Miks riik krüptot keelata tahab?

Tere, head kuulajad, on kolmapäev, kümnes november ja varsti tuleb Eestist talv. Tuleb juba vaadata, kas saab suusad viia lihvimisele ja määrimisele. Aga talv on muide koitmas Eestis ka täitsa ühes terves valdkonnas, mis on valdkonna teinud väga murelikuks. Nimelt rahapesu andmebüroo. On, ma ei tea, tahab või plaanib või sooviks või kuidas see õige oleks öelda, külmutada terve krüptonduse valdkonna Eestis. Niimoodi kirjutavad lehed, niimoodi räägivad inimesed, et, et krüpto on otsast lõpuni kahtlane ja Eesti riigi jaoks võib-olla isegi ohtlik ja seetõttu oleks targem, kui Eestis sellise tegevusega absoluutselt üldse tegeleda ei saaks. Ja paljud firmad tegelevad ning meil on tänane terve saade sellele pühendatud ja meil on külas rahapesu andmebüroo juht Matis Mäker. Tere, Matis. Tere! Ja Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhivad saadet. Mina võin teha, muide, meil on mitu inimest pärast erinevaid saateid ikkagi kirjutanud ja öelnud, et, et kui Kotkal on kusagil ikkagi nagu investeering või mingi värk, et siis peaks seda saate alguses ütlema, et muidu kuulad saate ära, eks ole, siis kiidab oma kaupa siin ja, ja noh, et, et see ei ole nagu aus ja ma, aga enne kui ma Taavile annan selle au, siis ma. Võin ka ise öelda puhtsüdamlikult, minul ühtegi krüptomütti ega üldse mingit krüptot asja kusagil ei ole. Täna ei ole ka plaanis osta, võib-olla homme on ja osaline ma ka mingis krüptoasjas ei ole, nii et mina olen puhas valge leht. Nüüd on, Taavi, sinu võimalus öelda.

Mina kindlasti ei ole ja minul on krüptot erisugust erinevates wallet'ites. Aga, ja ma olen ka see, kes, mis saates on korduvalt läbi käinud, et, et kes kunagi ostis endale kakssada viiskümmend Bitcoini viie tuhande euro eest ja jäi kõigest ilma, ehk siis ma olen ka nii-öelda siis selle. Krüpto tumedama poolega pihta saanud, kus see nii-öelda siis lihtsalt vasakule pannakse, hoolimata kõikidest lubadustest, et krüptos ei saa ju midagi varastada ja nii edasi ju, on

Kuule, aga hakkame kuskilt pihta. Hakkaks selle koha pealt pihta, et noh, eks meedial tänapäeval ikkagi on vaja kõike võimendada ja nii edasi, et kas siis on asi ikkagi nii hull, nagu Henrik räägib, et nüüd läheb kõik külmaks, et, et. Et katsust korraks sellel probleemil nagu pihta saada üldse, et, et mis siis nagu lahti on, et noh, et, et ühelt poolt öeldakse, et. Et krüptovaldkond, et näed, et kõik on ju läbipaistev ja, ja kõigest jäävad jäljed maha ja nii edasi, on ju, teistpidi öeldakse, et ei, et see on üks nagu üks suur petukaup, must auk ja. Ja me juba oleme ju aastate jooksul tegevuslubasid sulgenud äride, mille tegevusest me päriselt aru ei saa, on ju. Ja, ja nüüd, et ühesõnaga, kas võiks kuulaja selgeks teha, et, et, et mis on ikkagi see päris probleem või, või ühesõnaga, mis on selle nii-öelda kogu selle valu nagu algpõhjus?

