettevõte, kus meie saame nii-öelda, on, et me oleme nagu Twilio, aga meil on ka riistvara komponent. Et kellegi teisega me nagu ei sarnane. Ja mul oli ilgelt äge vestlus Ott Kaukveriga see suvi Eestis, et meil oli ka see mure, et me olime hästi hea partner tulule minekuks ja me kartsime, et nüüd hakkavad kliendid ära minema ja nad hakkasid ka. Ja siis Ott naeris, ütles, et tead, et saad on ju lii meile, et te teate mu numbrid ja oota kuus kuud, et küll nad tagasi tulevad. No ma ei olnud nii enesekindel, aga nüüd meil juba esimesed tulevad. Et see asi on tegelikult nii kompleksne, see, see ei ole ainult elektroonika, et seal on elektroonika, seal on rahvusvahelised telekomi võrgud, seal on erinevad serverisüsteemid, sa pead seda seadet sertifitseerima. Meil inimene istus kaks nädalat Brasiilias näiteks, sertifitseerimislaborit, et see sertifitseerida sai, et noh. Me täna, meie sihukene sõnum tegelikult, me oleme natuke muutnud oma sõnumit, et meie sõnum on see, et kui sa ehitad uute ettevõtteid, siis mitte keegi enam ei tee oma serveri parki. Vaid kõik võtavad Google Cloudi või Amazoni ja ehitavad sinna peale oma teenuse. Et täpselt samamoodi ei peaks mitte keegi ehitama oma seda juur IoT tehnoloogiat või asjade internetitehnoloogiat. Et me anname neile super head tööriistad, super hea API ja nad saavad sinna peale hakata kohe oma teenust ehitama. Nad ei pea mõtlema siis nende erinevate sertifitseerimiste, telekom teenust ja sellist asja.

Aga ärimudeli mõttes, et te müüdate seadet ja te müüte seal peal toimuvaid transaktsioone.

Meil on tegelikult kuutasu, et meil ei ole vahet, et siis kui palju nad seal paugutavad, et. Rekord vist on mingi kakskümmend viis sõitu päevas umbes. Ma tean, üks klient sai siin Poolas, sai kätte vahepeal kaheksateist sõitu jooksvalt mingi paar kuud. Aga noh, tavaline niisugune kolm-viis.

Selle ürme mooduli rent on teie ärimudel.

Jah, me tegelikult müüme mooduli ja see ostetakse välja, meil on siis ühekordne tasu ja seejärel siis me saame igakuist tasu iga aktiivse mooduli eest. Ja mis on siis, ongi meie suurim erinevus näiteks kogu Hiina konkurentidega, on see, et hiinlased müüvad sulle lihtsalt elektroonika. Sinna sisse sa pead ise sebima endale SIM-kaardi, telekomi teenused, serverid, SLA-d, security, kõik sihukesed asjad, aga noh, meie teeme kõik selle ära. Ja me võtame vastutuse, et kui juhtub nii, et, et sa mingil põhjusel oled maas. Et sa ei saa tõukse rentida, siis meie maksame selle kinni, seda on juhtunud.

Parada mind, Kristjan, kui ma eksin, aga mulle nagu ei meenu, et, et tol hetkel, kui sa Comodule'ga alustasid ja me seda saadet tegime võib-olla ka mingite intervjuud eraldi. Et, et see sinu fookus oleks see olnud, sul see suund oli, et noh, et midagi nende liikuvate seadmetega mingi. Intelligent sinna peale, mingi mõistus, aga nii selgelt nagu sul praegu on, kas see oli paigas juba mõni aasta tagasi või, või ei olnud?

Tegelikult meie ei ole kunagi nagu mingit tõsist pivotit teinud, et me oleme alati öelnud, et me ühendame kerge elektrisõidukid internetiga. Lihtsalt see esialgne fookus oli rohkem nagu lõppkasutaja

sõidukitega. Esialgu nagu ei teadnud, miks te ühendate nad internetiga, mulle

tundus. Eks me ikka teadsime, et noh, et sa saad track'ida, ei ole, elektri algratas maksab juba kolm tuhat eurot, et tegelikult oleks jube tore, kui ta Et,

et, aga ütleme

noh, see, et selles mõttes võibki öelda, et see oli, eks ole, õnn, et see pauk käis, aga noh, ma ise ütleks nii, et noh, me olime ikka kõik teinud endast olenevalt, et see õnn meieni jõuaks, et. Et me olime nagu valmis ja, ja meie ettevõte on selles mõttes põnev, et kuna me kõik mängime esimest korda, et me keegi pole põhimõtteliselt kuskil tööl käinud, et. Ega me siis ei oska seda ettevõtet niimoodi väga targalt ja strateegiliselt juhtuda, juhtida, et me pigem teeme nii, et me kogu aeg oleme kõigiks valmis ja siis käime igal pool ja räägime kõikide inimestega, kogu aeg vaatame, et mis nagu juhtub. Ja siis, kui midagi juhtub, siis jookseme, et tegelikult see juhtus täpselt praegu ka, et me lihtsalt alguses tõesti jooksime väga palju kiiremini kui keegi teine.

Aga neid asju, mida netti panna, on ju võimalik veel välja mõelda, et need, need tingimata ei pea ju liikuvad asjad olema. Et kui sa ise ütlesid Airbnb, eks ole, et noh, siis mul on, ma ei tea, terve korter otsast lõpuni.

