Milline on televisiooni tulevik Eestis?

Restardi saate aeg on jälle käes, on laupäeva pärastlõuna, kes kuulab meid otse-eetris ja, ja kes kuulab meid podcasti vahendusel. Nagu tuhanded inimesed seda teevad, siis te ise teate, mis kell on, aga Restardi saade alustab. Taavi Kotka on, nagu ta eelmises saates lubas, sõitnud hoopiski kaugele välismaale asju ajama ja see tähendab, et saatejuht Henrik Roonemaa on siin täna. Peaaegu et üksi ehk koos ühe külalisega ja külaliseks on Karl Anton, kes on Telia televisiooni ja multimeedia valdkonna juht, lühemalt öeldes telejuht, tere, Karl. Tervist. Meie eesmärk täna või mõte oleks selles, et, et mulle tundub viimase aja, ütleme viimaste kuude, tele, televaldkonna uudiseid vaadates, et, et midagi on lõpuks ometi nagu muutumas selles asjas. Et, et jah, et Eesti tavaliste traditsiooniliste telejaamade ja telekanalite ja telekava ja lineaarse edastuse kõrvale on järelvaatamised ja Youtube'id ja Netflix'id tekkinud ammu. Ja ma tahaks rääkida sinuga sellest, et mis see dünaamika seal on, et palju eestlased neid vaatavad. Ilmselt enam-vähem kujutate ette, et kui, kui suurt rolli mängib Eesti nii-öelda telepilt, Eesti telekanalid mängivad eestlaste elus. Aga, aga viimasel ajal on hakanud nii Telia kui teie konkurent Elisa ka sinna, proovima neid maailma nagu ühendada. Teie tõite HBO, USA suure teleproduktsiooni Eestisse, Eesti klientidele, teli, Elisa nüüd teatas just, et nemad tõid Amazon Prime'i oma klientidele. Et, et mulle tundub, et need Eesti telepildipakkujad on ka sunnitud ümber mõtestama seda, et mida tähendab olla telepildipakkuja või teleteenuse pakkuja, et see ei ole ainult nii, et, et sul on kuskil kaabel ja tuleb kolmsada kanalit ja ise tead, mida vahid. Nii et me. Katsuks teha sellise tulevikku vaatava saate ja natuke ka olevikku vaatava saate, et mis on televisioon täna eestlaste jaoks ja, ja mis. Mis, mida ta tulevikus tähendab? Hakkame siis peale, kui teie sellest peamajast Mustamäe veerel mööda sõite, ma eile õhtul just sõitsin, siis see on päris suur maja, eks ole. Ma ei tea, mitu korrust on, teate järjest? Neliteist. Neliteist korrust ja noh, vähemasti pool, kui mitte rohkem sellest majast võtab enda alla üks suur draakon.

Ta on sinna riidega, riidega pandud, et päris kleevitud ei ole

ka. Mis draakon see on?

See draakon sümboliseerib siis HBO uut telesarja, või mitte uut telesarja, aga uut teenust, mis on siis meie käes ja, ja sealt tere sarjast, Game of Thrones. Seda draakonit, kes seal aeg-ajalt ringi lendab ja inimeste peale tuld purskab.

See Game of Thrones on, noh, ma arvan viimaste aastate vist üks legendaarsemaid või kuulsamaid teleseriaale, eks ole.

Peaks olema minu andmete järgi isegi üks vajalik vaadatumad, et jah, see on tõesti suur ja äge.

Ja kuni, kuni väga viimase ajani, seda ei olnud ju võimalik Eestis noh, legaalselt vaadata.

Noh, läbi teise teenuse Foxplay, mida Telia pakub, oli, aga mitte sellisel kujul nagu täna jah, et täna siis HBO-t kasutades on võimalik vaadata esimesest hooajast kuni viimase ilmunud episoodini ära. Ja nii kui USA-s nüüd uus hooaeg hakkab, nii kohe see uus episood sinna juurde lisandub. Et sellist võimalust enne ei olnud, jah.

Sest see HBO oli erinev, noh, Netflix on olnud eestlastele mõnda aega juba kättesaadav, Amazon Prime samamoodi, eks ju, neid Amazoni seriaale saab vaadata. Aga HBO on ju ikkagi kogu aeg Eesti piirkonnale nii-öelda lukus olnud. Või ma eksin, kas nad vahepeal on lahti teinud sellele eestlastele?

