Telia Eesti tehnikajuht Kalle Arula

Laupäeva pärastlõuna on jälle käes ja see tähendab, et Restarti saate aeg on käes. Saatejuht täna Henrik Roonemaa ja meil on külas Kalle Arula, tere Kalle. Tere, tere. Kalle Arula nimi, ma ei tea, kui, kui laialt see nimi tuntud Eestis on või tehnoloogiaringkondades, eks me sellest hakkame kohe rääkima. Aga sinu amet võiks olla küll väga oluline ja väga tuntud Eestis, et sa oled Eesti suurima või ühe, suurima või ühe suurima mobiilioperaatori Telia tehnoloogia direktor. Ehk siis inimene, kes teoreetiliselt peaks, kelle, kelle nii-öelda allkirjaga on varustatud igasugused tähtsad dokumendid selle kohta, et mis juhtub tehnoloogiliselt võrgus ja mitte võrgus ja. Ja kus kaevatakse ja kus ei kaevata ja kes saab internetti ja kes ei saa internetti, et selles mõttes. Erakordselt oluline, aga, aga teistpidi sa oled inimene, kes noh, vist selles rollis ju ei ole avalikkuses väga palju olnud ja. Ja meie saates pole seal kindlasti üldse käinud, et, et me arvasime, et tasub tutvustada inimest, kes Eestis ühes suures tehnoloogiaettevõttes täidab sellist tähtsat rolli ja seda me kavatsemegi järgmine. Kolmveerand tundi teha ja rääkida nii sinust endast kui sellest siis, mis, mis sinu töö laual täna huvitavat on, tõenäoliselt on seal. 5G ja fiibrit ja muid, muid huvitavaid küsimusi ka, aga hakkame sellest peale, et. Et vanasti olid, olid Telia juhid noh, meediale ja üldse Eesti avalikkusele väga hästi tuntud, et aga tihti esinesid juhid igal pool. Meediakanalites ja, ja olid sellised pressiüritused, et kõik oli. Kõik need nimed, kes seal aastaid tagasi ja seda firmat juhtisid, olid ikkagi ühiskonna jaoks teada ja tuntud, aga. Aga me peame küsima siis sinu käest, et kust, kust sa tuled või mis, mis sinu enda taust

on? Mina olen. Telias töötanud nüüd koheselt viis aastat ja nii-öelda Telia sees kasvanud osakonna juhataja Stahl üksuse kõhiks ja siis täna aasta algusest olen siis üksuse, tehnoloogiaüksuse direktori kogusetäitja. Et võib-olla ka sellepärast ei ole veel väga kuskile üles astunud, kuigi tegelikult siin-seal juba intervjuusid on antud ja, ja ka mõned artiklid on ilmunud minu ju nii-öelda. Tsitaatidega, et, et, et vaikselt tuntust juba kogun.

Väga hea, et võib-olla saad maailma kuulsaks öelda hetkel. Miks sa enne tegid, sa, sa olid, nagu sa ütlesid, viis aastat oled Telias olnud, aga enne seda.

Enne seda ma olin päris mitu aastat, töötasin riigi. Organisatsioonis ja olin RIA, RIA, jah. Asedirektori või siis osa aega ja siis, kui ametiks muutus RIA, siis peadirektori asetäitja riigi infosteemide alal, ehk et siis minu kureerida ja koordineerida oli. E-riigi asjad, et sellised nagu X-tee ja riigiportaal ja ID-kaardi tarkvara ja, ja sedasorti temaatikad olid siis minu üksuses ja osakondades.

Nii et sa oled sellest läbi ja lõhki oledki tehnoloogia inimene, kogu aeg olnud?

Seda kindlasti jah, et, et olen ka hariduselt insener ja, ja. Kas

Tartust või Tallinnast või Moskvast või Peterburist?

Et jah, et, et ei öelnud, et ülikoolist, siis oleks kohe keegi arvanud, et see ülikool, mida tema ülikoolis peab, et, et Tallinnast. Siis tehnikaülikoolidel oli ta sel ajal, kui mina teda lõpetasin ja tunti teda ka tipina täna, ta on veel ilusama nimega.

Täna on TalTech, eks ole, ja-jah. Mis aastal sa lõpetasid, mis nii-öelda, et kelle, kellega sa seal koos käisid, kes su põlvkonnakaaslased olid?

Sellega on niimoodi, et ma käisin üsna pikalt seal koolis, selles mõttes, et alustasin hooga ja, ja see oli selles mõttes hästi huvitav aeg, et. Me oleme esimene lend, kellel oli nõndanimetatud ainepunktide nii-öelda aluse lõpetati, ehk et siis. Aasta enne meid oli veel selline, et kui sa läksid koolisse, teadsid täpselt, mida sa seal neli-viis aastat õpid. Vahepeal vist nopiti isegi sõjaväkke, nii. Aga siis meie peale hakati harjutama seda nii-öelda moodsat, uut süsteemi. Ja, ja astusin sisse üheksakümmend ja lõpetasin kaks tuhat üks. Nii et vahepeal oligi niimoodi, et elu tuli peale ja tundus, et, et olen koolis kõike saanud, mida vaja, ehk tarkus oli olemas ja mis me selle paberi. Paberit ei olnud. Nagu vaja ei olnud, sest tööd oli nii palju, et ei jõudnud ära teha ja päevad läksid üha pikemaks ja pikemaks, aga üks hetk sain aru, et, et ega see paber on nagu lihtsalt üks nagu nii-öelda sertifikaat või. Muidu pead igal pool tõestama, kas oled või ei ole, on ju, see on ikka kättevõtmise asi ja kuna töö juures oli tegelikult, no ütleme niimoodi, kvartalis tegime vähemalt ühe sellise pakatöö, siis noh. Võtsin ennast kokku ja, ja nii-öelda tegin ära ka selle kaitsmise.

Aga see muide on vist, sina astusid üheksakümmend ülikooli, eks ole, mina astusin üheksakümmend seitse ja, ja mulle tundus, et. Või tundub täna tagantjärgi vaadates, et see selline ülikooliga venitamine võis olla ka selline üheksakümnendate põlvkonna värk või. Või noh, mina astusin üheksakümmend seitse ülikooli, ma vist lõpetasin, ma ei mäleta, kas kaks tuhat kaksteist lõpuks võtsin ennast kokku ja noh, ka samamoodi on ju, et. Et võeti tööle ja noh, siis tulid kõik muud asjad järjest ja, ja ma tean väga palju inimesi ka oma kooliajast, kellel oli täpselt samamoodi ja, ja paljudel ongi siiamaani muide lõpetamata. Ja ka paljudel inimestel noh, Eesti ajakirjandussektoris tähtsatel inimestel on, ongi siiamaani lõpetamata, sest ta jäi nii ja, ja jäigi. Et ma ei tea, mis sinul peale tuli, kas öised arvutimängud kuskil keldris tulid peale või päriselt ikka töö tuli peale?

