@ RESTART // 2019.04.20
geenius_restart_0825.mp3
KUUPÄEV
2019-04-20
PIKKUS
43m 51s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse 2019. aasta küberohtude muutumise üle, kus traditsiooniline lunavara on asendumas peenemate meetoditega nagu krüptokaevandamine ja sotsiaalne manipuleerimine. Külaline Taavi Talve selgitab, kuidas ettevõtted ja eraisikud saavad end paremini kaitsta ning rõhutab inimfaktori ja teadlikkuse olulisust turvalisuse tagamisel.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eelmisel aastal Eestiski palju pahandust teinud krüptolunavara levik on languses, aga selle asemele on tulnud uued enam levivad ohud, näiteks arvutitesse krüptovaluutade kaevandamiseks mõeldud programmide sokutamine. Millised on 2019. aasta enamlevinud küberohud ja kuidas ettevõtted end nende eest kaitsta saavad? Stuudios on Telia Eesti IT-teenuste juht Taavi Talve. Saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee .
Ja loomulikult ja, ja kui me räägime täna ka näiteks küberturvalisusest, siis noh, nii-öelda teadlikult küberturvalisusega tegelevad väga suured ettevõtted või, või. Kes on nagu teadvustanud, et sellel on kas, kas nende kuvandile või, või nende klientidele või, või, või töötajatele, partneritele mingisugune mõju. Noh, võtame näiteks eelmise aasta või oli ülemisel aastal, kus oli Peetja lunavararünnak, eks ole, Ukrainast, kus tegelikult peaaegu terve riigi logistikasüsteem tõmmati maha. Ja, ja tegelikult see, see rünnak ei olnud üldse mitte logistikaettevõtete vastu, vaid tegelikult rünnati sedasama tarkvara uuenduste ettevõtet. Ja nende nii-öelda uuenduse, uuenduste serverisse pandi lunavara, mis siis ametliku uuenduse kõigile peale lasti. Ja, ja, ja tegelikult. Noh, kui me vaatame seda, et, et need, need ründefektorid on, on, on, on väga, väga erinevad ja, ja, ja tegelikult, kuidas öelda. Neid, neid auke on täna väga palju, siis, siis selge on see, et isegi kui ettevõttes ei ole seda, seda keskset nii-öelda lahendust, siis, siis turvalisuses ei saa toimetada. Nii-öelda lootuse peale, et, et meil on väga palju ettevõtteid, kelle IT- või küberstrateegia on lootus, et, et nad aktiivselt ootavad, et midagi juhtuks. Ja loodavad, et, et seda ei, seda ei tohiks olla, et turvalisus saab olla ainult teadlik otsus ja, ja see ei tähenda seda, et, et me peame nüüd kõik asjad tegema ja meil peab olema ka meteoriidikindlustused. Et, et meil on ka ettevõtteid, väga suuri ettevõtteid, kes teatud küberiskide osas ütlevad, et meil on see risk maandada kuidagi teistmoodi, me ei osta siia mingit lahendust või me ei ehita siia mingit lahendust ja see on meie teadlik otsus, et me seda ei tee. Sest noh, turvalisus ei ole küsimus ainult selles, mida sa teed, vaid ka, mida sa ei tee ja sa pead täpselt teadma, miks sa midagi ei tee, et kui sa oled otsustanud, et sinu ettevõttes ei ole eraldi IT osakonda, sul ei ole keskselt lahendatud asju. Siis see peab olema teadlik otsus. Et sa seda millegipärast ei tee ja sa pead arvestama lihtsalt, et seal on mingid riskid ja sa pead teadvustama endale, et ahah, näed, siin on mingisugused riskid, ma neid ei maanda ja ma ei tee oma neid keskseid lahendusi.