Kas internet ja valijad on võimalik täiesti teistmoodi kokku panna?

Ei, neid algatusi oli ka, aga vot see, selles mõttes see rahvaalgatuse kui seaduslik taust ütlebki, et sa ei saa päris niimoodi, no okei, saab, kui tahad olla küünik, on ju, parlamendis ja, ja saab ka nii vastata, jah. Aga vähemalt peab seal istungi või sellise arutelu korraldama, need siis pöördumise autorid kutsuma. Saab ise otsustada, kas see istung on avalik või, või suletud, protokoll niikuinii tuleb pärast, on ju. Ja siis peab seda nagu edasi seal menetlema, menetlema ja kuidagi millelegi jõudma. Ja mis praegu Rahvalgõttes veebis tegelikult käib, aktiivne töö, sellise nagu mõjumudeli kallal, et, et mis on need indikaatorid, mille kaudu me saame näidata, et näed, et sinu toetusallkirjal või sinu pöördumisel, sellel algatusele. Oli mingi mõju, et kas, kas see mingi algatatud probleem sai lahendatud? Vahet ei ole, valitsus, riigikogu, ükskõik kelle poolt, noh, kes nagu vastutab mingite asjade eest. Kas teema sai tõstatatud, sai, tekkis mingi suur avalik arutelu, kas mingi seadus sai muudetud või, või üldse uus seadus tehtud? See ei ole see kõige suurem eesmärk, et nagu seadusi toota niimoodi massiliselt. Et need komponendid ja siis, et see, see mõju. Nagu Ratas või see, see võiks koosneda ka nende algatajate enda, sellisest hinnangust riigikogu liikmete, ma ei tea, ajakirjanike hinnangust, kõik sellise. Kaasamisprotsessi läbipaistvusest ja, kui sisulisusest ja kõigest, et see töö eeldatavasti. Nagu annab veel nagu vunki juurde sellele õigusele, sest ikka, endiselt väga paljud veel ei tea, et meil on sihukene õigus olemas ja. Või üldse kodanikuõigustest teatakse vähe. Ja, ja noh, õigustega kaasnevad alati vastutused, on ju. Et selline kodanikuhariduse pool, noh, see vajab meil tugevast järeleaitamist Eestisse ja ma, ja ma ei mõtle ainult õpilasi või tudengeid, ma mõtlen poliitikuid ja endid ka.

Tead, seal ongi, üks asi on see süsteemi panna, on ju selline skelett tekitada või noh, mingi tabel, ütleme lihtsalt. Teine asi on see kasutaja vaade ju, et need on nii erinevad, et ma näen, olles nüüd viimased ja neli-viis aastat olnud ka ministeeriumite ja, ja riigikantselei selle tasandiga kursis ja koostööd teinud, siis ametnikel on tohutult vaja sellist tööriista, et nad ise ka orienteeruksid. Noh, et mingid valdkonna ametnikud, nii haridusvaldkond, võrreldes. Kuidas see nagu suhestub selle mingi suurema pildiga, kuhu me liigume, mingite maailma trendide kõigega, need on olemas PDF-ides. Aga miks nad on PDF-ides siiamaani veel, nüüd see on küsimus?

See-eest või head. Aga oleks, ma näen, kui meil on see riigireformi jutt siin, siis ma ühelt poolt näen, kui meil oleksid sihukesed pikaajalised eesmärgid ja valdkondlikud eesmärgid omavahel näiteks ristatud juba. See aitaks, see oleks tööriist. No kasvõi see Eesti kaks tuhat kolmkümmend viis strateegia ja siis paneme, no ma ei tea, haridusvaldkonna või kultuurivaldkonna, mis eesmärgid seal on ju, need, need peaksid ju omavahel nagu loogiliselt võttes olema seoses. Nad on praegu niimoodi, et nagu kopeeritakse ja, ja lõigatakse siis need tekstid niimoodi ühest dokumendist teise, aga tegelik selline. Kõikide nende asjade taga on ju kogu aeg ka mingid mõõdikud, et okei, aastaks see, me peame olema seal noh, näiteks.

Ja see päris niimoodi ei ole, ta oleks, kui sa korteriühistu koosolekul võib-olla annaksid oma hääle, näed, et renoveerimisteemadel räägib see minu meest, aga vot. Jaa, aiandus või kõik see, et see hoopis tema, on ju, et noh, siis ta oleks mingil määral see mudel. Aga kõikide nende nagu uute mudelite või, või otsedemokraatia nõudmistega ka on see häda või millest väga vähe räägitakse, et. Sihuke kodanikuhariduse moment sealjuures, et, et mida see üldse tähendab, milliseid mingeid õigusi ja vastutusi see kaasa toob ja kuidas, mis on mingid tagajärjed, võimalikud tagajärjed või mis kaasneb mingi otsusega, mis nagu jääb siis saamata mingi teise otsusega. Ja kodanikuhariduse all ma mõtlen ka noh, sellise poliitilise kultuuri parandamist, et, et kodanikuharidus ei ole ainult koolides, on ju, ühiskonna õpetuses millegi olulise ülekäimine. Et absoluutselt kõikides eluvaldkondades ja sihukene nagu eluaegne kodanikuharidus, et seda on meil nagu Eestis vähe ja, ja noh. Enne kui me sinna otsedemokraatiasse tormame, mida ma arvan, et ei juhtu niikuinii, et, et vaataks nagu need vahevariandid ka veel läbi. Aga