Pigem pere ja töö, et ja tõesti tööd oli noh, nii palju, et ma mäletan seda, et, et. Et mul oli vist veel kohustuslikust nii-öelda õppekavast oli puudu üks aine. Kuhu ma nii-öelda registreerimisega ka olin natukene hiljaks jäämas tookord. Ja, ja siis ma sain ikkagi sinna nii-öelda sisse, kuna see oli mul nagu viimane asi, mida mul oli juba ära teha selleks, et nagu kaitsmisele saada minna. Ja, ja siis ütleme niimoodi, et oli isegi periood, kus me sõna otseses mõttes ööbisime töö juures. Mäletan seda, et magasime laua peal ja, ja ühe korra üks kolleeg Tartust, Teet Jagomägi, võib-olla tead. Tema isegi noh, nii-öelda ta tõi minule koju, sest et ta oli Tartust, ta oli nagu ja on tööbimisvõimalust, et, et, et oli nagu väga-väga kiire aeg.

Aga mis see oli, mida sa siis sealt nii-öelda kooli kõrvalt või niimoodi tegema hakkasid? See oli see aeg või kus Eestist noh, kogu Eesti internet ja, ja IT-tööstus põhimõtteliselt ehitati sel ajal?

Jah, et tol ajal minu roll oli, ma olin tol ajal analüütik ja me tegime maainfosüsteemile strateegiat.

Aga sa olid mingis erafirmas või olidki riigiasutuses?

Toona ma olin nagu olid, Faire mingid projektid olid, ehk et Euroopa rahastusega olin. Olin siis nagu palgatud ekspert, kes aitas seda strateegiat kokku panna. Ja juhtus nii, et strateegias oli nii hea, et, et toonane nii-öelda asedirektor ütles, et tore, et tegid strateegia, tule nüüd aitas ellu ka viia ja, ja siis ma nii-öelda jäin ka seda strateegiat siin ellu viima.

Nii et sa olid riigisektoris päris pikalt siis, või järjest või?

Jaa, et ma nüüd täpset aastat peast ei mäletagi, aga see oli üheksakümnendate, ütleme seitse, kaheksa vist oli, kui me seda strateegiat tegime, äkki üheksakümmend üheksa, siis. Olin Maaametis ja, ja siis, kui. Strateegia oli juba sealmaal, et tundus, et sellega nagu, nagu nii-öelda alus on loodud ja tegelikult oli tolle aja kohta väga äge ja edev asi, et sai ka päris palju välismaal tegelikult tutvustamas käidud ja, ja noh, oligi selline aeg, kus kõik. Välismaalasi tahetasid, noh, just oli parasjagu tulnud, ütleme kahe tuhandete alguses oli tulnud ID-kaardi asi, mis võib-olla kohe alguses ei olnud nii suures levikus, aga siiski. Ja, ja X-tee arutelud olid ja siis X-tee tuli ja, ja, ja siis nendest sai kaasa löödud ja siis. Jah, ühel hetkel tuli Riias töökuulutus, et otsitakse arendusosakonna ajatajat ja, ja ma vaatasin nagu, et täpselt nagu, et noh, et minu, puudu olid minu nimi, et siis ma nagu mõtlesin, et peaks kandideerima. Ja, ja siis kaks tuhat, mis ta oli, kuus või midagi taolist, äkki oli see ka, et kui läksin sisse tööle Riiasse, alguses arendusosakonna ajatajaks ja. Ja siis paari aastaga nii-öelda struktuuri natukene muutsime ja siis sai minust terve selle üksuse nii-öelda juht. Mis siis koordineerib kogu seda nii-öelda e-riigi asja poolt, et siis oli just see aeg, kui, kui hakati looma küberturvalisuse asju ja siis tekkis nagu. Amet, kus siis nagu hiljem, kus siis nagu see küberturvalisus oli eraldi allüksusena nagu selline või üksusena siis nagu loodud.

Aga sa oled ise olnud, kas sa oled olnud just selline nagu strateegia, planeerija ja. Ja, ja juht või, või noh, käised üles ja vaja koodi kirjutada või ma ei tea, midagi kokku kruvida, et kui, kui. Lähe, maalähedane insener sa oled?

Ma olen teinud ka sihukest tõesti nihukest käsitööd, aga mulle teostus meeldib tõesti, et üks asi on ka see, et, et kui. Aasta oli siis nüüd neliteist, jah, kaks tuhat neliteist, kui. Kui oli just uue nii-öelda sellise, riigis toimub selline nagu viisaastakute kaupa või no tegelikult ikka teistes nii-öelda asutustes ka Teljas täna ka samamoodi, vaatame nagu mingit perspektiivi, neli viis aastat on selline strateegiline perspektiiv. Ja luuakse siis nagu, et kuidas me sinna jõuame, kõike seda. Et oli just uue infohütskonna arengukava nii-öelda kokkukirjutamise aeg ja ma mõtlesin, et, et kui nüüd seal korralikult kaasa lüüa. Siis tahaks ka selle täitmise juures olla, et muidu niimoodi, et nagu või jah, mulle meeldib nagu just see, ka see täitmise osa. Ja, ja siis mõtlesin, et, et see tähendab, et ma peaks nagu viis aastat veel olema ühes stsüklis kaasas, et muidu nagu juba nagu. Nagu nii-öelda sünnitad lapse, aga siis nagu üles ei kasvata, et, et, et, et mulle meeldib nagu see teine osa ka just, ja. Siis ma mõtlesin, et on paras aeg ringi vaadata ja, ja siis oli, vaatasingi ringi ja, ja, ja nii-öelda konkureerisin paaris kohas. Ja, ja siis Telia tundus toona nii-öelda väga, või noh, see oli veel Elion siis tegelikult, kuhu mina tööle läksin, kaks tuhat neliteist. Ja siis osakonna juhataja kohale fix võrku tegema ja mõnes mõttes nagu meelega, kuna oli ka sihukene valkune vahetus, et. Et ma telekommunikatsioonis ei olnud nii tugev, kuigi minu kureerida oli ka nõndanimetatud andmesideosakond või ASO, nagu nimetatakse, ehk et siis riigiasutuste andmeside pool.

