Elupõline häkker Andrus Aaslaid

Kas ka sina oled nende seitsmekümne seitsme protsendi hulgas, kes pole oma tööga rahul? CV.tee aitab sind. Suur töökuulutuste buum on jälle alanud ja nüüd on õige hetk end CV.tee keskkonnas nähtavaks teha. Aktiveeri oma CV, luba parimatel tööandjatel end üles leida ja tee tööd, mis sulle päriselt meeldib. CV.tee, tööportaal targale inimesele.

Head tervist, alati kuulajad, laupäev on jälle käes ja saatejuht Hendrik Roonemaa on organiseerinud stuudiosse järjekordse külalise. Ja nagu ikka sel hooajal, siis ka see on külaline, kellel minu arvates on, on mida rääkida, on, on kogemusi hõlma vahel ja, ja ma loodan, et see juht saab olema huvitav, Andrus Aaslaid, tere. Tere. Sa oled raadios ja, ja võib-olla ma mõtlesin, et alustaks nagu raadiost, et sa ise ka väikest viisi nagu raadio tegija, et kui ma sinu nime Google'isse panen. Siis tuleb sealt välja raadiojaamu UVB seitsekümmend kuus, millega sa oled isegi olnud Wired, siis Wired on sinust loo kirjutanud, et näed. Selline hull opereerib sellist raadiojaama, et mis, mis asi see on?

Noh, see on hea näide sellest, et inimene ei saa kuulsaks mitte tingimata sellel moel, mida ta arvab, et ta on maailmale nagu jälje jätnud, vaid, vaid ühel hetkel see jälg kuidagi tekib, et. Mul oli pikka aega oma töömasinas selline väikene new sticker, mis korra, väikselt viisis scroll'is seal all taskbar'i juures ekraanil ja kogu aeg näitas mulle minu erinevatest kanalitest uudiseid. Ja siis, kui ma midagi tegin, siis ma vaatasin seda ekraani vaikselt ja, ja ühel hetkel vaikselt driftis sealt mööda selline uudis, et raadiojaam UWB seitsekümmend kuus on jäänud vait. Ja see oli slash doti uudis.

Tundus tähtis või?

Ja kuna ma ei teadnud nagu, mis asi on raadiojaam UWB seitsekümmend kuus ja kuna ma ka ei teadnud, et mille pärast on oluline, et ta järsku vaikinud on, siis ma läksin, vaatasin seda uudist. Ja uudis tuleb välja siis, et Venemaal on selline kuulus raadiojaamne kuvepilase seitsekümmend kuus, mis on saatnud ühte prääksu eetrisse juba kaheksakümnendate varasest algusest. Ja teinud seda nagu siis põhimõtteliselt kolmkümmend aastat järjest. Ja jäänud nüüd vait ja kuna midagi nii olulist, mis on kolmkümmend aastat järjest nagu tegutsenud, ei saa ometi niisama vait jääda, siis see tähendab seda, et järelikult on midagi hirmsat juhtumas, suurem sõda või tuumarakeetide lend või mida iganes. Ja et kõik maailma sellised fooliummütsidega inimesed on sattunud hirmsasti ärevusse ja, ja nüüd kõik on mures. Aga mul oli just parasjagu sellel hetkel selline raadiomotööri kihk peale tulnud ja võtsin oma värskelt eBay-st ostetud raadio ja panin sellele hääled sisse ja enne imeta oli täitsa olemas mingi praegsel sellel sagedusel, et see oli siis neli tuhat kuussada kakskümmend viis kilohertsi. Ja noh, põhimõtteliselt tuleb sealt sihukest. Aga

sellist regulaarselt praeksumist?

Sellist regulaarselt praeksumist, vot umbes samasugust ja eriti palju mitte midagi muud. Ja, ja siis hakkas nagu vaikselt selguma, et tundub, et suur osa sellest furoorist, et ta on vait jäänud, ei ole mitte sellest, et ta tõepoolest vahepeal vait oli, aga sellepärast, et lihtsalt ameeriklased ei kuulnud teda. Sest ta ei levinud sinnakanti. Ja mina mõtlesin, et teeks inimestel nagu elu lihtsamaks, et teeks sihukese väikse internetiraadiojaama, kus lihtsalt ei olekski mitte midagi muud, kui võta alt ühelt sageduselt vastu ja laseb Southcasti välja. Ja ostsin endale siis mingisuguse kahekümne slotilise Southcasti mingisuguse raadio kuskil Inglismaal ja. Ja panin selle oma kodumasina külge ja, ja tegin siis mingi paar avaldust kuskile. Foleyumütsidega inimeste grupi, et, et näete, et reaalajas ja stream ja. Panin, panin käima, jah. Panin käima ja. Nii. Ja siis see asi nagu keris sellist noh, suhteliselt eepiliste mõõtmeteni kuni sinnamaani välja, et, et ühel hetkel. Ühel hetkel vist maksimumarv, mida ma korraga olen näinud kuulajaid peale, oli üle kahe tuhande. Ja Webisite'i külastatavuses vist kõige suuremad numbrid olid üle neljakümne tuhande unikaalse hiti nagu päevas, et, et see oli ikkagi nagu noh. Sihuke rokkstaari business ja, ja, ja noh, siis sellel nagu hetkel. Ka Vaierd meil arvas, et kuna tegemist on sihukese müstilise ja salapärase asjaga, et nad võiksid sellest kirjutada ja, ja siis nad tulid ja tegid. Tegid artikli, noh, mitte siis otseselt ainult minust, aga sellest ka, kuidas üldse sellised numbrijaamad. Tekivad, see oli tegelikult nagu hästi lahe selline saaga selles suhtes, et tekkis mingi täiesti uus põlvkond, nii-öelda raadioamatööre, kes tegutsesid internetis. Nad lõid omaette veebikeskkonna nimega Priomm, mingi VRC kanalites oli mitukümmend inimest kogu aeg peal, kes analüüsisid signaale ja-ja sellest tekkis väga sihukene soe ja kift, kift community, kes tegelikult minu meelest vist siiamaani tegutseb.

Aga mis jaam see nüüd ikkagi on siis, mida sa siiamaani, ma saan aru, paiskad internetti?

Nojah, see asi ka nüüd kaheksa aastat või üheksa aastat hiljem siiamaani kõnab nime, temporari, internet, repeater, aga. Raadiojaam kolis vahepeal, selle kolimise käigus, kuna noh, ilmselgelt olid Vene luureallikad teinud kindlaks, et seda relateakse, siis. Siis nad käitusid igati nagu rokkstaarid, nad lasid sealt muusikat meile vahepeal. Noh, igati oli näha, et see raadiojaam teab, et teda jälgitakse inimeste poolt.

Aga see on mingi Vene sõjaväe mingi asi, mis, mis on mitukümmend aastat praeksunud.

Selle kõige jooksul ei ole venelased kordagi ametlikult konfirminud ei tema olemasolu ega ka seda, milleks ta hea on. Aga noh, arvestades, et teda on nelikümmend aastat üleval hoitud, siis see tähendab seda, et siin on läinud juba elektrit nagu mitme miljoni dollari eest, et põhimõtteliselt üle kõikide võimude, üle kõikide. Igasuguste riigipöörete ja katsete ja, ja, ja korravahetuste on keegi pidanud vajalikuks seda püsti hoida. Noh, ütleme selline juhtiv teooria on ikkagi see, et ta on ühtepidi, ta on nagu mitmeotstarbeline majakas, et temaga tehakse atmosfääri uuringuid, et saaks teada, kuidas signaalid levivad. Kuna neid jaamu on mitu, siis ta tundub olevat ka mingi sünkroniseerimise äri. Ja teda kasutatakse aeg-ajalt teadete edastamiseks kodeeritult, mis tähendab seda, et ta tegelikult töötab ka selles mõttes nagu markerina, et vaata, kui sa kuskil lühilainel tahad tegutseda, siis on oht, et Hiina raadiojaamad tulevad sinu sagedusele, eks ole, et. Et selleks, et seda sagedust enda käes hoida, sa peadki kogu aeg otseses mõttes sealt mingit sodi välja ajama, et, et tal on ilmselt nagu rohkem kui üks selline.

