Peep Põldsamm räägib, miks tema arvates Eesti 5G-d täitsa valesti teeb

Kas ka sina oled nende seitsmekümne seitsme protsendi hulgas, kes pole oma tööga rahul? CV.ee aitab sind. Suur töökuulutuste buum on jälle alanud ja nüüd on õige hetk end CV.ee keskkonnas nähtavaks teha. Aktiveeri oma CV, luba parimatel tööandjatel end üles leida ja tee tööd, mis sulle päriselt meeldib. CV.ee tööportaal targale inimesele.

kuulajad, käes on jälle laupäev ja Restart on eetris. Henrik Roonemaa on täna saatejuht ja, ja jätkame siis seda selle hooaja traditsiooni, et, et Restardis käivad külas inimesed, kellel. Kellel on piisavalt pikk selline ajalugu selja taga, et, et on mida meenutada, aga et noh, samas on ka, millest tänapäeval rääkida ja täna stuudios. Mees, kellel on mõlemad, et kes, kes võib rääkida ja ma loodan, et sa räägidki väga pikalt. Ja huvitavalt, lugusid nõukaajast ja lugusid vara Eesti ajast ja kuidas, kuidas interneti tehti ja nii edasi, aga kes on ka sel nädalal olnud päris mitme asjaga uudistes. Nimelt meil on stuudios Peep Põldsam, kes on Levikomi asutaja ja tegevjuht, tere, Peep. Ja tere. Sa oled, no ma ei tea küll. Ma, ma küll võiks öelda, et sa oled selline teeneline sidevaldkonna tegelane Eestis, et, et osad kuulajad võib-olla teavad sind kui QG SM-i nii-öelda loomise juures olnud inimest, aga. Aga see ei ole ju algus, et hakkaks, hakkaks sealt tagantpoolt veel nagu peale. Sa oled ilmselt, ilmselt hariduselt insener, ma eeldan või?

Jaa, mul on kaks haridust jah, mul on Tallinna Tehnikaülikoolist või uue nimega TalTechist on siis jah, raadio ja telekommunikatsiooniinseneri kraad ja siis. Pärast Inglismaalt jah, nagu äri, ärijuhtimisharidus.

Aga sa õppisid siis kas kaheksakümnendatel?

Jaa, kaheksakümnendatel jah, kaheksakümnendate keskel.

Ja siis sa läksid ilmselt tööle, eks ole, aga et sa oled olnud Eesti kas ühe esimese või kõige esimese kaabel-TV võrgu rajamise juures.

Jah, üks minu esimesi töökohti oli tollane Eesti projekt, Eesti kõige suurem projekteerimisasutus. Ja käimas oli, siis olid viimased ajad Lasnamäe väljaehitamisel ja siis tekkis ka muidugi küsimus, et kuidas televisiooni signaali võimalikult paljudele viia.

Juba tekkis ikkagi või?

Mast

ei ole ka kaugel,

muidugi. Ja. Aga, aga ikkagi suured linnaosa kaupa, eks ju, viie- ja üheksakordsed majad tol ajal kasutati ju igal trepikojal oma antenni, oma võimendit, noh, oli selge, et see on täiesti ebaefektiivne ja kuivõrd ma siis projekteerimisinstituudis töötasin, siis. Hakkasid levima, et Valgevenest, Minskist oli üks kaabeltelevisiooni seadmete tootmise firma tekkis ja sinna ka siis esimesed sellised, küll mitte nüüd ärilised või mitte kommertsiaalsed võrgud, aga siis. Nagu inglise keeles on, et community antenna, television systems, et sihukene ühisantenn, mis siis signaale jaotatud mitte ainult trepikotta, vaid oluliselt suuremale alale laiali, sai käidud seda siis vaatamas. Mis see siis endast kujutab ja siis. Vana, vana nimega Lasnamäe seitsmes ja kaheksas mikrorajoon on siis esimene siis nii-öelda tehnoloogiline katsetus, kus siis pandi üks peajaam. Vastuvõtuantennidega ja siis, kui aktsiaalkaablite ja võimenditega terve kahe mikrorajooni ulatuses veeti laiali. Ja täpselt sealtsamast on ka siis alguse saanud teine tänane, võib-olla mitte nii väga tuntud, aga siiski üks kauaaegsem kaabeltelevisiooni operaator, Dell Z, sest et. Tervitus, et talle siis, oli siis tollase PROMS-montaaži varustuse ülem, oli defitsiidiaeg ja. Ja konkurents tollal siis ka alguses ei olnud, mitte siis see, kes suudab paremat teenust ja võib-olla ka odavamat hinda pakkuda, vaid ikkagi tollal tuli. Paidest osta piimapulbrit, et müüa see Pärnu mööblitehasesse, et saada mööblit, et see viia Riia kalatehasesse, et saada kala. Et saad, viia see Almatase vase kaevandusse, et saada sealt vaske, et see vedada kaablitehasesse ja saada kaablit.

Kas sa mõtlesid selle praegu käigupealt välja või nii oligi täpselt?

Nii oligi täpselt.

See oli uskumatu

jah, ja varustajad tõesti käisid selliste jämedate kuldkettidega ja. Ja see oli see, kuidas siis tollal jah, nagu äri oli loomulikult teistmoodi, nii et sealt siis tekkisid need esimesed. Nii-öelda tehnilised arusaamad, kuidas seda teha ja, ja tollal siis kaheksakümne seitsmendal, kaheksakümne kaheksandal, kui. Juba hakati aktsepteerima natukene eraettevõtlust ja, ja Saaremaale siis tekkis. Esimene, siis tollane kooperatiiv Levi ja siis operaator Levi Kaabel, et siis Kuressaare linn täna on siis, võib isegi öelda, et. Et endise Nõukogude Liidu siis esimene kommertsiaalne kaabeltelevisiooni operaator, mis siis, mille siis rajas operaatorfirma eesmärgil, et siis. Edastada telekanaleid ja noh, pakkuda inimestele nagu teenust, mitte siis osana majasüsteemidest või nii nagu varem oli. Ma mäletan seda väga täpselt, enda sünnipäeval töötasin siis tõesti veel Eesti Projektis tuli minu juurde Tõnis Palts, keda ma siis tollal veel ei tundnud. Saaremaa mees. Puhas Saaremaa mees ja tuli jutuga, et, et nendel on Saaremaal siis Rahvarinde rakuke rajatud ja sellel Rahvarinde oli siis programmis kolm punkti. Oli siis taastada laevaühendus Gotlandiga. Anda venelastele peksa ja näha Soome televisiooni. Ja tema siis ka raadiainsenerina, sama haridus Tehnikaülikoolist, siis võttis loomulikult sellest viimasest punktist külge otsenähtavusega, loomulikult erinevalt Põhja-Eestist ei olnud ju Saaremaal ju midagi peale kohalike kanalite näha. Ja sealt sai siis nii-öelda alguse, et teeks siis ühe ka kommertsiaalse kaabeltelevisiooni ettevõtte ja siis Levikaabel oligi siis nagu see esimene siis kommertsiaalne operaator ja. Ja, ja sai siis jah, tollal välja ehitatud terve Kuressaare, Kuressaaret kattev võrk ja, ja sealt siis tegelikult sai ka. Alguse siis tollane, tollane Levikom Grupp, kes on täna siis, täna kasutab kaubamärki Tele2.

