Kuidas Ahti Heinla Starshipis roboteid arendab

Ta on ühest küljest suurest seesama, teisest küljest on ikka suurusjärgu võrra erinev, et, et kui, kui, kui mõelda näiteks, et kui palju. Kulub kapitali selle jaoks, et me ootame, istutame, istume siin maas näiteks kolmekesi siin stuudios ja otsustame, et oma isesõitvad autot hakata nagu Eestis ehitama nullist näiteks, eks ole. Ja noh, umbes niimoodi täpselt samamoodi toimus, eks ole, asi Waymos ja, ja, ja Cruises ja nii edasi, et istusid mingi paar inimest maas ja mõtlesid, hakkame tegema, eks ole. Kui palju sellest kulub inimesi ja kui palju tuleb, kulub kapitali, et. Seal tegelikult avalikku infot on, on väga vähe tegelikult nende asjade kohta, aga, aga selline üldine ütleme, kui hakka vaatame, ütleme ühe numbri, siis, siis ma usun, praegune. Ma arvan, et on õige öelda, et umbes kolm miljardit on umbes selline investeering, mis on vaja selle jaoks, et teha isesõitvat auto, umbes nii palju, nii-öelda. Noh, suurusjärgus umbes nii palju, kui on see, mida on nagu kulutanud või kulutavad nagu siis Apple, Apple rohkemgi, neil oli mingi.

Just ja see on, ja ongi niimoodi, et seal opereeritakse miljarditega ja, ja, ja mis opereeritakse miljarditega lõpuks, see raha läheb ikkagi inimeste palkadeks. Lõpuks on vaja tuhandeid inimesi, hästi palju on vaja testida. Igavesti kõiki neid testimisi peab kogu aeg inimesed juues vaatama, sellepärast et kui see testimisel läheb midagi valesti. Noh, siis juhtub nii nagu, nagu siin ükskord Uberiga juhtus, et keegi inimene saab surma ja see on, see on väga paha. Ja, ja, ja samal ajal see auto liigub kiiresti, nagu ta peab olema piltlikult öeldes üheksakümmend üheksa koma üheksa, üheksa, üheksa, üheksa, ma ei tea, mitu üheksat nagu töökindel, eks ole. Vigade hind on väga kallis, auto tootmine ise on ka nagu väga kallis. Kuna ta liigub kiiresti, siis kõik tema andurid peavad nägema väga kaugele, nagu sadadesse meetritesse ja nad peavad jõle töökindlalt nägema nagu sadadesse meetritesse ka siis, kui on ilm väga halb, eks ole. Samuti on see, et kui sul on isesõitev auto, siis noh, ma võtan seda isesõitev auto ja ma tahan liikuda, tahan sõita kuskile ma ei tea kuhu, Lätti näiteks, eks ole, järelikult see auto peab suutma sõitma nii Eestis kui Lätis, eks ole. Aga meil on probleem tunduvalt lihtsam, meil on, me liigume palju aeglasemalt, meil roboteid liigub aeglasemalt. Vigade hind on väike, et mingi kokkupõrge, siis noh, ilmselt ikka inimene nagu surma ei saa. Inimene ei saa sinikatki, mitte tüüpiliselt, et ja. Ja, ja samal ajal on see, et, et, et aga ei ole niimoodi, et tellid meie robotiga Lätti, teenid, tellid selle, selle, selle piima, et noh, et see opereerib ka ainult seal, kus, kus, kus me ütleme, et ta opereerib. Ja see on ka põhjus, miks meie oleme selle tehnoloogia valmis saanud, noh, piltlikult ühes neljakümne miljonini investeeringuga, mitte kolme miljardi investeeringuga. Selles mõttes see on ikkagi suurusjärkudes erinev asi ja see oli täiesti teadlik samm viis aastat tagasi, siis minu ja mu kaasasutaja Jaanus Friisi poolt, et. Et iseseisvalt autot me ei tee kapitali kättesaadavuse tõttu, et, et ainult Silicon Valley ja Hiina on, on pigem need kohad ja no võib-olla Saksamaa on need kohad, kus, kus autotööstuselt saab tõsta, tõsta miljard raha või rohkem. Et me peame tegema midagi, mis nõuab palju vähem investeeringut. Ja, ja kõnnitella sõitev robot on selline, mis on kuidas öelda, et paljude teiste inimeste selline noh, blind spot või see, mida koht, mida nad ei vaata. Ameerikas ei vaadata seda sellepärast, et keegi ei kasuta kõnniteid. Noh, teame küll neid nalju, et, et kui kõnnid tükk aega muidu kõnniteed, siis vastu tuleb politseinik ja küsib, et mida sa siin teed, et mis sa imelikult käikud siin. Noh, loomulikult see päris nii ei ole ja on Ameerikas ka palju kohti, kus kasutatakse kõnniteed palju, aga, aga, aga ikkagi oma, oma iva selles on.