@ RESTART // 2019.05.11
geenius_restart_0828.mp3
KUUPÄEV
2019-05-11
PIKKUS
45m 14s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Restart/Ettemõte saates arutatakse sotsiaalmeedia, eriti Facebooki, mõju demokraatiale ja ühiskonnale koos sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenbergiga. Käsitletakse valeinfo levikut, manipuleerimise mehhanisme ja platvormide vastutust. Jutuks tuleb ka inseneride ja sotsiaalteadlaste koostöö olulisus ning usalduskriis kaasaegses ühiskonnas.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas Eesti sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg, kes annab teaduslikult põhjendatud vaate küsimusele, miks ja kuidas Facebook ning teised sotsiaalmeediateenused meie demokraatlikule ühiskonnale halvasti mõjuvad. Mis on selle nähtuse alged ja juured? Kas need teenused ise on halvad või kasutavad halvad inimesed neid lihtsalt ära? Millised on selle tagajärjed? Kas ja mida me saaksime praegu üldse ette võtta, et olukorda muuta? Kas sotsiaalmeedia tõmbab lõpuks endaga alla terve ühiskonna? Kas trollidega on mõtet minna faktipõhiselt vaidlema või aitaks miski muu? Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Kui palju sulle sotsiaalse teadlasena tundub või muidu, kui palju sul on nüüd okas hinges seetõttu, et, et, et noh, ütleme reaalteadlased, insenerid, arvutiteadlased. Nad tihtipeale suhtuvad sotsiaalteadustesse sellise kerge üleolekuga, et noh, te ei ole ju mingi teadus ja mis te siin ütlesite, te lihtsalt kulutate raha ja toodate mingit sooja õhku. Aga et, et tegelikult palju sellest probleemist on noh, tulenenud just sellest, et nad on olnud reaalteadlased, nad on teinud oma inseneritööd ja nad on teinud seda väga hästi. Aga et neil ei ole noh, mitte mingisugust erilist arusaama sellest, et mis on ühiskond ja, ja mis see sotsiaalsfäär üldse on ja. Et kuidas nende need inseneriteod reaalselt mõjutavad ühiskondi, mis on ju sotsiaalteaduse küsimused. Kas sulle ei tundu, et halloo, et te oleks võinud kümme aastat tagasi meie käest seda küsida?
Mulle tundub küll, aga mul ei ole nagu mingit otsest okast hinges sellepärast, sest et mind kasvatati sotsioloogiks pärast seda, mis olid nii-öelda need paradigma sõjad sotsioloogia siseselt, ehk et nagu. Jube sellise teadmisega, et, et sellised vastuolud nagu alati on. Mis on minu jaoks lootusrikas, on see, et ma töötasin põgusalt, mul oli võimalus töötada Microsoft Researchis. Teaduspraktikandina, kui ma tegin alles oma doktori. See
Aga see lähebki nii absurdseks, et, et noh, mina. Olles ka ise noh, sotsiaalala lõpetanud ülikoolis ja mitte, mitte inseneeria, siis aga mina ei kujuta ausalt öeldes päris täpselt ette, et kuidas need kaks, kaks distsipliini saaks nagu nüüd rõõmsasse abiellu panna, et noh, kuidas me koostame mingisuguse masina, mingi algoritmi, ma ei tea, noh, mingid. Reaalteadusliku lähenemise, mis, mis hakkab, mis saab aru inimeste mõtetest ja allhoovustest ja kogu sellest kultuurikontekstist, mida me oleme siin tuhandeid aastaid ehitanud, mis. No alates, nagu sa ütlesid, kõik need teemad on ju pluss sellest, et noh, mis on nali, mis on sarkasm. Mis on sobiv, mis ei ole, minu meelest ei ole võimalik, mina küll ei usu, et oleks võimalik koostada mingi arvuti, mis, mis ütleks, et vot see on hea, see on halb.