Egon Veermäe räägib, kuidas ta riiki lihtsamaks teeb

Käes on jälle laupäev, mis tähendab, et Restarti saade alustab ja saatejuhid nagu ikka, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa. Aga selle vahega, et Taavi Kotka, kes pidi jõudma siia stuudiosse, leidis tänavalt ümber kukkunud inimese ja tubli kodanikuna, tegeleb tema praegu selle inimese abistamise ja politsei, ja. Protokollide ja kõige muuga, nii et me tegelikult ei teagi praegu, et kas ta jõuab järgmise kolmekümne tunni jooksul siia saatesse või mitte, aga eks seda näha. Küll aga on meil kohal tänane külaline, kelleks on Egon Veermäe, tere, Egon.

Tervist, Henrik.

Egon Veermäe on täna Sotsiaalkindlustusameti juhataja. Täpselt nii. See, ütleme IT kontekstis ei kõla nagu kõige, kõige tuntum ja kõige seksikam amet, on ju.

Jaa, veel hullem nimi on peadirektor ainult, eks

ole. Jah, või üldse sotsiaalkindlustusamet, et.

Absoluutselt.

Miks sa, mis sa ise arvad, miks sa IT-saates oled?

Noh, ma loodan, et, et saaks rääkida, mis on teenuste arendus eelkõige ja, ja. Ja ka iga, sellises ametis nagu Sotsiaalkindlustusamet on väga palju teenuseid, mida saab arendada ja, ja sellel on ka seos IT-le ja, ja eks siin lähiajaloos on ju. On ju selle, selle IT-arendustega seonduvalt nii mõndagi juhtunud, et. Nii mõnedki

miljonid on juhtunud. Nii

mõnedki miljonid ja, ja seda natuke on võimalus ju avada ja selgitada.

Seda me võiks rääkida jah, aga alustame, alustame mõne aasta tagusest ajast, kus Eesti maksuameti peadirektor oli Marek Helm ja maksuameti peadirektori asetäitja olid sina. Ja te kahekesi nagu vedasite seda, mulle tollest ajast nagu meenub, et mõnes mõttes sellist maksuameti revolutsiooni ja, ja mitte ainult tehnilises, vaid ka kuidagi suhtumise mõttes. Et kas maksuamet on kaikaga politseinik või maksuamet on, ma ei tea, ettevõtte ja partner või miks üldse makstakse makse ja kuidas see kõik peaks käima? Sinu, sinu roll seal maksuametis tol hetkel oli päris suur.

Jah, ega kindlasti seda, et ütleme noh, asedirektorina noh, kogu, kogu nii-öelda sisuteenuste arendus oli minu vastutusalas, aga noh, lõppkokkuvõttes noh, ka minu praegune kogemus ja tollane kogemus näitab ikkagi. Seda, et hästi oluline on see, et sul on, sul on olemas tugev meeskond enda ümber ja tollal, selles mõttes. Ma arvan, see tandem, mis meil oli, et noh, me töötasime hästi ja, ja. Marekiga sa mõtled? Marekiga jah, et noh, see selles mõttes, et eks, eks, eks noh, selle avalikus sektoris on, on, on see häda ju, et, et kõik ju kardavad, on ju, aga, aga kui su juht ikkagi. Ei, ei takista sind heas mõttes, et laseb, laseb ja toimetab ja, ja ka ise on vedur selles mõttes ja kogu see meeskond läheb sellega kaasa, nii et, et see on, ma arvan, see on see edulugu, on ju, et avalikus sektoris kõik kardavad ju eksida. Eksida noh, valdavalt, on ju, on ju see mentaliteet, on ju, aga, aga tegelikult. Tegelikult me, ma, ma arvan, et me nagu ei tunneta ära noh, seda, mida me võime teha, et, et olla nagu julgemad ja, ja, ja tegelikult. Kui see tunnetus on olemas, mina olen sellest ajast saanud nagu tohutu, tohutu nagu kogemuse ja, ja, ja, ja, ja veendumuse ja oskuse, kuidas neid asju nagu teha, et. Ja ma usun, et, et ka tänases meeskonnas, kes mul on, et me, me teeme, teeme häid, häid asju ja lähiajal need tulemused ka tulevad ära.

Te ei kartnud Maksuametis eksida või? Istsite Marekiga koos kaheks ja mõtlesite, et teeme nüüd sellist asja, pagan, keegi pole varem teinud.

No ma, ma ei tea, kas ma olen noh, seda lugu me väga võib-olla ei ole. Me ei ava, avanud, aga noh, ma arvan, et kui me, ma, ma arvan, see nagu selles mõttes see esimene võitlus, mida keegi võib-olla ei mäletagi enam tol ajal, on ju, oli, vist oli see aasta kaks tuhat kaksteist või? Et oli, oli selline lugu, et noh, meil olid veel, tol ajal olid, olid veel regioonid, me, me olime just minemas ka sinna. Nii-öelda konsolideerimisse ja kokkupakkimisse heas mõttes, on ju, et vaadata koordineerimiskulusid vähemaks ja nii edasi, aga. Aga enne seda olin ma siis andnud seal oma sisu nii-öelda üksustele nagu ühe ülesande, et kuulge, et millegipärast on seal. Seal, seal piiril on mingid kilomeetrite pikkused passatid ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja siis ma sain vastuse, kus noh, see meil oli, ma arvan, üks, üks noh, ma nagu utreerin, paar kilomeetrit pikk, on ju, aga. Ja siis kõik inimesed, kes selles meilis midagi arvasid, kirjutasid, miks mitte midagi teha ei saa.

Sa mõtled asutuses sees või?

Asutuses sees jah, no selles mõttes, see on see eksimine, et, et, et noh.

Oota, mis seal piiri peal siis toimus?

Seal olid ju need passatid, seisid järjekorras, käisid kütust toomas ja nii edasi ja nii

edasi. Ja siis oligi üks hommiku, või ma ütlesin oma juhi,

juhi, oma abil, et mul oleks väga aja kahte jurist, et ma olen Narva. Ja, ja siis ma läksin Narva, aga hommikul ütlesin Marekile, et, et ma olen nüüd Narva ja me hakkame seda piiriasja nagu lahendama, no Marek noh, muidugi noh, selles mõttes, et. Ja, ja siis ma õhtul talle helistasin, nüüd läks lahti, on ju, ja, ja, ja. Mis te

tegite seal Narvas siis?