Ja see on üks väga tähtis osakond, eks ole. Väga-väga kriitilise tähtsusega.

Just, aga, aga, aga seal ma nagu nii-öelda praktilise poole pealt kindlasti kaasa löönud ja, ja olin väga ainult üldterminites nagu tuttav, et. Et siis astudes uude rolli Elionis, et siis oligi minu vastutus, oli, oli fiksvõrgu teenused ja, ja selle kvaliteet.

Mulle tundub see hüpata telekomi maailma, on ju, ja, ja noh, sellisesse, sellisesse telekommi, kus nagu tänapäeval ikka on, et mobiil ja fiks on koos ja tele on koos ja et noh, neid. Ütleme, teenuseid ja küsimusi on seal hästi palju ja, ja noh, ka tehnoloogiat seetõttu, erinevat tehnoloogiat kindlasti on hästi palju. Midagi on ADSL-i peal või, või ma ei tea, mis teil on VDSL-i peal ja midagi on fiibri peal ja. Ja mingisugused noh, sajad tuhanded kasutajaseadmed peavad olema, mis ruuterid ja igasugused digiboksid, on ju. Ja siis, kui sa selle kõik oled endale selgeks saanud, et noh, siis, siis sa pead hakkama vaatama, et sul on mingisugused serverikeskused, mis digi-DV-d striimivad ja. Ja siis, kui sa selle oled selgeks saanud, siis sa pead hakkama ehitama 4G võrku kõigepealt ja siis 5G võrku. Ja mõtlema, kuhu mastid lähevad ja kuidas need mastid suhtlevad omavahel ja, ja kus on back-point, et see tundub ikkagi terve omaette universum mulle.

No nii on, õnneks on meil hästi palju tublisid inimesi ja, ja, ja no iga valdkonna peale on omad spetsialistid, et, et, et selles mõttes on kõik. Täpselt nii, nagu sa ütlesid, et päris huvitav ja keeruline, samas väga äge.

Aga kuidas selle, ütleme, milline see töö või millise inimese ettevalmistus peab olema, kes, kes saab näiteks ühe suurema mobiilioperaatori tehnoloogia direktorile, et. Et kui palju sa neid otsuseid pead ise tegema või tahad ise teha, seal otsustamist on, ma arvan erakordselt palju, eks ole. See, et millise puldi me paneme näiteks, anname kolmesajale tuhande inimesele näiteks kätte või. Kõiksugu sellised küsimused, et kui palju sa saad ise ja tunned, et sa pead olema tehnoloogias kodus ja kursis ja et, et sa pead ütlema oma sõna, mis maksab. Või kui palju see on rohkem selline inimeste laua taha toomine ja, ja, ja nendel särada laskmine?

Pigem seda viimast, et meil on tegelikult tehnoloogias juba ainuüksi, on üle neljasaja inimese. Ja, ja meil on veel nagu nii-öelda äriüksused ja teenindus, kes kõik kokku töötavad, et kliendikogemus oleks hea. Et kindlasti üks inimene, no ütleme niimoodi, et mina arvan, et see nagu oleks. Micromanagement, kui hakata kõikides asjades nagu otsustama, et, et pigem juhtkonna rida on strateegia paika panna ja võimaldada. Et, et ja kindlasti aeg-ajalt saab ka deep dive'e teha ja saab ka nagu, täpselt saab nagu selles inseneri nagu nii-öelda keti otsast lahti lasta, et, et seda saab ka teha, aga, aga ütleme täna. Nüüd sellel paaril viimasele kuule, kus ma seda positsiooni täitnud olen. Tagasi vaadates, siis on mul endalgi väga palju nagu olnud just nimelt ka isegi just nimelt selles taktikalises või strateegilises plaanis juurde. Vaadata või õppida, enne kui hakata nagu otsustamisel kaasa rääkima, et, et. Et tõesti, lisaks endale kõikidele asjadele, mida sina nimetasid, on veel. Sellised huvitavad asjad nagu nimetatakse OSS ja BSS, ehk siis nii-öelda operational supporting system või siis. Nii-öelda igapäevase, ütleme siis tegelikult need seamed peavad nagu operational olema või nii-öelda töötama. Et siis kuidas neid nagu nii-öelda hoida ja siis BSS, ehk siis nii-öelda. Business supporting system ehk et siis äri, no need on kõik arveldused. Kliendibaasid kõik taoline asi ja isegi tootekataloog, et kuidas tooteid kirjeldada selliselt, et. Et need ei oleks nimelt koodi sisse keivitatud, vaid need oleksid lihtsalt parametriseeritavad, lihtsalt kokku kombineeritavad, et see. Arveldused või ütleme, kui tuleb välja ärijuht mingi huvitava ideega, kuidas. Mingid asjad kokku pannes kõnetaksid klienti paremini, et siis oleks võimalik neid arveldada tegelikult selliselt, et see. Et see allahindlus, mida nagu kaks, kaks asja kokku pannes tegelikult ikkagi oleks nagu nii, nagu ta algselt plaanitud oli, mitte nii, et. Et pärast ei tule numbrid kokku ja, ja need on pahased ja, ja mida te siis nagu müüsite neile, et selliseid asju ei juhtuks, et. Et need süsteemid oleksid dünaamilised ja, ja nii edasi, et, et see on päris huvitav maailm meil omakorda, millega ma ennem ja nagu nii palju kokku puutunud.

Aga mobiilivõrgud, ma noh, ma olen rääkinud inimestega, kes töö on mõeldud, et kuidas me seda võrku nüüd ehitame, kuhu mast läheb ja kuhu pole saatja näitab ja. Ja noh, on ikkagi öeldud, et see on vaata selline noh, nagu kunst lausa natukene või selline loovtöö, et, et midagi näitab arvuti ette, aga. Aga, et see on täiesti omaette teadus, täiesti omaette maailm ja kui sul ei ole seal kogemust ja oskusi, et noh, siis sul seal ei olegi midagi öelda kaasa.