Aa jaa, sinna me veel jõuame, mis sinu roll selle Kuressaare juures oli, et noh, Tõnis Palts ütles, et Peep, hakkame tegema, aga mida, mis tal oli või mis tal puudu oli?

Noh, ikkagi oli, tähendab minu roll oli kogu selle võrgu projekteerimine, kogu see tehniline lahendus ja ka ehitusjuhtimine. Nii et Tõnise ja siis see tiim oli seal ju natukene veel suurem. Siis oligi ka, et ega tollal sai käigupealt kõike õppides, et õppida, et, et kuidas siis hinda kehtestada ja omahinda arvutada ja mis teenusehinnaga müüa ja. Ja, ja nii edasi, aga noh, muidugi, need olid ju kaheksakümnendate lõpuaastad ja üheksakümnendate algusaastad, siis. Seal, kuivõrd nõudlus ületas pakkumist kordades, siis ikkagi täna vahest ka tuleb meelde, et olid siis ajad, kus siis meil oli investeeringu tootlus oli sada kuusteist protsenti ja tasuvusaeg oli miinus kaks kuud. Sest, et inimesed liitusid kortermajade kaupa, nii et meil olid ikkagi, enamuses liituti niiviisi, et sada protsenti, kõik korterid liitusid majadest kvartalite kaupa selle teenusega. Me võtsime liitumistasu, mis siis ületas, mis oli, moodustas siis sada kuusteist protsenti siis sellest võrgu rajamiseks tehtavatest investeeringutest ja noh, kuivõrd me võtsime liitumistasu kaks kuud ette, siis me. Saime tasuvuse kätte, enne kui me üldse kulutama hakkasime, ka need ajad loomulikult enam ei kordu.

Inimesed jooksid ikka tormi, ma arvan, ma mäletan ise, ma olen Rakverest pärit, et noh, kui ikkagi need. Välismaa asjad avanesid, nagu avanesid, eks ole, et noh, et siis mulle tundus, et pool Rakveret õppis käigupealt saksa keele selgeks telekast, noh, et see oli müstiline aeg.

Jah, ja. Kõik need kanalid, jah.

Üle tüütu oli, et nad lugesid peale nendele Ameerika näitlejatele, et see mulle ei meeldinud.

Jah, ja seal alguse juures oli ka siis, et, et oli ka siis Küberis ja ka Tehnikaülikoolis oli ikkagi ka satelliidi vastuvõtuga ikkagi tegeldud, nüüd alguses, kui me pihta hakkasime. Ega me väga ei kasutanud selliseid Lääne firmade satelliidi vastuvõtjaid ja nii edasi, et meil oli tollane. Küberis väga suur satelliidi ja signaalitöötluse entusiast ja, ja spetsialist ja ka teadlane. Härra Wilbourn, nii et, et need esimesed ikkagi ka vastuvõtusüsteemid olid ikkagi siis tema poolt nii-öelda välja arendatud ja siis toodetud vastuvõtjatega, nii et siis. Igasugused Rootsi päritolu professionaalsed kaabeltelevisiooni vastuvõtuseadmed, need tulid natukene hiljem.

Aga sealt edasi Saaremaalt siis jõudis see asi, kas hopsti kohe Tallinnasse või-või tuli läbi Haapsalu?

Ei, ta ikkagi tuli läbi jah, nagu nii-öelda läbi Aapsalu, et jah, et need olid jah, siis ajad, kus siis info ju levis ja. Küll siis suurematest linnadest, Tartu ja Kohtla-Järve ja, ja Rakvere ja igalt poolt siis ikkagi linnavalitsused ja kohalikud inimesed nagu helistasid, et millal te siis nagu meie linna või asulasse tulete, tulete, nii et see oli meeletu siis võrkude. Ehitamisaeg ja siis, siis ka meil oli siis tekkinud Levikomi grupi alla siis telekommunikatsiooni selline äriarenduse ja projekteerimise konsultatsioonifirma Telag, kus on küll palju ka tänaseid tuntud telekomi ja IT-ala inimesi nagu pärit. Ja, ja, ja seal siis käis tõesti niiviisi, et noh, vähemalt kolmes-neljas linnas käis korraga projekteerimise töö ja ehitustöö ja. Noh, ikkagi oli sama lugu, et nõudlus ületas tugevalt pakkumist ja ega väga palju ei olnud vaja mõelda mingitest strateegiatest ja konkurentsieelistest.

Aga lõpuks Tallinnas noh, sai sellest ju kokku Starman, või mitte ainult Tallinnas, vaid ütleme ikkagi valdavalt noh, peaaegu terve Eesti lõpuks.

Et võib-olla see üks suur selline arenguhüpe oli, see nüüd olid, kui meil oli juba päris mitmeaastane kogemus, siis nii-öelda kaabeltelevisiooni ehk lairibavõrkude ehitusel, siis hakkasid ju saabuma esimesed fiibervõrkude tehnoloogiad. Ja, ja siis koostöös Tallinna linnaga, siis tekkis siis plaan ja selge projekt, kus ka Tallinna linn oli osanik, oli siis aktsiaselts Tallinna Kaabeltelevisioon. Kus siis oli Levikom, olid meie Iisraeli finantsinvestorid ja siis. Noh, nii plaan kui see projekt siis seisnes, et rajada kogu Tallinnat kattev siis täisfiibervõrk. Mis siis jõuti tõepoolest sellisena välja ehitada, et on siis kogu tänane Õismäe ja Tallinna kesklinn on siis selle võrguga ringtopoloogiaga, igasse trepikotta läheb nelikümmend kaheksa kiudu.

