Kuidas tüdrukute robootikakool popiks sai

Restarti saade on taas eetris, ilusat laupäeva kõigile kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ning seekord oleme me kogunenud siia stuudiosse, et rääkida tüdrukute tehnoloogiaharidusest.

No Eesti haridussüsteemis on ju pikalt olnud niimoodi, et noh, et kaste me võime osta ise ka, on ju, aga et noh, need jäävad nurka seisma, et lihtsalt keegi ei oska nendega midagi peale hakata, keegi ei oska õpetada, kuidas see korraldatud on?

Restart jätkub ja me räägime täna tüdrukute tehnoloogiaharidusest ja sa jätsid täiesti sellise tõelise cliffhanger'iga selle, selle pooleli, et inimesed istusid praegu, närisid küüsi, et kas saab juba teada? No ühesõnaga.

üle, ulatus on juba üle riigi. Väga hea, aga ma arvan, me võime teha siia teise pausi ja siis rääkida selle, kogu selle asja tulevikuplaanidest. Restart jätkub ja räägime siis tüdrukute, aga sulgudes natuke ka poiste võimalikust tehnoloogiaharidusest. Kuhu edasi jälle sellega? Teil on, nüüd on algamas, eks ole, uus.

Kas see huviharidus, noh, ei tea, kas, kas see ongi nagu teie arvates mingi tuleviku huvihariduse mudel või, et me ei istu ja ei vingu, et ma ei tea, riik ei tee ja linn ei tee ja ei ole robootikaõpetajat ja. Ei ole, ma ei tea, ei ole kosmonautikaõpetajat ja vaid, et tulebki inimestel ise teha või? Kas see on, kas see on normaalne, sa tunned või te tunnete?

Seda meelt, olles nüüd neli aastat üritanud MTÜ-na nii-öelda pakkuda seda alternatiivi riiklikule haridussüsteemile, jõudnud sinna, et tegelikult selleks, et saada just seda, mida sa siin küsid, David piinatas, et kuidas siis skaleerida seda, et tegelikult ikkagi võti on selles koolis. Mis meil on ju nagunii, et seesama, et need majad on olemas, seal on tohutult vahendeid seadmeid, et, et paljudes kohtades neid ei kasutata, et ikkagi inimesed on need, mis, kuhu me peame rohkem investeerima ja jõudma sinna, et need huvitavad asjad jõuavad ka kooliprogrammi. Et tegelikult see on see väljakutse koht, et ma arvan. Et see on nüüd ka meil siin nihuke tiigrihüpe kaks punkt null või ma ei tea, kolm punkt null juba, et, et see praegu tuleb lihtsalt erasektorisse, see initsiatiiv ja ma arvan, et ta jõuab tagasi koolidesse. Et see eesmärk

Aga, aga see sisuline ettevalmistus, kas teil on vaja inimesi, kellel on vastav haridus, et ta üldse suudab õpetada seal midagi või?

No mina olen hea näide, ajakirjandus ja antropoloogia haridusega on võimalik läbi viia tehnoloogia ringi ja ma arvan, et noh. Me tegelikult oli ka, meil oli kolm nii-öelda põhijuhendajat, kes kõik on sarnase taustaga ja siis käis meil neid abijõude seal vastavalt tunnile. Ma arvan, et me saime väga hästi hakkama, et selles mõttes olime täiesti paraja ettevalmistusega, et me vaatasime need juhendid eelnevalt läbi, lugesime tutorialid läbi. Ja see oli põhimõtteliselt see ettevalmistus, et võib-olla me oleks võinud ise natuke rohkem uurida, et nad seesama, kuidas tekib heli, et võib-olla oleks võinud ennast rohkem kurssi viia, aga noh, jälle, kui sa teed vabatahtlikult seda, siis tegelikult sul ei ole seda aega.