Narvas, selles mõttes mina läksin sinna, Narvas oli veel, tol ajal oli sel, see hetk, et olid sellised suured. Suured bussid, on ju, kus ma ei, meil tonnide, tonn, ma ei tea, mitu tonni spaaki oli seal ja siis see, see äribisness oli seal tollal selline, et. Et inimestele maksti, et nad istuksid bussi ja sõidaksid Ivangorad ja tuleks tagasi, mitte nad ei ostnud bussipileti, on ju. Aga siis me lihtsalt, mina ütlesin, et kuulge, mul olid, mul olid kaks head juristi abiks, on ju, Uku, ja. Ja Kevin, on ju, olid need nimed, et nemad jäävad mulle eluks ajaks meelde, on ju, aga. Ja siis me, enne kui need bussid läksid sinna Narva, siis me võtsime röntgenid ja kaalusime nad ära ja no ega nad ei saanud aru, mis juhtuma hakkab, on ju, nad tulid tagasi ja siis me küsisime, et. Et kuhu te lähete, on ju, ja siis, siis nad ei osanud vastata, osad ja siis me ütlesime, hakake maksma, on ju, ja nii edasi. Aga noh, selle, sellest hakkas see, ma arvan, et sellest hakkas see pihta, et, et kus me, kus, kus, kus noh, kus tekkis see veendumus, et tegelikult noh, ei ole ju see, et see alati, et seadus nagu halb, et võtame ja hakkame rakendama, on ju, ja tegelikult kogu see. See piiriasi, see lõpet, noh, see, see ju selles mõttes kadus ära, on ju, noh, et, et oli seal poliitilist teemat, on ju, aga. Aga noh, ma ütlen, et seda kartust, et midagi teha ja see on, see on esimene asi, on ju, et see on nagu avalikus sektoris nagu. Üks, üks osa, ma täna just rääkisin ühe, ühe erasektori juhiga ja siis, siis tema ütles, et erasektoris ta naudib just seda, et sul on vähe, sul on nagu seda piire on nagu vähe, sul on nagu selles mõttes, et avalik sektor mõtleb neid piire nagu välja. Aga see

ongi, ma, ma käisin koolis, mulle õpetati seda, et, et mis on avaliku erasektori vahe, erasektoris sa võid teha kõike seda, mis ei ole keelatud. Avaliksust sektoris sa võid teha kõike seda, mis on lubatud ja see on põhimõtteline vahe, on ju, või ma ei tea, kas see päriselt ka nii on või?

Noh, jah, juriidiliselt seal, seal on niimoodi öeldud, aga ma arvan, me tõlgendame seda nagu valesti, et ja, ja see, see, see mõnes mõttes tekitab ka sellist reguleerimist, ülereguleerimist kõiges, ma arvan, et piisab seadustest seda öelda, et mis on see maksimum, mida riik võib teha. Et küsida maksimum näiteks sellised andmed, aga ülejäänud on teenuse kordus, ärme reguleeri, kes mida võib küsida, on ju, et. Et ma arvan, ma arvan, ma arvan see ja tegelikult noh, just see, et see meeskond oli tugev ja, ja, ja ütleme noh, mina, mina, mina, mina nagu selles mõttes. Noh, tundsin oma juhi nagu tuge selles asjas kõiges ja, ja, ja see oli nagu tähtis ja, ja see allpool see meeskond tundis ja täna ma tegelen täpselt oma meeskonnas sellega, ma tahan öelda neile, et kõik on võimalik. Kõik on meie endi kätes ja, ja ma näen seda, noh, see muutuste teema, organisatsioonide muutmine, noh, see on. See on nagu põnev, on ju, et ühest küljest, ühest küljest on jah, vaatad mõtlevad, et miks need asjad nii on, aga siis. Siis sa mõtled, kuidas seda, neid inimesi teistpoodi mõtlema panna, võtta neid hirme maha ja, ja need võidud tulevad.

Kust sa sinna, kust sa sinna Maksuametisse sattusid, mis, mis sa enne tegid?

No see tegelikult, noh, ega ma Maksuametisse läksin täiesti juhuslikult ja. Ja ma olin kolmanda kursuse ülikooli tudeng ja siis ma olin kursavendadega olin, olin sauna tegelikult, on ju, ja siis mul üks kursavend. Kristo ütles, et tead, et ma vist noh, tema rääkis, et ta läheb maksuametisse tööintervjuure, aga siis ta ütles, ma ei lähe, ma mõtlesin, aga ma mõtlesin, ma lähen ise.

Inimesed saavad lavakasse muide sisse niimoodi, et see on mingi legendaarne lugu, et läksin sõbraga kaasa, sõber ei saanud lavakasse, aga mina sain.

Ja, ja, ja noh, tegelikult nii on, et ma täiesti juhuslikult sattusin Maksuametisse, et mul noh, saunalavalt nii-öelda, et. Et see noh, tol hetkel see, ma ei osanud üldse mõelda, et ma tulen mingi riiki tööle.

Aga sa rääkid, oota, ega sa kohe siis peadirektori asetäiteks ei läinud ilmselt saunalavalt.

Jah, ma alustasin üldse inspektori töö koha pealt ja, ja, ja siis seal sain osakonnajuhiks ja. Aga kas sa

tundsid siis, kui, kui sa veel ei olnud peadirektori asetäitja, et sa tundsid, et sead, noh, sedasama, mis, mida sa ametniker justkui ette heidad, et seadus piirab ja midagi ei saa teha ja kõik on nii üldse.

Noh, ma ei, ma ei, ma olen nagu püüdnud, ma, ma, ma, ma lihtsalt, ma mäletan nagu selles mõttes, et kui ma tööle, tööle läksin, et mul, minu meelest. Noh, ma olen elu lõpuni täna olik nende kahe, kahe kolleegi või noh, kellega ma seal toas istusin, et. Et noh, me lugesime neid noh, seadusi ja mõtlesime, on ju, ja siis mul üks kolleeg Meelis nagu tema alati nagu ütles, et noh, püüame mõelda, mis selle asja mõte on, noh. Ja, ja ma arvan, et noh, ka see jäi külge ja ütleme, eks selles maksuametis noh, on, on olnud sellist natuke edumeelsest kogu riigis, on ju, et, et. Et, et see organisatsiooni kultuur on ka seda evinud ja, ja, ja, ja seal, sealt see julgus on nagu tulnud, on ju, et läbi, aga, aga kindlasti on, on noh, ikka see nagu. Kardetakse eksida, on ju, ja nii edasi, et see, see on nagu oluline.

Mis need suuremad asjad olid, mis sinu nii-öelda maksuameti karjääri sisse jäid, mida, mida te ära tegite Marekiga seal

koos? Noh, ütleme, kui nüüd noh, viimase, ütleme võtta seda asetäitja aega, et noh, siis kindlasti ma arvan, et. Noh, kogu see noh, ütleme, see organisatsiooni selles mõttes ka optimeerimine, et, et vaadat, noh, me alustasime sellest, et. Et me vaatasime, et noh, me, me teatud tegevuste peale kulu on hästi suur ja, ja, ja koordineerimiskulu, ma mäletan, mingis valdkonnas oli lausa mingi kakskümmend seitse protsenti ja nii edasi, et noh, tegelikult me ju selle nelja aasta. Nelja või viie aastaga noh, vähendasime ju tegelikkuses personali, personali seal üle kahekümne protsendi, on ju noh, see on nagu üks asi, et see, selle organisatsiooni. Nii-öelda efektiivsuse otsimine, see, see on ühest küljest, on ju, siis noh, ma arvan, et väga mitmed arendused põhimõttelised said, said tolle, tol hetkel tehtud, ütleme, suuremad. Näiteks töötamise register, mille mõju ka ma näen oma tänases ametis, et tulevikus tänu sellele saab väga palju pensioniarvestust tegelikult ära automatiseerida, sest meil on detailseid sotsiaalmaksu andmed olemas.