Ei, nad on jah olnud, olnud lukus, et me, meie näiteks oleme neid läbirääkimisi pidanud, ma arvan, umbes kolm pool neli aastat juba.

Neli aastat.

Just, et need on väga pikad ja väga keerulised läbirääkimised, et. Ja, ja, ja miks see nüüd tegelikult õnnestus, ega see põhjus on ka tegelikult lihtne. Et kui me oleksime rääkinud ainult Eesti turust, siis tõenäoliselt ei oleks meid keegi üldse kuulda võtnudki. Et, et me tegelikult tegime selle üle Baltikumi, Eesti, Läti, Leedu ja, ja rääkisime ka grupi poolt Soome-Rootsi. Ehk nii-öelda kõik riigid siis töötasid ühtselt selle nimel, et, et Eesti turule see asi tuua ka.

Mis see HBO strateegia, miks nemad ei, noh, ei oleks võinud ammu teha nii, nagu Netflix ja Amazon tegid, et. Anna oma krediitkaardi number, meid ei juhita, kust sa maailmas oled, maksad oma, ma ei tea, kuus, seitse, üheksa dollarit kuus, on ju, ja palun vaata.

Ametlik informatsioon puudub, aga ma võin eeldada, miks nad seda ei teinud, et üks asi on see, et, et nad kindlasti on oma olemasolevatel sarjadel, näiteks klassikaid nagu sopranos, Excel in. Noh, ka näiteks Läänemaailm ehk Quest World tuleb täna ETV-st, on ju. Nad on neid õigusi lihtsalt siia regiooni juba müünud. Ehk ja, ja, ja, ja teatud tingimustel või puhkudel äkki on need tingimused müüdud kuidagi sellise klausli all, et me müüme need eksklusiised ainult sulle, ehk keegi teine ei tohi neid siia tooma tulla. See võib olla üks põhjustest. Aga, aga kindlasti realistlikult vaates on see, see põhjus see, et, et noh, Eesti turg on väike. Ja, ja Baltikumi turg on väike ja, ja tegelikult ka Eesti Baltikumi ja Skandinaavia turg on selles kontekstis päris väike, on ju. Et, et miks mitte fokusseerida näiteks kuskile Hispaaniasse või, või kuskile mujale ja, ja ma usun, et sellega nad tegelenud ongi.

Jah, see on omaette, ütleme uue turu avamine, noh, midagi, midagi sulle ikka tähendab, et. Mingid kasutustingimused, mingid regulatsioonid, võib-olla mingid kasutavad, noh, midagi sa pead ikka tegema.

Just, ja keegi peab sul kohapeal siin natukene toimetama ja, ja-ja natukene korraldama, et see on midagi ikkagi

Või on huvitav, sina tead neid hindu kindlasti, ma küsin su käest, et, et võib-olla nad arvutasid niipidi, et noh, et kui me teeme HBO eestlastele lahti, et noh, võtame kümme taala kuus, et siis see summa, mis me saaks nii-öelda kõigilt eestlastelt kokku. On väiksem kui see, mis me saaks näiteks juhul, kui ma ei tea, TV3 ostaks Game of Thronesi ära.

Umbes nii on jah, ma kujutan ette, et täiesti sellist loogikat nad rakendasid ja, ja ongi rakendanud. Et ise vist see teeks suht samamoodi, et.

Ei, ma

ütlesin,

ei, ei saa ka ette heita seda äriorganisatsioonile, et Eesti ongi väga väike, on ju, ja okei. Mida see tähendab, et HBO on Telias, mida see puht niimoodi praktiliselt ja füüsiliselt või reaalselt tähendab?

See tähendabki, et kui sa oled nüüd Telia televisiooni teenuse klient, siis seal menüüs on niisugune. Digipoksis. Jah, digiboksis, on sihukene lahter, mille nimi on Äpid ja kui sa sinna äppide alla lähed, siis sealt see HBO-sule vastu vaatabki. Ja ta on siis täiesti eraldi selline keskkond, kus on umbes täna sihukene tuhat kolmsada tundi filme ja, ja sarju. Ja, ja kui sa oled teenuse endale tellid, millest see esimene kuu on niisama, et proovida ja tunnetada, et kas see asi on nagu õige. Siis, siis sa saadki neid täpselt nii palju vaadata, kui tahad, et, et maksad sihukeses nii-öelda nagu. Ühe igakuise tellimus, tellimustasujat, siis nagu koguse pealt ei, ei pea enam juurde maksma.