See pidi tol ajal ikka mingi noh, hüpersuur programm ju olema.

Ja oligi ikkagi väga suur ja väga kallis ka ja noh, sellepärast ka oli see küsimus, et. Et ja, ja pidi ka kaetama ära eramajade rajoonid, et ja noh, selleks oli ka vaja siis noh, teatavat nagu garantiisid.

Aga sa ei räägi praegu mitte valguskaablist, sa räägid sellest koaksist ikkagi või?

Ma räägin valguskaablist. Jah, see oli juba tollal oligi, oli näha, et eks ju, et eks see interneti püsiühendus hakkab tulema. Muidugi oli ju teada juba, et kohe millalgi hakkab ka vabanema telefoniteenuse turg, ehk siis Eesti telefonimonopol hakkab läbi saama ja seetõttu siis. Multiteenusvõrgud olid väga kuum sõna, nii et. Et kuidas mina enda ärihariduse sain, ma olin ju ikka paandunud insener, küll noh, ärijuhi koha peal, aga üheksakümne neljandal aastal kutsuti just nimelt nende multiteenuse fiibervõrkusid rääkima ühele suurele ülemaailmsele konverentsile Šveitsis Montreux. Ja siis peale minu ettekannet, siis üks härrasmees tuli mulle juurde ja tegi ettepaneku, et kas ma tahaks tulla sellest asjast õpetama Inglismaale, ühte ülikooli, ühte. Siis ärikooli, siis muidugi ma saatsin ta pikalt, et noh, ma ei ole majandus, majandusharidusega, et ma olen ikkagi insener, eks. Aga siis hakkasin huvi tundma, et millega siis tegemist on ja tuli siis välja jah, et, et on Henley Management College, koostöös Cable Wireless. Suure firmaga rajatud siis väga tugevalt telekommunikatsiooni nii-öelda suunaga siis ärikool. Sertifitseeritud ärikool, nii et mitte ma ei läinud sinna siis nii-öelda õppejõuks või loengute pidajaks, vaid läksin siis tegin oma MBA kraadi seal ära.

Täiesti õpilaseks. Me teeme siia pausi ja siis räägime edasi mobiilside võrkudest.

Restart jätkub, Peep Põldsamm on külas ja, ja räägime korraks veel ühest ikkagi väga olulisast verstapostist sinu karjääris, QGSM. Et mis, mis sinu roll seal oli ja kuidas see QGSM siis üldse tekkis Eestisse?

Google SM ikkagi tekkis meie väga suurele turuosale mobiiltelefonide jaemüügiturul. Nii et üheksakümnendate aastate alguses, siis ka minu tänane äripartner Toomas Peek. Saime siis isegi teatud ajaks eksklusiivsed müügiõigused Nokia mobiiltelefonidele Eestis, Lätis, Leedus.

Tuleta meelde, mis selle firma nimi oli?

Levikuto. Jaa, õige. Ma

hakkasin neid nõukaaegseid reklaame praegu silma eest, või eestiaegsed, läbilaskmata, jah.

Jah, et olid ajad, kus võib-olla aastal üheksakümmend kolm, kui oli NMT aeg veel, eks ju, ei olnud ei GSM-e ega mingeid uusi tehnoloogiaid, siis ikkagi, kui oli vaja mobiiltelefoni, SIM-kaarti ju ei olnud NMT telefonid ja see programmeeriti kohapeal. Siis selline ettevõte nagu EMT oli ikkagi suhteliselt nagu vähetuntud, sellepärast et Levikuto müüs teatud aegadel alguses kaheksakümmend protsenti EMT klientidest.

Aga siis otsustasite oma võrgu sellele peale, et vaatas, et telefon juba on, et teeme võrgu ka.

Jah, me olime sellega ikkagi väga edukad, Toomas Peek ja tiim, kes kogu seda levikutot juhtis ja me laienesime Lätti ja me laienesime Leetu sellega, nii et olid ajad, kus siis mobiiltelefonide jaeturul oli meil suisa kolmekümne kuue protsendiline turuosa. Ja noh, sealt tuligi siis nagu loomulikuna, et kui tulid siis GSM tehnoloogiad ja ei olnud mitte ainult siis enam ühte sagedusluba, ühte operaatorit turul, vaid oli võimalus nagu mitu anda, siis. Loomulikult me hakkasime siis väga kiiresti, otsime ka siis võimalust ja, ja, ja lõpuks siis ka. Nagu saime selle, selle sagedusloa, kuigi seal ka tollal siis oli siis üheksakümmend neli, üheksakümmend viis, üheksakümmend kuus. Nendel aegadel oli ka ikkagi väga palju kriitikat meie suhtes, sest et turule olid ju. Jah, et EMT siis alates üheksakümne esimesest aastast ja Radiolin ja tänane Elisa tuli siis, avas GSM võrgu, siis esimese GSM võrgu Eestis üheksakümne viiendal aastal, nii et. Et peale seda, siis meie siis taotlesime kolmandat sagedusluba ja saime siis selle ka siis kätte ja tulime turule QSM-i kaubamärgi all üheksakümne seitsmendal aastal.

Kas seal see kaabeltelevisiooni pool oli ka samas firmas üldse sees? Kuidas

see

tänapäeval nii selline noh, irooniline olukord tekkinud, et nüüd see õnnetu tele2 on ainuke, kellel siis ei ole seda võrku ja noh, mõnes mõttes ma arvan, see ikkagi piirab neid

täna. Jah, see oli noh, alati tagantjärele tarkus on täppisteadus, eks ju, et, et kuivõrd tollal ikkagi mobiilside kasvas nii kiiresti ja väga kiiresti läks ka kasumlikuks, nii et QSM-iga meie läksime tegevuskasumisse kolmeteistkümnendal tegevuskuul. Nii et noh, tõesti, see oli üks nagu suur kiirrong, mis kihutas mööda ja ega seal ka tollal ei olnud väga palju vaja teha, kui, kui sealt kuskilt sangast kinni võtta ja. Ja, ja noh, mäletate küll, eks ju, kuidas inimesed magasid magamiskottides öösel meie poe ukse taga, eks ju. Et saada neid ühe krooniga telefone, odavaid telefone ja. Ja, ja noh, vot see oli ka, et, et kuivõrd siis vanad konkurendid ikkagi väga kritiseerisid meid, et kolmas operaator ei mahu ja tahetakse hangeldada sagedusloaga hoopistükkis ja nii edasi, aga noh, tegelikkuses me teame, mis ju juhtus, et. Et ikkagi, ma arvan, et meie roll oli see, et turul, mobiiliturul pöörata. Nii-öelda tollane, nii-öelda eksklusiivteenus selleks koduperenaise teenuseks, eks ju, ja ta muutus lõpuks nagu massiliseks.