Tuhande eurosed arved vist olid ka sinu ajal jah?

Oo jaa, seda projekti ma edasin lausa isiklikult, et seal juures olla. Kas see oli

sinu idee või, kust see tuli?

Oo, selle, no ma ei tea, kas see on nagu minu idee, aga selle, selle kunagi neliteist aastat, nüüd juba siis kuusteist aastat tagasi sai rahandusministeeriumisse üks kiri kirjutatud küll, et. Teeme ettepaneku siis hakata koguma andmeid tehingute osas, on ju, et teha süsteemi läbipaistvamaks ja. Ja, ja noh, selles mõttes digiteerida see, see pool ära, et, et, et see oli noh, üks, üks suurem projekt, ta oli nagu hästi, hästi kitsas ajaraamis, hästi kriitiline ja kogu. See projekti õnnestumisest noh, tuleb tänada tegelikult hästi palju kõiki neid raamatupidamisettevõtted, kes seal taga olid, et ega, ega noh, ja, ja ka arendajat, et ega noh, äripoolelt seal väga ju keerulist ei olnud, et aga lihtsalt see sünkimine, et need asjad kokku läheks. Aga

põhimõtteline vaidlus oli ju, ma mäletan, see oli ju meeletu, kus. Kas üldse riik tohib sellist asja teha ja see on jälgimine ja mõttetu koormus ettevõtjatele ja töötajate registriga minu meelest olid enam-vähem sarnased asjad, et. Ma ei tea, mis, mis näoga sa lehti avasid, läksid hommikuti tööle, et julgesid üldse vaadata või?

No ei, nojah, aga eks, eks, eks, eks, eks see on, eks, eks, mõnes mõttes jah, et seda kriitikat, aga seal tuleb ka osata nagu kuulata, et noh, mingid asjad on, mida sa pead nagu arvesse võtma, on mingid erisused ja see, see on tihti, tihti. Tihti ongi, kui sa midagi reformid, et see suudab nagu näha ja eks, eks noh, teisest küljest on, on see ju ka arusaadav, on ju, et minu meelest see on nagu põhjendatud, on ju, et kui riik paneb mingeid koormisi, on ju, et noh, kuidas siis nagu ma ei tea, kas siis maksukoormusi muud asjad nagu vähenevad, et. Et tegelikult nagu riik peab teisest küljest ka pakkuma vastu, et sa lähed õhemaks ja teed asju targemalt.

Ja,

ja seda on võimalik teha, tehnoloogia täna ju võimaldab väga palju asju, et, et me ei tohi jääda mugav, mugavdasse tsooni, on ju, et sa pead kogu aeg mõtlema, mida sa teistmoodi teha, sest tänapäevane noh, maailm on niivõrd muutuv ja. Ja, ja, ja noh, muidugi Eesti riigi häda on see, et me võrdleme ennast kellega, on ju, selle Euroopaga, kus, kus seda noh, ütleme kuidas nüüd viisakalt öelda, aga, aga administreerimiskulud on veel noh, kordades suuremad, on ju, et.

Ametiühingud ja vana, ja muud. Ja, ja

täpselt, aga noh, tegelikult me, me ei tohiks sellega selles mõttes võrrelda, et me võiksime sealt head üle võtta, aga, aga, aga siiski edasi vaadata ja eriti veel täna, kus noh, demograafia pilt on ka, et, et iga, iga inimene, kui me suudame lükata ju erasektorisse, toob ju raha tagasi riiki samamoodi, mis annab siis riiki panustada, et ikkagi see tehnoloogiate. Kasutusele võtmine ja asutuste juhtimises, juhtimiskvaliteedis on väga palju peidus.

Aga kui, kui sa teed neid noh, mingil määral ikkagi poliitilisi otsuseid, eks ole, mis siis, et sa oled riigiametnik tehniliselt võttes, aga. Aga noh, see, et, et kas me hakkame push'ima tuhande eurost arvete seadust või ei hakka, et see on, see on ikkagi selline põhimõtteline otsus, on ju. Seal on ju mingi teine pool ka, et, et noh, põhimõtteliselt me võiksime panna igasse sõiduautosse kaamera, on ju. Ja me võiksime panna igasse kassaaparaati Maksuameti mingi karvase käe sisse, või et noh, me võime tehnoloogiaga väga palju vähendada kuritegevust ja pettust, eks ole, aga et noh, samal ajal. Vähendada ühiskonnas sellist vabaduse ja, ja noh, mingit vastutuse tunnet väga palju, et kuhugi sa pead selle tasakaalu ju lööma.

Absoluutselt, absoluutselt ja ma, ma, ma, ma arvan, et me noh, tegelikult. Noh, paljudes asjades ikkagi minema nagu sinnapoole, et, et kõik need andmed, mida on kogunud, me hakkame seda vastupidi peegeldama tagasi kuidagi ettevõtjatele, selle pealt tekiks väärtust kaasama rohkem nii-öelda startup'indust, et neil oleks need andmed, nad oskaks luua sellest, sellest nagu rohkem väärtust, on ju. Ja, ja, ja kindlasti noh, see privaatsfääri küsimus, see, see ei ole nagu üldse, üldse vähetähtis, on ju, et, et seda tuleb, seda tuleb ka ikkagi, see on väärtus omaette, on ju, et ei tohi kaugele minna, et noh, me oleme kõik lugenud.

Võime vaadata, mis Hiinas toimub, et sa võid panna tehnoloogiaga terve ühiskonna lukku, keegi ei lähe, viir ka ei lähe alles kohas üle tee.

