@ RESTART // 2019.03.23
geenius_restart_0821.mp3
KUUPÄEV
2019-03-23
PIKKUS
45m 03s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates „Restart/Ettemõte“ arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka LHV panga infoturbejuhi Tiit Hallasega küberturvalisuse üle panganduses. Fookuses on panga ja selle klientide kaitsmine rünnakute eest, eriti sotsiaalse inseneeria ja pettuste osas. Saates käsitletakse ka Eesti e-riigi turvalisuse taset ja infoturbevaldkonna väljakutseid laiemalt.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on külas LHV panga infoturbejuht Tiit Hallas, kellega räägime sellest, kuidas üldse nii magusat sihtmärki nagu üks pank küberturvaliseks teha ning kuidas rünnakud on pigem suunatud panga kasutajate, mitte niivõrd panga enda vastu. Kas küberturvalisuse alal valitsevates keerulistes tingimustes on üldse võimalik panka turvaliselt teha ja mida peaksid kasutajad silmas pidama, et nende rahale keegi võõras ligi ei saaks? Saatejuhid Henrik Roonemaa uudisteportaalist Geenius.ee ning Taavi Kotka.
Jah, aga teistpidi on see ikkagi noh, minu mõistuseks ka keeruline aru saada, et. Et kui me teame noh, kui ligadi-logadi see IT-turvamaailm on, on ju, aga siis me loeme, et, et noh, suurfirmast X läks kolmsada miljonit ja üheksasada miljonit kontot ja. Seisid seal, ma ei tea, oli, krüptitud ei olnud, võeti lahti, ammu oli krüptitud, noh, kogu see jama, on ju, või kui lihtne on fish'ida inimesi ära selleks, et nad teeksid midagi. Et siis meil on siiski nagu terve hulk noh, organisatsioone ka Eestis, keda noh, teada, laiemalt teadaolevalt ju suurelt häkitud ei ole, pangad käivad sinna alla, on ju. Telkode andmebaase ei näe nagu eriti kuskil liikumas, on ju, mingeid Eesti krediitkaadi kasutuse, noh, krediitkaadide numbreid. Ja, ja riik on samasugune, et ega mingit noh, tohutult suurt, väga halvavat nagu noh, demoraliseerivat leket riigist ei ole ju olnud midagi väiksemat, võib-olla on olnud. Et kas selle taga, ma ikka küsin IT-turva inimeste käest, kui nad mulle ette satuvad, et, et kuidas see võimalik on, kas see on juhus või on Eesti millegi poolest peaaegu parem kui, kui näiteks, kui näiteks Dropbox või. Või ma ei tea, kes iganes, Yahoo või kuidas seda tehakse?