Tõsi, ja noh, ütleme, üks asi on nii-öelda leviala planeerimine, et kuidas planeerida levi ja raadiovõrkude puhul tegelikult on, nimetatakse nagu kahte nagu aspekti, üks on. Levi ja teine on capacity, ehk et siis nagu coverage'i capacity, ehk et. Et lihtne tikk on see, et, et madala sagedusega saab suurt katet. Aga see kate kõlbab hästi madalate kiiruste jaoks või siis kõneside jaoks, mis on ka tegelikult madal kiirus ikkagi. Aga kui on vaja suuremat liikluskiirust, siis on vaja nii-öelda kapasiteet, ehk et siis antakse nagu nii-öelda mahtu juurde. Ja noh, Eesti on võrdlemisi väikse rahvaarvuga riik ja siin see teema ei ole nii suur, et eriti veel, kui nii-öelda noh, ütleme rääkida veel 5G teemadest, et. Et siis nüüd millimeeterwave ja need kõik, need eriti kõrged sagedused ja eriti suured mahud on sellised suurlinnade, kesklinnade teema, et, et Eestis täna nagu. Ei ole neid inimesi lihtsalt nii-öelda suures pundis, ei ole olemaski nii palju.

Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja siis läheme jutuga edasi.

Restart jätkub ja meil on külas Kalle Arula, kes on Teliaisti terehnoloogia direktor ja jätkame siis juttu. Ma tahtsin veel küsida, et kui sa, mis sa arvad, et kui sa ei oleks insener ja haridusega, kas sul oleks võimalik oma tööd, oma praegust tööd teha?

Ma arvan, tegelikult oleks, sest et ma ise olen nii-öelda tagurpidi püramiidi usku, et, et, et juht ei ole mitte nagu. Pudelikael ja ainu, ainu, ainuühtust vaja, vaid tegelikult on vaja häid võtmeisikuid ja, ja et see masinärk töötavaks on vaja tegelikult. Inimesi pigem jõustada, et ma ei teagi, eesti keeles see kõlab nagu eedalt, aga inglise keeles on niisugune power, ehk et andma inimestele nagu võimu. Täpselt

jah, et noh, vähestamine on nagu natuke.

Kõlab väetamisega sarnaselt, aga, aga just täpselt anda neile seda jõudu, et nad oleksid väkised siis tõesti, jah.

Mis need asjad on, mis, mis sinu laua peal täna on, et, et noh, tõenäoliselt 5G on üks teema, sest see on varsti, varsti peaks hakkama võrku ehitama, aga mis veel?

Nõndanimetatud afro, ehk et siis fiibri roll-laute on üks teemadest. Siis on meil, siseasjadest on meil BSS transformatsioon, ehk et me teeme oma. Ümber oma neid, just nimelt neid äritoetavaid asju, siis süsteeme. Ja, ja siis tahame jõulisemalt rakendada agiilset äriarendust. Ja see kõik on selle nimel, et oleks võimalik kiiremini turule tulla toodetega, et, et. Mida aeg edasi, seda suuremad on ootused inimestel, et asjad muutuvad kiiremini. Ja, ja selline, et, et üks pakett kõlbab pikaks ajaks, et seda. Et olla selline agiilne, kiire väle, turule kohane, natuke isegi ees. Et, et, et siis need support'ing system'id oleksid ka nii-öelda lihtsamini konfigureeritavad, et, et saame nagu kiiresti tulla.

Aga mida sa mõtled nende süsteemidega?

Jah, siis kliendihaldusega asjad, tootekataloogid, toodete omavahelised seosed ja noh, tegelikult need suured tükid peavad hästi ka kokku istuma. Ja kui mõelda seda, et, et, et ka nende arveldamiste juures on noh, ütleme niimoodi, et neid kasutajaid on sadu tuhandeid korraga. Ja, ja sa pead nagu kõik bitid ja, ja minutid ja sekundid kokku lugema ja vastavalt nendele pakettidele, et siis osadel juhtudel. Need loed küll kokku, aga kuna pakett ütleb, et on piiramatu, siis noh, nagu võtad selle sisse, osadel on nagu mingid tasud. Et sa pead selle kõik nagu, kõik õigesti ja õiglaselt nagu kokkulepitu kohaselt ka kokku arveldama, et siis see tegelikult on üsna, üsna suur pähkel matemaatikas, ütleme niimoodi.

Räägime fiibrist siis ka selle, ütleme seda, on palju inimesi Eestis, kes ootavad kas fiibrit või mingisugustki kaablit, eks ole, oma koju. Ja no ikka väga vaikselt see asi, asi liigub. Kuidas täna on, et kas, kas see vase tehnoloogiatel jätkub, sinna pannakse raha edasi ja sa näed, et see võib veel mitukümmend aastat olla, olla see, kuidas inimesed netti saavad või, või on ainult fiiber tulevik?

No piiber, öeldakse, et see on tulevikukindel ja seal on suured kiirused ja, ja ma võin nüüd nagu eksida, oli see eelmine suvi, oli see üle-eelmine suvi, aastad lähevad kiiresti. Et, et proovisime ka kümmet giga ja tegelikult. Põhimõtteliselt on meil juba osades sõlmedes ja seda on ka tegelikult suht lihtne roll laudida, Fixi võrgus kümme gigavõimekust hakata pakkuma, kui selle järgi oleks vajadust. Täna me pakume nii-öelda gigabitti, viibri otsas ja, ja kliente on mitte liiga palju. Et see vajadus kümme, ütleme gigabitti järgi ei ole veel nii terav. Et pole veel content või see nii-öelda sisu, mida tarbida nii suures mahus, pole järgi tulnud ja, ja täna peamised tarbijad, kes. Seda võtnud on, on nii-öelda, sihukesed kodused serveri pidajad või midagi taolist, kes tegelikult vajavad sihukest asja. Et massidel hetkel veel vaja ei ole, aga selle meedia otsa, ehk siis fiibri otsa, on võimalik suht hõlpsalt tõsta kümme korda kiirust või isegi nagu rohkem, ütleme niimoodi, et täna see tehnoloogia. Üsna mõistliku hinnaga isegi kättesaadav, et see ei ole enam nagu sihukene, et, et ka odavam on autot osta, kui omada kümmet giga, et.

Noh, et aga samas Eesti, kui ma vaata, ma olen vaadanud siin lähikonna numbreid selle kohta, et millised on keskmised fikse ühenduste kiirused, ainult Eesti on kogu aeg suhteliselt sellises kehvas seisus olnud seal.

See on seal, et statistika on ka päris huvitav, et, et mulle tundub, et seal kas see. Kodupakett, kus sul on kolmikpakett ja kuidas seda kokku liidetakse, see on ka nagu sihukene, et, et, et minu arust oli, kuskil oli just juttu sellest, kuidas. Eesti ei olnud kas innovatsiooni või mis iganes edetabelis, ei olnud piisavalt kiiret, sellepärast et meil näiteks puudub asja arvamine FACC-i teel. Noh, et, et, et keegi, kes mõtles välja edetabeli, mõtles, et FACC-s on juba noh.