Ja, Henrik tegi väga dramaatilise sissejuhatuse sellele kõigele, et ma jah, et teeks kaks eraldi nagu osa sellest kõigest, sellest diskussioonist. Üks on krüpto ehk, et need on erinevad vääringut kandvad varaliigid. Siis on plokiahel, mille tehnoloogia, et see jätaks selle ühtepoolda ja teine pool on siis virtuaalvääringuteenuse pakkujad. Need on täna nii Eestis kui ka peaksid olema laias maailmas litsenseeritud. Ja nendel on siis õigus seda krüptovara vahendada, seda ühest vääringust teise vahetada või siis ka päris siis rahaks vahetada või fiatiks, nagu seda kutsutakse. Või siis on ka uued teenused, kus on võimalik siis teatud token'eid või coin'e välja anda või emiteerida, nagu me täna teame, emiteeritakse erinevaid, erinevaid võlakirjel, võlakirjasid või väärtpabereid. Need on kaks erinevat teemat. Et Henrik, ja see on ka ilmselt nii-öelda meedia võimendatud, et paneme kogu krüpto kinni, nii nagu seda on hiinlased teinud, et seda ma ei ole öelnud. Ja ma ei ole ka öelnud seda, et keelame kogu krüptotegevuse Eestis ära või krüptovahendustegevuse Eestis ära. Või minu see sõnum on avalikkuse olnud see, et. Me oleme tulnud erinevatest ajajärkudest, kus me oleme litsenseerinud erinevaid virtuaalvääringuteenuse pakkujaid. Nad on turule tulnud erineva standardiga ja nad ka kohaldavad erinevaid reegleid. See regulatsioon on erinev, mida nad rakendavad või see standard on erinev, aga samas on meil see riskikeskkond, mis iga päev realiseerub. Ja selleks, et seda riskikeskkonda hästi kiiresti. Ja ma hiljem siis ka saatejuhtide nõus, nii-öelda nõusolekul ka kaja, mis need riskid on. Et tegelikult riigil on kaks varianti, on lühike plaan ja on pikk plaan. Lühike plaan on see, et kui me tunnistame, et virtuaalvääringuteenusepakkujate load kehtatuks ja hakkame nullist peale saama aru, et Eesti riik ei teadnud, mis riskikeskkond on, me ei adunud seda kõike, tunnistamise endale. Teeme ühtsed reeglid ja siis litsenseerime kõiki täpselt samade aluste alusel. Me teame, kes nad on, me kontrollime nende riskikontrollisüsteeme ja teame, et nad on võimelised siis muuhulgas rahapesu tõkestama, terrorismi rahastamist tõkestama, meie vara hoidma. Pikk plaan on see, et meil on täna ligikaudu nelisada teenusepakkujat, muideks veel sada kaheksakümmend viis on riiulil, mis ootavad, et nad hakkaksid tegutsema. Ja see pikk plaan on see, et hakkame ühekaupa nendes kohapesed kontrolli teostama ja vaatame, kas nad siis vastavad kõikidele nõuetele või mitte, aga samal ajal pahalased toimetavad ja seda me teame, et nad iga päev on seal. Ma, oota, ma tõeks

korra lõikaks vahele, et, et selleks, et nüüd aru saada, mis asi on see virtuaalvääringuteenuse pakkuja, ma saan aru, et see on, ma ei tea, seaduses või määruses või kuskil kirjas olev selline termin, mida, mida asjaomased inimesed teavad. Kas need on näiteks mingid coinbase'id ja change'id ja sellised kohad, kus, kus, kus ma ei tea, krüptoraha liigub või mis sinna alla käib?

Just, et sinna läheb ka need, kes edastavad seda, kui mina soovin oma krüptovaluutat edastada Taavile, siis Taavil on oma teenusepakkuja, kutsume seda siis maksasutuseks, nagu meil on, või pank on ka täna maksasutus. Minul on oma pank ja Taavil on oma pank ja mina tahan Taavi rahakotti, Taavi pangas asuvasse rahakotti seda raha kanda või seda vara. Need on nüüd siis need, kes vahendavad seda või kannavad ühest kohast teise. Kolmas liik on see, et. Kui sa võtad jälle pank, et mul on täna euros on raha ja ma tahan dollarit saada, siis ta vahetab sulle eurodollariks ja sama on siis virtuaalvääringutega, sul on Ethereumis, sinu wallet'is on Ethereumit, sa soovid saada Bitcoine, siis vahetatakse ära. Aga on võimalik ka selline vahetus, kus see, kus see virtuaalvääring tuleb rahasse või fiatisse, nagu seda kutsutakse. Mul on täna sada eurot, aga ma soovin Bitcoini ja ma seda, peast seda ei tea, mis selle väärtus täna on, väga palju. Et siis ma saan null koma null null midagi Bitcoini selle raha eest. Või tagurpidi, mul on null koma null üks Bitcoini, ma soovin selleks eurodeks vahetada, siis on ka niimoodi võimalik vahetada. See on siis kolmas teenuseliik ja neljas on need, kes emiteerivad, et kui meil täna on olemas Ethereum või, või Bitcoin ja, ja Litecoine ja neid, neid Coine on seal noh, kümnetes tuhandetes täna. Siis on ka võimalik see, et mõni emiteerib oma siis selle, selle virtuaalvääringu, millel on ka siis mingisugune väärtus. Neljas teenuse liik, mida ka litsenseeritakse või täna Eesti riik ei litsenseeri, aga tulevikus lähiajal kohe hakatakse litsenseerima.