Ja noh, meie tegelikult ju taustaolugu on see, et me tuleme natukene ka autotööstuse taustast, et me ehitseme seal ise elektrivormeleid, aga. Et meil nagu see sõidukid, asjad on meeldinud ja miks me siis võtsime elektrijalgrattat, oli see, et kui me kaks tuhat neliteist seda alustasime, et noh, siis oli vist Eestis ainult Mitsubishi, võib-olla mõni liif oli ka juba, aga no see elektriautondus oli ka ikka nagu beebisammudes. Siis juba elektraaliartaste turg kasvas sihukene viisteist, kakskümmend protsenti aastas. Ja noh, täna näiteks Euroopas müüakse üle kolme miljoni elektri jalgratta ja see turg kasvab endiselt umbes kolmkümmend protsenti aastas. Ja kusjuures Saksamaal täna see aasta turg kasvas nagu põhimõtteliselt viiskümmend protsenti, et esimese poole aastaga müüdi sama palju kui eelmine aasta. Ehk et see on see Peter Steeli teooria, et võta mingi imelik nišiturg, võta sellest suur osa ja siis kasva koos selle turuga. Ja jube ägedalt nagu tegelikult ongi nii läinud, et kui me viis-kuus aastat tagasi rääkisime, mis me teeme, siis mitte keegi ei saanud aru, vaid mõtlesime natuke opakad. Aga noh, täna, täna sellel turul, kui me räägime nagu sellest lõpptarbija ratastest või siis nendest jagatavatest tõukeratastest, noh me. Personaalselt tunneme põhimõtteliselt kõiki oma potentsiaalselt kliente, et nüüd ma arvan, et neid on mingi kakssada, seda viiskümmend, kakssada. Me tõesti tunneme neid personaalselt kõiki, nemad kõik tunnevad meid. Me oleme kindlasti nagu tehnoloogia mõttes selles väikses, ühtepidi inimeste peades nagu väikses nišis, väga tugeval kohal. Aga ärge unustage, et jalgrattaid toodetakse maailmas rohkem kui autosid, et kõik, kui sa ütled auto tööstus, kõik mõtled oo kui suur, sa ütled jalgrattad, see tundub mingi mõttetu laste asi, eks. Et see vastatuse küsimusele, siis meil on siin veel nii palju teha, et ma neid, mingeid konteinereid või Airbnb-sid ei tahaks ühendada.

Taavi, meil on minut aega, kas seal on veel lõpuküsimus Kristjanile pakkuda? Esimesest plokist. Esimese, esimese ploki lõpuküsimus,

jah. Ma küsin seda ka, et te näete ka seda, kui palju neid hävib. Ehk siis Bolt ju kurtis, et nad Pariisis ei saanud korralikult teenust käima, sellepärast et kas siis. Konkurendid või kes iganes need vihased olid, kes siis neid sinna jõkke viskasid ja, ja hävitasid, on ju. Kui suur see probleem tegelikult on?

See on ühtepidi hästi suur, aga teistpidi see paraneb hästi kiiresti, et ma võin öelda, et saja viiekümnest tuhandest meie poolt välja saadetud ühikust. Umbes viiskümmend tuhat on täna kasutuses. Seal on ka mingi osa, mis on ladudes, aga noh, ikkagi kaks kolmandikku on kadunud mingil määral. Aga see on lihtsalt sellepärast, et need esimesed tõukerattad olid kohutavalt halvad, noh, nad olid tõesti nagu masendavalt halvad. Ja kui seal mõned arvutasid, et see ühe tõukeratta eluiga oli kakskümmend neli kuni kakskümmend kaheksa päeva, mis on vähem kui kuu, eks. Siis täna ma tean, näiteks Euroopas opereeriv Trier ütleb enesekindlalt, et nende uue tõukeratta eluiga on sihukene kaheksateist kuni kakskümmend kuud. Et noh, me räägime siin sellest, et, et juba selle ühe aasta jooksul see tõukeratta kvaliteet on siis kakskümmend korda paranenud. Et see tähendab põhimõtteliselt seda, et sellesse katki minemisse äravarastamisesse võiks minna umbes kakskümmend korda vähem kulusid ja, ja ma arvan, et see muutub väga kiiresti.

Kumb rohkem maksab, kas Comodule selle tõukeratta peal või?

Ei, ei ikka tõukerattas. Või tõukerattas. Ikka oluliselt tõukerattas. Ja sellepärast me hakkame nüüd ise ka tegema, kas sellest võib hiljem rääkida.

Mida sa hakkad ise tegema, rattaid või?

Tõukerattaid.

No aga väga sobiv hetk on näed, cliffhangeriga läheme siit pausile. Jääge siis kõik ilusti kuulda, natukese aja pärast oleme tagasi ja siis saab teada. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks, on Kristjan Maruste ettevõttest Comodule ja juba kõlas, siin kõlab lubadus, et vähe sellest, et te teete neid mooduleid, mida sinna sisse pannakse, et te plaanite siis hakata tegema ka ise tõukerattaid ja oli, mis see teine Eesti firma on, kes ju hakkas ka tegema ise tõukerattaid? Stigo. Jaa. Ma ei tea, kaugele see jõudis, nad lubasid, nad teevad väga hea, väga hea tõukeratta, mille sarnast maailmas üldse ei ole. Aga see oli juba suvel, kui ma õigesti mäletan. Ja rohkem ei ole neist kuulda olnud, et kas, kas teil on omaette plaanid või kuidagi nendega koos mingid plaanid?

Meil on koos see plaan, et me saame alati panna oma elektroonikat nende tõukeratta peale ja, ja mul on suur, suur respekt nende suhtes, et homme jõuab minuni ka viis tükki nende käest, et.

Ahah, nii et nad ikka toimetavad selles vallas?

Ja noh, nad on Boltile neid juba omajagu viinud, kui ma õigesti mäletan, siis Aserbaidžaani ja Horvaatiasse, et seal mõned tuhanded on juba liikunud, ma loodan, et ma nüüd mingit konfidentsiaalset infot ei avaldanud, aga, aga. Bolt

ei ole enam su klient ka, paras neil.