Nullpunkti ühes

kategoorias. Ja, aga noh, nagu saime nullpunkti selles kategoorias, on ju, ja, ja üldvastamis kukkusime mõned positsioonid alla, sellepärast et. Et FACC-s on meil vahele jäetud etapp, et, et. Et noh, et nende statistikatega peab nagu aru saama, et mida see number tegelikult seal näitab või mitte. Aga VASE kohta kommentaariks nii palju, et tegelikult me teeme täna VASE upgrade'i. Vaasa, upgrade tegelikult täna võimaldab sada, kakssada mega kiirust.

Alla, aga mitte üles.

Üles ka või? Ei, ikka ta on nagu selles mõttes nii-öelda see suund, mida, mida nagu klienti rohkem kannatab, jah. Just ta on, ei ole sümmeetriline. Et selles mõttes tõsi, aga ta on jälle kliendile oluliselt, kuidas nii-öelda, valutum. Sellepärast, et klient ei pea heal juhul midagi tegema. Paremal juhul, ütleme siis, halvemal juhul ta peab välja vahetama oma. Kliendiseadme, mis siis nagu võimaldab, ma ei tea, ka kiiremat wifit ja, ja nii-öelda nii edasi. Aga võib juhtuda, ta ei võiks midagi tegema, tuleb lihtsalt ühel päeval ja tal on, ma ei tea, neljakümne või kahekümne asemel alla on sada või kakssada, et, et need on need pakettid, mida me täna nagu ka müüme. Et erinevalt siis viibrist, kus osadel juhtudel oled teinud värske remondi, kas majas või koridoris. Ja siis sa pead nagu hakkama vaatama, kuidas sa need kaablisse tuppa saad ja, ja eramaade puhul noh, osad kliendid on. On endale ilusa lilleaia kujundanud seal ja kui me tahame sealt siis kaablit tuppa saada, et siis tuleb nii-öelda lilled lahti võtta ja tagasi panna ja. Ja, ja kui sul on see vask olemas ja saad sada, kakssada täna kätte. Siis on sul noh, nii-öelda mõneks aastaks rahu majas.

Kaugele te selle vase upgrade'iga jõudnud olete, et kas, kas see, ma oskan sa protsentuaalselt öelda, et kui paljud veel on selle aeglase peal ja kui paljud on juba üle viidud?

Neid numbreid ma juba niimoodi peast ei tulista, ma mäletan seda, et me tegime eelmisel aastal viiskümmend tuhat ühendust nii-öelda sada pluss kiirusega. Ehk et viiskümmend tuhat nii-öelda ülikirjat internetti.

Okei, no see on ikka juba suhteliselt hästi, aga kas plaan on koguvask ära upgrade'ida või, või ainult teatud kohtades?

Ikka ainult teatud kohtades, et seal, kus juba nagunii on mõistlik palju teha kaevetöid ja kõike muud, et siis tasuks panna juba nii-öelda see fiiber, mis on tulevikukindel, neis kohtades, kus tegelikult. Kliendid ilmselt ka kaaluvad, et kas ta tahaks seda nagu fiibrit täna tuppa tuua üldse ja kõike seda ehitust ja asja või siis tegelikult teda ei kõneta see tulevikukindlus, vaid ta tahab täna saada seda kiirust, mis noh, tal vaja on. Et siis nendel puhkudel ei ole ka võib-olla see fiibriga ruttamine nii-öelda. Üks päev, ühel aastal, nagu nii viiver ilmselt, aga, aga osa inimeste jaoks ei ole see nagu nii kiire, nii kiire, sellega peaks Google'i.

Ega Eestis on tegelikult, on ju need erinevad küsitlused ja, ja rahva, alati kui rahva käest on küsitletud arvamust või palutud kirja panna maapiirkondades, et kes tahab saada endale viibrit, et siis need on hästi populaarsed olnud. Et on ju teatud omavalitsused, me mäletame, siin korraldasid mingisuguseid küsitlusi ja pandi isegi organisatsioone püsti, et noh, et hakkame nüüd siis kõik koos tegema ja kõik on alati väga pahased teie peale, et noh, et te ei tee ja küsite mingeid ulmesummasid selle eest, et. Kuidas, kuidas sina seda vaatateid, kes siis peaks tegema, kas, kas peaks kohalikud inimesed tegema või peavad nad istuma ja ootama, et kuni, kuni sa ühe allkirja annad ja, ja hakatakse tegema?

Ma arvan, et seal on väikseid käärid ka sellega, et kui küsida, et kas õhtul restorani tahaksid minna, siis inimesed ütlevad, miks mitte. Aga kui öeldakse, et ma ei tea, restorani arve on kas viis euri, kümme euri või viiskümmend euri, siis osad noh, helistavad kodus süüa, et, et, et, et tegelikult. Need summad, noh, tõsi on see, et, et kui teha korraga ühes rajoonis, siis saab hinnad alla. Aga samas, nii-öelda sama müüdi teine pool tõsi on ka see, et, et mitte kõik inimesed ei ole liitumas. Et kõiki inimesi tegelikult ei huvita ja kui see ehitad nagu selle magistraali valmis, aga, aga tegelikult kõik ei taha liituda, siis kokkuvõttes seda. Summat tagasi saada, mida sinna alla pandi, on keeruline. Et meil nagu heategevuseks ju raha ei ole, et, et õnneks riik leidis nende kohtade koha peal, mida nimetatakse valgetaks aladeks. Leidis eraldi raha, ehk et siis seal, kus äri ja operaatorite ärihuvi puudub, ehk et on üsna tõenäoline, et sealt nagu nii-öelda. Inimeste käest seda raha tagasi ei saagi, et siis, siis seal. Minu teada, elektrilevi täna hooga paigaldab.

Ja võti vastukorduse seadusemuudatus, et võib posti otsa panna, fiivrit.

Ja, ja see on tegelikult juba mõnda aega ja seda, see lihtsustab, aga postiotsa panemisega on kohati omad hädad, sellepärast et, et. Ega need postid ei ole seal niisama, et need postid on tavaliselt muid traate täis ja koht, osade kohtadele need ei mahu enam juurde. Osades kohtades on elektriline endal plaan, panna fiibrit. Et see kindlasti võtab seda koormust selle nagu nii-öelda kulude mõttes maha. Ja see on väga hea otsus, et siia tehti, aga ütleme niimoodi, kõikjal nüüd postiga pole ja postid on ka pigem nagu minevik, et, et minnakse maa alla.