Restart läheb edasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on rahapesu andmebüroo juht Mattis Mäeker ja räägime siis sellest, kas krüpto on üleni halb, natuke halb, kolmveerand halb või, või kui palju halb ja mida me saame teha, kas panna kinni, kas seda saab kuidagi kontrollida ja seda juga juhtida või milline see tulevik peaks olema?

Jah, ärme igaks juhuks tee ja no ütleme ausalt, oligi õigus, et noh, ongi viirused ja porno ja kõik muu, on ju, ja, ja ma ütlengi, et ma ise olen ka krüptoga, noh, selles mõttes mõttes pihta saanud. Samas teistpidi, kui ma vaatan, oled sinna teemasse nüüd ise ka nagu viimastel aastatel rohkem sisse kaevunud. Mul on vägisi sihuke tunne, et, et kui te mäletate sihukest tunnet, kuidas te vaatasite, ma ei tea, oma vanemaid arvutiga esimesi kobavaid liigutusi tegemas või ATM-ist raha võtmas on ja siis mõtlesid noh, issand jumal, et noh küll. No üldse ei saa aru, et kuidas ei saa aru, et see ongi tulevikumaailm on ju, et siis nagu noh, endale tulevad ka ihukõrvad nagu lähevad ülesse, et ma tean, et see ei olnud nagu rahapesubüroo nagu põhisõnum, aga et. Kui tuleb sõnum, et me paneme kogu krüpto kinni, siis tekib sama tunne, et noh, et, et noh, põhimõtteliselt me nagu lätistume, et noh, et, et. Kui Eesti võttis interneti vastu ja, ja hakkas innoveerima, on ju, siis Läti ütles, et me ei tee seda, et me oleme ikka paberi peal ja vanamoodi, on ju, noh, läks nagu läks, on ju. Et nüüd on sama asi, et jeezus, et meil on nagu krüpto, kus on nagu põhimõtteliselt nagu uus internet, tõesti väga paljud temaatikad lendavadki sinna ja kui sellest nagu maha jääd, siis olnud ikkagi nagu. Päris korralikult rongist maailmas ja ma olen alati olnud uhke, et seesama, et jah, meid, me ei kutsunud neid ettevõtteid siia, aga me julgesime ühe esimesena riikides maailmas üldse teha nagu sellealast nagu seadusandlust, et sellest nagu tohutu kiitus meie riigiametnikele, eks. Et, et, et ikkagi nagu, et ma arvangi, et see ongi nagu see punkt, kus me võiks nüüd edasi rääkida, et okei, mingi õppetund on kätte saanud. Et mis riskid nad tõesti on nagu need päris riskid, mille pärast me muretsema peame ja, ja kokkuvõttes kuidagi edasi minema, kindlasti edasi minema niimoodi, et me ei ütle, et noh, et, et jesus, kõik läheb kinni ja, ja, ja lähme nagu noh, tõesti noh, ärme seda, ärme seda maailma vaata, las ta küpseb kuskil mujal ja siis võtame uuesti üle, on ju.