Seda ka ei taha, et, et kui ma ühe, kui ma siin räägin just seda, et ütleme, et ka noh, ametnik võiks eksida, noh, inimene võib ka eksida, tal võiks olla vabadust nagu rohkem, on ju, et. Aga, aga, aga need piirid jah, mida ja kuidas me küsime, see on nagu, see, see, seda tuleb nagu mõelda ja, ja, ja vastupidi ka, et noh. Mida ma natuke näen vähem, on ju, on siiski see, et kui me nagu noh, võtame, võtame mingit tehnoloogiat kasutusele või võtame rohkem andmed, siis tegelikult peavad ju ka need töö, tööprotsessid nii-öelda asutustes muutuma, tegelikult peaks inimesi kuskil jälle selle tulemusel vähenema ja nii edasi, et. Et see on see suurem risk, et saadakse nagu õigusi juurde, aga tegelikult jääd, jäetakse samade nii-öelda töö tehnoloogiate juurde, et. Et see, see on ka nii-öelda rakendamise aspektist hästi oluline, et need asjad tegelikult ka tuleksid jär

Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame juttu. Restart jätkub ja külaliseks on täna Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe. No Maksuametist me rääkisime mingil hetkel, mingil hetkel ja mitte väga, mul oli aasta-paar tagasi, kus sa siis läksid sotsiaalkindlustusametit juhtima. Kas, kas see oli see, et, et ma olen nüüd asejuht, olen nagu olnud, et ma tahan nüüd ikkagi oma, oma show ka saada? Ei,

absoluutselt, absoluutselt mitte, et see, see, see pigem, see pigem ei olnud tollal mul kuidagi nagu plaanides, et mul olid, olid juba mingid teised mõtted tekkumas ja. Ja noh, elus on nagu ma käisin saunas, on ju, ja sain maksuametsi tööle, nii et elus on teatavas mõttes nagu on, on juhus, juhuseid nagu palju, et, et lihtsalt see hetk sattus ja, ja nii, nii, nii, nii, nii on see läinud, on ju.

Absoluutselt,

et noh, tegelikkuses noh, oli, oli, oli juba teada, et noh, seal on asjad väga hapud, on ju, et. Noh, mitte, mitte ametis, aga selle, seal nii-öelda arenduste kontekstis, mida, mida ministeerium vedas ja. Ja, ja see oli nagu üks, üks nagu see väljakutse, et noh, ja ma pigem võtsin seda väljakutset ja natuke, eks mul inimtüübi natuurina on nagu see, et, et mul ei tohi igav hakata.

Tahad midagi ära teha?

Noh, jah, mul ei tohi igav olla, et, et Maksuamet. Aga mis sa,

oota, aga miks, miks sul ei tohi, kas see on ka, kas see on väga hirmus, kui sul igavar, kas sa hakkad tegema mingeid rumalasi või miks sul ei tohi ka olla?

Ei noh, selles mõttes siis, et nagu tööl mul peab põnev olema, ma, ma olen lais ka, no selles mõttes, ma võin diivani peale ka vedeleda, aga noh, ma ei taha nagu tööl nagu vedeleda või see, mulle nagu, mulle meeldib nagu see põnevus ja nagu uudsus ja, ja, ja mõnes mõttes just see, et noh, et sa saad midagi muuta, teha, et. Et tegelikult, kui ma nagu mõtlen praegu, et Et noh, et sattuda nagu asutusse, kus on niivõrd palju nagu võimalik ära teha, noh, see on, see on nagu üli, ülivahva, et tollal ma mäletan, et noh, kõigil, ma küsisin ikka noh, mõnelt inimeselt nõu ka, et noh, mis sa arvad, on ju, et mitte keegi ei öelnud mulle, et mine. Ainult üks inimene ütles mulle, ütles mulle, ütles niimoodi, et noh, kes siis veel, on ju, noh, et ma arvan, et ja noh, temast ma pean hästi, hästi nagu luguda. Aga

Marek, nad läks ära. Helm, et tema, ütleme siis ta, ta lahkus üldse süsteemist, on ju, läks Maksuametist ja läks erasektorisse.

Nojah, aga ma olen seal nii kaua olnud, Maksuametis on väga, väga vahva meeskond, ma arvan, usun, ja, ja selles mõttes, et. Sul ei, oli pakkumisi või sul ei olnud mõtet, et läheks kuhugi, noh, et aitab sellest riigist küll, et

asjad lähevad nii aeglaselt ja üleüldse, et. Lähen teen raha.

Eks, eks, eks asju on, aga noh, ütleme, ma arvan, ma arvan, et noh, ma ikkagi, ma, ma ei taha nagu enesekindel olla, aga. Kõlada, aga noh, ma arvan, et ma suudan sellest, selles ametis, kuidas ma olen, selle. See, nende inimestega, selle meeskonnaga, tegelikult Eesti inimeste jaoks praegu palju ära teha ja, ja küll see erasektor ja raha tuleb ka, nii et.

Katsuks kuidagi raamistada, ma arvan, et on minusugused päris palju, kes, kes enam-vähem saavad aru, et sotsiaalkindlustusamet on olemas. Aga, et erinevalt maksuametist, kus me enam-vähem kõik teame, millega nad tegelevad. Siis minu jaoks on see küll natukene udune, et mida paganat see sotsiaalkindlustusamet teeb ja miks ta nii hirmus täht

Noh, sotsiaalkindlustusametis on nagu sellist kolm nagu põhi, põhiliini, on ju, üks on erinevad toetused, hüvitised, mida ta maksab, on ju, neid on. Nende väljamaksedega ta tegeleb, on ju, siis teine plokk on siis see, et. Ta nii-öelda korraldab teatud teenuseid, sotsiaalteenused valdavalt, läbi selle, et ta siis nii-öelda rahastab neid ja mõnda, mõningaid teenuseid siis ka noh, ise korraldab, mis on nagu noh, võib-olla vabaturul asi ei toimikski niivõrd hästi. Näiteks, mis, mis tüüpi teenused seal on? Noh, näiteks meil on lasteabitelefon, on ju, mida me, mida ka ostsime eraturult, aga noh, mis, mida, mida me oleme nagu vaadanud, me korraldame ise ja noh, ütleme see esimene aasta seda ka näitab, et. See on olnud tõhusam kui, kui nii-öelda noh, igasuguste hangete kaudu korraldada, reeglite ettekirjutamise kaudu väljast osta. Ja kolmas plokk on siis see, mis on nagu seal viimasel ajal tulenev, on selline. Noh, ütleme kohalikes omavalitsustes on ka selline sotsiaalteenuste nagu valdav, kandev roll, et ikkagi vaadata, kas need raamid ja, ja piirid ja, ja kas see kohalike omavalitsuste nii-öelda poolt toimetatu on, on mõistlik, kuidas neid toetada ja nii edasi, et. No raha mahus, mis sealt, mis meil nagu läbi käib, on päris suur, päris suur hulk Eesti riigieelarvest, on ju, kaks koma kaheksa miljardit aastas käib nagu ametist läbi, ütleme. Tundub nagu selline suur raha logistika operatsioon.

Absoluutselt jah, ja nüüd, nüüd ongi see küsimus, et kuidas seda kõike siis administreerida mõistlikult, on ju. Et me just panime kokku pildi, pildi, et mis siis noh,

näiteks. Mitu erinevat avaldust me täna küsime. Erinevalt liiki, neid on üle seitsmekümne, millele me võtame kõiki allkirju, mida me siis sisemiselt nii-öelda. Menetleme seal erinevate asjade vahel, et see noh, me, et me oleme loonud selle süsteemi ja noh, tahaks ikkagi selle aasta jooksul hakata sellega tegema, tegelema, et nende enamusavaldused kuidagi nagu ära hakkaksid kaduma, on ju, või siis me ei võtaks siis, kus siis noh, ei, ei koguks seda bürokraatiat, et kõike seda poolt nagu vähendada ja loomulikult see. Selles mõttes ta on, noh, riigis on ta selles mõttes nagu oluline, et see, see väljamaksete süsteem, et noh, et kui ma kujutame nüüd ette, et kui ühel päeval see nagu ei toimiks, on ju, et mis siis saab, on ju, et ta nagu.