Noh, kunagi võib ju alati tagasi tulla, et, et lihtsalt seal on väga suur nagu süstemaatiline vahe selles mõttes, et Stigo on tegelikult Eesti ja Hiina ühisettevõte ja kõik toodetakse Hiinas ja nad Eestist nii-öelda manageerivad seda. Ja nende, aga noh Hiinas nad ei tooda nii-öelda oma tehases, et nagu allhanke tehases. Et meie plaan on ikkagi täiesti nullist olnud, kõik asi ise projekteerida ja ise toota ja seda teha Eestis. Et meil on selles mõttes nagu täiesti teistsugune lähenemine. Ja kui me selle asja käima saame, siis me oleme esimene ettevõte väljaspool Hiinat, kes siis toodab elektritõukerat.

Aga miks seda vaja teha on, miks te ei keskendu ainult oma nii-öelda baasmoodulile?

Väga hea küsimus. Ütleme, turusurve on see, et noh, täna ikkagi käib see nii, et sa ostad tõukeratta, sa ostad meilt selle mooduli ja siis sa paned need kokku, eks. Jube äge, kõik töötab ägedalt, aga noh, tegelikult, kui sa mõtled, see on sarnane tehnoloogia nagu kunagi sul autos oli see Iminapaga navigaatorseade, mingi Tom Tom või Garmin, eks. Et jube kihvt oli, kõik ostsid selle. Aga siis läks viis aastat mööda, kõik see tehnoloogia integreerus ise sinna sõidukisse sisse. Et meil on tegelikult sama risk, et hiinlased ehitavad sarnast tehnoloogiat sisse, see võib olla halvem, sellega võib olla rohkem tööd, aga see on nagu nii palju lihtsam. Seal ei ole seda vahepealset etappi. Ehk et selle ja hiinlased ei taha meiega koostööd teha, me oleme seal palju käinud ja vaeva näinud ja mina olen alla andnud, ja. Et see on siis üks asi, et üldse jääda turule, me peaks kuidagi leidma mingi teise vinkli seal. Aga teine asi on see, et kui ma täna, eks ole, üürin või rendin seda moodulit. Siis ma näen ka nagu võimalust mitte müüa tõukeratast, vaid teha seda nii-öelda siis tõukeratta renti kogu täisteenusena, et kui me täna kutsume inglise keeles ennast connectivity as a service, siis see võiks olla scooter as a service. Ja piltlikult öeldes ma suudaksin hoida väga sarnast ärimudelit, ma toodan midagi ja siis on sellel kuutasu. Aga meie mahud kasvaksid seal kümme-viisteist korda, täpselt sama kliendibaasi juures, kes meil täna on.

No aga nüüd on, me oleme nagu tagasi selles kohas, sa eelmises blokis ise ütlesid, et sa rääkisid siin mõni aasta tagasi mingit juttu ja kõik pidasid siin natuke opakaks, et noh. Ma nüüd istun siin ja ka tahaks ikkagi väga küsivalt sulle otsa vaadata, et kui needsamad hiinlased põhimõtteliselt itereerivad neid tõukerattaid kaela murduva tempoga, on ju, ütleme noh, põlvkond kvartalis või, või põlvkond poolaastaga kindlasti, on ju. Siis ja, ja kui sa vaatad, et mis need kogused on, et mida, mida need suured tootjad ostavad ja kui kiiresti kas või see tootmise setup peab vahelduma, et, et kui, kui kiiresti uued põlvkonnad peale tulevad, et mis su, mis su nagu. Plaan on, et kuidas sa kõike seda Eestis korraldad, kus, kus kõik on palju kallim ja sa oled sellest supply chain'ist oluliselt kaugemal kui, kui Hiina tehas?

Nii mõnusalt palju asju, mida arutada.

Lihtne küsimus omale.

Esimene aspekt, mis on minu jaoks fenomenaalne, mida ma olen siin viimase aasta jooksul siis õppinud, on see, kuidas Hiina kultuur, valitsus, välisministeerium ja ettevõtted. On suutnud ära tinistada kogu läänemaailma ja see on, see on, see on nagu nii võimas. Ma ei ole kohanud mitte ühtegi inimest ja nüüd siin viimase pooleteist aastat jooksul, kes oleks mulle öelnud, et see on hea mõte teha tõukeratast Euroopas. Sest nad kõik automaatselt ütlevad mulle, et sa ei saa seda teha odavamalt või kvaliteetselt, noh ütleme nagu konkurentsivõimelise hinnaga.

No seda juttu räägib isegi Tim Cook oma toodete kohta, et noh, et.

Aga, aga ma tean, okei ma ütlen siia vahele, et Apple'il on viiskümmend esimese klassi piletit iga päev Ameerikast Hiina, noh see lihtsalt ei tööta, seal ikkagi kogu aeg kõik põleb, on ju. Aga ma olen teinud Exeleid väga palju ja ma olen näinud nagu täiesti viimasesse detaile, ma olen käinud Eesti metallitöötajad läbi. Meil on meeskonnas mehed, kes on siis autolivi normas teinud tohutut masstootmist Eestis, et me tõesti saame sellest väga risti-põiki aru. Ja jah, me suudame seda teha võib-olla umbes kakskümmend protsenti kallimalt kui Hiinas. Aga see toode on ka nii palju parem ja meie jaoks see hind ei ole nii oluline, vaid oluline on nii-öelda hind siis kilomeetri kohta selle eluaja jooksul. Ja ma olen käinud palju Hiinas ja ma võin teile öelda, et näiteks siis Shanghai ümbruses seal piirkonnas, kus enamus neid tõukerateid täna toodetakse. Tehase tööline, kes töötab seal ja paneb tõukeratast kokku, saab netos rohkem palka kui Eesti tehase tööline. Ja see on mingi asi, millest me ei saa veel aru. Et me kõik arvame, et Hiinas on väga odav toota, aga Hiinas ei ole odav toota. Hiinas on väga kallis ja Hiina on väga jõukas koht. Shangai või Guangdongshu piirkonna ruutmeeter hind on umbes kaks-kolm korda kallim kui Tallinna heades korterites. Et millega Hiina täna endiselt lööb, on see nii-öelda siis supply chain, on ju. Et sul on kõik asjad seal olemas ja isegi mitte või enam võib-olla niivõrd mass, vaid just see kiirus, et nad suudavad nii metsikult kiiresti itereerida. Aga me oleme oma tõukeratta ehitanud ka nii üles, et me suudame mega kiiresti itereerida. Küll aga jah, loomulikult seda musklit on meil palju, palju, palju vähem, et, et me ei suuda seda nagu tohutut massini kiiresti itereerida. Aga noh, küll me hakkame siis samm-sammult minema, et ega me ei pea ju kohe sada tuhat tõukeratast tootma, võime ka alustada tuhandest.