No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,

oleme. Mina ei ole nõus, et räägite praegu reklaami, juba teisest reklaamipausist üle, nii et siin ma sekkun ja me läheme pausile ja pärast seda me oleme tagasi. Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks on Mattis Mäeker, kes juhib rahapesu andmebürood ja kes vaatab igat krüpto startupi kahtlusega. Kui ma sain, kui ma sain õigesti aru, siis meil on see plaan, mida sa, Mattis, nagu välja käid, on, on ühest küljest nagu väga mõistetav, eks, aga teisest küljest on selles krüpto valdkonnas maailmas nagu olukord, kus noh, selgust ongi hästi vähe, eks, et kõik on nii alguses. Keegi ei tea, mis sellest nagu saab, me täna ütleme, et need. Kohad, kus sa oma Bitcoini hoida saad või mingid vahendajad. Et noh, seal võivad hoida ausad inimesed nagu Taavi oma raha ja, ja, ja võivad hoida mitteausad inimesed, kes tahavad rünnata kedagi ja et noh, seetõttu halb-halb. Aga et noh, teeme näiteks mingi teise asja, et teeme mingi koha, kus saab lepinguid hoida või teeme mingi targa lepinguvärgi näiteks või, või teeme mingisuguse, ma ei tea, NFT oksjonimaja või noh, teeme midagi sellist ägedat, eks. Ja siis võib minna poolteist aastat ja selguda, et seal hoitakse väga halbu tarku lepinguid. Mis on võib-olla veel lausa anonüümsed ja võib-olla keegi on mingisse NFT oksjonimajja suure hulga varastatud JP-ga kokku ajanud ja äritseb nendega, sest see on ka anonüümne. Et no teistpidi mulle tundub, et kui me nüüd niimoodi minema hakkame, et see valdkond muutub ise nii kiiresti, noh, et iga päev võib tuua mingi olukorra, kus noh, ka see on halb ja see on halb või et kas me saame ikka seda niimoodi vaadata?

nad saavad, kas see nüüd noh, nii palju kui mina aru saan, võib-olla sa, Taavi, oskad mind täiendada. Üks selle krüpto nagu keskseid ideid ongi see, et see on anonüümne.

Et ma ütlen ausalt, et ma ise ju punun ka väikest start-up ja, ja vastupidi, et ma, miks ma selle teema võtsin ka, oli see, et ma tahtsin just vaadata, et. Kas on võimalik punuda üks krüpto start-up sellised, mis ongi täiesti läbipaistev ja, ja nii-öelda nagu avatud, on ju. Ja, ja ma saan aru, et ka pangad tegelikult siin ju töötavad kaasa, et ega see. Ja ma võin oma vara liigutada siin kõik ilusti krüptosse, aga kokkuvõttes noh. Ma ei tea, maja ma ikkagi Eestis veel krüptos ei osta, on ju, et noh, et, et mul on kokkuvõttes vaadata ikkagi eurodesse saada ja nüüd, kui ma ta eurodesse hakkan pöörama, siis tekib küsimus, oot-oot-oot-oot, aga kust see nüüd tuleb, on ju, ja no ütleme, et. Õnneks nüüd nii palju on pangad hakanud küsima juba, on ju, et, et kust ta siis tuleb, on ju, et näita see ahel ette ja, ja vot nüüd on jälle teistpidi. Nüüd on jälle blockchain'i eelis sellesama panganduse ees, kus sul tõesti sõna otseses mõttes nagu viimase nagu hetkeni on võimalik Noh, sest ma ütlen, et mina näiteks nii sinine silmne ei ole, et, et rääkida nüüd pangandusega on kõik korras, no ütleme, tõelise mainelaksu ja rahapesu ja, ja needsamad miljardid, mis siit läbi ka kolasid, on ju. See oli ikkagi meil pangandussektoris ja, ja ma kahtlen, kas krüpto on veel nii palju paha teinud, on ju. Pluss nüüd ju pangad tegutsevad siiamaani edasi, ilma et nendega midagi juhtunud oleks, on ju, et okei. Võib-olla natuke rohkem küsivad tausta kohta küsimusi, aga no ütleme nii, et ega ta päris treissable ikkagi ei ole, on ju, Kui pangandus, et insenerina.