Kas sa arvad, et, et ma ei tea, meie sinuga näeme veel seda päeva, kuna, kuna sa Eestis iga pisikese saunakese juurde ka on fiiber ära veetud, et noh, et on see unistus, mis meil on, et, et. Iga nurk, iga maja, kes tahab, et oleks tulevikku kindlalt nagu netti ära ühendatud.

Ma isegi ei tea, kas, kas see tegelikult on nii, et osad inimesed väga, neile meeldib metsas siis elada ja nad tahaksid olla eemal ja. Ja ma tean ka tehnoloogia inimesi, kes, kes hea meelega, näiteks, jah. Ma ei hakka isegi nimetama, aga vahet ei ole, kokkuvõttes, inimesed elavad hea meelega kuskil rahus ja. Ja võib-olla isegi, kui vanasti oli, tehti ju siin reklaami, et Leivialasse käib buss, siis, siis inimesed täna võib-olla kohati tahavad ka Leivialast välja sõita, et. Selles nüüd telefoni välja rääkida, tahadki olla natukene omaette, et, et võib-olla igale poole seda viiblit ei tule. Ja teine asi on see, et, et nüüd 5G-ga seoses räägitakse väga palju fix-virus access'ist ehk et sellisest kiirest internetist üle õhu. Muidugi, füüsika tuleb siin vastu, et, et seal üle õhu ei saa lihtsalt põhimõtteliselt nii palju saata, kui sellele nii-öelda dedicated või sellise juhtme kaudu siis, mis on sul nagu tuleb. Et, et aga meie lansseerisime kaks tuhat kuusteist, nii-öelda Fix-Virass Access'i eellase, 4G peal, sarnase asja. Ja, ja see võeti väga hästi vastu, et meil on täna üle kahekümne tuhande kliendi, kes kasutavad üle 4G, siis sarnast kiirust nagu vanasti pakuti pask peal.

Aga seal on see häda, on ju, et, et noh, 4G kiirused ka ikkagi kõiguvad, noh, tuleb koormus peale, kõik hakkavad korraga midagi vaatama, midagi tegema, noh, eks ta ikka kõigub, et. Et inimestel unistusi on, et oleks see kaabel mul siin ikka kohal, et kuhu sinu arvates selle piiri võiks nagu tõmmata, et, et noh, asulad teeme ära, okei, ma ei tea, linnad teeme ära. Peaks tegelikult ikkagi tegema tõesti ka need linnaäärsed piirkonnad, mis ei ole veel noh, oleks minu arvates normaalne, et võiks sinna kaabli vedada. Ma ei tea, kas külad teeme ära kõik või ei tee või et, et kas ütleme, et kui sa oled üksinda kaugemale kui kolmsada meetrit külakeskusest, vot siis me ei too või kuhu, kas me saame selle piiri niimoodi tõmmata kuhugi?

Ma arvan, et, et pigem enam-vähem nii, nagu sa ütlesidki, et, et Eesti küla on selline hajus, et, et ainult kohalikud teavad, et see on see küla. Et need kolmesaja meetri kaugused majad ongi seesama küla, et, et ütleme niimoodi, et ma arvan, et see on lihtsalt. Raha paneb asjad paika, et kas on mõistlik teha või mitte ja, ja kes selle kulu katab, et ma arvan, et osaliselt nii-öelda solidaarselt aidata need inimesed, kes elavad kaugemal. Tõmbikeskustest, neid aidata, see on väga minu arust okei. Aga, aga täpselt, kui inimene soovib kaugele minna ja kilomeetreid on vaja vedada, siis et sama küsimus elektriga tegelikult ju. Päris paljud kohad on ka elektrit Eestis tegelikult siiski olemas ja, ja.

Need liitumised on väga kallid.

Ja need liitumised on väga kallid, aga ega see ütleme, kaebetöö ja, ja see tegemine noh, väga suurt vahet ei ole, kas sa paned sinna maa sisse kaabli, mis edastab elektrit või paned selle kaabli, mis edastab bitte. Et kokkuvõttes noh, töö on suhteliselt sarnase loomuga. Et siis, kui need kauged kohad elektrifitseerida või need internetiseerida nii-öelda kiire sellega, siis noh, kulud on sarnases mastaabis, et.

Jah, sa võid, saab ka äkki kaks korraga teha. Kui sa vaatad internetiühenduste kiiruste arengut, mis see täna selline standard on või mis, mis see keskmine kiirus on, mis inimestel normaalselt ongi sada või, või? Kuidas sulle tundub, palju kodus võiks olla?

Mul endal on hetkel sada. Mõnda aega oli tuhat, ehk et siis giga. Olin tegelikult seda pre-laivi testimas ja kohati oli hästi mõnus, et oligi, või näed asjad olid nii kiiresti kätte, see on nagu hästi lahe. Aga, aga noh, tuhande järgi või ütleme, giga järgi siis noh. Täna ei ole sihukest head content'i, mida sa peaksid nagu pidevalt tarbima, et seda nagu omada.

Mul on viissada, mul on sama küsimus, et noh, aga et kui ma Steam'i käima panen ja jälle mõni uus mäng tahab saada, ma ei tea, kuuskümmend või kaheksakümmend giga download'ina, et siis on mõnus, et mul on ta kiire, aga noh, seda juhtub pigem harva.

Aga ma küsin, et kui palju see vahe on sinu hinnangul, et saja ja gigase puhul, kui see kuuekümne megane fail, kui palju tuleb see erinevaid?

Ma ei, ei ole arvutanud, nagu ütleme loogiliselt võiks saja aeg, iga puhul võiks kümme korda olla see vahe, kus tiim välja annab, seda ma ei tea.

Tõsi, tõsi, aga kui sa nüüd mõtled, et kas sa jõuad ära juuba ühe loogsu või terve tassi kohvi selle kõrvale, kui ta sulle alla tõstab, tõmbab selle, et siis. Ja,

ja inimesed ju enam ei laadi tegelikult, mina arvan, alla niivõrd palju asju, vaid, et noh. Ma ei tea, vanasti torrent kogu aeg Google's inimestel, kogu aeg tuli, eks ole, MP3-d ja kõik asjad, nüüd sa lihts Ja sa, sa tegelikult sul ei ole väga tihti kodukasutajana sellist olukorda, et sa pead. Et sul on mingisugune kümme giga ja nüüd sa pead ootama selle järgi, kuni see netist kohale tuleb, ammu ei mäleta olema sellist asja ise.