Motorola telefonid olid, eks ole

ju. Kõik, kõik võitsid kokkuvõttes sellest.

Aga kus see kaabeltelevisioon sealt siis niimoodi vahepeal ära.

Ei, kaabeltelevisioon oli jah, niiviisi, et, et ajavahemikus siis üheksakümmend üheksa kuni kaks tuhat üks, siis oli see aeg, kus siis Tele2 sisenes. Balti turule, ta tuli siis läbi meie, läbi Levikom grupi. Nii Eestisse, Läti kui Leetu. Nii et ka sellel ajal siis sai ka starditud BTG SM, Leedus, et on nii-öelda, et ei ole QSM ja ei ole mitte meil ainus mobiilioperaator, mille me nagu tehtud, et ikkagi on mitu mobiili nii võrku kui, kui operaatorit tehtud ja. Ja kaabeltelevisiooni võrku ka ikkagi tol ajal opereeriti edasi, aga kuivõrd mobiilside kasvas nii kõvasti, siis. Tele2. Oma siis korporatiivse hinnaliidri strateegiaga, mis tegelikult eeldab sellist väga teravat fookust, otsustas siis, et, et kõik sellised. Kuidas öelda, mitte põhiärisse puutuvad ärid, kus tollal siis sünergiad ilmselt siis nii palju ei nähtud, tulevikku ei osatud ette näha. Siis noh, nagu müüdi maha kaabeltelevisiooni ärimüüdi Starmanile. Siis see, kus Skype alguse sai everyday.com, eks ju, mida siis juhtis meil Niklas Seenström, eks ju, ja, ja tänane siis Toivo Annuse tiim. Kes seal arenduse ja kogu everyday.com-i taga oli, siis, siis see siis seda ka veel opereeriti edasi. Aga, aga see siis ka nagu lõpetati mingi hetk ja keskenduti väga palju siis tõesti ainult nagu mobiilile, jah, tõesti, ja nüüd tagasi vaadates, et nüüd on nagu vastupidi, et. Viga

ikkagi vist tol ajal, mis sina arvad?

Ma arvan, et, et ikkagi jah, tehti, tehti, tehti ikkagi kokkuvõttes, tehti kokkuvõttes viga küll jah, sest et kui ma. Tõnis Palts mulle siin paar aastat tagasi kinkis mulle sünnipäevaks oma minu tehtud äriplaani. Tol ajal ikkagi, kuivõrd Excel võimaldab ju väga palju tulpasid teha, siis oli, see oli viieteistaastased finantsprognoosid. Ja see oli väga huvitav vaadata, et kuidas ma siis nagu tuleviku ette nägin. Ja võtsin siis Tele2 kahe tuhande kümnenda aasta aastaaruande välja ja siis vaatasin, et kui täppi ma siis, kui palju ma siis üheksakümne kuuendal aastal oskasin tuleviku ette näha. Ja oh üllatust, et käibeprognoos oli täiesti pihtas põhjas, kaheprotsendise täpsusega. Aga kui ma siis vaatasin, et millest siis käibeprognoos koosneb, et mis see siis keskmine kuutasu on ja kui palju kliente on, siis see oli ikkagi noh, täiesti puus, et. Olin ma jätkuvalt näinud siis ikka sellist eksklusiivteenuse kuutasu ja siis klientide arv oli ka ilmselt ikka üsnagi kümme korda väiksem. Sa ei osanud

näha tol hetkel, et iga Eesti inimene, kes vähegi käest suudab telefoni hoida, sellega endale saab.

Ei jah, ikka tollal ei olnud, et ta oli ikkagi kallis teenus ja, ja ega me räägime täna ka Toomas Peegiga, neid muljeid on väga hästi meeles, kuidas me müüsime Eestis esimese mobiiltelefoni. Noh. See maksis kakskümmend kuus tuhat krooni.

NMT ilmselt.

Ja ikka jah, see oli siis Nokia, Nokia Talkman viissada kakskümmend, suure sanga ja, ja suure akuga ja ta ei mahtunud ju loomulikult ei taskusse, ta oli ikka nagu portfell, eks ju, ja. Ja muidugi me käisime siis ettevõtjate juures, ärimeeste juures ja pakkumas, aga noh. Tollal ei teatud ikkagi, kas läheb vaja või ei lähe ja noh, edevus muidugi tahtis ära tappa, aga. Aga siis ma mäletan hästi, et üks transpordiärimees, kellele me siis saime selle ära müüdud ja. Pidime natuke sisse häkkima raamatupidamisprogrammi enda firmas Levi Kutos, et oli, kuidagi oli nagu häbi saata kliendile arve null null null üks, nii et me läksime, tegime ta siis arveks null null kuusteist. Ja siis muidugi tuli seda nagu pahast pobinat seal, et, et noh, pagan, et noh, et ikkagi oli ju jutt, et ma olen esimene, et nüüd on kuueteistkümnes, noh, me muidugi ütlesime, et jah, et sa mõtlesid siin, eks ju, kaks nädalat, et noh. Loomulikult, et teised ju ei oota, tegelikult ta ei teadnud, et ta oli esimene.

Ei tea, kas ta, ma ei tea, kas ta on, kas ta on elus või mitte elus ja kas ta meie saadet kuulab, aga võib-olla saab siis ka teada. Aga kui sa nimetasid Tele2-te ja Bitet, on ju, et kas sul on täna tunne, et need operaatorid ikkagi üldse mahuvad turule ära, et noh, nende mõlema kohta on siin ikkagi noh, räägitud, et pigem on nagu müügis need ettevõtted ja et, et omanikud võib-olla ei ole täna noh, nii rahul nendega, kui nad tahaksid olla, et äkki on turg liiga väike kolme jaoks Eestis?