Ma vastaks teile kahele, et kõigepealt, Taavi, et need kaasused avalduvad kuskil kolm-neli-viis aastat hiljem, et võtame Danske panga näite, mille sa ise mängu tõid. Et Danske pank, finantsinspektsioon pani selle kaasuse kinni, või noh, sundis neid mitteresidentide ärist väljuma kaks tuhat neliteist, kaks tuhat viisteist. Ette tuli kaks tuhat kaheksateist, ehk et see on umbes neli aastat hiljem ja, ja see skeem siis toimus kaks tuhat seitse, kaks tuhat neliteist. Virtuaalväringutega on sama, et meil on täna väga. Vara veel öelda, et sealt midagi ei tule. Et, et, et see, see on see, millega me arvestame, et need riskid, mis täna realiseeruvad, on meil mitte laual linn tingimata täna, vaid need on mitme aasta pärast. Ja Henrikule ütleks seda, et noh, Henrik tahab selle pildi kangesti laiema peale viia ja tahab krüptost laiemalt rääkida, et meie oleme seni ainult virtuaalväälinguteenuse pakkujateks, vähemalt mina olen sellest rääkinud. Et loomulikult. Krüptos endas või plokiahela tehnoloogias, et seal on ka võimalik erinevaid skeeme punuda ja seda ära kasutada. Ja noh, võtame ka seda, et tegelikult see krüptomaailm liigub ka väga palju finantsteenuse poole, ehk et seda finantsteenust pakutakse läbi plokiahela. Ja nüüd on probleem meil siis, kui me vaatame SEC-i, näiteks Securities and Exchange Commissionis Ameerika Ühendriikides. Tegutseb, kes väärtpaberituru järelevalvet teostab, nende probleem on see, et nende järelevalve alt kaovad need teenusepakkujad ära, sest nad liiguvad kõik plokiahelasse. Aga riskid inimese jaoks on sama, et kui ma tahan oma riski kindlustada, näiteks on see siis minu elu või minu vara, siis kui mingil hetkel see raha on lihtsalt ära kadunud ja keegi sul seda riski ei kindlusta, siis sina oled kannatanud või sul see väärtpaber. Ega sul plokiahelas võib samamoodi see väärtpaber kuidagi liikuda, et kui see väärtpaberit enam ei ole või seda vara või raha enam ei ole, siis, siis tullakse tagurpidi, et. Inimesed hakkavad karjuma, et kuulge, et järelevalvajad ja riik ja üldse, miks te minu vara ei, ei ole kaitsenud, et, et me tegelikult noh, liigume sinna, et seda tahetakse reguleerida, mitte ära blokeerida. Aga ega need innovaatorid väga ei taha ennast sinna ligi ka lasta, räägivad samamoodi nagu Hendrik, sina anonüümsusest. Ja siis Taavi ütleb, tegelikult ta ikkagi väga anonüümne ei ole ja siis ta ütleb, et, et ega saab jälitada ka, aga siis ütlevad kurjategijad, et tulevad nad oma tehnoloogiatega vahel, kus ikkagi natukene saab seda hägustada küll s Seda, kuidas see vara liigub, ehk et me jõuame sinna, midagi ei ole anonüümset kokkuvõttes.

Ei, selles mõttes, et igas nagu ma ütlen, noh, internetis on ju ka väga palju pahandust. Kuigi nagu innovatsiooni mõttes, internet on ideaalne, on ju, et meie kuulus Skype, noh. Ka selle algsed juured Kazaa ei olnud ka, ütleme nüüd parim näide nagu kõige ausamast nagu tehnoloogiast, on ju, et, et aga teistpidi jälle, kui sa seda innovatsiooni enda juurest ära ajad, noh, ütleme noh, ütleme nii, et minul on tõesti väga küsimus, kas ma võtan selle loa nagu Eestist või ma võtan selle loa näiteks Saksamaalt või mingist muust riigist, on ju. Ja nii kui ma selle loa kuskilt mujalt võtan, siis on selge see, et ma nagu noh, täpselt samad nõuded on ju, ma panen sinna meeskonna looma ja nii edasi. Liigub see innovatsioon siit nagu minema, eks, et ja selle koha pealt mina olen ikkagi hirmun, sellepärast, et jah, iga innovatsiooniga on seoses riskid. Tuleb paremini kontrollida ja tuleb nagu olla selles mõttes nagu noh, nii-öelda läbipaistev ja sirgeseljaline, eks. Aga, aga ütleme nii, et noh, innovatsiooni enda juurest ära ajada ei tohi, sest siis on nagu teistpidi häda, et noh, et, et oleme kümne aasta pärast situatsioonis, kus. Kõik maailm on ilusti noh, krüptomaailmas ja meil on nagu null talenti või null teadmust sellest valdkonnast, on ju. Okei. Siis oleme edasi. Restart.