Inimestel, kõige rohkem vaja on seda raha, nad jäävad sellest ilma. Kas pensionid on ka sinul või?

Jah, täpselt, jah, pensionid on sealhulgas, on ju, et, et siis see kõik pool siis nii-öelda ära korraldada mõistlikult.

Aga tuletame nüüd meelde, Maret, Marju ostus tagasi nende pensionite pärast, on mul õigesti meeles või?

Vist oli ja ma isegi ei mäleta seda. Üheksakümmend üheksa ka ja mingi IT, IT, IT-lugu oli seal, et mingi süsteemid ei läinud käima või midagi. Või kaks tuhat

üheksa pigem, ma arvan. Või kaks

tuhat üheksa, täpselt, ma ei, ma ei mäleta. Oli küll

mingi IT, mingi suur IT-jama oli ja inimesed ei, ma ei mäleta, kas nad ei saanud reaalsed pensionid kätte või oli väga suur oht, et ei saa, või noh, ühesõnaga jama läks ikkagi nii suureks, et, et minister astus tagasi. Et ega, ega sellega ju nalja ei ole, et sa, kui, kui sul midagi maha kukub, midagi valesti töötab. Sul vastutus on suur ühiskonna

ju. Absoluutselt, see on hästi-hästi kriitiline, et need asjad toimiksid ja, ja, ja, ja, ja noh, seal on ju noh, väga palju on ju selliseid, kes, kellel on ühiskonnas raskem ja, ja kellele me erinevalt. Nii-öelda erineval viisil erinevaid teenuseid pakume ja, ja just, just see on see, mida, mida me püüame nagu, ma püüan oma majas või püüame ka, et me peame aru saama, kes seal teisel pool on, on ju, et, et. Et kuidas me oma teenuseid korraldame nii, et see on nagu panna inimesi mõtlema, et, et tegelikult ka mõista, mitte see, et joonistada paberi peal mingeid kastikesi ja välja mõelda, vaid tegelikkus ka ikkagi aru saada ja see on nagu võti, on ju, et ma arvan, et. Kui igal pool me püüaksime nii mõelda, et kas ma ise tahan sellist riiki, see muudab väga palju.

Sa ütlesid enne, et, et sinna asutusse minnes oli ette teada, et seal on igal jama, et mis, mis siis, mida sa teadsid siis ette või mis see jama on? Ma, ma arvan, me peame hakkama rääkima millestki, mille nimi on SKAIS2, aga, aga et kas, kas see oli ainus asi või on seal mingi põhimõtteline selline?

Ei noh, selles mõttes ma nagu asutuse noh, selles mõttes, kuidas ja nii edasi, et see, see, seda ma nagu ei, ei teadnud, ma teadsin, et selle, selles mõttes, need noh, arendust ju tollal noh, koordineerilisel juhtis ju ministeerium, on ju, et. Ja, ja noh, see oli kõigile enam-vähem juba turul teada, et, et seal, seal ei olnud asjad nagu hapuks, hapud ja midagi sealt nagu ei tule, on ju, või noh, ütleme selles mõttes, et raskusi seal oli, on ju. Ja, ja, ja, ja noh, ja kui sisse minnes noh, sa saad ju kohe aru, et, et noh, kui sa lähed asutuses, kus ütleme noh, äri ja, ja, ja IT-arenduste kultuur on tugev ja lähed sinna, kus noh, ta on ikka madal, kui mitte öelda olematu, noh, sa ju juhid, noh, kogemuse pealt sa tunnetad ju kohe ära, et. Et see seis on selline ja, ja, ja noh, lihtsalt võib-olla ei prognoosinud nagu selle, selle kriisi sügavus tollal, tollal ei suutnud ette prognoosida, et see, ma ise ka tunnetan oma nii-öelda tegemise noh, see aeg, mis ma olen olnud, et ma olen noh, sisuliselt kuus kuni seitse kuud kaodanud enda mõistes, ma oleks tahtnud natuke kaugemale täna olla, aga, aga noh, nii ta on ju.

Kas see kulus või kurikulus SKAIS2 on siis tõenäoliselt, ma. Olen, ütlen õigesti, kui ma ütlen, et sotsiaalkindlustusameti infosüsteem kaks.

Infosüsteem kaks, jah, nagu selles mõttes.

Aga see on siis kogu selle asja, mida sa kirjeldasid, kõikide kogu selle kahe koma kaheksa miljardi liigutamise IT-süsteem. Ja koosavaldustega, kogu värk, mille peal teie maja peaks töötama või?

No, nojah, vot see ongi nagu üks asi, et minu meelest, mis, mis, mis, mis, mis minule nagu väga raske, et jah, infosüsteemi nimi, see selleks, on ju, aga me ju ei ehita infosüsteeme, me ehitame, arendame nagu teenuseid, on ju. Aga see raskus on eelkõige selles. Et, et me, et me ei arendagi infosüsteemi, vaid teenused ja see tähendab, et enne, kui sa teenust lähed arendama, sa peaksid üldse aru saama, milline see teenus on. See kõlab nagu lihtsalt, noh, mis, mis, mis ma nüüd siin räägin siis, on ju, aga, aga tegelikult see hakkab sellest küsimusest üldse pihta. Mis probleemi sa lahendad, nii? Kas seda probleemi lahendada niipidi või teistpidi? Et noh, need on need lihtsad küsimused tegelikult, millest tuleks alustada ja see raskus on see, et. Et, et kui arendatakse teenused niimoodi, et vot mul on siin mingi avaldus ja mingi paber ja, ja siis püüda seda panna ka tehnoloogiasse selliselt, noh, siis on väga raske kuhugi nagu õnnestuda. Ja, ja, ja tegelikult mitte ei tule arendada, noh, kui ma vaatan tollast, tollast seda loogikat, et. Et püüti kuidagi väljast eemalt asutuses nagu asju muuta, et arendame teenused, siis see, see, seda, sedasi tegelikult ei tohiks teenuseid arendada, see vastutus. Peab jääma sinna asutusse, et ka me oleme nüüd noh, muutunud noh, selles mõttes, et kogu seda juhtimist selles mõttes, et mina olen öelnud, et äri eest vastutan mina. Kogu see, kogu see, kuidas mina teen, milliste tempodega, millised teenused, millal seda, ütlen mina, sest keegi teine ei tea, milleks see asutus nagu võimeline on ja me ei saa ka öelda, et. Et kõik, kõik asjad tehakse mingiks ajaks valmis, aga kui sa hakkad küsima, mis see kõik on, mis need teenused on, ega keegi väga ei osanud vastata, on ju, et sealt, sealt need probleemid tegelikult hakkavad ja. Ja, ja ma arvan, et, ma arvan, noh, ma. Ka noh, ma olen seda öelnud, et noh, minu meelest ei tohi anda raha sinna, kus ei ole teadmist, mida sa teha tahad, lihtsalt ei tohi. Lihtsalt ei tohiks anda raha, nii et.