Kas seal on kogu see HBO toodang, mis mul näiteks oleks ameeriklasena Ameerikas seda avades?

Mitte päris, kogutoodangut ei ole ja siin on ka taaskord mitmed erinevad põhjused ja üks nendest kõige, kõige suurematest põhjustest on loomulikult hind. Ehk me peame natukene arvestama ka sellega, et meil Baltikumis on nende teenuste hinnatasemes klientidele vastuvõetav natuke teine kui USA-s. USA-s maksab HBO teenus, kui ma nüüd õigesti mäletan, äkki umbes viisteist dollarit. Ja, ja Eestis seitse eurot eraldiseisuna ostes, et, et see on praktiliselt nii-öelda nagu topelthinna lae ja tänu sellele on ka nagu sisu natuke vähem. Aga. Sealt on seda piisavalt vaadata küll ja, ja sinna tuleb järjest uusi asju juurde ka, et selles suhtes on natukene vähem, aga mitte olulised.

No me rääkisime juba heast, headest asjadest, mis seal on, eks ole, et see kuulus Game of Thrones, on ütle mõned mingid head, kuumad asjad, mida ei ole.

No ma usun, et Restart'i saate vaatajatele peaks kõige ägedam või kindlasti soovitama Silicon Valley, selline seriaal. Seda ei ole või?

Aga ütle midagi, mida ei ole. Midast praegu terve Ameerika räägib, Youtube räägib ja, ja mul ei ole.

Okei, ma, ma ei oskagi sulle öelda niimoodi. Okei.

Aga kas keegi teie inimestest teeb selle valiku või kes see otsustab, mis on ja mis

ei ole? See on tehtud HBO-ga koostöös, et, et eks loomulikult kõik siis nii-öelda nii meie kui kliendid kui HBO ise tahab ju anda seda turule neid asju, mida inimesed vaatavad ja, ja selle pealt siis. Varasemate andmete pealt, enda kogemuse pealt me ütleme, et näiteks see ja see võiksid olla populaarsed ja, ja, ja, ja võib-olla need asjad siis mitte nii huvitav.

Aga teie peaksite maksma HBO-le nagu perseriaalne, eks ole, kuidas teil see.

Meie maksame täna HBO-le ühe fikseeritud summa aastas.

Ja te olete rääkinud sinna deal'i sisse lihtsalt, võimalikult palju asju.

Just, nemad tagavad siis nii-öelda selle eest teatud koguse sisu meil.

Kas seesama, see valik on sama nii Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis?

Lätis ja Leedus on sama ja nüüd Soomes ja Rootsis on natukene erinev. Ehk siis taaskord need on natukene erinevad regioonid, televisiooni maailma mõistes ja tänu sellele on need õigused ja hinnastused ja, ja kogu see nii-öelda loogika natuke erinev, ka seadusandlusega ülekoht.

Aga Eestis, olles juba näiteks Telia klient, ma pean siis teile see, mis sa ütlesid, seitse eurot kuus maksma juurde. Jah. Ja siis ma saan seda vaadata. Just. Mis kvaliteedis? HD. Neli k-d ei pakuta.

Neli k-d veel ei ole võimalik pakkuda, seal on kaks aspekti, üks on see, et meil täna ei ole digiboksi.

Jaa, muidugi, teil ei ole neli ka, aa täna, ma ei tea, saade on, me salvestame reedel, nii et ära ütle täna, kas, kas homme

on? Reedel ka veel ei ole, aga, aga juba peatselt on, et, et mõni, mõne, mõne reede pärast siis juba on. Ehk siis on niisugune digiboks ka, mis soetab neli kaat. Ja, ja nüüd jah, ja pigem siis on seal lihtsalt, et kas me, nii-öelda see sisu kindlasti kuskil eksisteerib, aga, aga nad täna nii-öelda nagu seda meieni ei toimeta. Aga see on niisugune asi, mida kindlasti tulevikus muuta tahame.

Ja kui ma selle striimi käima panen, puhttehniline küsimus, ma arvan, et vaataja jaoks see ei tähenda midagi, aga mind huvitab, kas see tuleb Eestist või see tuleb otse USA-st?

