@ RESTART // 2021.11.10
geenius_restart_0081.mp3
KUUPÄEV
2021-11-10
PIKKUS
44m 35s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti riigi plaanide üle karmistada krüptovaluutateenuste pakkujate regulatsiooni, et vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka vestlevad rahapesu andmebüroo juhi Mattis Mäeckeriga sellest, kuidas leida tasakaal vajaliku järelevalve ning Eesti kui innovaatilise e-riigi maine säilitamise vahel.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on viimasel ajal ilmunud mitmeid artikleid sellest, et riik plaanib krüptovaluutade ja üldse krüptotehnoloogia levikut Eestis tugevalt piirama hakata, vaata et ära keelama. Kriitikud ütlevad, et see plaan takistab innovatsiooni ega võimalda Eestil saada eestkõnelejaks järgmiste tulevikutehnoloogiate alal nagu me seda paarkümmend aastat tagasi e-riiki ehitades saime. Mis Eestis krüptoga toimub, kas, mida ja miks riik keelama hakkab ja mis saab edasi, kuuleb tänasest Restardi saatest. Restardis on külas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ja räägime sellest, kas krüpto ning sellega seonduv innovatsioon on Eestile võimalus või oht ning kuidas me peaksime sellesse suhtuma: kas keelama või lubama. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,