Aga sa nüüd kodeeritud teated tulevad siis praeksude vahel kuidagi mingisuguse mulina.

Praeksud jäävad värka ja siis ühel hetkel hakkab keegi sellise venekeelse monotoonse häälega lugema sealt numbreid.

Aa, lausa niimoodi, jah,

aa, okei. Ta on selles mõttes klassikaline selline number station, et veel hetkel tehakse sealt mingi saade. Mingite koodidega, mis on ainult nende vastuvõtjatele mõistetavad, sellepärast et kellel seda raamatut ei ole, kust neid koode otsida selle jaoks, siis noh. See on selline asi, mida krüptograafiliselt välja ei mõtle, eks ole, et, et, et. Et kui sul seda codebook'ki ei ole, siis, siis. Siis sa

ka ei tea, mis see kolm, neli, viis, seitse tähendab, on ju, jaa. No vot, aga see, minu meelest see raadio on kuidagi iseloomustab hästi, et. Sinu nagu tegevust või, et ma olen, tunnen sind ju ammu ja, ja sa oled minu jaoks selline nagu resident häkker või selline nagu noh, hardware'i häkker, selles mõttes, et kui mul oleks vaja ükskõik. No ma ei tea, satelliiti teha või elektripistikut parandada, on ju, ja kõik, mis sinna vahele jääb või mõelda välja mingisugune robot, mis pannkooki ümber pöörab, et Ütleks, et kuule, Andrus, et kas me võiksime sellise asja teha ja, ja neid projekte ja töökohti sul on ju, ma arvan, kümnete kaupa saab elus nagu kokku lugeda.

Nojah, vaata noh, eks ta natukene, selle, selle kohta on nagu hea näide, et noh, kui sa toodad elektroonikat või sa teed inimestele elektroonikat, sul on tihtipeale vaja nagu trükplaate toota, see tähendab neid siis, kuhu peale kõik need komponendid paigutatakse ja mis siis pärast, lastakse elektri sisse ja siis teeb midagi. Ja, ja siis üks trükkplaaditootja, tervitame siis kommertsiaalset Algteki ka, eks ole, keiles. Et trükkplaaditootja ühel hetkel kurtis, et, et, et need asjad on alati nii keerulised ja need asjad alati nagu tulevad viimasel minutil ja alati on nendega mingisugune paanika, et noh, et, et kuidas mulle alati sihukesed kliendid sattuvad, eks ole, ja noh. Ja siis ma vastasin talle, et noh, et, et vaata, et kui sa oled nagu südame kirurg, et siis on suur oht, et su juurde satuvad südamehaiged inimesed, et. Et, et sellele, noh, inseneri ja elektrooniku kutsega ja kui sa oled selline laia profiiliga ja peded inimene, kes nagu põhimõtteliselt teeb selle asja nagu algusest lõpuni valmis, et siis. Siis noh, seal nagu käed rüppe ei vaju, et alati on keegi, kellel on mingisugune idee millestki midagi teha ja, ja kuhu on vaja siis toota midagi, mis sellele asjale nagu hinge annaks, et eks ma. Tegelikult sõltumata kõikidest oma sellistest karjäärihüpetest, noh, olengi elanud sihukest kahest elu kogu aeg, et üks pool minust ongi olnud kogu aeg selline hardcore insener. Ja siis tihtipeale siis paralleelselt sellele ma olen hoidnud siis mingit nomenklatuurset töökohta, mis seisneb siis rääkimises ja kätega vehkimises, et, et tänu sellele maailma niimoodi paralleelselt kogu aeg kahest suunast.

Aga sul kuur on, kus on tuhandete kaupa müstilisi pisikesi vidinaid kuskil karpides?

Mul on kelder, kus on tuhandete kaupa pisikesi vidinaid karpides ja kuhu ma ise enam hästi sisse ei taha maksuda.

Millega sa seal praegu tegeled, näiteks?

Praegu ma olin sunnitud keldri vahetama angaari vastu. Et on

mingi suurem projekt.

Asjad on läinud nii suureks, et ei mahu enam keldrisse ära, et näiteks praegu, millega me ennast lõbustame, sa siin mainisid enne satelliite, eks ole, et praegu ma lõbustangi ennast satelliidiga, et meil on. Mektory ja TalTechi ühissatelliit siin suvepaiku lendamas. Ja, ja mina juhtumisi siis sattusin selle satelliidi maajaama eest vastutama, ehk siis hetkel. Valmib meil satelliidi taldriku pööraja, kuna see satelliit oleks selline natukene eriline, et tema side toimub pisut kõrgemal sagedustel, kui nendel CubeSatidel tavaks on, et siis ei saa teda sellise televisiooni antenni väljanägemisega jagiga ainult vastu võtta. Vaid üks tema sidekanalitest töötab kümne gigahertsi peal, mis tähendab, et tema vastuvõtmiseks on vaja sihukest noh, klassikalist satelliiditaldrikut. Kuna võimsused on väikesed, siis klassikaline satelliiditaldrik peab olema viis meetrit suur. Ja kuna satelliit, mis on siis TalTechi poolt või Mektori poolt ühistööna tehtud, on selline. Noh, ta ei ole geostatsionaarne, ta ei ole paigal, eks ole, siis me peame selle viiemeetrise taldrikuga suutma ringi vehkida, selleks, et seda satelliiti nagu ülelennul jälgida, mis tähendas seda, et viiemeetrisele taldrikule oli vaja teha jalg. Mis pööraks seda viie meetrist taldrikut igas suunas ja samal ajal suudaks seda asja null koma kahe, null koma ühe kraadi täpsusega track'ida.

Ja see on siis sinu põhimõtteliselt projekt

või? Noh, ta ei ole selles mõttes minu projekt, et seal mina, mina olen selle projekti nii-öelda noh, mõnes mõttes võib-olla kuraator või noh, mõnes mõttes olin mina natukene süüdi selles, et kõik selle hullu idee nagu omaks võtsid, aga. Aga tänaseks on seal ikkagi noh, palju inimesi, kes nagu on tugevusarvutusi teinud ja kes toodavad ja, ja, ja, ja, ja. Ja oma, oma vend Tõnis, kes on joonistanud Käädismaailma otsast lõpuni kogu selle, kogu selle konstruktsiooni valmis ja toodetakse teda Türgi sõjatehases ja ühesõnaga noh, see on tegelikult tänaseks juba kasvanud nagu oluliselt suuremaks, kui, kui selline ühe mehe projekt. No

see on endine, või ütleme eelmine, ma arvan, siis päris töökoht oli Eesti. Ja võib-olla Euroopa ühe kuulsama kõlaredisaineri, härra Vassilkovi juures, Estelanis, kus, kus sa ühel hetkel lihtsalt ma nägin sind kohvikusse, noh, Andrus, millega sa tegeled, no vot, ma olen nüüd Estelanis, nüüd teeme kõlareid. Mis sa, mis see projekt on nüüd, sa enam, muide, kas enam seal ei ole? Noh.