Kuskilt serverist ta tuleb, jah, ma ei teagi isegi, kas need serverid, mis Eestis füüsiliselt tasuvad kuhugile ja läbi, mille nad ühendatud on?

Okei, no vahet pole, ühesõnaga tuleb.

Just, ta kuskilt tuleb, jah.

Aga mobiiliäpi, see mulle ei laiene

või? Mobiiliäpit täna ei laiene, aga järgmise aasta esimeses pooles me kindlasti nii veebi- kui mobiilirakendustesse selle HBO-toome ka. Et sa, et saad nii-öelda liikudes ka vaadata, jah.

Seal ei ole mingeid suuri lepingulisi takistusi.

Pigem arenduse kiirus, just et me tahtsime sellega välja tulla nii kiiresti kui võimalik, meil selle digiboksi peal oli see asi valmis. Et saab hakata kasutama ja ülejäänud asjad siis jooksvalt järgi.

Aga tõlgete subtiitreid mulle ilmselt ei pakku, me ei pakuta.

Pakume. Ikka, kõik on täiesti kohalikus, kohalikus keeled olemas, nii eesti keeles kui ka vene keeles, et subtiitrid ja vene keeles siis loomulikult dublaž, kuna seal eelistatakse selles, selles formaadis.

Kui kiiresti need Eesti partnerid suudavad subtiitrid alla laduda, kui USA-st tuleb mingisugune uus kuuma osa välja, kui kiiresti ta jõuab üldse Eestisse, kui suur see lõtk

on? See lõtk on, ma arvan, võib-olla mõned tunnid, et. Kas

mõne tunniga tehakse subtiitrid alla?

Ütleme niimoodi, et, et, et need, kes neid subtiitreid teevad, eks nad saavad nende faili ilmselt natuke varem kätte, et, et kui see nii-öelda saade seal esilinastub, siis ta tegelikult on juba valmis tehtud. Mõnda aega tagasi,

jah. Nii et teil on mingid oma lepingupartnerid, kes need subtiitrifailid täpselt saadavad ja see kõik toimib.

Just, eks selle tegelikult isegi tegelikult korraldab HBO ise ära, et, et meie, meie saame siis nii-öelda nagu juba täispakendi nende käest.

Hea küll, nii et esimesest septembrist siis on see asi ju turul, täna võib minna igaüks seda, kui popiks see on

osutunud? Täpselt nii, nagu me ise arvasime, et, et läheb meie sellest prognooside ja ootustega kokku. Ja, ja me oleme siin ise ka mõelnud ja arutanud, et mis see niisugune nii-öelda nagu optimaalne kasutajate arv üldse sellestel HPO suurtel teenustel on. Ja see on nüüd mu enda selline personaalne, ma ei tea, tunnetus või taju, et, et kui palju seda nagu õnnestub müüa, siis ma arvaks, et see on seal kuskil Eesti vabariigis kahekümne viie tuhande juures.

Et kakskümmend viis tuhat, sa arvad, et Eestis on inimesi, kes näiteks viitsiks seda kõimust vaadata?

Jah, telli, teenust tellida, vaatajaid on kindlasti oluliselt-oluliselt rohkem, aga et kes viitsiks seda teenust tellida ja sellest raha maksta, et.

Aga ülejäänud siis panevad pittoranti käima,

jah? Ülejäänud ilmselt panevad pittoranti käima või vaatavad midagi muud, jah.

Kui suur see, kas sul on mingit sellist ettekujutust, kui suur see hulk on, mitu inimest Eestis on, on Game of Thronesi vaatajad olnud?

Ma seda ei, ei kujuta ette üldse ka, aga, ja ma mille pärast arvan, et Game of Thrones ei ole Eestis üldse kõige populaarsem saade. Ma, aga ma olen näinud ühte, nüüd ainult Netflixi sisest statistikat Eesti kohta, et mis on Netflixi kõige vaadatavam ja kõige nagu vaadab sari Eestis, siis arva ära, mis see on.

Ma isegi, ma jään sulle vastuse, olgu, mis see Netflixis üldse on, ma olen ise väga. Ma, ma tunnen küll huvi selle teema vastu, nüüd ma teen siin ka intervjuud, aga ma praktiliselt ise ei leia aega vaadata.

Nii

et ütle mulle, äkki ma olen kuulnud sellest.