No iseenesest peab sellepärast, et kui on võidujooks, siis on võidujooks, on ju, et.

No vaata, see on jälle sihukene nagu kapitalistliku maailma mõtteviis, et.

Anna andeks, veel sihukene saade, noh.

Nojah, ei noh, seda on õige, aga ütleme selles mõttes, et, et ei, ma arvan, et saab nii ka väga-väga hästi. Et küll me jõuame joosta, et, et noh, ega me ka samal ajal ei võista nendega selles mõttes päris üks-ühele, et meil see. Mudel ei ole see, et me lihtsalt teda müüme, et meil on mudel ikkagi jälle nagu lõpuks teenusepõhine, et see tõukeratas saab olema osas teenusest.

Kas Comodule'ist saab kunagi unicorn?

Tead, ma olin täna hommikul duši all ja siis ma esimest korda mõtlesin, et täitsa reaalne.

Mis selleks juhtuma peab?

Vaata, meil on sihukene probleem, et me oleme kõik riistvaramehed. Et mina näen, et kompostilist saab siis unicorn, kui meil on sihukene suur tehas, kus me toodame kümneid tuhandeid sõidukeid. Ja see on see, mis meile nagu hullult meeldib. Et meist ei saa ilmselt unicorn mingitest ainult tarkvarateenustele tuginevalt, eks. Et see kuidagi on nagu igavavõitu ja liiga lihtne. Intsendatehniliselt, et ta on nagu keeruline tootearenduslikult ja me oleme selles natuke nõrgad. Kuna me ei oska nagu seda tarkvaratoodet arendada, siis me arendame seda riistvaratoodet. Aga mul tekkis sihukene emotsioon küll jah, sest meil oli just siis osanike koosolek ka eile ja me tegime sihukesed ülevaateid ja. Me jõudsime oma osanikega, investoritega selle mõtteni, et me oleme täna ainus selles mikromobility sektoris olev ettevõte, eks see on kasumlik. Ja meie noh, käive tuleb sel aastal kolmteist miljonit, et me ei ole enam väga väiksed, eks. Ja nagu ma näen nagu selgelt, kuidas me saaksime siit kasvada kümme korda. Ja, ja noh, eks siis see ei olegi no väga kaugel. Siis

on veel kümme. Oota, kes üldse osanikud on, Comodule'ist, võtame meelde.

Comodule on tõstnud oma eluhea jooksul üks koma kaheksa miljonit eurot, mis on fenomenaalselt vähe, ma arvan, meil on. Saksa inglid, siis üks Ameerika ingel ja siis meil on üks saksa fond, mis ei ole põhimõtteliselt riskikapitali fond, mis on väga sarnane atribuut selle arengufondi investeerimiskehale, mis Eestis kunagi oli.

SmartCapilane. Jah, jah,

et see on sihukene nagu riiklik raha ja.

Aga Eesti inglid?

Eesti inglid on ka jah, vabandust, eesti inglid on ka. Rivo ja Gerri ja. Ja, ja, tuleb,

tuleb meelde.

Härra Kabanov on ka meie väike osanik, kes on nüüd Bolti product owner, ehk CPO.

Sa juba mainisid sõna mikromobility, eks ole, et see on see sektor, kus te toimetate ja, ja osad inimesed ju arvavad, et tegemist on väga sellise uue suure noh, ärisuunaga, eks ole, mille peale. Vaata, et poolkogemata maailmas komistati ja nüüd on siin Volkswagen grupid ja, ja muud sellised saurused ka sinna sisse tulemas ja, ja noh, üks vaade on, et see. Mikromobiilitel on, eks ole, potentsiaali korraldada urbanistika ja linnaliiklus ja inimeste elu üldse ringi ja sellest saab midagi väga suurt, on ju. Teistpidi on võimalik siin täna vaadata, noh, eriti pimedas, natukene jahedas Tallinnas, kus need tõuksid on kokku korjatud, et noh. Mine tea, kas nad siin üldse kevadel tagasi tulevadki ja, ja mine tea, et mis kogu sellest business'ist teistes nagu maailma suurlinnades saab. Et selleks peab nii palju lihtsalt muutuma, et, et need tõuksid hakkaksid suures plaanis asendama autosid või, et see tõuksi selline praegune esimene vaimustus muutuks mingiks väga suureks asjaks. Kuidas sina seda sektori arengut näed?