Vaat, see on jällegi niimoodi, et asjad tulevad sinu juurde, et sa oled, mina olen eluaeg tegelenud Audioga, niimoodi hobikorras. Lisaks oma elektroonikahuvile, veetnud kümneid ja sadu tunde kuskil proovides leida perfektset heli. Ja tegelikult enne seda, kui ma läksin Esteloni, oli minu töökoht Indoneesias, ma juhtisin Indoneesias sellise acting engineering manager'ina ühte väikest tehast, mis tegeles mobiili tugijaamade parandamisega. Ja see oli sihuke tähtajaline projekt, kus ma lihtsalt olin saadetud aru saama, et mis seal toimub ja, ja andma nõu, et mida võiks paremini teha ja mida võiks teistmoodi teha. Ja kui ma sealt hakkasin tagasi tulema, siis sõbrad saatsid mulle kirja, et näed, et Estelon otsib endale inseneri, et äkki sa tahad minna, et sa oled siin näed, aidanud mul seda kõlarit püsti panna ja. Kuskil,

aga kuskil oli töökuulutus umbes, et otsime inseneri.

Nad ei otsinud inseneri, nad otsitasid tegelikult tootmisjuhti, aga, aga, aga mulle tundus, et ma isegi nagu nii huvitavas firmas oleksin nõus nagu tootmisjuhina, nagu ma põhimõtteliselt olin tootmisjuht Indoneesias, et äkki ma sobin sinna, et. Et noh, tootmisjuhile ka, äkki näidatakse kõlarit lähedalt ja äkki saab ka natuke kuulata ja, ja midagi huvitavat teha seal kallal. Aga lõppes siis jah, asi sellega, et tootmisjuhi nad tegelikult olid enne mind võtnud ja siis mina Ehk siis kõlarit, mis teeks kõike. Et high-end, high-end muusikariist, mis mängiks otse internetist ja, ja ei vajaks enda kõrvale mitte midagi muud, kui siis ainult põhimõtteliselt tahvelarvuti, millega sa talle ütled, et kõlar, mängi.

Ühesõnaga, kõlar ilma võimendita. Otsast

lõpuni ja, ja, ja tollega ma siis neli aastat ennast lõbustasin, ma sain selle käigus välja töötatud täiesti uudse võimendi tehnoloogiaga, kuna selgus, et midagi sellist, mida sinna sisse panna, päriselt olemas ei ole, kuna. Seda kvaliteeti, mida digiasjadega õnnestuks saada, ei õnnestu nii nagu müüa Haiendi tähe all maha, sest tal lihtsalt ei ole sellist helikvaliteeti. Ja kõik, mis annaks helikvaliteedi välja, kõik ei mahu sinna kõlarisse, et oleks kole suur ja kole tuline. Ja, ja töötasime jah, selle käigus välja täiesti uue tehnoloogia, kuidas digitaalset muusikat maha mängida, et, et minu tegelikult nüüd. Sellele järgnev eluperiood, peale seda, kui me Esteloniga lahku läksime, ongi see, et, et me tegelikult jätkame selle projektiga teise firmaga. Et tegimegi sisuliselt Estelonist spin-off firma ja, ja jätkame tehnoloogiaga. Oota,

aga seleta nüüd tehniliselt ära, mismoodi see, mis, mis, mis võimendi on võimendi, mis ei ole võimendi?

Nojah, katsu siis nüüd seletada sellist asja, ei noh, mõte on iseenesest väga lihtne, et, et enamik digitaalne, enamik muusikat on meil täna digitaalne, me kuulame seda netist. Ja tegelikult ütleme noh, see, mis see vana mp3-e probleem oli, et see kvaliteet ei ole sellel failil täpselt selline, nagu ta võiks olla. See probleem on meil tänaseks selles mõttes üle läinud, et täna me kuulame tegelikult ju. Sisuliselt neid samu CD kvaliteediga faile kuulame tihtipeale netist, et kui me lülitame Spotify mingisse hi-fi režiimi, siis me saame põhimõtteliselt needsamad bitid kätte, mis on meil kodus CD peal. Nüüd, kuidas teda maha mängida, tavaliselt on nii, et me konverteerime ta analoogsignaaliks ja siis selle analoogsignaali võimendame ülesse, saadame kõlarisse.

Selle jaoks on TAK, mis maksab, võib maksta tuhandeid eurosid selleks, et oleks hea.

Ja sinna vahele siis jääb jah, see digiona konverter või siis TAK ja siis jääb sinna üks võimendi. Nüüd see võimendi on selles mõttes selline natukene kriitiline asi, et, et selleks, et teha väga head kvaliteetset võimendit, pead sa füüsikaseadustega minema suhteliselt nagu sina peale, et sa. Selleks, et teha hea kvaliteediga audiofili võimendit, kipub olema nii, et asi on suur, raske ja suvi raske sellepärast, et ta peab tohutult soojust välja ajama, tohutult soojust peab ta välja ajama sellepärast, et ta käib. Klass A-s ja see klass A-s käimine tähendab seda, et me paneme selle võimendi kogu aeg sisuliselt nagu poole koormusega tööle. Ja see heli tuleb sealt sellest, et me siis hakkame seal poole koormusega režiimist teda liigutama seda signaali seal üles-alla, eks ole. Aga poole koormusega on ta vaja sellepärast tööle panna, et see on kõige lineaarsem regioon, mis transistoritel töötades on. Nüüd, ühel hetkel jõudsid inimesed sinnamaani, et me võiksime seda teha kuidagi digitaalselt, et kui me mingisuguse kiire digitaalsignaaliga väristaksime seda väljuhääldit, et siis me saaksime sellesama efekti kätte, mis see analoog. Ja, ja see põhimõtteliselt isegi töötab. Aga, aga nendes tehnoloogiates oli see häda, et selleks, et seda nihukest spetsiifilist digitaalset üks null signaali tekitada, mis siis sellesse Kõlarisse saates annaks meile heli otse. Selleks oli vaja sellist asja, mille nimi on modulaator ja need modulaatorid siis noh, mis sisuliselt transleerib meile selle heli selleks pulsi jadaks, mis siis nagu pärast on kuulda. Aga seal tekkis selline probleem, et paljud need digitaalsed võimendid töötasid hoopis. Nii et nad kõigepealt võtsid selle sisend signaali analoogkujul ja sellest analoogkujust leiutasid selle pulsiada, ehk siis meil tekkis selline pindlik olukord, kus me võtame digitaalse faili. Konverteerime ta analoogiks, siis suhteliselt kehvate ja ebatäpsete vahenditega teeme tast uuesti digitaalse signaali ja selle digitaalse signaali saadame kõlarisse. Ja noh, loomulikult see nagu haiend kvaliteeti meile ei anna. Mis meie nüüd tegime, oli see, et me tegime selle tehnoloogia ringi, me ei konverteeri esiteks seda digitaalset signaali. Ja teiseks, me suutsime selle pulsijada ka disainida selliseks, et seal ei ole kadusid. Ehk siis, mis me saavutasime, on see, et kui me võtaksime näiteks selle pulsijada, mis on super audio-CD peale kirjutatud. Siis me suudame ta anda sellesse kõlarisse niimoodi, et me ei tee üldse nende pulssidega mitte midagi rohkem, kui lihtsalt teeme neist nii-öelda tugevamad pulsid, aga kasutame sama biti jada. Ja mis see siis annab, on see, et meil ei lähe selles nagu võimendis sellest digimaterjalist mitte midagi kaduma. Ja, ja, ja tulemuseks on ikkagi võimendustehnoloogia.

Ühesõnaga, et iga bitt, mis siin on kirjutatud, jõuab ka kõlarielemendini.