Aga anti ju, anti väga palju sinna SKAIS2-le.

Nojah, nojah, et selles mõttes, et anti, midagi tehti ka ära, et selles mõttes, et, et selle, selles kontekstis, et seal ju teatud teenused ka töötavad, on ju. Aga, aga lihtsalt see, see noh, äri, noh, ma, ma ütlen sõna äri, ma tean, et võib-olla mõned mõtlevad, et mis ma rääkisin, avalik sektor äri, aga ma tegelikult nii mõtlen, et noh, see tegelikult see on ju ka noh, selles mõttes äri, selles mõttes me ju korraldame midagi, me tegelikult inimeste jaoks. Peame tegema asju mõistlikumaks, on ju. Et just, just see, et, et mida ma tahan ja mida me oleme juurutamas oma organisatsioonis, on selles mõttes teenuseomaniku kultuur. Et mina olen teenuseomanik ja ma mõtestan läbi, ma suhtlen kliendiga, ma saan aru, mida see klient tahab, ma kuulan tema muresid ja ma püüan lahendada neid mõistlikul viisil, on ju, et. Et noh, üks teidus, mida me siin, siin paar aastat tagasi laivi viisime, oli tegelikult üks, üks minu meelest Eestis üks väga edumeelne asi, noh, ma, ma ei taha, ma ei taha anda hinnangut toetustele, kas ja mis, aga noh, üksik ja elava pensionäri toetus, on ju, noh. Et kõik pensionärid, kelle kohta me registris teame, et nad elavad üksi, saavad automaatselt toetust, nullavaldust, kaheksakümmend tuhat inimest rahakontol, plaks. Oluline nüüd on selle juures see, et sul on olemas nii-öelda see teenus selles mõttes, et need, kes ei lähe kohe sinna, sinna, ei saa oma avaldus kätte, sellepärast et kuskil registris on mingi apsakas, et sul on olemas see backoffice'i teenus. Sa suudad seda menetleda. Aga see äriloogika mulle väga sümpatiseerib, et me ei ütle, et kõik need kaheksakümmend viis tuhat, esiteks avaldused ja siis me sõelume need paar tuhat välja, kes siis kuskil registrites.

See on üldse, mulle väga meeldib see, mis sa räägid, sellepärast, et mulle tundub, et, et nii era kui, kui avalikus sektoris. Me kuidagi alateadlikult, ma ei tea, mugavusest, laiskusest, hirmust, disainime teenuseid mingite äärejuhtumite järgi. Noh, et täpselt sama, nagu mis sa tõid näite, on ju, et, et me ütleme, et väga lihtne oleks see sinu idee põhja lasta öeldes, et aga Me, me kõige, me ei saa niimoodi teha, sest meil ei ole sada protsenti andmebaasi. Ja siis, ja siis on võimalik öelda, vahet pole see sada protsenti, aga meil kaheksakümmend protsenti ju teame. Teeme siis selle kaheksakümmend ära ja vaatame, mis kahekümnega. See

on ju põhitõde, ütleme kogu äris igal pool, kaheksakümmend, kakskümmend, see on põhitõde. Ja, ja tegelikult me peaks olema julgust, noh, selles mõttes, et me kardame eksida, et selles mõttes me läheme seadust, seadusloomesse ka, seal tulebki öelda. Paneme selle raami paika ja korraldame teenust mõistlikult. Ja, ja siis, ja siis, siis saab need asjad ära teha, on ju, aga, aga oluline on see, et sa nagu suudaksid aru saada, et mida sa siis tegelikult lähed nagu tegema, on ju, ja. Ja see, selles mõttes, et see, mida sa enda, mainid, on ju, et. Et me leiame need äärmuslikud juhtumid, seda ma näen iga päev oma majas ja sellega me tegeleme iga päev oma majas, ma küsin oma inimestelt, okei, aga palju see see puudutab ja palju see kogum asju, on ju. Okei, aga teeks selle ülejäänud ära, vaataks seda, vaatame ja jätame sinna siis nii-öelda selle noh, sellise inim, inim touch'i suhtluse ja nii edasi, aga oluline sõnum on see, et. Et me ei suuda seadustega kunagi tegelikult noh, kõiki elulisi asju nagu ära defineerida, no ma toon ühe, ühe näite. Ühe näite siin alles, alles oli üks traagiline juhtum, on ju. Et ma ei tea, inimene saab siis mingit toetust, kui tema abikaasa siis on kadunud, on ju, või nii edasi. Ja nüüd siin kuskil jões, jões keegi läks, läks kaduma siin alles hiljuti, on ju, aga seaduses vist kuskil on kirjas, et peab ootama kaksteist kuud, noh. Noh, ma arvan, et noh, see inimene ei tule välja noh, mingi, mingi, mingi. Me ei hakka ju noh, noh, see ei ole ju normaalne, me hakkaksime siin mingi, ei noh, ei saa seadust lugema kaksteist kuud, ei ole noh. Ja kui ta ilmub välja noh, so what, on ju, noh, selles mõttes, et noh. Mis siis

maksab tagasi või?

Jah, ei noh, noh, mõtle nagu, ma, ma küsin oma inimestega. Aga see on üks juhtum. Aga

kuidas sa saad olla, kui sul seaduses on kirjas, kaksteist kuud on kaksteist kuud, sa lähed ise kohtu alla lõpuks sellega.