Ma arvan, et see ärimudel on noh, muutunud, et ja siin noh, ei pea ilmselt ka kõlakaid rääkima, et, et inimesed, kes noh, äriuudiseid ja. Ja investeerimispangandusest võib-olla huvituvad, siis see on ju avalik ju informatsioon, eks ju, et kinnevik ehk siis pikaaegne Tele2 omanik on ju aastaid tagasi ütelnud, et nad tõmbavad ennast telekommunikatsiooni ärist välja. Ma ju tunnen ka ju tänast, või noh, kinneviku omanikku, Kristina Stenbecki, isiklikult hästi oleme ka seal nendel teemadel siin läbi aastatel sattunud suhtlema. Ja noh, oli selge, et ikkagi tema isa Jan Stenbecki poolt asutatud Tele2 oli ikkagi. Nii kui nimigi ja kogu see identiteet ja strateegiagi väga selgelt näitab, et ta oli ikkagi mõeldud noh, turu avamiseks, endise monopoli vastu. Hindade alanemiseks ja selle strateegiaga ja selle kuvandiga väga edukalt nagu tehti, eks, aga tänases Apple'i ja Google'i maailmas, kus on ju. Ütleme, odavat minutihinda, kas Henrik tead, mis su minutihind on, õige, vabandust, vabandust, ma küsin ringi. Kas sa mäletad, millal sa teadsid viimati oma minutihinda?

Isegi ei mäleta, aga ma arvan, et see võis olla kroonides.

Jah, täpselt, et see ongi, et. Et see identiteet ja ka see strateegia noh, selgelt tänapäeval nagu aegunud, on selge, et noh, mobiilside on olemas, jääb ja ei kao kuhugi. Aga noh, ikkagi küsimus on, et milliseid teenuseid ja milliseid lisandväärtusi ettevõte pakub ja tõepoolest siis pelgalt see kõneside, võib-olla isegi mobiilinternet on. Juba muutunud nõndanimetatud nagu commodity's, mida terve turg peab iseenesestmõistetavaks. Ja mis siis tähendab seda, et nagu äriteooriaga ütleb, et selles osas ei ole võimalik ühtegi konkurentsieelist. Kaup on, kaup

on sama, on ju.

Täpselt ja, et noh, kui me läheme supermarketisse, näeme seal viite-teist erinevat pesupulbrit, ehk siis erinevate brändidega noh, või, või, või kütuse, eks ju, jae, jaekütuse puhul, et see sisu on sama. Noh, ettevõttel peab olema mingi lisandväärtus või lisapõhjus.

Aga seda on ka jube raske tekitada, ma näen ju kõrvalt, kuidas operaatorid püüavad seda teha ja noh, ütleme, et ega nad ju kahjumlikult ka ei toimeta, kaugel sellest. Aga ütleme noh, see, just see, et, et need, see rumalatoru oht on ikka väga-väga suur, operaatoril täna peak

Jah, on, et kindlasti ainult nii-öelda torupakkuja, pakkujast ei piisa ja noh, eriti veel Eesti suurusel väiketurul, et. Et on selge, et noh, seetõttu, kui vaadata turgu nagu laiemalt ja, ja ka suured tegijad, näiteks Telia ja Elisa. Mida nad teevad, eks ju, et, et millistesse nii-öelda nagu äridesse ja kompetentsidesse nagu minnakse, et ongi kõik siis. Ja täna äriklienti näiteks üldse sideteenusega enam ei paelu, sa pead ikkagi IT-lahendused, IT-teenused.

Või kas või maksed.

Ja, ja nii

edasi

ja nii edasi ja noh, ja siis ütleme nüüd selleks lakmuseks on siis see 5G ja IoT maailm, mis on. Mis ei ole sideäri nii palju, ta on täiesti erineva ökosüsteemiga ja. Vot seal tulevad need vahed just väga välja, kus siis sellest ainult toru teenusest noh, kohe kindlasti ei piisa. Ja küsimus on ainultki sellest, et, et, et mis seal siis torust nagu läheb, et väga lihtne näide on see, et, et me Levikomiga siin eelmisel aastal. Tegime kogu siis selle uue kaubanduskeskuse Tallinnast, tee üks mooli siis, et seal oli ka näiteks küsimus.

Tegite, tegite midagi, te ei ehitanud?

Side ja IT-lahendused ja kõik, või paljud asjad, mis seal sees on, siis noh, näiteks on seal on kino Sinamon, eks, kes kasutab ka siis uut tehnoloogiat, eks ju, loomulikult serverites striimitakse kogu see pilt sinna. Ja siis on ka see, et noh, et vanamoodi, et Sinamon tellis meilt ühe gigabitise ühenduse. Noh, ja, ja siis ongi noh, see tänapäeval see nii enam ei tööta, et kas neile on vaja poolt gigabitti või kümmet gigabitti, et. Et ikkagi küsimus on see, et sa pead müüma talle striimingu teenust, ükskõik, kas see siis vajab viitesadat mega või, või, või kolme giga, eks ju, vot seal ongi nüüd see, see vahe. Et kui sa nüüd, sa pead. Mingit konkreetset funktsionaalsust või rakendust nagu pakkuma ja mitte ainult siis noh, neid vahendeid, et sest võib-olla üks gigabitt oli nendele liiga vähe või veel hullem, kui see üks gigabitt oleks olnud nagu liiga vähe. Eks ju, oleks hakanud midagi hakkima või mitte, mitte töötama, nii et see on see uus maailm ja. Ja, ja, ja seetõttu siis need ettevõtted, kes võib-olla on olnud minevikus väga tugevad, nii-öelda nagu üheteenuse pakkujad või ainult ühendusteenuse pakkujad, siis see tõepoolest. On ikkagi laialt levinud nagu arvamus ja ka noh, faktid tõendavad juba täna seda, et, et. Et see, mis meid või see, mis neid siia tõi.