Tulin siia Tartu stuudiosse jalgrattaga, et oli küll natuke külm, aga sai linn väga kiiresti. Ma tahaksin öelda seda, et minu meelest linnad mõtlevad totaalselt üle. Et räägitakse hästi poolel, et mis peab muutuma ja mis peab tegema ja kuidas peab jalgratta teid looma ja kuidas peab infrastruktuuri muutma ja. Ja siis räägitakse, et jube kole on, et tõukerattad igal pool tänaval vedelevad ja. Mida saaks nagu linn teha, on see, et ta lihtsalt võtaks kaks auto parkimiskohta ja joonistaks need roheliseks ja paneks need tõukerattamärgi peale. Ühe auto parkimiskoha peal saab parkida noh, ütleme umbes viisteist tõukeratast, noh, kümme-viisteist. Et kui see kaks kohta ära, nad on kolmkümmend tõukeratast kohta, ma arvan, Tallinnas ei ole ühtegi kohta. Kus siis ütleme saja meetraadist pargitakse rohkem kui kolmkümmend tõukeratast, et. Kui sa annaksid ühe parkimiskoha, ütleme, Balti jaama kõrvalt ära, siis sul oleks kohe nagu see probleem lahendatud, et nad on vale koha peal. Ja noh, maailma praktika näitab, et inimesed tõesti pargivad neid vastutustundlikult, vähemalt kaheksakümmend protsenti, et kui sul on koht, siis sa paned ta sinna kohta. Ja sellest, et mis peaks nagu muutuma, minu arust olen suurt midagi ei pea muutuma, et linnad võiksid lihtsalt ehitada nagu linnu vastikumaks autodele, et ma ise elan Tallinnas Kalamajas ja. Ja kui ma lähen tõukerattaga vana linna, siis ma saan igatpidi kiiremini, vahet pole, kas on tipptund või ei ole tipptundi. Ja kui on tipptund, ma saan jalgsi kiiremini kui autoga, sest Kalamaja on lihtsalt nii nõmedalt ehitatud, et sealt on nagu kaks kohta, kus sa välja saad sealt linnast, eks. Ja ongi kõik, noh, ei olegi vaja midagi keerulisemaks teha. Et, et kui sa lihtsalt natukene rohkem annad maad inimestele ja tõukeratastele, siis see nagu ja jalgratastele, siis see muutub nagu automaatselt. Et seda ei pea minu meelest nagu üle mõtlema.

Ma olen siin nõus, jah, et ma olen ka Hendrik kindlasti selles paadis, kes ütleb, et need tõuksid tulevad suvel tagasi ja jälle talul käivad ära ja nii edasi, et. Et väikestes linnades nagu Tallinn. Noh, meil ongi see probleem ka, et meil ei ole nagu selles mõttes tsentrumit, et ei ole sellist, ühesõnaga selleks, et oma kõik teenused kättesaadamisel päev, kus vaja on. Üldjuhul sa pead ikkagi liikuma päris nagu, nagu mõnusat distantsi, et ei ole nii, et sul on. Noh, ma ei tea, kolmkümmend pilvelõhku, et ühe keskkoa peal ja kõik teenused on käe j Et aga, aga samas nagu Londonis on, eks. Ehk siis just kas või reisidesse, kui sa tuled nagu võõrane võõrasse linna, on ju, et, et siis super, super teenus.

Ma võin öelda, et need tuled kindlasti Tallinnasse tagasi, sest need mõlemad olid kasumlikud Tallinnas.

Ja ei, ma olen nõus, et nad tulevad, küsimus on nüüd selles skaalas, eks ole, et, et kas Tallinnas noh, et kas, kas sellest mõnesajast tõukerätast saab mõni tuhat ja, ja siis mõnikümmend tuhat või, või see jääbki mõni sada, et, et Taavi-sugustel turistidel oleks hea meel sõita ja, ja Kõlvart ehitab muudkui teid juurde, sellepärast et. No ma kohe ennustan, et, et niipea, kuni, kuni Tallinna linnavalitsus hakkab tõmbama kusagilt mingit autorida kokku ja sinna tõukeratastele ruumi tegema, siis poliitikud loevad põhimõtteliselt hääli, mille, mille nad on põlema pannud.

Põhimõtteliselt olen nõus, aga nagu Tallinna aspektis tõesti, et see tänane linnavõim ei ole nagu paadis, aga noh, ärme mõtleme Tallinnast, et maailmas on paar miljardit inimest veel, et noh, meie jaoks täna ju. Ma ei tea, mis siis oligi, siis kolm-nelisada seda moodulit oli Tallinnas ja ülejäänud sada nelikümmend üheksa tuhat kuussada olid mujal maailmas, et. Et selles mõttes jah, võib-olla vaata suuremat pilti, et täna meil just eelmine nädal alustas siis esimene India rahvusest inimene Tallinna kontorist või noh, ütleme selles mõttes, kes on nagu päriselt Indias ehitanud ise kaks mobiilsusega seotud start-up ja nüüd kolis Eestisse. Ja me oleme umbes kolm aastat käinud India vahet ja tahtnud seal nagu mingil määral jalga ukse vahele saada. Aga seal ei ole nagu, nagu midagi veel väga toimunud. Seda

ei saagi juhtuda, see pole teid.

Ei, aga nüüd juhtus ja kuus kuud tagasi hakkas sihukene paagutamine pihta ja mitte tõukeratastega, vaid nende mopeedidega, kus sa peal istud, noh, Vespa, Vespa tüüpi, eks ole, sõidukid. Aga noh, nagu hindele kohaselt see paugutamine hakkas nii kiiresti peale ja, ja see, see omandamine on nagu nii suur, et, et seal on. Üks tootja Bounce on seal bengaluurus ja neil on ainult kümme tuhat sõidukit ja nad teevad üle saja tuhande sõidu päevas, et noh, et see kasutus on juba kohe nagu nii suur, et kümme, kaksteist sõitu päevas. Noh, mis näitab, et vaata, inimestel ei ole nii palju vahendeid liikumiseks nagu meil. Aga noh, ma arvan, et näiteks India on nagu metsik turg, et seal on ju tohutu õhusaasteprobleem, et inimesed, mis surevad nagu kärpsed. Google pidi see suvi muutma oma õhusaaste seda skaalat, sellepärast et see oli vist kolm kuud kogu aeg üheksa, üheksa, üheksa peale, eks. Indias, et, et noh, et seal on nagu nii palju teisi kohti maailmas, kus, kus on väga-väga suur potentsiaal, et.