Just, täpselt nii. Ja see vahe on päris suur, see vahe on ikkagi selline, et me suutsime teha digitaalse võimendi, mida me näitasime maailmas, Münchenis toimuval kõige suuremal maailma haiendaudionäitusel. Ja see oli katte all. Sellepärast, et noh, kuna Estelon ei plaaninud olla nagu võimenditootja, siis ei olnud mõtet näidata oma brändi alt võimendit ja kõikide teiste võimenditootjatega tülli minna. Aga, aga me näitasime seda nagu musta riide ajal, kuna Alfredile see heli hästi meeldis, selle, see oli nagu nii digi kui analoogi, kõik head omadused koos. Ja, ja kui siis minu juurde tuli ühel hetkel nagu Poola üks suuremaid lampvõimendi tootjaid ja ütles, et mis iganes teil seal katte all on. Ma olen nõus ütlema, et see on sama hea kui minu lampvõimend. Siis ma arvan, et analoogmaailmas on see nagu nii suur kompliment, kui sa üldse saad, eks ole, et kaine peaga kellegi käest.

Aga nüüd sa siis teed sellist imelist asja, et ma saan aru, et osta veel seda ei saa või, või kui ma Suguri asukohta tean, tulen sinna õhtul viiesajane näpus

umbes. Osta seda veel ei saa, hetkel noh, niisugune tüüpiline start-up ja äri, eks ole, et ühelt poolt müüd tehnoloogial, teiselt poolt küsid raha, aga, aga jah, me praegu tegeleme sellega, et see asi nüüd ikkagi selles suhtes ära tootestada, et, et me saaksime ka sellise võ

Hüva, meil on aeg teha esimene paus ja siis läheme edasi. Me jätkame järjest arti, Andrus Aaslaid on stuudios, ma kergeks korra aega tagasi, et ma arvan, et esimene, esimene kord, kui sinu nimi mulle ette jäi, oli siis, kui mina olin üsna, üsna väikene poiss, ma arvan, siis ma hakkasin lugema arvutiajakirja EXE. Ja siis oli seal üks müstiline inimene, kes kirjutas midagi ajulainetest ja mingist väga sellistest küber, nagu tehnoloogiatest ja aasta oli siis, mis, üheksakümmend neli, kui midagi sellist, on ju.

Jah, üheksakümmend kolm, üheksakümmend neli, millal see Excel ilmus meil.

Ja, ega noh, see, ma ei tea, kas see oli tol ajal nagu ulme või, või selline kuidagi reaalsete sugemetega ulme või. Mis, mis su, mis sa tegid nagu selle all, kuidas sa jõudsid selleni, et, et nende küsimustega tegelema hakata?

Noh, ma olen kuidagi alati natukene selline biohäkker olnud otsast, et mul on nagu kuidagi alati meeldinud see mõte, et, et, et me suudame seda oma lihakeha ka kuidagi manageerida.

Aga seda ei õpetatud ju koolis kuskil, ma ei tea. Kus sa käisid,

tipis? Ma käisin tipis, aga seda õpetas mulle varane internet, sellepärast et noh, kuna meil oli juba tollel ajal kergelt ligipääs mingite kaunikesti aeglaste meetoditega, aga siiski. Kõigepealt noh, me olime Fidoneti, Fidoneti kaader, eks ole, kaheksakümnendatel, siis tuli KBFI katuselt esimene kaabel Forekspanka, kus ma tol ajal töötasin, ise, ise tõime üle katuse mastiga koos. Samal päeval, kui esimest korda Rooma paavst külastas Eestit selle järgi, on hea meelde jätta. Ja, ja, ja mind jah, huvitas kogu aeg see, et kuidas nagu inimest saaks tuunida paremaks. Ja siis see artikliseerija oli noh, mu enda sellistest nagu mõtetest, mis olid internetist ja, ja Fidonetist ja mingitest FTP serveritest kokku korjatud. Ja, ja see tehnoloogia on päris, see tehnoloogia on selles mõttes huvitav, et seda on umbes viimased. Kolmkümmend, nelikümmend aastat eksperimenteeritud noh, Venemaal mingites laborites siin seoses arstiteadusega, ma arvan, et juba kõva kuus, kuus-seitsekümmend aastat. Et minu esimesed skeemid, mida ma olen leidnud netist, mis tegelevad inimesele elektri pähelaskmisega, selleks, et teda kuidagi paremaks või halvemaks teha, on pärit kuskil kolmekümnendatest. Lampidega ja puha. Aga, aga sellest sõltumata ei ole see tehnoloogia nagu veel kuhugi väga jõudnud, sellepärast et seal noh. Me suudame mõjutada täna emotsiooni, me suudame täna mõjutada seda, kuidas sa ennast tunned, me suudame sind viia meditatsiooni, me suudame sind kuidagi nagu panna oma muresid võib-olla unustama, et ta on sihukene nagu kerge traag. Aga me ei suuda nagu ikkagi sulle mingisugust filmi pähe otse lasta ja me ei ole saavutanud ikkagi seda taset, kus me suudaksime näiteks noh. Pimedad nagu kvaliteetselt nägijateks teha, et, et me suudame küll juba täna nii kaugele jõuda, et me paneme mingisuguseid, noh. Valgustäppidest pilti kokku, et mingi navigatsioonivõime pimedale inimesele me suudame täna nagu ajus teha. Magnetitega aju mõjutamine on jõudnud täna ikkagi sellesse faasi, kus juba suudetakse nagu suhteliselt hästi konkreetseid emotsioone esile kutsuda. Et siin minu meelest see üks kõige nagu lahedamaid eksperimente oli, meil nüüd oleks, oleks teadnud, oleks uuesti üle lugenud, aga ühesõnaga. Tüübid avastasid, et kuidas õnnestub ajupiirkondi nagu välja lülitada, sisse-välja. Ja, ja üks nendest piirkondadest, mida õnnestub suhteliselt kergesti nagu sisse-välja lülitada, on siis see, mis meid paneb tõtt rääkima ja valetama. Ja tüübid, divaisisidki sellise eksperimendi, et sihuke jalgrattakiivri moodi magnetitega ürakas, õigetes regioonides, õige sagedusega magnetväli. Lükkad nuppu ja tüüp hakkab nagu totaalselt jama suust välja ajama, selles mõttes, et noh, täiesti noh, jutt on nagu selge ja sirge, aga ei puutu, ei puutu, ei baseeru faktidele. Lülitad, lüliti teistpidi, jutt läheb mõistlikuks tagasi. Et ja kusjuures noh, täiesti niimoodi, et nagu ilma mingisuguse hävitundeta, ükskõik mida rääkida, sellest välja. Et noh, et, et sellise nagu aju mõjutamisega ikkagi täna nagu tegeletakse ja, ja noh, kes teab, mis seal sõjardite juures toimub, aga. Ma arvan, et selle asja foundation on jällegi sama asi nagu kõikide muude tehnoloogiliste innovatsioonidega, et ta läheb logaritmiliselt, et ühel hetkel nagu sa teed, teed, teed, teed midagi ei toimu. Ja siis järsku pah, on kõik kohad teda tä Kui seal nagu mõned tähed satuvad nagu õigesse järjekorda taevas ja, ja, ja, ja see tehnoloogia nagu käima tõmmatakse ja sinna rahad, rahastus peale tuleb, et siis ma arvan, et me oleme tegelikult reaalselt mitte väga kaugel, noh. No mitte väga kaugel, tähendab võib-olla viite, kuute, seitset aastat sellest, kui me näeme, kuidas sul on USB pistik peaküljes ja, ja, ja me saame selle arvuti ja, ja inimesevahelise liidese lõpuks nagu läbi murda. Mis on, mis on noh, üks minu lemmikteemadest tegelikult, nagu siiamaani.