Restart läheb edasi, räägime Peep Põldsamiga ja levikumist, nüüd siis nii-öelda tänasest levikumist. See olid oma ettevõttega siin nädal või isegi rohkem või paar nädalat, oled nüüd uudistus olnud selle Eesti 5G konkursi üle ja. See on üks hirmus segane lugu, et kui kõrvalt vaadata, et, et noh, meil pannakse nii-öelda oksjonile kolm litsentsi. Ja, ja sina ütled, et see on ebaõiglane, et noh, et pandaks neli, on ju, ja. Ja need siis noh, teiselt poolt, nii palju kui mõned ametlikult, mõned mitteametlikult kommenteerivad, et Esiteks, neli ei mängi Eestis välja, siis hästi need ei jagu, need megahertsid seal, need sagedusribad ja noh, teiseks, et. Et 5G-d ei saa üldse praegu ehitada, sellepärast et noh, sul peab 4G all olema, on ju, Põldsamil ei ole 4G-d all, järelikult ta ei saa 5G-d ehitada, järelikult ta tahab lihtsalt litsentsi turult ära osta, et minna siis. Kõmpida telekahte ja noh, panna, ma ei tea, pool milli juurde ja müüa telekahele see maha, et mis, miks te tahate seda litsentsi saada, kui teil sellega midagi teha ei ole?

Ei, ikka vastupidi, et esiteks me täna kasutame seda sagedust, see on nüüd, ütleme küll.

Seal on mingid viimaksijasjad seal peal, jah?

Jah, meil on viimaksivõrk seal peal, eks, ja, ja arvestades, eks ju, seda, et me oma telekomi poole peal olemegi väga tugevalt fokusseerunud selle maa, maapiirkonna. Probleemide lahendamisele needsamad sada kuuskümmend kaks tuhat kodu, kusjuures need ei ole ju kõik ju maapiirkonnas, need on ka Tallinna kesklinnas ja, ja nii edasi, eks, ühesõnaga seal, kuhu kaabelvõrgud ei ulata, on probleem. See, et see probleem on niivõrd suur, oli ka natuke üllatuse selle viimase miili määruse. Selle toetusmeetme raames tehti väga korralik turu-uuring ja tehti täiesti selgeks ministeeriumi poolt, et kus ja kui palju neid on, eks, nii et. Et, et, et selle jaoks, see on meil nagu fookusala. 4G mobiil või üldse mitte, ka 5G mobiil ei rahulda seda vajadust seal, sellepärast. Ühesõnaga,

sa tahad seda litsentsi selleks, et tahaksid suurendada seal peal, või?

Me tahame mõlemat, meil on siis nii-öelda lairiba ja kitsasribavõrgu strateegia ja miks meil seda kahte võrku vaja on, on siis lairibavõrku ongi vaja. Selleks, et siis pakkuda teenuseid, lairibateenuseid ja siis püsiühendusteenuseid. 3G teenused, kõik need asjad internetti ja plokiahela ja virtuaalreaalsus, tööstusrobotid ja kõik see maailm. Sest seal on terve rida, selles 5G teenuste maailmas on terve rida selliseid rakendusi, mis siis on võimalikud ainult selle noh, nõndanimetatud 5G tehnoloogiaga tehtud võrgu peal, et küll on ka. Palju muid teenuseid, mis on ka 5G teenused või IoT teenused, eks, millel on nagu alternatiiv, milleks ei pea ehitama seda LTE reliis viisteist või kuusteist võrku. Näiteks sellepärast on meil välja ehitatud, mida me väga kiiresti laiendame, on siis tehnoloogial baseeruv asjade interneti võrk. Mida me siis juba kolm aastat oleme nagu arendanud koos teenuste, muude asjadega, aga näiteks siis need, see 5G ei ole mõeldud andmeside jaoks mitte kunagi. Eks, ta küll võimaldab natukene kiiremat andmesidet, selles kolme ja poole sagedusalas võimaldab ta kuni sada megabitti sekundis, ühe kliendi kohta, mis on. Noh, ei eruta, ma arvan ka täna, meile ka igasugune noorpere, kes meil täna tahab liituda Levikomiga, ütleb, et kui kakssada mega ei saa, siis ei liitu, eks, nii et. Et selles mõttes see sada megabitti ei ole seal või see andmeside ja andmeside kiirus selles 5G-s ei ole üldse mitte peamine, aga see uudne ja ainulaadne, mis seal on, on kaks funktsionaalsust, üks on siis väga madala latentsuse ja ülikõrge sidekindluse lahendus. Et siis see võrgu reaktsiooni aeg on väiksem kui null koma üks millisekundit, noh, ilmselge, et kui me räägime isesõitvatest autodest, siis see peab olema väga kiire, muidu me paneme vastu posti või sõidame kuristikku.

Aga sina saaksid sellist võrku ehitada siis ka ilma seleta, et sul täna see 4G tuumik seal all oleks?

Ja muidugi, jah, et 5G tuleb välja, et 5G esimene standardifaas võeti vastu detsembris kaks tuhat seitseteist. Ja siis nüüd see teine, kus just nimelt see väike reaktsioonikiirus, kõrge sidekindlus, võimalus kasutada siis magavaid kümneaastase autonoomsusega sensoreid. See tuleb nüüd välja alles selle aasta detsembris, on siis standardikomitee istung. Nii et, et need seadmed siis tõenäoliselt alles saavadki siis valmis, hakkab nii-öelda saadavale nüüd tulema kaks tuhat kakskümmend, kaks tuhat kakskümmend üks.

Ja siis sina saaksid sama sageduse peale juba.