Tõsi, huvitav on, kui, kui rääkida nüüd üles-jalalaadimiskiirustest ja nende. Nii-öelda kasutustest, siis tuleb meelde, eelmisel sügisel oli kantsanoosis käis. Nii. Ja kui, siis oli niisugune huvitav fenomen, et, et enne kontserdi algust. Inimesed tegid aegaparajaks, kes vestles omavahel, aga niukene tuttav lugu, kus inimesed on pigem telefonis, isegi kui nad on koos kuskil väljas, on pigem telefonis. Ja siis sikutasid alla asju ja, ja downstream oli ka ka nagu noh, no oli näha, et inimesed tulid telefonisse. Ja siis hakkas kontsert peale.

Siis läks upstream, on ju.

Ja siis läks nagu vastupidi. Ja, ja, ja ütleme nii, et pigistati võrgust välja, mis anda, andis pigistada, et, et. Just, et hakati instadesse pilte laadima. Nii et noh, on situatsioone, kus see upstreem on vähemalt sama oluline.

Nüüd me muide jõudsimegi juba mobiili, nii et teeme siia väikse pausi ja siis räägime mobiilikiirustest edasi. Restart jätkub ja me räägime Kalle Arulaga tehnoloogiast ja, ja jõudsime parajasti selle koha juurde, kus me arutasime, et võib-olla isegi, isegi viissada megabitti koju on liiga palju, et kas seda siis nüüd vaja on, rääkimata gigabitist või kümnest gigast, aga. Räägime siis mobiilist, 5G noh, konkurss on avatud või avanemas, ma ei teagi, mis seisus ta on. Avanemas. Avanemas, on ju. Et tõenäoliselt selle kevade jooksul otsustatakse siis ära, et riik otsustab ära, et, et kuidas nüüd litsentsid, sagedused seal jaotuvad, on mul õigus Jah, ja noh, et tõenäoliselt see võiks tähendada, et suvel midagi tehakse, ehitatakse, avatakse. Ikka. On jah.

Jah, aga ma võib-olla selle koha parandan ära, et, et ütleme niimoodi, et erinevad inimesed tarbivad erinevalt selle eelmisel õhtul õpetajast ja see viissada. Näed, sina kasutad viitesadat ja tegelikult viiesaja kasutada on, neid ikka on. Need on. Ütleme niimoodi, et isegi mitte kaks suurusjärku, ütleme suurusjärgu ja natuke rohkem, rohkem kui tuhande kasutajaid. See nagu

nii-öelda,

et neid, neid ikka on.

Ja, ja noh, inimesed, kes töötavad kodus video ja piltidega näiteks on vaja laadida ja absoluutselt, muidugi.

Ja paarisaja, ütleme sada, paarsada, ma arvan, et on sihukene aasta-kahe perspektiivis nagu täiesti okei kiirus veel, et. Et võib-olla tuleb midagi sellist eriti ägedat content'i, mis on vaja siis hakata, ma ei tea, kaheksa kaane alla laadima, piisaval hulgal, on ju, ja siis. Siis võib-olla ütleme, hakkab kitsaks jääma ja siis on vaja nagu uuemaid vahendusi veel, aga, aga ma arvan, et selles perspektiivis on nagu tegelikult, sihukene. Viiskümmend-sada on tegelikult sihukene tavainimese kiirus, et inimesed tundub, et saavad hakkama.

Palju sa siis mobiililubad meile, 5G-ga? Ütleme täna, palju täna, ütleme 4G on selline, üle saja saab ikka noh, näiteks Tallinna kesklinnast saab ikkagi mingi sada viiskümmend, võiks ikka ära tulla.

Jah, jah, et ütleme niimoodi, et see nüüd sõltub natuke telefoni võimekusest või siis selle terminali võimekusest, mida kasutada. Ja sõltub ära sellest nii-öelda, mis tehnoloogiat kasutatakse mastides. Aga tegelikult on võimalik, isegi 4G-s on võimalik saada nii-öelda üle kolmesaja. Ja, ja aga noh, siis on ka niimoodi, et, et siis naaber parem ärgu korraga nagu samal ajal väga tehku.

Mitu inimest korraga ei saa samagi?

Jah, et, et see on, natuke see on, aga siis.

Aga võiskajas palju sa, palju, palju siis, palju väljahulgad käia?

Ikka täna räägitakse gigast ja rohkem, et, et nii-öelda reaalselt on juba järgi proovitud sellised kiirused.

Päris uskumatu ikka tegelikult ju, mina ei oleks suutnud viis-kuus aastat tagasi küll noh, reaalselt uskuda, et mulle, et mul on moblas gigabitt alla.

No küsimus on, et jällegi, kui me jõudsime siin sellesse, et, et kas sul on koduarvuti taga. Kus sa teed nagu tööd ja kõike seda kiirust nii-öelda pidevalt vaja, eks ju, et. Et kuna see on, eeter on jagatud ressurss, siis tõenäosus, et kõik korraga nagu vajavad väga palju, on väiksem. Ja seetõttu tegelikult sellised boostid või sellised nagu, et üks kasutab nagu täiskiirusel, siis kasutab ka keegi järgmisel hetkel täiskiirusel, et sellised. Jah, aga, aga kas pidevalt on vaja, see on ju.

Ega ei olegi vaja, või no ma tahtsin su käest küsida, et, et ega seda 5G-d ilmselt seda kiiruse jutuga on päris raske müüa. Ma ei, ma ei hakka võtma endale paremat paketi Telia käest, sellepärast et mul on praegu ainult kakssada ja siis sa ütled, et ma saan kaheksasada.

Ma arvan, et, et telefoni mõttes see tõesti võib-olla ei olegi nagu, vähemalt tänase kontekondi puhul ei olegi nagu nii oluline, küsimus on pigem selles, et. Et just nimelt, kui me oleme siin mitmekesi. Ja me tahame kõik saada seda, ma ei tea, kaheksa ka videot alla laadida oma värskelt ostetud ja volditavast telefonist, eks ju, siis. Siis ma arvan, et, et see mast peab andma välja need kiirused, et. Et selleks on ikkagi vaja suuremaid sagedusi, suuremaid kiiruseid, et iga üksiktarbija jaoks noh, mitte nii hullult.