Ja sinu plaan on siis nendest teistest kohtadest olla oma kolmekümne protsendilise turuosaga?

Täna oleme igal pool välja arvatud. Ja no ka tulevikus olla. Ei no ladina üheks oleme ka, aga selles mõttes, et noh, me täna näemegi nagu väga selgelt enda jaoks kõige suuremat kasvuturgu Indias. Absoluutselt nagu sada protsenti kõige suurem põnev koht, aga noh, eks seal ei ole nii lihtne kui mujale, et seal peab oma trikke kasutama, aru saama. Väga suured lootused praegu sellel uuel inimesel, kes liitus.

Olgu, me lähme siit teisele pausile ja siis jätkame.

jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa räägivad Kristjan Marustega idufirmast Comodule ja, ja sellest, kuidas väga märkamatult võib tegelikult saada väga suureks, kui sa koos, koos turuga kasvad.

Viimases plokis me tavaliselt räägime ka muredest, et kas Comodule on ka mõned mured?

Ma just kohtusin ühe ägeda tüübiga, kes varem oli olnud Transferwise'ist toote peal ja siis hiljem elanud paar aastat Brasiilias ja seal teinud mingit sihukest start-upide sellist juhendamist. Siis ta vaatas meile otsa, rääkisime mingi aja ja siis ta ütles, et. Teate, et ma olen mitut-sadat start-up'i näinud ja te olete vist täpselt need neljakümne kuni kuuekümne inimese mehed, on ju, siis ma küsisin, et miks. Sest need mehed on alati kõige rohkem näost ära. Ja meil on olnud ka nagu mega raske, ma olen selline viimased aasta-poolteist, sest mis on nagu juhtunud, on see, et noh, käis pauk, tekkis tohutu product market fit, tekkis tohutu vajadus toodet välja saata. Kõik keskendusid sellele. Aga samal ajal kasvas siis ettevõte, ütleme kahekümnelt inimeselt kuuekümnele, et me oleme siin mingi üle, üle neljakümne inimese kasvanud viimase vist mingi kuueteist kuu jooksul. Ja väga selgelt ma ütleksin, et sihukesest neljakümnest läheb see piir, kus sa enam ei saa nii, kui sa nagu said varem. Et sa varem said sellega, et sa lihtsalt tõmbasid rahva käima ja ütlesid, et jookseme, eks, ja sa enam ei saa, et absoluutselt ei saa. Ja eriti, kui sul on nihukesed suurkliendid nagu Uber, et me lugesime kokku, et Uberi poolelt suhtleb meiega nelikümmend seitse erinevat inimest, et meil on üks tüüp, on nagu kliendihaldur. Et sa pead hakkama looma protsesse, eks ole, kvaliteediprotsesse, kliendihaldusprotsesse, kogu see insenertsükkel. Tootearendusprotsessid ja kõik sellised asjad ja no mega raske on, nagu mega raske, et me oleme juba kaks korda muutnud kogu ettevõtte sihukest inseneristruktuuri. Ja mul oli just eile vist Ertiga sealt start-up Wisekasist väike arutelu ja ma ütlesin, et noh, ma nagu täiega tunnen, et sa oled nagu üksi, et. Et kui sa oled, alustad, eks ole, sul on seal prototronid ja kiirendid ja garaažid ja kõik värgid, eks. Ja teisalt mulle tundub, et kui sa nagu väga suur oled, noh okei, öeldakse, et sa olid lonely in the top, aga noh, ikkagi siis, siis sul on juba palju. Sihukeseid seeniortüüpe ja nii edasi, aga mulle tundub, et see tänane hetk on nagu täpselt see koht, kus. Me peame ehitama ettevõtte ülesse, organisatsiooni ülesse ja ma arvan, et kui see tehtud saab, see töö lakkab, noh siis siit edasi näiteks sajani kasvat, ei ole enam nii raske, kui praegu on. Aga samas nagu minna kellelt, küsida, kuidas seda teha ka ei oska, ei ole mingit kohta ka, kuhu minna, et päris raske.

Võib-olla me saaks Taavi käest küsida?

No saaks ja kellepärast ma Tartusse tulin. No Taavi.

Ei, ma arvan, meil on nõuandjad Eesti täis, et selles mõttes samamoodi sa pead leidma oma selle mentor, mentor fit'i siit ülesse, eks ole, et kellele sa, su ärri kõige rohkem sarnaneb. Ehk siis minu jaoks see tegelikult ongi geniaalne, et meil ei ole tegelikult väga palju selliseid tugevaid elektroonikaettevõtteid Eestis. Ja üldse mõni aeg tagasi räägiti elektroonikavari valdkonna surmast, et ma tean, näiteks. Siis tehnikaülikoolis siiralt nagu mõeldi, et kui palju me üldse saame nagu seltsa valdkonda teadusraha panna ja nii edasi, on ju, et, et kas üldse on mõtet nagu illustreerida, et. Et kõik ju tegijad on ainult nagu tarkvara poole peal, on ju. Et mul on suur rõõm, et, et see pilt on tänaseks muutunud.