Jah, ja seal selles teises faasis on, täiesti muutub ära siis mobiilivõrgu raadioosa, tuleb see nõndanimetatud 5GNR ehk New Radia. Ja mina ikkagi ütleks niiviisi, et Levikomil on võrreldes vanade operaatoritega ikkagi nagu eelised. Ja siin ongi kõige suurem, ma arvan, see vaidluse koht või arusaamatuse koht on just nimelt see, et üks räägib aiast ja teine räägib aiaaugust, et me oleme nagu algusest peale rääkinud, et. Et 5G teenused ei ole ainult nagu andmeside. Vaid just nimelt need, need teenused, mis on vajalikud ka majandusele ja põllumajandusele ja tervishoiule. Just nimelt, mis ei vaja kiirust, vaid just nimelt sidekindlust ja reaktsiooni aega ja nii edasi. Eks, ja, ja see on ülitähtis Eesti riigi ja majanduse jaoks ja riik peaks tegelema just nagu selle regulatsiooniga, et kuidas tagada vot nende teenuste kättesaadavus. Eestis võimalikult kiiresti, mitte kaks-kolm aastat peale seda, kui Rootsi ja Soome ettevõtted selle ära teevad seal. Sest et see ei ole side äri. Seda me, meie peame vastama küsimusele, kui tuleb Harju elektriomanik ja küsib, et, et, et sama tootmise automatiseerimise digitaliseerimise efekti siin saada. Teda ei rahulda see, kui ta kaks või kolm aastat selle saab hiljem oma Soome, Rootsi või Saksa konkurendi käest, noh, rääkimata Hiina või India konkurendi käest, eks. Et see on nagu see, millest me räägime, eks, aga siis tõesti, et vastaspool väidab seda, et räägib kanali laiusest, räägib kiirustest, eks. Ja meie arvates on need ikkagi otsitud, otsitud teemad. Aga

seotjad võiks ehitada ka kümme võrku, et, et igaüks saab veel vähem ribasid.

Jah, et kui me võtame näiteks lahti tabeli, et on kokku, on Euroopas kaksteist riiki, kus on siis need 5G sagedused välja antud. Siis on ainult üksikud kohad, kus on siis suudetud välja anda siis, mitte suudetud, vaid. Et seda ei ole ka vaja, on siis selle saja megahertsise, mida siis 5G sagedusstandard. Võimaldab maksimaalselt sada megahertsi, üle, sellist asja tehniliselt ei ole täna standardis olemas, kui sada kolmkümmend megahertsi, sellega operaatoril ei ole mitte midagi teha. Ta saab ainult ehitada maksimaalselt saja megahertsise ribaga raadiovõrgu ja tegelikult see kolme ja kümne peale vaevalt, et ta nüüd hakkab teist võrku sinna kõrvale ehitama.

Asjade internetivõrgu ehitab sinna, nagu sina tahad teha.

Ei, ta seda saab ka sinna saja megase kanaliga sisse ehitada, tal ei ole seda vaja, seda ongi, et me väidame, et, et kuivõrd tänases, selles sagedusalas mahub vähemalt neli operaatorit, neli võrku. Igalühel maksimaalselt sada, mida ka see 5G võimaldab ja kui vaadata, siis teisi Euroopa riike, siis seal on välja antud keskmiselt. Viis sagedusluba riigikohtu, Itaalias isegi kuus luba, see tähendab, et ja need load on kõik sellised, nelikümmend megahertsi laiusega, kuuskümmend megahertsi, viiskümmend megahertsi. Kaasaarvatud sellised monstrumid nagu Vodafone või Telefonica või, või, või see. Nii et, et, et, et vaatame ka ikkagi, mis nagu mujal ka nagu tehtud on ja et need ei ole sellised, et Levikom on süüdistatud, süüdistatud mingites nagu erahuvide kaitses siin, et. Et noh, et, et muidugi meil on huvid, kuidas me saame seda sagedust nagu kellelgi ära spekuleerida, kui meil on võrke kliendid seal peal. Et me peame seda ju kasutust nagu jätkama ja teiseks.

Siim Sikut ütles, et teil on rendileping riigiga, te teate ammu, et see lõpeb ära, et te peate nad tagasi andma.

Ei, paraku see ei ole tõsi, et, et erinevalt mõnedest Euroopa Liidu riikidest, kus on ka avalike raadiovõrkude sagedusload on antud välja tähtajalised. Euroopa direktiiv on aegade algusest nõudnud vähemalt viieteist aasta pikkusi lubasid ja nüüd novembris kehtima hakanud uus Euroopa elektroonilise side, side seadustik nõuab riikidelt, et oleks tagatud operaatoritele vähemalt kakskümmend aastat. Eestis on antud välja sagedusload tähtajalik, tähtajatud. Ei olegi tähtaega, et ongi, mis on nagu õige, igasugune side.

Seda lepingut, mida Sikkut ütleb, ei ole olemas või?

Ei ole olemas, kõik sagedusload Eestis on olemuselt tähtajatud. Iga aasta tuleb seda pikendada aastaks, aga nad ei ole mitte aastased load, vaid nad on tähtajalised load, sest et kui sa avaldad soovi pikendada järgmiseks aastaseks perioodiks. On sul noh, nii-öelda eelisõigus, riik ei saa, ei tohi seda ära võtta. Nii et on tähtajatu õigus ja just nimelt meie oleme andnud väga selgelt nii-öelda tingimuslikku nõusoleku. Et kui meil on võimalus, eks ju, osaleda ka seal konkursil, mis siis tähendab seda, et mitte ma ei räägi nüüd sellest, et, et kolme loaga konkursil noh, formaalselt saab ka levikum osaleda, aga tõenäosus, et me nagu selle.

Riigi poolt väga hea, pakute üksteist üle ja.

Audi võib ju ka osaleda siis riigihankel, kus soovitakse osta, eks ju, Mercedeseid, eks ju, noh, mitte ühtegi ju takistust ei

ole. Et need kolme operaatorit üle pakkuda või?

Ei, ka Vodafone ja Deutsche. Telekom ei tule ju siia konkursile, eks ju, pakkuma operaatorite vastu, kellel on alusinfra, suurkliendibaas, rahavood. Eks ja küsimus ei ole üldse nagu raha olemasolus, vaid ei ole ju vahet, kas selle investeerib Elisa, Levikom või Vodafone, iga investeeritud euro peab ju tagasi tulema, eks, nii et ja kui noh, pole vahet, kas seda. Äriplaani või prognoosi teeb Levikom või Vodafone Eesti turu jaoks, eks ju, siis on selge, et, et Tele2 või Elisa või Telial on võimalus oksjonil pakkuda. Mitte raha olemasolu või puuduse tõttu, vaid tasuvuse mõttes, nad saavad pakkuda noh, tõenäoliselt kakskümmend korda kõrgemat hinda kui Vodafone või. Ja oleks siis veel piiratud ressursiga tegemist, et, et Eestis, nii nagu ka teistes Euroopa riikides. Kõige võib-olla illustratiivsem on nagu Saksamaa, kes suisa eraldas ühe kakskümmend viis protsenti sellest sagedusalast just nimelt tööstustarbijatele ja sellistele kohalikele kasutajatele, eks, mitte, mitte siis üleriiklikeks. Üleriiklike võrkude operaatoritele, eks. Nii et, et, et meil ei ole ressursipuudust, Eestis võib välja anda neli, viis või isegi rohkem luba, eks, ja igasugune selline soov ja argumendid. Et ainult kolm, kolm luba mahub, on ikkagi meie sõnul väga otsitav ja ta ei ole mitte nagu Levikomi suhtes kuritahtlik, vaid ikkagi mure on ju selles, et. Et Eesti majandus, tootmis, automatiseerimine, kuidas tulevad 5G teenused, millal nad tulevad, eks, et see on nagu ikkagi nagu mure.