Kas seda, kas sa oled iseenda peal mingisuguseid katseid teinud või?

Noh, neid vilkuvaid tulesid ikka oled, eks ole, ja, ja ikka oled proovinud kasutada kõiki neid asju, et noh. Osad eest ju töötavad, jah.

Ja, ja mis nad teevad?

No kõige tüüpilisem väljund on see, et hakkad igasuguseid pattern'eid nägema, et, et, et paned silmad kinni, paned tuled vilkuma, selle peale tekivad igasugu mustrid kohe. Noh, teine, mida on, on see, eks ole, et kui sul aju kogu aeg mõtleb, siis selle mõtlemise käigus need ajulained, noh, seal on need baassagedused alfa-peeta. Et, et noh, seal õnnestub ennast sellisesse meditatiivsesse seisundisse selle vilkumise või heli või, või ka puhtalt elektriga manipuleerida. Et noh, ütleme, sihuke state of mind'i muutumine, see on täiesti nagu reaalne.

Nii et kui ma, kas mingid äpid umbes töötavad selle jaoks?

Ja, selle jaoks on, nüüd on tekkinud tohutu kogus äppe, et põhimõtteliselt võid võtta oma telefoniekraani, panna kõrvaklapid pähe ja. Ütled, et tahan meditatiivsesse seisundisse, siis telefon vilgub ja uriseb ja lähed, jah. Ma ei oska sulle ühtegi nime praegu peast.

Ei, seda küll jah, aga sa oled proovinud,

et. Jah, ma olen proovinud neid vilkuvaid äppe, täitsa, täitsa lahedalt.

Mis tänapäeva nendest tehnoloogiatest veel on sellised, millele sa nagu huviga otsa vaatada, et noh, ma ei tea, me räägime siin, ma ei tea, AI-st ja isesõitvatest autodest ja jumal teab millest veel, VR-ist, AR-ist.

Minu kõige suurem hetke kirg on tehisintellekt. Sellepärast, et noh, olles näinud seda, kuidas internet tuli ja sõitis lainena ja muutis meie elu, siis ma arvan, et see, mida me näeme tehisintellektiga lähima kümnendi jooksul sündimas, selle kõrval interneti läbimurre oli nagu. Noh, võrdlus oleks ilmselt sama, et kui oli elekter ja tulid arvutid, et siis praegu on see transition umbes sama suur, et arvutid on see elekter. Ja see, mida tehisintellekt suudab meie eluga teha, nagu see nõuab täiesti uusi inimesi, uut loogikat. Sellepärast, et noh, meil on täna ja, ja millega ma täna, eks ole, ennast lõbustangi noh, näiteks meil on kunstiakadeemiasse tegime AI and Humanity Labi. Ma lõbustangi ennast hetkel sellega, et mis on see barjäär inimese ja masina vahel, mis, kus toimuvad need protsessid, et kuidas me tõlgime inimest tehisintellektile. Sellepärast, et meil, kui ühel hetkel tekib olukord, kus noh, võtame kasvõi korporatiivselt. Noh, täna me räägime näiteks siin hinnastustest veebipoodides, mis on tehtud mitte regioonipõhised ja nad ei ole tehtud mitte nagu mingisuguse kasutaja grupipõhised. Aga meil on algoritmid veebipoodidel, mis näitavad igale kasutajale tema internetist leitud jalajälgede järgi unikaalset hinda, mida AI on otsustanud, et umbes sellise hinnaga võiks seda kaupa osta. Et siis sinu jaoks nagu mingisugune USB pulk on hoopis teise hinnaga kui minu jaoks, eks ole. Lähtuvalt kõigest, mida see süsteem minust teab. Aga see on nüüd nagu mõeldud natukene selliseks korporatiivseks nagu raha õngitsemiseks minu ja sinu käest ja selleks, et nagu mitte selle ohvriks langeda. On selge, et ühel hetkel peab nagu kodanike võidu relvastama, et sa pead suutma. Mul

peab ikka oma AI olema, kes ütleb, et ära, ära tee.

Sul peab mingi oma AI olema, kes navigeerib sinu eest teiste AI, AI-de vastu. Ja, ja seal ei ole nagu trikk mitte selles, et seda AI-d oleks raske ehitada. Vaid küsimus on, et kuidas me kirjeldame, et millist sind ta esindab. Ja vot sealt läheb see asi selles mõttes nagu huvitavaks, et kui meil muidu on tavaliselt need tehisintellektid, eks ole, sellised lihtsad nagu Facebookis, et kui sa nagu kuulud ekstremistide gruppi, siis rohkem ekstremistide vastuseid ja infot sa saad, eks ole, ja see on sihuke positiivne tagasiside. Google on meil noh, natuke selles mõttes leebem variant, et tema ikkagi noh, otsingumootoris püüab arvata, kuidas sulle kasulik olla ja ära arvata, mida sa tahad tegelikult, mitte lihtsalt nagu järjest rohkem koera pilte sulle suruda, kui sa kogemata oled kunagi koera pilte vaadanud. Siis nüüd see kolmas faas on see tegelikult, et mis on su potentsiaal? Milline inimene sa ise tahaksid võib-olla olla või ei oskagi olla, võib-olla ei, ei, ei teab, et sellest saaks suurepärane zootehnik, lihtsalt. Kunagi ei ole selle peale tulnud, eks ole, võib-olla isegi kui oleks keegi soovitanud, sest noh, natuke paljud otsused tegelikult meie elus sünnivad sellepärast, et mingi inimene õigel ajal sattus meie juurde ja innustas meid. Et, et aga see ei ole ju kindlasti kõik, eks ole, kindlasti ei sattunud meie juurde ja kõik inimesed, milles me head oleme, innustavad meid, on ju. Et, et, et nüüd tegelikult, kui me nagu võtame selle nagu inimeseks olemised, siis noh, see kasutan tihtipeale selle AI asemel. Nagu mitte artificial intelligence, aga augmented intelligence. Et, et, et siis see on see, kus tegelikult läheb see asi nagu huvitavaks, et see meie niisugune post human või, või, või tehnoloogilise inimese nagu tulevik. Et me seda nagu vussi ei keeraks, et siis, siis selle teemaga on nagu täna väga hea ja õige aeg tegeleda.

No mis mina siis nagu teha saan, ma saangi istuda ja oodata, et noh, et mul tekib selline personaalne agent sinna, põhimõtteliselt sinna tehnomaailma ühel hetkel, et ma võin minna seda ostma või rentima või subscribe'ima, palkama teda endale.

Arvatavasti jah, seda on raske öelda, kuidas see täpselt manifesteerub, selles mõttes, et täna. Sa ju tegelikult neid kõiki agente juba kasutad, eks ole, selles mõttes, et ega siis noh, sa näed oma sõpradest Facebooki feed'is, eks ole, tegelikult ju võib-olla. Aga

nad ei ole ikkagi minu teenistuses otseselt, on ju, et seal on ikkagi noh,

Noh, tasuta on sealjuures sihukene mõiste, eks ole, et, et, et nad on pakkunud sulle sellepärast, et see on jube kasulik neile. Nojah,

et ma ütlen, et ega see Facebooki algoritm ei ole otseselt minu teenistuses, ta on ikkagi nagu Facebooki teenistuses.

Ja, ja, ja, ja siis, kui me vaatame mingisugust Cambridge'i analüütikat, siis aeg-ajalt juhtub kellegi teise teenistuses ka olema veel. Et, et näiteks see aitab sul valida presidentide vahel, kui, kui väga vaja on, eks ole.

