Kuidas Poolast ja Valgevenest arendajaid tuua?

Praktika näitab, et, et see vajadus on seinast seina, meil on suurem osa kliente, need, kellel on vaja oma tootearenduseks meeskonda, täiendavat tööjõudu. Sul on oma raamatukene või tarkvara, sul on kolmkümmend inimest töötab, investor tuleb sisse, ütleb, et ole hea, nüüd kasva kolm korda kiiremini. Kolm korda suuremaks, aga kuskilt turu pealt võtta ei ole, siis, siis luuakse oma nii-öelda arendust, täiendavad arendustiimid, näiteks Poola. Või siis samamoodi on, on kliendid, kellel on vaja oma mobiilipanka aut teha ja võetakse rahvusvahelist pakkumist, et, et need tooted on seinast seina. See kohapeal viibimisega, sellega on nagu see asi, et näiteks turg peab paika, loomulikult, kui sa saad kõrvalmajast odava hinna eest hästi kiiresti palju arendajaid, siis palun võta. Aga turg ütleb seda, et ei saa. Ei ole lihtsalt võimalik. Ja siis, mis see parem variant on, et nii irooniline, kui see ei ole, siis kaugtöö töötab hästi siis, kui seda teha võimalikult lähedalt ja palju face-to-face time'e on ikkagi vaja. Ehk siis ka meie tiimid, praktiliselt iga kuu kohtuvad füüsiliselt. Et, et sellel on õigused, et kui sa samas ruumis oled, sa nädal aega koos töötad, see efektiivsus tõuseb oluliselt palju. Mida siis on jällegi noh, väga raske Kagu-Aasia või Aasia arendajatega saavutada, seda koostööd.

No jah, et peamine motivatsioon, miks üldse nagu väljast võtta, on kas see, et kas sa ei leia seda arendajat piisavalt kiiresti, kas nad on liiga kallid või sa ei saa selle raha eest koha pealt head kvaliteeti. Et ikkagi Põhja-Euroopa ja Eesti mure on see, et, et ei ole võimalik inimesi saada ja osade ettevõtjate jaoks ka tööjõukulud lähevad liiga suureks. Ja nüüd on küsimus, et kuidas sa siis, kui palju, mis see tiim on, et ühe inimest, üks inimest, nii-öelda ühe inimese võtmine kusagilt Poolast või, või Valgevenest. Selle jaoks sa pead ikkagi oma ettevõtte valmiduse looma, mingid kommunikatsioonid ja struktuurid natuke teistmoodi, nii et sellel väga nagu sellist kuluefektiivsust ei tule. Aga, aga samas kolmest juba ülespoole on, on see efektiivsus päris hea.

Restart jätkub ja me räägime täna IT-tööjõust nii Eestis kui, kui teistes riikides.

Jah. Kogu Euroopa sisu ajades. Ja noh, teiselt poolt me näeme seda, et, et kogu Euroopa siis ütleme, need outsource'ing maad või kus siis arendajad võtta on, et ka nendes on buum. Ikkagi tööjõukulud kasvavad keskmiselt üheksa kuni kolmteist prossa aastas. Rumeenia tegime aastaga ju suurema tõusu, sest et. Kui, kui kohad on kuumad, siis tihti suured, igas maas on ikkagi väga palju suuri tegijaid. Kui Inter või Facebook teeb mõne, mõnda linna oma, oma kontori, siis ta võtab sealt tuhat kond arendajat ja sellega on see tuulik sellelegi väga, väga suuresti muutunud.

ka väiksematel, ütleme siis viiskümmend kuni sada inimest, arendusettevõtted Eestis tunnevad huvi oma arenduskeskuste loomisega või, või püsipartnerite leidmisega siis Kesk-Euroopa riikides. Et sul olekski nii-öelda oma seda tööjõu nõudluse volatiivsust võimalik parandada. Noh, kui, kui tellimusi on rohkem, kui suudad ära teha, siis ei tahaks ju raha laua peale jätta.

Et ma lihtsalt, muidu võiks mõelda, et kui Eesti juba ka nagu hopsti, meil on tööjõupuudus väga suur, nagu me teame. Kuhugi sinna Rootsi-Soome tasemele, et noh, et siis äkki see tööjõupuuduse probleem hakkab ennast ise nagu lahendama, et. Et kas Eesti nendel tarkvara hopstidel on, on see müügivõimekus olemas, et, et tundi ka sellise hinnaga müüa välja?