Miks eestlasi ei häkita, või siiski häkitakse?

Jah, ongi väga suur vahe, aga Ukraina näite puhul, kui siis ikkagi reaalselt oli vool ära sadadel tuhatel inimestel, siis see ei ole enam see, et kas keegi üritas fishida, see oli õnnestunud rünne. Vool oli ära, mingi asi lülitati kuskil välja, sama näide, mis kaks tuhat. Kas äkki oli kaks tuhat kuusteist aasta alguses, kaks tuhat viisteist aasta kohta, või ma eksin, või oli see seitseteist aasta alguses raportis. Oli Riigi Infosüsteemi raportis, oli siis Viru Keemia Grupist jutt, seal üks lugu oli sees, kuidas, kuidas oldi ka siis. Teatud moodi nii sügaval süsteemis sees, et oldi piltlikult öeldes kangide lülitateni välja jõudnud. Mis siis tähendab, et, et see, et nad kuhugi sisse saavad või proovivad, ei tähenda alati seda, et nad realiseerivad selle, selle nii-öelda ründa kohe ära, nad ootavad õiget hetke väga tihti. Ja vahet pole, kas tegelikult, tegemist on siis nii-öelda kurjategijatega, kes on siis oma kasu eesmärgil väljas või on mõne riikliku ründajaga, kelle, kelle eesmärgid on vähekene teistsugused. Ja, ja kurjategijate puhul samamoodi, noh, meil on siin näiteid mõnesajast eurost valesse kohta kandmise, kandmisest kuni, kuni kahesaja tuhandeni, vist viimane näide, mis, mis minu laua pealt läbi käisid. Kui ikkagi kakssada tuhat kannab ettevõte valesse kohta tänu sellele, et keegi sind fishis, siis äkki oleks mõistlik kulutada mõnikümmend tuhat eurot enda kaitsmise jaoks selleks, et mitte kahesaja tuhande euroga hiljem kahju saada.