Ei, vaat siin, siin sa, siin, siin, siin, siin, siin on küsimus seadusi ju tõlgendatakse, et mis on selle asja nagu eesmärk, saab minu meelest sellest hakkab see asi pihta. Et kuidapidi nagu lahendada, et keegi ei tee ju, noh, keegi ei tee ju kuidagi midagi pahatahtlikult, on ju, ja, ja ma arvan, et ei suudetagi kõiki asju nagu ette näha ja see paindlikkus tuleb jätta sisse. See, teine küsimus, see, kui keegi teeb midagi nii-öelda kuritegelikku ja nii edasi, see on juba hoopis teine asi, et selle, selleks peavad olema teised protseduurid ja loomulikult sul. Sa pead ehitama nagu ka oma nagu ärise selle, et sul on mingid kontrollimehhanismid nii-öelda, nii-öelda taga, tagapool, on ju. Et riskianalüüsid ja asjad, on ju, et ega me ei kujutaks ju täna ette, et, et kõiki. Noh, ma mäletan aegu, kui ma Maksuametist kontrolli osakonna juhataks sain, kus ma pidin võitlema sellega, et püüti selgeks teha, et me peame kõiki ettevõtjad mingi regulaarsusega kogu aeg kontrollima, noh, et siis miks. Noh, miks, et noh, natuke on ka see, et me peaksime nagu niipidi mõtlema või noh, ma toon näite, et meil on siin hiljuti me, me ei saanud kohe nagu äris nagu lõpuni lahendada, aga. Inimesega on juhtunud tööõnnetus ja siis tal, me maksame talle tšekkide alusel siis mingisuguseid ravimeid kinni, noh, me tahaks seda, et ta läheks, ostaks ära digiregistratuuris juba see soodustus rakenduks, aga. Aga seal on vaja natuke haigekassa poolt mingeid arendusi teha. Aga siis ma küsin, et noh, mis summadest me siin räägime? Noh, kuskil kakskümmend viis eurot kuus ja siis iga kuu ta tuleb, toob tšekki, no ma ütlesin, maksame ära iga kuu, me näeme ju seda päringute kaudu, kas ta ostis või mitte ja kui mõni üksik siis kuritarvitab, noh, siis lähme küsime raha tagasi, et noh. See on see, et sa pead hindama ju ka, et oma äriprotsessis, et kui sa teed nii. Võib-olla selle enda adminkulu vähem, inimesel on ajakulu vähem ja lõppkokkuvõttes noh, see jääkrisk on võib-olla üks protsent, noh, so what. Aga

ma kujutan ette, et on väga palju inimesi, kes ütlevad, et kuule, Egon, see on kihvt jutt, aga riik ei saa niimoodi toimida.

Aga miks ei saa?

No vot ei saa, sellepärast et on protsessid, on bürokraatia, peab olema saja aasta pärast kontrollitav, on reeglid, kõigil on võrdsed. Ei ole, riik ei paindu.

No ma olen või, või valmis nende inimestega pikemalt diskuteerima. Ma

arvan, et sa oled ka seda teine töö jooksul. Ei,

ma olen valmis, aga noh, lõppkokkuvõttes. On kindlasti mingid kohad, on ju, mis on hästi kriitilise tähtsusega, loomulikult, aga, aga ma arvan, nagu see teenuse mõttes, noh, seal on väga palju võimalik nagu lihtsamaks teha, on ju, et. Ja paljuski noh, need juhtumid on, paljuski me oleme oma majas ka sellega tegelenud, et. Ja aga seadus ütleb ka mitut moodi ja teine asi on see, et, et noh. Et kas sa oled oma teenuse mõistlikult nagu korraldanud, on ju, et, et sa tegelikult noh, meil on olnud oma majas ka mitmeid näiteid, et me oleme kõik korraldanud selleks, et inimene tuleks büroosse, tooks mingi asja. Me oleme täitsa noh, oma kõik sammud niimoodi seadnud, et ta kindlasti tooks büroosse ja nii edasi. Aga, aga, aga, aga see ei ole see mõte, mõte on ju, et, et ikkagi äkki, äkki saab kuidagi teistmoodi teha, et me siin. Ma ei tea, kas tänasest või järgmisest esmaspäevast noh, meil on praegu niimoodi, et me pensionitunnistusi esiteks noh, me, me üks arutelu koht on, kas, kas tegelikult me vajame üldse pensionitunnistusi täna, ID-kaart ja teatud vanuses ja nii edasi. See on üks pool, aga me väljastame need büroodest, noh, me oleme ära kalkuleerinud, palju see kulu meil on ja palju postikulu on, et postikuluga saatmine on kaks või kolm korda odavam juba. Rääkimata inimese ajakulust, noh, noh, sihukesed lihtsad asjad, mida me saame ju kohe teha, on ju, et ei pea mingeid suuri IT-süsteeme arendama või. Või suuri seadusi muutma, kõik on võimalik teha või siin aasta algusest me, meil on noh, inimese nii-öelda. Erivajadust me nimetame teatud kohtades puudeks, on ju, ja selleks meil varem oli siis mingi kuusteist lehekülge küsimust ikka, on ju, noh, selles mõttes, aga mul on hea meel, et nagu meil maja suutis selle viia kahe lehekülje peale, et vaadati, et noh, mida, mis siis tegelikult, mis küsimused, millele annavad nagu väärtust, on ju, noh. Et samm-sammult need asjad tulevad ja. Ja, ja, ja noh, mul maja ja meeskond saab nagu julgust, et oo, näe, on võimalik ja, ja. Isegi ühtegi määrust ei pidanud muutma, ühtegi seadust ei pidanud muutma, et k

Restartil on külas Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe ja me just eelmises plokis rääkisime sellest, Egon ütles, et seadusi ei tule karta, vaid neid tuleks tõlgendada. Ja sa ei arva, et või ma ei tea, või et sa ei karda või kas sa arvestad sellega, et kui sa niimoodi ikkagi käid ja muudkui tõlgendad neid seadusi ja määrusi, et siis ikkagi ühel hetkel tuleb kõne, öeldakse, egon, nii ei saa, mis sa tegid?

No ei ole küll, ma ei kujuta ette, et kui me teeme inimeste jaoks mõndagi mõistlikumaks, et keegi ütleb, et kõne noh, loomulikult meil majas juriidika vaatab üle ja, ja seal on ikkagi see, et kuda pidi nagu, kuda pidi nagu tõlgendada, tõlgendada ja. Ja minu meelest noh, selles mõttes, et ka meie õiguskantsler ja, ja eelmine riigikontrolör, nemad on ju ka teinud hea dokumendi, on ju, e-harta piltlikult öeldes, kus tegelikult kogu seda, noh. common sense'i või noh, meie talupojamõistust nii-öelda asjadele lähenemist nagu toetatakse, et. Et haldusmenetluse seadustik minu meelest piisaks, riigi teenuste mõttes, see on piisav, ülejäänud eriseadused, kus me, ma vaatan ka oma maja neid seadusi, kus kirjeldatakse igas seaduses seda oma lähenemisi, noh, see on, see on ebavajalik tegelikult, on ju, et mis on pensionireegel. Aga mismoodi need avaldused, seda ei ole vaja kuskil seadustes, enam. Seda

maja korraldab ära.

Täpselt, maja korraldab ära, et noh, aga mõtle, mõtle juba selles mõttes, kui me nüüd kõik seda õigusloomes ei, ei, ei reguleeriks igal pool muid asju, kui palju juba sealt tekib vabu töötund ja noh. Tegelikult, kui me niimoodi püüaksime talupojamõistuslikult asju teha, väga palju juba saab administreerimiskulu tervikuna maha võtta, on ju.

No sa ilmselt ei, sa enne ütlesid, et sul ei tohi, sul peab kogu aeg kuidagi põnev olema või sul peab mingi suur väljakutse olema, et ma eeldan, et sa ei jää sinna kolmekümneks aastaks, sinna

ametisse.

Kas Eestis, kas Eestis on veel mõni amet, kus sa vaatad, et õudne jama on, et küll oleks põnev seda lahendada. Sa ei pea need ametid muidugi nimetama, kui sa ei tea, ma võin sulle nimetada Statistikaametit.