Aga sa seda poolt nagu kõike usud, mida räägitakse, et no meil siin saates ka iga kolmas inimene tuleb, ütleb, et noh, et varsti on isesõitvad autod või. Või noh, kui ma loen tehnoloogia uudiseid, et siis ka käib suurem muretsemine selle üle, et noh, et kas robot, ma ei tea, võtab üle või kas robot saab otsuse hakata inimesi, inimese elu kustutama näiteks ja kõik, kõik need küsimused, kas need on kuidagi sinu radaril ka või ei ole?

Minu seisukoht on, vot kui ma nüüd jälle teaks, kes selle tsitaadi ütles, aga, aga minu seisukoht nendes asjades on, et inimesed järjekindlalt alahindavad tehnoloogia mõju üle, lühiajaliselt ja ülehindavad pikaajaliselt. Ehk siis see on seesama kuubaaside näide, et, et me kõik arvasime, et kahe tuhandendaks aastaks on kuubaasid, eksole. Mis tegelikult nagu ei ole siiamaani juhtunud. Samal ajal see tehnoloogia, mida me tänu kosmose võidurelvastumisele oleme nagu omandanud igapäevasesse ellu, seda on nagu raske üle hinnata, et noh, peaaegu kõik, mis meil siin täna toas on, on kuidagi kosmosega seotud ühel või teisel. Noh, kasvõi materjaliteaduse või elektroonika või, või mille iganes poolest, eks ole. Et, et täpselt samamoodi on nende isesõitvate autodega ka, et noh, ega. Täna me oleme ju, kui me vaatame, kuidas nagu mingisugune täisvarustuses Tesla liiklust analüüsib, siis. Siis nagu noh, ta ju näeb kõike, mis ta ümber on, võtab vastu sisuliselt õigeid otsuseid, abistab sind ja teeb kõike. Ma arvan, et me näeme selliseid nagu väga kasulikke juhiabilisi päris nagu, nagu, nagu lähitulevikus kõigil autodel. Kas see tähendab seda, et kümne aasta pärast on meil nagu linnatäi sisesõitvaid autosid, kes sünkroniseerivad oma liiklemist mööda linna, ma arvan, mitte. Et, et selleks on need infrastruktuuri investeeringud nagu liiga suured ja selleks peab liiga palju nagu muutma inimeste sellist sotsiaalset käitumist, sellepärast et noh, see on nagu kõik on öelnud, et. Ise sõitva auto nagu kõige suurem probleem on see, et kui me paneme talle nagu kaks autot risti üle ristmiku minema, siis me peame vahepeal aknad mustaks tegema, sest inimese nagu. Süda nagu seda, kuidas kahe.

Üks heki jääb vahele, on ju, jah.

Kahesajaga lähenevad ristmikule kaks autot ja nad ju ise teavad, et neil on kakskümmend kolm sentimeetrit on, jääb vahet, mingit ohtu ei ole nagu öelge juhul, aga, aga kummaski autos ma istuda ei tahaks.

Aga minu jaoks see, see isesõitvate autode küsimus on, see tundub mulle veider, lihtsalt selle poolest, et see tehnoloogia tundub mulle ogar. See tundub mulle, et mulle tundub, et meie kujutusvõime on täna nii piiratud, et me kujutamegi ette täna noh, nii-öelda neid, nii-öelda kiiremaid hobuseid. Või et noh, me võtame sellesama asja, mis on neli ust neli ratast, on ju, ja ütleme, et noh, et aga, et me võtame selle juhi kohaselt ära, et noh, vot siis on tulevik. Ja mina arvan, et ei ole, see, see tundub mulle noh, nagu tõesti nagu sada aastat vana tehnoloogia tõstmine nagu järgmisel tasandil ja tavaliselt need asjad nii ei tööta. Tavaliselt ikkagi selle asja o

Noh, see on selline innovatsiooni, innovatsiooni ABC, eks ole, et sa saad teha ühe innovatsiooni korraga. Kui sa lähed mitut innovatsiooni korraga tegema, siis isegi kui sa teed õige asja, sa tõenäoliselt hävid, sellepärast et inimesed ei ole võimelised seda vastu võtma, ehk siis noh, selliselt nagu noh. Kalesilt nagu autoni, paratamatult sinna vahele jääb üks selline kalesikujuline ilma hobuseta sõiduvahend, eks ole, et, et, et. Et nii me oleme seda isesõitvate autodega ka, et noh, tegelikult mida me innoveerime, me innoveerime ju kuidas saada ühest kohast teise. Auto ei ole ju noh, väga paljudele inimestele siiski mitte asi iseeneses, et noh, noh, okei, autod on toredad asjad lihtsalt sõitmiseks ka, aga, aga reeglina me sõidame ikkagi selleks, et saada ühest kohast teise, eks ole. Ja, ja vot nüüd on küsimus, et kuidas me saame ühest kohast teise, noh, selle esimene selline, lineaarsel skaalal on see isesõitev auto, mis tuleks meile järgi, korjaks meid peale, viiks meid kuskile, on ju. Aga nüüd need sotsiaalsed innovatsioonid, et kas see auto kuulub üldse meile või kuulub ta mingisugusele, kas mulle tulebki järgi ainult Bolt või kas see Bolt mingisuguse. Kui ma olen andnud mingisuguse ligipääsu näiteks Bolti mingile AI-le, kas see nagu vaatab minu kalendrit ja kuna on tõenäosuseid seitsekümmend kaheksa protsendiga, mul on sel ajal umbes vaja minna sinna. Veel enne, kui ma olen aru saanud, et shit, ma ei ole seda taksot tellinud ja jään järgmisele koosoleku hiljaks. Selgub, et juba minu nimeline auto on maja ees ja, ja suriseb ja ootab, millal ma talle peale istun, et noh. Et, et ma olen, ma olen väga nõus, et tõenäoliselt see innovatsioon lõpeb hoopis teisest.

Või ma ei tea, nagu noh, mingi täiesti teine formfaktor nagu sellel asjal, et, et noh, sul ei pea olema see kaks tonni rauda nagu ümberringi, on ju.

Jah, noh, täna meil on ju ka riikide kaupas nagu erinev, et mis asi on lahe auto, et kui me lähme, võtame, eks ole. Ameerika, siis ikkagi selline korralik nagu GMC-truck on ikkagi nagu normaalse mehe tunnus, eks ole. Ja samal ajal, kui sa sõidaksid selle GMC-tragiga mingisuguse Itaalia väikelinnast, siis sa näeksid välja nagu idioot, eks ole, et, et noh, see on ka tänada kultuuriliselt juba väga erinev.

Aga meil on aega teha, aeg teha teine paus ja siis jätkame. Me läheme restardiga edasi ja, ja üks osa sinu nagu tööst on olnud, nagu sa ütlesid, et selline valge, valge, valge töökoht ka, eks ole, et paned lipsu ette ja käed noh, nagu näeb ametlik välja, et see ei ole, ma ei tea. Raadiojaama projekt või, või kunstiprojekt, nagu sa oled ju ka teinud või, või mingi muu nagu hullus, et. Sa oled kaks raksu olnud riigis nii-öelda evangelisti või nõuniku ametikohal e-riigi osas ja siis vahepeal olid Microsoftis. Ja, ja muidugi, kas veel kuskil?

Ka riigi teemadel tegelikult.

Et see rääkimise, miks sa seda rääkimise osa hoiad, selles mõttes, kui sul on nii põnev on nikerdada mingisuguste AI-d ja satelliitidega? Võib-olla see ei too sisse see nikerdamine muidugi, ega ma ei tea.