Aga miks riik seda raiub sinu arvates, kui see, kui, kui see tõesti on nii mõistlik, nagu sa räägid, miks nad siis, annavad ainult kolm?

Ma olen arvan, et see, et mindigi võib-olla oma mõtetega seal ristel võeti, mindi nagu valet teed mööda, et. Et kuivõrd 3G on siis see, mis tuli peale 2G-d ja 4G on see, mis tuli peale 3G-d ja järelikult 5G on see, mis tuleb peale 4G-d.

Ja peab olema samasugune, või?

Jah, ja oligi siis, eks ju see, et, et ja peamine parameeter, mis muutus, on see, et noh, mingi andmeside kiirus kogu aeg on, võimaldab suuremat kiirust, eks, aga. Aga seda siis nagu ei teadvustatud endale, et, et see on midagi muud hoopis. See on asjade internet, see on tööstus, robotid ja see on majandus, tootmine, põllumajandus, tervishoid. Avalik transport ja kõik muu, mis, mille efektiivsus hakkab sellistest lahendustest nagu sõltuma. Ja seda tuleb reguleerida täiesti teistmoodi, et ma arvan, et see on nagu see arusaama noh, nagu küsimuseks.

Aga nad ütlevad, et sa istusid mitu aastat nendel koosolekutel ja olid kogu aeg rahul selle, selle asjade käiguga, et sa kunagi ei öelnud või ma avalikult pole öelnud, et, et kuulge sõbrad, et asi on jama, et me ainult kolme anname.

Ei, ma just enne siia tulekut võtsin ka kaasa, et kolmkümmend aprill oli siis esimene selline, kaks tuhat kaheksateist. Kus siis olid esimesed avalikud konsultatsioonid, algasid sellel teemal ja. Aasta

tagasi umbes.

Jah, umbes aasta tagasi ja ikkagi täpselt, et meie seisukohad on seal kogu aeg olnud algusest peale. Et tegemist on siis, milliste teenuste jaoks me seda 5G-d vajame. Eks ju, kui palju lubasid seal peaks tegelikult olema, kuidas see võiks olla reguleeritud, millised kohustused peaks sageduslubade, 5G sagedusluba, lubade saajatele nagu peale panema ja nii edasi, nii et, et ühesõnaga, me oleme enda seisukohti. Aga keegi pole kuulanud. Jah. Ja lõpuks siis pandi ka ja teiseks oleks siis veel midagi, et tegelikult oli esimene konkursi tingimuste variant, mille siis tehnilise järelevalveamet ja ministeerium ju välja panid, oligi tegelikult nelja loaga variant. Kolme loaga variant tekkis alles pärast sinna juurde ja lõpuks. Avalik konsultatsioon lõppes esimesel oktoobril, kõigi nelja operaatori nagu juuresolekul, kus siis hääletati nelja või kolme loa variantide vahel. Nii et tegelikult. Aga

hääletasid siis kes?

Hääletasid Telia, Elisa, Tele2 ja Levikom, ja.

Et sina olid ainuke, kes hääletas nelja litsentsi poolt, ma kujutan ette.

No ütleme, nii-öelda faktitäpselt ma pean ikkagi nagu ütlema, et ministeeriumi küsimus oli, et mis on teie eelistatuim variant ja mis on teie kompromissvariant. Ja Levikomi puhul loomulikult meie rääkisime, et tegelikult peaks välja andma neli või isegi viis luba, ehk viis luba ka siis mitte operaatoritele, vaid. Ericssonile, ABB-le või Tallinna Ülikooli kliinikumile, juhul, kui neil seda vaja on ja neil on seda vaja, nemad ei saa avalikku võrku kasutada 5G-s, sa kujutad ju ette, mida. Tööstus robot teeb, kui näiteks Ericssonil, kui mööda Peterburi teed sõidab pubekaid täis ekskursioonibuss, kõik laenavad Netflixi alla. Olgu ta siis kas 5G või 6G võrk, need robotid teevad ju korraks ikkagi H, eks ju. Nii et, et seal on ka just nimelt Saksamaal, Saksa autotööstus ja industraaltööstus väga sekkus 5G nagu konkursile, sellepärast et just samal põhjusel ja seal on vaja privaat-5G lubasid. Ja seetõttu peab sagedusalas tegelikult ühe sellise ala eraldama sellistele kohalikele, regionaalsetele tegijatele, mitte ainult siis üleriiglikuks opereerimiseks, nii et, nii et. Ja hääletamine siis tõesti käis siis niiviisi, et Levikom loomulikult pooldas ainult nelja loaga varianti, Telia. Eelistatud variant oli nelja loaga variant, tingimusel, et nad saavad osaleda kahe loa konkursil. Ja siis kompromissvariant oli kõikidel siis kolm luba, nii et sisuliselt hääletamise teel valiti välja loomulikult siis. Levikom jäi üksinda nelja loa variandiga ja kolm mobiilioperaatorit siis hääletasid selle kolme loa variandiga, aga meie hinnangul jätkuvalt, et sellel puudub igasugune põhjus. Saja kolmekümne megahertsise kanali jaoks puudub tehnoloogia, see ei ole standardiga kooskõlas. Ja, ja see on oht ja risk Eesti majandusele.

Hüva, meie saateaeg on läbi, te olete sellega kohtus, nii et. Ma arvan, et vaidlemist jätkub ja küll me siis näeme, et, et milline tõde on siis lõpuks see, mis peale jääb, sest mõlemal poolel on oma arusaamad asjadest, aga aitäh sulle, Peep ja aitäh, et tulid saatesse ja kohtume tulevikus. Suur tänu.