Ma, ma ei tea, ma nagu Mardi, ma, ma usun, Mart on nagu tegelikult tegemas päris head asja selles mõttes, et eks, eks.

Ettevõtjad vihkavad seda ikka nagu kahesajaga, mitte sajaga, vaid kahesajaga. Ma,

ma usun, ma, ma usun, et Mardil on ka natuke noh, meil on selles paralleeli selles mõttes, et, et just nagu selle, selle, selles müütide murdmises, et kuidas ei saa ja. Et noh, ma olen Mardiga ka rääkinud, et kuidas ta ikkagi täpselt samad nii-öelda ei-sa teemad on tal majast tulnud, mis mul on olnud, ja. Ja ma noh, ma olen Mardiga rääkinud, ma tegelikult noh, tal see visioon ja asi on tal ikka päris hea ja ikkagi seda koormust maha võtta ja seal on nagu palju teha, et, et ma mäletan enne, kui ma ka Maksu- ja Tolliametisse ära tulin, et enne Mardiaega me ju. Alustasime see projekt ja aruundas kolm null, et noh, miks me küsime kõik tööjõumakse seal, Eesti Pank, Statistikaamet, Maksu-Tolliamet, läheks ühe peale. Ja jube raske oli tollal nagu Statistikaametit, noh, Maksu-Tolliamet vedas seda projekti tollal, mis on, noh, mulle tundub absurdne, sest noh, andmekogumise kontseptsioon peaks olema ikka tegelikult Statistikaameti käes, on ju. Ja tollal, tollal oli väga raske, Statistikaamet oli ainsana noh, hästi nagu vastu, me pidime hästi palju tööd tegema, seal Marek hoidis mind tagasi, et kuule, ole nüüd rahulikum ja nii edasi, on ju. Aga noh, Mart täna minu meelest nagu just tahab võtta seda rolli ja, ja, ja, ja ma usun, et noh, tal on ka seda erasektori nagu kogemust, et mitte küsimus ei ole nagu tegevustes, vaid tegelikult tulemuses, on ju. Ja ma arvan, et see on üldse nagu üks võti avalikus sektoris, et kui ma vaatan erinevaid maju ja, ja. Noh, haldusalasid, siis väga palju on see tegevuspõhisust, tegelikult see võti on tulemuspõhisus üldse, et kui me. Suudame selles mõttes tuua selgelt konkreetsed nagu tulemuspõhised indikaatorid, mida sa mõõdad, neid peab olema loomulikult väga vähe, on ju. Et just tippjuhtide tasandil hakata neid jälgima, see annab olulist võitu.

Kui palju sind ameti jooksul oled sa mingisuguseid koolitusi, ma ei tea, läbinud või on see mingi suur eeskuju, kelle poole sa vaatanud, kelle järgi sa asju teed või sa, või sa oled selles mõttes sellises seisus, et sa jooksu pealt leiutad ratast?

Ega, noh, selles mõttes, eks ma, eks ma olen nagu noh, pidevalt nagu õpid ju kogu aeg igapäevaselt ja, ja, ja õpid ju, ma püüan, noh, mulle meeldib hästi palju oma majas ja üldse nagu suhelda ja, ja kuulata ja. Ja elu on hästi palju õpetanud, issand jumal, et kui ma vaatan ennast kümme-viisteist saastat tagasi, noh, see on, vabandan nende kõikide kolleegide eest, kellega ma tol ajal koos töötasin, aga. Aga elu on mind palju õpetanud, noh, selles mõttes, et sest noh, sa õpid igal sammul, kui sa kuulad, et ja, ja, ja lahendad erinevaid olukordasid ja. Ja, ja kui noh, minu meelest mõnus on, kui noh, sa suudad nagu meeskonnas selle feeling'u tekitada, kus kõik nagu tulevad ja siis seal tekib see, noh, ma ei, ma ei oska seda võib-olla kuulajatena tuua, aga tekib selline sünergia nagu asjad nagu tulevad, on ju, noh, et.

Sa lähed hommikul hea tujuga tööle ja mõtled, et mida kõike ma täna teha saan.

Absoluutselt, see on nagu, see on nagu noh, see on nagu nii, nii mõnus on see meeskonna, meeskonna feeling ja, ja noh, ma. Ma mäletan, noh, ma eelmine aasta nuputasin, et kuidas nagu noh, panna, tuua veel seda, et nüüd on, nüüd noh, kuidas teha teistmoodi, et noh, et. Et ma mõtlesin, kas meeskond on valmis, on ju, me läksime deep dive'ile, on ju, tegime siin ettevõtjatega, mõtlesin, noh, kas tuleb ideid. Noh, tulid viis ideed, on ju, istusime kõik noh, ettevõtjad koha peal, noh, see on nagu häkatoni mingi, mingi formaat, on ju. Ja tulid ideed, noh, sellel aastal tahaks juba mõnda nagu kohe realiseerima hakata, noh, meil on. No näitena siin kohe, et meil on aastas üle viiesaja tuhande dokumendi täna, noh, tuleb sisse, on ju. Ja see, me menetleme neid käsitsi suunama, on ju, aga kohe noh, see on nii-öelda see robotitehnoloogiat tahame siin rakendada, et arvuti hakkaks seda suunama, noh. Tegelikult see kõik on teostatav, ettevõtjad laua taga on, on nüüd. Ja MKM on nagu selles mõttes Siim on nagu loonud sellest nagu paindlikku rahastust ka, on ju, et, et sa saad kiiresti raha sinna peale, ettevõtte taga, aga sa tegelikult sa saad kiire säästu ka peale, on ju, noh, Et noh, õpid nagu kogu aeg nendest erinevatest kogemustest ja, ja, ja noh, elukool, elukool ja noh, oled, mul on olnud nagu noh, ma tohutult tänan neid inimesi, kes mu ümber on olnud, mul on selles mõttes vedanud ja. Noh, kahju, et Taavit ei ole, aga Taavi, Taaviga olen, olen nii, olen nii pikaltki nii mõndagi teemat arutanud ja tema, temaltki nii mõndagi õppinud.

Jaa, kui me seda saadet kokku leppisin, Taaviga ütlesin, näete, Egon tahab saatesse tulla, siis Taavi ütles, kurat, Egon on äge mees, kutsume jah. Tundub, et teile oli seal hea sünergia, aga meie saateaeg saab läbi ja ma tänan sind. Loodame, et siis SKAIS2 saab korda, kui sinna mõned miljonid veel peale visata, et ühel, ühel hetkel tuleb ka see teenus.

Ei, kindlasti, kindlasti me teenused, esimesed teenused sügisel siin avame ja meil arendajatega töö väga intensiivne käib ja, ja sügisel juba esimesed teenud olemas ja lähiaastatel nii mõndagi. Selge, aitäh, Egon Veermäe ja palju jõudu sulle. Aitäh sulle.