Ma võib-olla selles mõttes parandaksin, et Eestis elektroonikat toodetakse väga palju, et noh, kogu Lõuna-Eesti suurem tööandja on ENIX, näiteks on elektroonika. Ja Ericsson ja nii edasi, aga jah, tõesti seda elektroonika arendust vahepeal jäi väga nutuseks. Aga noh, kui sa täna vaadad ka nagu nii-öelda start-up maailma, siis noh, mina loeksin, et ütleme Starship, Cleveron ja meie oleme nagu sellised riistvaramehed selles maailmas, et see on nagu väga kihvt. Aga jah, et noh, need probleemid on natuke teistsugused, et. Et ega meil on ju ka serveri probleeme ja siis meil on, eks ole, firmware'i või siis selle embedded tarkvara probleeme ja siis meil on riistvara probleeme ja siis meil on ka mingi plastiku probleeme. Ja ütleme ausalt, et noh, ega need tarkvara probleemid on kõige lihtsamad, sest neid saab update'ida nii, et sa vajutad kaks nuppu ja siis kõik on muudetud, eks, ja kui sul on sada viiskümmend tuhat seadet väljas, on juba palju keerulisem.

Jah, et no me

oleme lennutanud ikka igast asju, igale poole, suuri nagu neid euroaluseid lennukitega ja nii edasi, et. Aga see ei ole võib-olla isegi nii oluline, et pigem me lihtsalt, nagu täna on meil probleeme nihukese üldise ettevõtte sisemise struktuuri loomise ja ehitamisega, et. Ja noh, nagu ma ütlesin, et me ju mängime esimest korda, et selles mõttes ega me ei tea, me nuputame. Küll aga meie ettevõtte struktuur ja kogu see ülesehitus on noh, nagu väga avatud ja me väga arutame kõik koos ja, ja mõtleme, et. Et see ühtepidi viib kõik nagu keerulisemaks, inimestele tundub, et keegi ei tea, mida me teeme, aga ma ise nagu siiralt usun, et see lõpuks annab parima tulemuse, sest kui sa lõpuks midagi kokku lepid, siis see on justkui nagu üheskoos kõik kokku lepitud ja siis me lähme sinnapoole.

Aga mis su plaan on, et nagu selles mõttes, et kas sa kavatsed tõsta raha, et, et seda masinat nii-öelda kiiresti suuremaks teha ja võib-olla rahas, rahaga vähemalt sama oluline on siis see, et, et sa saadki mingisugused mentorid, kes, kellel on oma, oma nahkmängus seal ja, ja tahavad sind aidata selles, mida sa võib-olla ei oska praegu hästi teha. See oleks üks viis võib-olla välja sellest, sellest probleemist.

Ja hästi, hästi lahe küsimus, et tegelikult me oleme täna endiselt sihukeses olukorras, kus meil on veel otsustuse koht, kas me tahame saada ettevõtteks, mis kasvab orgaaniliselt ja on täielikult meie kontrolli all, siis asutajate kontrolli all. Ja lõpuks me ei olegi enam start-up ja ehitame võib-olla eluaeg seda ettevõtet ja pärandame oma poegadele või tütardele. Ja siis teine variant on see, et me kasutame ära seda momenti, et me oleme ainukene kasumilik mikromobility ettevõte ja teised mehed on siin sadu miljoneid tõstnud. Ja lähme ja proovime ka sadu miljoneid tõsta. Et ma ise nagu usun, et täiesti reaalne oleks võib-olla mingi kolmkümmend, viiskümmend miljonit kaasata. Ja siis panna nagu täiesti sõgedalt edasi ja meil ongi sihukesed kaks varianti ja me ei ole ära otsustanud, mis me teha tahame.

Selle eelmise teema lõpetuseks ma tahtsin öelda seda, et kogu selle struktuuri ja selle sisuga ja ei tohi üle pingutada. Et meil omal ajal oli hüüdlause, areneme koos projektiga. Sest täpselt samamoodi sa kunagi ei tea täpselt, millise sagedusega sul hakkavad tellimused sisse tulema või, või, või kus sul nagu tootmises kinni jääb, et sa lihtsalt pead olemagi valmis selles faasis nagu olema väga paindlik.

Ja, ja ma arvan, et me olime ka hästi paindlikult, aga nüüd nagu lihtsalt tundub, et midagi peab nagu ette võtma. Et lõpuks nii-öelda tulekahjude kustutamist tuleb nagu hästi-hästi palju.

Seal on kindlasti üks nõks, on õppida ei ütlema, õigetes kohtades.

Nõus. Absoluutselt nõus.

Mis, mis sa mõtled selle all, Taavi, et kui tuleb uus huber, ütleb, et tehke mulle veel sada toat, et siis Kristjan ütleb ei või, või millal ei.

Täpselt, et sa nagu teed selle valiku, et kas sa oled nagu kvaliteedis ja sisus fookusega või sa oled ma Kokkuvõttes on sul ju ööpäevast kakskümmend neli tundi, on ju, et. Sa pead nagu otsustama ära, et, et jälle ressursiga, mis sul on. Kuhu sa selle fookuse nagu nii-öelda punkti paned, eks, et. Et sa ei saa nagu lihtsalt karmata, et noh, müügimees ainult karmab ette, on ju, ja, ja noh, sina muudkui toodad, on ju.

Ja meil täpselt nii läkski, et kui meil see esimene pauk ära käis, siis ma nagu siiralt uskusin, et me suudame hästi kiiresti kasvada, sest meil on ju allhankepartnerid, kellel on palju liine ja inimesi. Aga ei suutnud ja tegelikult me kaotasime, noh, meil võiks täna olla mitte kolmkümmend, vaid ma arvan kuuskümmend protsenti, et meil. Poolteist aastat tagasi olid peaaegu kõik meie ukse taga ainult pöördeid olnud. Ja siis me nagu lubasimegi üle, aga ma ei lubanud üle nagu teadlikult, ma siiralt uskusin, et me suudamegi palju rohkem teha, kui me suutsime. Ja ei suutnud ja kohe tüübid pettusid ja, ja, ja tekkiski väga palju negatiivset energiat, et ma olen sada protsenti nõus selle, selle ideega jah, et sa. Teinekord lihtsalt ütle ei, et ma ei jõua ja tegem tee kvaliteetselt ja kui sa teed kvaliteetselt ja nad. Ja need, kellel sa ei ütlesid kuskilt mujalt midagi paremat ei leidnud, siis

Mis see turg üldse on, et enne kuidagi natuke libisesime sellest üle, et oled sina ja, ja, ja kes veel täpselt sama asja maailmas teeb?