Jah, ma ei suuda lihtsalt, lihtsalt ei suuda ette kujutada täna, et, et mul oleks seda, ütleme sellist kiirust vaja, aga, aga samas see ka 5G. Ma ei tea, su, sinu ülemus käis siin mõned nädalad tagasi ja noh, arvas, et aga äkki 5G-d hakatakse ehitama pigem kuskil tööstusparki esimese, esimese asjana, mitte siia Viru hotelli katusele ei panda midagi. Mis, mis sina arvad?

Ei noh, kõnede jaoks seda tõesti, kui nüüd inimesed räägivad, meil on siin tegelikult, oleme ju ainsana nüüd juba üle aasta isegi kaks tuhat kuusteist, eks ju, oleme väljas. Voltega ja, ja seni ainsana ja me näeme, mis see statistika on, meil on niimoodi, et kõnesid on liikunud nüüd. 2G on juba vähemuses, et, et oktoobrist saadik on tegelikult 4G on juba, teenindab rohkem kõne kui, kui 2G. Ja ütleme, jaanuari seisuga oli üle kolmandiku kõnesid tegelikult on juba selles, siis 4G-s. Ja noh, mõnes mõttes, kui sul telefon taskus on, siis sa ilmselt tahad nagu rääkida kellegiga ja, ja noh, osakaalikus vussi kulub selle peale, aga, aga andmeside mõttes. 4G mahud on kindlasti, on, ütleme niimoodi, 4G jääb piirajaks, et 5G-d on selles mõttes vaja ikkagi.

Sa ikka arvad, et on vaja või?

Ja-ja, selles mõttes just, et, et võib-olla nagu mitte gigapikk kiirusi täna ja võib-olla aasta pärast, aga et rahvarohhketes kohtades teenindada ära nii-öelda sadu, et mitte öelda tuhandeid inimesi korraga. Muidugi, noh, muidu ei saa, see füüsika tuleb ette.

Kuidas sina sellele latentsuse jutule vaatad, mis. Millist, nüüd mitut millisekundit julged pakkuda ja, ja kas sa näed seal reaalset vajadust selle

järgi? Sellega on niimoodi, et tõepoolest, eks ju, viis G-st, kui rääkida, see ongi nagu noh, latentsus, eks ju, siis on see energia tõhusus, mis on IoT-s eriti oluline, et, et oleksid. Nii-öelda juhtmevabad andurid võimalik paigaldada. See on tööstuses väga oluline tegelikult, et inimesed vaevad koju endale liiga palju andurit panevad, aga. See kümkapp tahab ka ikka interneti, et nuut on muidu üksi seal. Aga, ja siis latents ja latentsi ja kiiruse tegelikult huvitav näide on see, et, et. Et kui teha sellist liitreaalsust. Ja selliselt, et näiteks sul on need virtuaalprillid, mis jälgivad sinu silmade liikumist. Siis teadupärast, kui vaadata, või inimene vaatab Google'i, siis ta tegelikult näeb teravalt ainult keskele. Ja ülejäänud on selline nagu tausta, sihukene nagu info, mis ei pea olema nii terav. Ja tegelikult, kui nüüd tahta optimeerida võrgumahtusid, siis sellel juures on juba retents nagu väga oluline. Ehk et, kui see EyeTracker suudab vaadata, et kuhu kohta sa oma silmad suunad. Ja ta annab sellele striimerile teada, et. Siis teravusta sealt, siis tegelikult on kuskil kaheksakümmend protsenti võimalik downstream'i nii-öelda efektiivistada. Ja, ja jällegi, et kui me räägime sellest, et inimesed tahavad nii-öelda korraga olla, paljud inimesed ühes kandis tahavad olla sarnase võrgu otsas, siis tegelikult selline. Latents pluss suurem kiirus tegelikult annab võimalusi, milleks 4G nagu kaugeltki valmis ei ole.

Aga no ütleme samas neid teenuseid meil ka täna ei ole, millest sa räägid, on ju, võib-olla ühel päeval tulevad.

Noh, ma arvan, et tulevad, tulevad kiiremini, kui me arvata oskame.

Ahah, selline nägu nägus, sul kuskil juba

oleks. Ja meil on mõned, mõned nii-öelda. Ma ei tea, kas leivad käärimas või, või isegi ahjus, et, et ütleme niimoodi, et. Viiskasjaametega on täna noh, selles mõttes keeruline, et neid ei ole täna veel võimalik suurtes kogustes osta isegi mitte. Et, et lihtsalt tootjad kõik alles isegi putitavad ja, ja jagavad seda väga näpp otsaga. Aga, ja nagu selliseid proof of concept'e nagu servast saab teha. Aga, aga nii-öelda suurem lahti rullimine, ma arvan, et noh, tuleb tõesti pigem järgmisel aastal või siis aasta lõpus nagu nii-öelda, kus tegelikult jõuab nagu ka. Nii-öelda rohkemate kasutajateni, aga, aga ma arvan, kaks tuhat üheksateist juba selliseid esimesi töötavaid lahendusi kindlasti, et. Aga 5G-de helistamise jaoks, ma arvan, et väga noh, väga ei ole.

Jah, pole ka vaja, et.

Ja, ja pole ka vaja, just seda ma mõtlengi, et ma mäletan ühte mitte väga hiljutist artiklit, see oli vist mingi mõni kuu tagasi, kus räägitigi sellest, et, et 5G-telefonid, et kas ma peaksin 5G-telefoni ostma. Et, et ma arvan, et 5G-telefoni vajadus tuleb oluliselt hiljem, et kindlasti nii-öelda need öliadapterid või nagu sellised tehnoloogilised need ostavad ja tahaksid varem. Aga nii-öelda iga pereisa või laps või ema nende jaoks tuleb mõnevõrra hiljem.

Ka 4G-ga oli täpselt sama lugu. Minul, minul oli ta ametist tulenevalt kohe olemas, eks ole. Ja, ja teised inimesed, ma noh, selleks ma ei tea, mitu aastat tõenäoliselt, enne kui 4G telefonid ikkagi muutusid massiliseks ja see on ka hinnaküsimus, on ju, et ega. Kahe tuhande euro eest või tuhande viiesaja euro eest ostab väga vähe telefone, väga vähe inimesi endale telefoni, aga et kui see on sul. Kahesaja euroses telefonis ja niikuinii noh, siis, siis see läheb, lihtsalt läheb nagu ise ja ongi kõik. Aga Kalle siin oli väga huvitav, meie saateaeg on läbi. Aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle ja kohtume nädala pärast.