Restart jätkub ja meie viimane plokk, üritame siin mingitki selgust luua krüptomaailma neljakümne kohe kolme minutiga, mis on tõeliselt eroiline saavutus, kui me seda suudame, aga vaatame, meil on veel mõned minutid jäänud.

Jah, aga selleks, et sellest samast tulevikusegadust nagu vältida, ma saan aru, et kraab on selles mõttes ühel ühisel lainel, et. Et oleks mõistlik ikkagi hoida seda joont, et me pidevalt nagu oleme oma kommunikatsioonis väga selged, millised krüptostartupid on oodatud ja millised ei ole oodatud. On mul õige järeldus?

aga noh, siin on nagu selles mõttes oht, et olla siis olnud nagu riigiametnik, on ju, mingi periood, et seadusandjana on alati, ma arvan, mugav keerata kõik kinni, sellepärast et sellisel juhul ei saa ju eksida, et noh, et, et põhimõtteliselt tapan ka kogu innovatsiooni ära. Okei, mul suva sellest Eesti mainest ja Eesti tulevikust, on ju, Eesti majandusest, et noh, peaasi mina nagu ikkagi. Olen oma töö ära teinud ja kui tuleb see Manivaldi või mis iganes raport see on siin, mis meil USA dollarimakseid siin kehtestab järgmine aasta, on ju, et. Et, et noh, vähemalt selle kärast kõik hästi, mul jäi töökoht alles ja palk jookseb, on ju, kas siin seda hirmu ei ole, et me kokkuvõttes nagu ongi noh. Inimene, kes tegelikult ei ole kunagi nagu krüpto start-up'i teinud, kirjutab järsku seadusloome selle kohta, et milline seal üldse olla võib.

See ei ole päris õige nagu väide, et siis me jõuame tagasi selle juurde, et miks Eesti on e-riik ja miks muud riigid ei ole ja nad tõesti ei ole, et selles mõttes see ei ole nagu päris pädev võrdlus, et, et kokkuvõttes see, et teised ei ole teinud või ei ole saavutanud seda, tihti on ka selles mõttes, nad on saamatud, on ju. Et jällegi ma ei tule, ma ei taha õigustada seda, et igasugune nagu vahendustegevus on nagu, nagu roheline, jumala eest mitte ja see, et me kokkuvõttes nii-öelda. Defineerime ära nagu selle õige template'id ja ütleme, et näed, sellised me tahame, sellise ei taha, ma arvan, et see on õige suund, kuhu minna. Aga jah, see, et, et see ei saa lõppeda sellega, et noh, et, et noh, tõesti ma olen kokkuvõttes insener, ma ei ole pankur. Ma vaatan, et oppei, noh, paistab, et Eesti riik mind ei taha, et eks ma lähen teen siis selle oma krüptoinnovatsiooni kuskil mujale, on ju. Kuigi võivad välja, et võib-olla ma oleks nagu sobinud nagu ka siia mudelisse, eks, et, et selles mõttes.

See oleneb ilmselt teenusest, mis me räägime Küll üritasime alguses nii-öelda defineerida, et me räägime ühest ja teisest, aga me jõudsime ikkagi nagu krüpto juurde laiemalt, kus innovatsioon tekib. Mitte virtuaalväälinguteenusepakkujad ühelt poolt ja teiselt poolt, kui me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, inimeste varast, siis me peame seda vara kaitsma, et me ei saa seal võtta siis lihtsalt neid insenere, kes seda kõike teevad.