Ei, noh, ei saa korta, on edukamaid ja vähem edukamaid projekte, eks ole. Aga, aga kuidagi, kuidagi on see jällegi niimoodi juhtunud, selles suhtes, et, et kui sa nagu. Teed mingit inseneritööd, siis ega noh, kuigi me ju anname masinatele hinge ja me teeme nagu teinekord sellist väga lahedat innovatsioon ja saad käia mööda linna ja vaadata, et oo, selles robotis on minu silmad või, või selles, selles seadmes on minu aju, eks ole, et siis. Siis see impact on tegelikult, noh. Ikkagi suhteliselt teinekord selline, et sa ju ise tead, aga, aga, aga, aga sa ei suuda võib-olla tihtipeale sellise nagu noh, eriti veel nagu Eestist vaadatuna, sa ei suuda nagu sellist tehnoloogilist impact'i nagu luua. Ja selle koha peal, miks ma olen nende selliste. Nagu ma ise ütlen, nomenklatuursete töökohtadega alati nagu paralleelselt tegelenud on just see, et. Et kui sul on mingid mõtted, mida sa tahaksid nagu ühiskonna poole pealt nagu teha, et mida sa näed, et saaks paremaks teha või mida sa näed, et saaks teisiti teha, et siis. Kui sul seda väljundit ei ole, siis see ongi selline Facebooki seinal nihukene rändimine, et kõik võiks parem olla, aga. Aga noh, ma olen tõepoolest kokku peaaegu viis aastat IT-s erinevatel positsioonidel nõunik olnud. Aga kas

mõnda nõu on ka kuulda võetud või?

Noh, ütleme niimoodi, et mul oli au viibida ikkagi päris kahe tuhandendate algusel selle juures, kui me selle e-riigi müüdi lõime. Ja, ja noh, ma arvan, et, et, et päris hästi tuli välja, et selles mõttes need olid huvitavad ajad, kus oli sisuliselt nagu otseses mõttes suhteliselt tillukese kambaga istusime koos ja, ja, ja planeerisime neid Sebiti messe ja, ja kogu see asi oli selline fake it till you make it, et. Et kas me suudame teeselda, et meil on nagu kõvad e-riigi lahendused, seni kuni need lahendused taha tulevad. Ja, ja see oli hästi huvitav aeg selles suhtes, et me saime võtta nagu ette ühe terve riigi ja teha selle ringi. Et me nagu, nagu kõik, mida me seal tegime, noh, kõik läks kaubaks selles suhtes, et, et, et. Et, et, et oli, oli selline nagu loomise aeg ja, ja seda sa ei saa nagu, kui sa oled üksikinsener, seda sa ei saa kunagi sellises mahus teha. Täpselt samamoodi noh, Microsoftis töötades me tegime, eks ole, selle e-riigi innovatsioonikeskuse. Mille najal siin on ka päris palju sõidetud, eks ole, et noh, ühest noh, see oli selline idee, mis kasvas kahes kohas korraga, et, et minul tuli ta Microsoftis ja siis samal ajal tegelikult Enn Saar, ta. Oli MikroLinkis juba praktiliselt kante vahele pannud ja siis vahepeal tekkis piinlik hetk, et nagu, et, et nagu. Microsoft tundis, et äkki me nagu näeme välja, nagu me oleksime MikroLinki idee ära kaaperdanud, aga siis me panime leivad ühte kotti ja hakkasime seda koos tegema ja, ja sellest sai selline noh. Mõneks ajaks päris äge sümbol jällegi, et, et noh, need on sellised asjad, mis jätavad nagu mingil viisil nagu jälge. Ja, ja noh, minu tänane töö, eks ole, on täpselt samamoodi nüüd jälle peale Esteloni, kus ma nagu lõpetasin kõlari. Kõlari valmistamise ühel päeval ära, eks ole, ja, ja, ja läksin. Läksin PricewaterhouseCoopers tööle selleks, et nagu tehisintellektiga jälge hakata järgmiseks jätma meie tööstuses.

Kuidas Price ja tehisintellekt seotud on, täpsemalt? See tundub mulle, seal vahel on üks, üks tühimik.

No selles tühimikus ma opereeringi, ma nagu läksin seda tühimikku täitma, et, et meil on siin täna, eks ole. Tekkinud nagu selline innovatsioonilaine, mis tegelikult puudutab sellist, kuidas me seda tehisintellekti peaksime nagu rakendama, et noh. Noh, tegelikult võib-olla tehisintellekt ei olegi nagu hea näide, blockchain on tegelikult nagu täna see koht, kus kõige rohkem tegelikult king pigistab, sellepärast.

Selle kohta ütles, ma ei mäletaks mingi USA suure panga juht hiljuti või, või, või keegi selline inimene ütles, et näidake mulle ühte töötavat blockchain'i lahendust ja ma olen valmis selle homme kasutusele võtma, tema pole siiamaani näinud.

No vot, ühesõnaga, see on täpselt see asi, eks ole, et me oleme hype'inud mingi tehnoloogia nagu üle igasuguse piiri ära. Ja siis ühel hetkel hakkavad nagu väljapoolt tekkima see nii-öelda ostusurve, et noh, et meie kliendid tulevad meie juurde ja meie nagu noh, kui sa oled ettevõtte, eks ole. Ja meie ja ettevõtte investorid tulevad ja ütlevad, kuule, et noh, kõigil teistel on blockchain, et noh, miks sinu pesumaja ei kasuta veel blockchain'i, eks ole, ja siis tekib sihuke loll olukord, et noh. Selleks, et sa nüüd nagu ütleksid investoritele nagu tuima näoga, et ei, et meil Noh, peab sul olema natukene nagu parem seljatagune kui see, et ma arvan, et.

Mulle tundub, et see on keeruline värk, ma ei usu seda.

Jah, täpselt. Ja vot nüüd ongi nagu see, et see on see koht, kus sellised konsultatsioonifirmad ja, ja sellised nagu arvamusliidrid nagu tulevad mängu.

Aga mis see arvamus on, on vaja seda siis või? Mina ausalt öeldes ka tõesti ei ole aru saanud, et noh, tundub, et mingi potentsiaal nagu on, aga ma olen nõus, et väga töötavat, noh, töötavat lahendust ju täna ei ole, või mingisugust vajalikku asja.

Noh, blockchain'iga jälle kord, rääkides eufemismist, eks ole, et blockchain'iga on täpselt see lugu, et kui sul on haamer, siis tunduvad kõik probleemid naeltena, eks ole. Et, et ja nüüd ongi siis nii, et kõik väidavad, et maailm on naelu täis, tegelikult on noh, üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti ei ole naelad, vaid mingid muud asjad. Et seal ongi hästi palju, on seda noh, seda on raske öelda, et, et noh, kas on lahendusi või ei ole noh, kogu kogu krüptovaluuta töötab selle blockchain'i peal ja väga hästi töötab. Aga kas ta iseenes Kuigi noh, krüpto, krüptoraha on jälle ka lahendus probleemile, mida veel ei ole välja mõeldud, et. Et, et noh, seal ta töötab samal ajal, eks ole, noh, see energiakulu, mis on vist noh, ikka ka veel täna selline Bulgaaria riigikogu elektritarbimise suurune, eks ole. Noh, kindlasti ei ole ta roheline, kindlasti ei ole ta loodust säästv, et noh, mida temaga nagu edasi pihta hakata, noh, ongi küsimus, et kas ta on kellelegi kasulik, et noh. Minu nagu tänane, minu nagu tänane töö tegelikult on selgitada välja ja siis omakorda selgitada ettevõtetele, et miks üks või teine asi on kasulik ja kas neil on ikka seda tingimata tarvis.