No põhimõtteliselt nüüd on Particle ilmselt üks Ameerika konkurent meil, et nad just on, nad on kokku kaheksakümmend kaks miljonit tõstnud ja mingi eelmine nädal tõstsid nelikümmend. Aga minu meelest on neil vähem ühikuid kui meil ja nemad kõigepealt ühendasid jakuusisid ja kõike muud, mis vähegi tahtis ühendamist ja siis nad nägid, et ohoo, et. Bird vajab abi ja siis nad müüsid Birdile paar tükki ja nüüd nad proovivad neile teha, et, et see on päris huvitav, et nad nagu tulnud, tulnud siia valdkonda. Ja kõik ülejäänud konkurendid müüvad põhimõtteliselt lihtsalt riistvara, et nad ei tee tegelikult sellist teenuspõhist äri, nagu meie teeme.

Aga mis siin üldse tulemas ongi, et noh, vaata, te vaatate Uberit, on ju, kõigepealt oli sõidujagamisteenus. Taksondus, siis tuli toit ja nii edasi, on ju, et, et mis selle sinu valdkonna nii-öelda selline loomiline, loogiline evolutsioon on, et, et alguses olid tõuksid. Siis tulid mopeedid. Mis edasi?

Noh, tegelikult see on hästi põnev, sest mopeedid olid juba ammu, aga need ei aitnud üldse nagu vedu ja siis nüüd läbi tõukside kõik need mopeedid ka kasvavad, et noh, et see on sama, et kui. Kui sa midagi juba nii-öelda jagad siis sinna peale teha, siis muutub inimestele nagu tavapäraseks, et väga selge on see, et nii ka Uberil on ju nii tõuksid kui rattad, eks ole, tulevad sinna vahele ka mopeedid. Noh, ilmselt see lõpuks saab olema nii, nagu teil Markus Villig siin ka hiljuti rääkis, eks ole, et on see sõidujagamisteenus, on see lühisõiduteenus, ehk siis ütleme tõuks ja siis on sul näiteks sihukene nagu nüüd on Tallinnasse CityBi autorent, et sa saad maal ka ära käia, et eks need kõik asjad nagu võetakse ära. Mis on minu meelest hästi põnev, on see, et tegelikult ma tean, et Uber ei tahtnud ise teha neid tõukse, et nad tegelikult tahtsid minna operaatorite juurde ja lihtsalt panna need enda platvormi, et teha täpselt sama asja, mida nad teevad nende Et see on, inimene sõidab ja nad põhimõtteliselt ainult vahendavad ja nüüd kogu aeg räägida, see on vahendust teinud, võtame kümme protsenti vahelt ära. Ja nad tegelikult tahtsid teha sedasama asja ka tõukekatega, aga lihtsalt ükski operaator ei, ei, ei teinud endaga koostööd, nad ütlesid, kuule, minge ära, et minust saab uus hüper, eks. Et ma väga põnevalt jälgin nüüd seda, et kas needsamad platvormiomanikud jäävadki omama neid tõukekaid ja nendega opereerima. Või kui kiiresti juhtub see, et sul on võib-olla nagu taustal mingid opereerivad ettevõtted, kes on noh, keskendunud ainult siis sellele efektiivsusele ja see bränd tegelt tuleb sellelt platvormilt peale.

Aga ma ütlen täitsa muud valdkonnad, no ma ei tea, saunad, kerised, nii edasi, et. Et siin sellist nagu flip, et noh, nagu ei ole, et sama moodul ju tegelikult sobib igale

poole. Meil sobib, aga ma ütlen tõesti, et. Et tuleb osata ei öelda ja sellepärast me oleme kõigele, mis ei ole sõidet seotud sõidukitega öelnud ei, et, et me oleme ka selles mõttes hoiame kindlalt fookust, et sõidukid, mis on väiksemad kui autod, et.

Pluss, ma arvan, nende saunadega on võib-olla see probleem, et seal on vähem selliseid väga rahvusvahelisi kliente.

Sest see mees, kes tegi David Beckamile sauna, ma olen ta ka istunud mitu tundi ja siis ta tahab selle sauna panna netti ja siis ta tahab nii, et sa saad üle maailma eri kohtades äpist teha selle tema sauna lahti ja käia samas saunas, ükskõik kus sa oled. Aga see on lihtsalt nagu, ta teeb sellise nagu moodulsauna, et siis igaüks saab selle osta ja siis niimoodi nagu läbi äpi välja rentida. Jumala lahe mõte, aga lihtsalt noh, ma arvan, et see maht on nagu teistsugune. Et põhimõtteliselt see turg on Soome ja Eesti.

No praeguse novembri ilma, novembri ilmale igati kohaselt jõudsime me saate lõpuks ikkagi välja saunani. Ja, ja võib-olla ongi aeg siis, kuna on laupäev, et minna laupäeva õhtust sauna võtma ja vaadata seal ringi selle pilguga, et mida kõike saaks neti ühendada. Ja kui saunal on rattad all, siis võib-olla Kristjan ja Comodule on ka huvitatud selle neti panemisest, muidu ei ole. Aga aitäh sulle, Kristjan, meile külla tulemast, soovime Comodule'ile edu ja ma tänan ka kõiki kuulajaid ning nagu ikka, kohtume nädala pärast.