Äkki sa oled kuulnud, kindlasti oled, see on narkos. Aa, okei. See oli jah, üle populaarselt Eesti.

Hea küll, me teeme siia pausi ja, ja siis jätkame Karl Antoniga juttu.

Restart jätkub, meil on stuudios Telia televisiooni valdkonna juht Karl Anton ja me räägime telepildipakkumise ja televaatamise harjumuse olevikust ja tulevikust. Kas seal HBO, seal äpi valikust peale HBO, on teil midagi veel?

Ja, meil on seal täna niisugune asi veel nagu Foxplay, aga. Eks see tulevikumaailm kindlasti näeb ette seda, et, et sihukeseid nii-öelda integratsioone tuleb veel ja veel. Ja, ja. Taaskord, ma tahaksin praegu veel nüüd konkreetselt midagi ette lubada, aga varsti on sinna veel lisandumas erinevaid asju, et, et seda osa, osa me täna kindlasti aktiivselt tahame suurendada.

No neid teenusepakkujaid või neid pildipakkujaid ja pildiga tootjaid, eks ole, on ju tekkinud viimasel ajal noh, nagu seeni pärast vihma juurde, Netflix toodab ise ja Amazon toodab ise. Miks, pagana pärast, mul on neid teie sinna digiboksi vaja, ma võin ju minna igasse teenusesse, nii nagu tõenäoliselt tuhanded eestlased on läinud Netflixi, annad oma krediitkaardi numbri ja vaatad.

See põhjus tegelikult on iseenesest hästi lihtne, enamus klientide puhul on see see, et sul ei ole Smart-TV-d. See on üks asi ja, ja, ja teine asi on see, et isegi kui sul on see Smart-TV, siis. Kui sul on need teenused mugavalt sellises ühes keskkonnas, kus sa võib-olla oled harjunud liikuma koos, siis on tõenäoliselt suurem, et sa sealt seda kasutad ka ja et sa sealt seda tellid. Ja, ja. Ja üldiselt ka, et, et noh, ma ütlen, et, et nihuke sina, mina ja ma usun, et keskmine selline restardikuulaja nendest asjadest pigem teadlikum, et see Netflixi nimi ütleb midagi, aga. Aga me oleme vaadanud siin sihukest turu-uuringuid ja asju, see nende brändi tuntus on võib-olla seal kuskil viie protsendi juures. Et noh, see nagu näitab, näitab ka, kui palju nihuke keskmine klient seda võib-olla nagu tajub ja, ja, ja, ja et siin nagu tõesti jah, sõltub, et kellest me räägime, et kas me räägimegi. Siis sihukest, võib-olla tehnoloogia mõttes nagu arenenumist inimesest, kes võib-olla neid asju nagu rohkem kasutab või mitte, on ju. Aga et selle teise segmendi jaoks kindlasti on, on see, et see on selles samas keskkonnast, selles samas menüüs, sulle on võib-olla natukene ära selgitatud. Sul on alati mingisugune konkreetne telefoninumber, kuhu sa saad helistada ja küsida, et siin on, ma ei tea, arvega mingi jama või. Ja arveldus siis ka läbi meie, just. Et selles suhtes sul on nagu natukene võib-olla kindlust rohkem, et, et, et võõrale saidile võõras kohas krediitkaardi andmed panna, et see on ikkagi natukene. Veel võõras asi.

Ja nojah, pluss isegi, kui ma saan hakkama väga hästi oma näiteks, ma ei tea, sülearvuti ja teleri ühendamisega. Noh, siis see on väga tüütu. Kaabeldama või laadijaid otsima, hakkad tegelema selle osa, et võtad puldi kätte, ütlen next, next ja, ja vaatame seda.

Just, et see on mugavus, mugavus kindlasti ka, jah.