Kui sa saaksid järgmisena ette võtta mingisuguse sellise nikerdamise projekti, mis see olla võiks?

No mul on siin kaks nikerdamise. Mu kõige nikerdamist ootavam või õigemini kõige kauem pipeline'is olev nagu nikerdamist tootav projekt on tõenäoliselt seotud mingisuguse brain computer interface'iga. Et, et, et noh, see ei ole isegi niivõrd tehnoloogiline nikerdamine, vaid noh, kui mul viisteist aastat tagasi tundus, et kui ma ainult saaksin mõnegi ajulaine nagu ära registreerida, et siis ma oleksin nagu kunn, et siis ma sellest lainest võtaksin välja kogu selle tarkuse ja. Ja, ja, ja kogu sellest tarkusest suudaksin, ma ei tea, universumi lõpmatutesse saladustesse, mis on minu peas, tungida. Siis nüüd on juhtunud niimoodi, et mul on see Motivi, Motivi EEG headset, mis on selline kaheteistanduriga, kaheteistanduriga korralik EEG salvestaja. On mul juba päris mitu aastat kapinurgas ja universumi saladused ei ole karbisse seisva ja motivi vahendusel siiski endiselt avaldanud ennast. Et

see peab tekkima aeg, et see karbist välja võtta ja vaadata.

Huvitav,

kuna see, ilmselt sa muidugi ka nagu paari tunniga noh, seda küsimust ju ei lahenda.

Noh, aga vot see ongi, vot see on selline noh, mul on olnud elus probleem alati sellega, et kõik minu hobid on muutunud varem või hiljem tööks, et ükskõik mida ma olen hobina ette võtnud. Ma olen sellest suhteliselt kiiresti suutnud, nagu kuna ma olen laisk inimene ja paljude asjadega korraga ei saa tegeleda. Siis varem või hiljem ma olen sunnitud olnud välja mõelda, kuidas hobist raha valmistada, eks ole, et, et noh, et, et eks, eks ühel hetkel, kui jõuab see hetk kätte, kus ma leian meetodi, kuidas sellest raha valmistada nii palju, et elus püsida, siis ma arvan, et ma võtan ka selle hobi ette.

Kuule, aga igatahes ka audiosõbrana, mul on nende uute võimendite vastu suruvi, et ma loodan, et sa ei võta seda ajulaine asja enne kapiotsast alla, kui need audioasjad on tehtud. Et see, see oleks ju huvitav, kas ta liigub sinnapoole, kas Eestis on võimalik sellist toodet noh, üldse hakata. Tootma, tegema, maailmale müüma, turundama.

Eesti on ühe asja pärast unikaalne, noh, olles, olles tegelikult ju üheksakümnendate Silicon Valley kooliga ja olles puutunud kokku elektroonikaga põhimõtteliselt siis nii Ameerikas kui, kui Jaapanis, kui Indoneesias, kui Eestis. Siis näiteks minu viimane Jaapani klient tootis oma väikepartiisid Eestis. Ja Eesti on selles mõttes väga unikaalne koht, et nii mugavat kohta maailmas elektroonika väikepartiide tootmiseks, kui meil täna on, on väga vähe. Et võib-olla, kui sa oled kuskil Hiina mingis tehnopargis, kus sul lihtsalt paratamatult on nagu kümne kilomeetri raadiuses kõik need firmad, siis sa tõenäoliselt saavutaksid umbes samasuguse taseme. Aga noh, me, ega meie suurus siin ongi paras sihukene, ühe Hiina tehnopargi. Aga

ta on hea nagu selles mõttes, et meil on siis kõik, kõik, see ahel on kuidagi hästi lähestikku

üksteisega, jah. Meil on kriitilised asjad on olemas, meil on olemas siin Skandinaavia ja kogu regiooni kõige parem trükkplaadi tootmise firma, kes teeb väikepartiisid, Brander, kes on noh, põhimõtteliselt ikkagi kogu regiooni kuningas. Kust me saame nagu ülikiirest ja ülikvaliteetselt asju kätte. Meil on kõikide igasuguste elektroonika komponentide tarnijatega, Farnellid, Arroad. RS-id, Delfad, meil on. Meil on väga head tarneahelad, nii et kui ma tahan praegu õhtul siin kell viis, noh, praegu võib-olla on juba nagu nipa-napa, aga, aga, aga põhimõtteliselt, kui ma oleks pool tundi tagasi teinud Farnelli tellimuse ära, ta oleks mul homme kella üheks kodus laua peal. Või kontoris laua peal. Koos kõikide pulkadega, mis tähendab, et tarneahel, kuidas ma teen siit tellimuse veebi, see pakitakse ära Londonis või kuskil Inglismaa logistikakeskuses ja ta jõuab homme lõunaks juba upsiga meile ukse taga. See on noh, ikkagi välgukiiruse, et sa nagu põhimõtteliselt ei pea mõtlema ega laovarusid hoidma, ma sa nagu, tuleb vajadus. Teinekord läheb sellise tarneahelaga ka kiireks, aga, aga, aga, aga see on ikkagi noh, et, et ja, ja pluss meil on, eks ole, firmad, kes võtavad ja laovad need asjad sulle pärast plaadi peale ja, ja sa saad selle asja kätte, et noh. Elektroonika väikepartiidega on meil küll nagu jubedalt vedanud, et selles mõttes. Nii

et siis peaks hagu andma, peaks rohkem neid noh, tavaliselt ikka start-up, kes mul siin ka käib, see kõik tegelevad ikkagi tarkvaraga, on ju, ja veebiga. Et, et sellist riistvaraga nikerdamist Eestis.

Kallis. Kui sa teed tarkvara, siis sul ei ole laoseisu, sul ei ole komponendikulu. Sul tänapäeval õnnestub suur osa sellest mingite tasuta litsentsidega tarkvaradega valmis teha. Sul on sisenemisbarjäärid ja need hinnad, mida sul on nagu, või rahad, mida sul on vaja kulutada selleks, et tootma hakata oma toodet, on noh, nagu.

Mina ja läpakas, noh.

Sina ja läpakas, eks ole. Minul on mina ja läpakas ja siis hunnik sodi. Ja kui ma olen selle sodi nagu kogemata valesti kokku pannud, siis sina võtad oma tarkvara ja teed ringi. Aga mina viskan oma sodi purustajasse või annan kuskile nagu utiili ja hakkan otsast peale ja mitte sentigi sealt tagasi ei saa. Pluss, kui sinul on vaja oma tarkvara tiraseerida, siis sa tiraseerid teda näpuvajutusega. Kui mul on vaja tiraseerida, siis selleks, et ma saaks oma hinnad paika, ma pean tegema sellele laoseisu, mis on mingisugune pool miljonit või miljon eurot nagu laos. Ja seda eeldusel, et siis pärast sõnestab see ka kellelegi maha müüa, sest kui ma teen vähem, siis võib juhtuda see asi, et kui ma iga selle müügi pealt hoopis kaotan, siis võib juhtuda, et ma iga nagu. Pärast selgub, et on tuhat klienti või, või kümme tuhat klienti, aga ma jään järjest vaesemaks, sest ma olen selle asja nii kallilt valmis tootnud, et ma nagu hävin iga tootega. Et, et, et elektroonika ja, ja riistvara business on selles mõttes nagu hästi tüütu, et seal riskid on nagu tarkvara, tarkvaraga võrreldes nagu meeletud.

No seda enam me soovime sinu ühele uuele startupile edu, aga aitäh sulle tulemast, mõni saateaeg on läbi ja kuulajatega kohtume nädala aabärest.