Kas selliste teenuste sinna lisamine on, on teiesuguse ettevõtte jaoks keeruline? Sa ütlesid, et te rääkisite neli aastat HBO-ga läbi, no järgmised neli räägite Amazoniga ja siis kuus aastat Netflixiga. Või on need, või, või on see maailm nagu muutumas, et, et nad tegelikult ikkagi ise ka need teised firmad saavad aru sellest ja tahavad

tulla? Jaa, see on niisugune kahe otsaga asi. Et kas on keeruline või mitte, üldiselt kõige kauem kogu selles protsessis võtavad ka aega just need läbirääkimised, need äritingimustel. Et, et see on sihukene maailm, kus on, need lepingud võivad olla, ma ei tea, sihukesed raamatupaksused ja igat sõna, igat punkti seal edasi-tagasi käib, et see võtab kaua aega. Aga integratsiooni osas, kui nüüd see leping on olemas ja öelda, et jah, hakkame tegema, on sul tegelikult täna laialt levinud kaks lahendust. On siis esimene lahendus see, et sa võtad olemasoleva rakenduse ja integreerid selle nii-öelda täiesti sisse ära. Ehk siis põhimõtteliselt nii-öelda, ütleme piltlikult öeldes, meie enda menüüst, me lingime selle sinna kuskile Netflixi API-sse ja see asi hakkab jooksma, edasi. Ja nüüd teine variant seda teha on see, et sa ehitad enda siis nii-öelda sinna keskkonda selle raamistiku ja võtad nende käest ainult selle sisu ja paned sinna sisse. Ja see teine variant on kindlasti natukene, võtab kauem aega, ta on keerulisem, aga samas siis jälle me saame seda keskkonda kujundada natukene rohkem selle järgi, et ta selle ülejäänud asjaga haakuks, et võib-olla siis sihukesele kliendile natuke lihtsam kasutada ja, ja paremini aru saada.

Mis ärimudel seal üldse on, ma hakkasin mõtlema, et noh, näiteks Netflixi puhul, et ma ei tea, kas enam on, aga, aga veel mõned aastad tagasi, kui sa ostsid näiteks Sony teleri, siis seal teleri puldi peal oli üks suur valge ja punasega Netflixi nupp, on ju. Ja see ei olnud seal ju juhuslikult ja see ei olnud sellepärast, et Sony inimesed arvasid, et äkki inimesed tahavad Netflixi vaadata, vaid noh, ma olen valmis oma mütsi ära sööma, et Netflix maksis selle eest ja mitte vähe.

Võib-olla maksis, võib-olla mitte. Nii, aga neile üldiselt meeldib jah, seda, et tingimust sinna lepingusse välja panna, et teil peab olema puldi peal niisugune nupp, et, et kuhu vajutada, siis kohe avaneb Netflix.

Ahah, nii et kas Telia pulti peab ka hakkama ühel hetkel?

Vaatame, et selles suhtes, aga me teame, et neil selline tungiv soov on. Ja noh, loomulikult, kui, kui meie, kui nagu nii-öelda. Televisiooniaparaate, kus me pakume ka teisi keskkondi, teisi lahendusi, nagu ei leia, et see nagu.

Mul ongi pult, kus on kanalid ja pakkujad, noh. Täiesti. Ja see ei ole ju asja mõte. Aga kes kellele üldse peaks maksma, küsin mina võhiklikult, kui, kui teie teenusesse tekib Netflixi alajaotus?

See on siis niimoodi, et enamasti tehakse sealt mingisugune nii-öelda revenue share, ehk siis jaotatakse seda tulu, mis nende klientide käest korjatakse, ehk mingisuguse protsendi saame endale meie ja mingisugune protsent läheb siis Netflixile.

Nii et te ei hakka ju edasi müüjaks, kus te seda Netflixi hinda noh, vaatate ise oma tulemusi ja kehtestate ise vaid, Netflix ütleb, et hind on selline, aga te korjake raha, või. Just,

Netflix ütleb, et hind on selline. Ja, ja, ja tee korrake raha ja, ja siis noh, seal on ka klassikaliselt ka veel, et sõltuvalt sellest, et mis nii-öelda teenuseid sa siis neile juurde pakud. On see näiteks see billing või siis ka teed sa mingisugust reklaami rohkem või. Või mida iganes, ongi samamoodi, et sa panedki selle nii-öelda nupu sinna puldi peale ja. Et, et siis sellest võib see protsent natukene muutuda.

Ja teiste puhul on see samamoodi ju, et, et neil on ju vaja mingit sellist noh, leviku mudelit, et nagu sa ütlesid, Netflixi tuntus on Eestis viis protsenti. Noh, kui nad seal Telia valikus oleks, see aitaks päris palju, ma arvan, kaasa sellele, et inimestel tekiks küsimus, et oot-oot, mis see Netflix siin on?

Just, nii, nii, nii on, et aga, aga noh, taaskord on ju, et kui sa vaatad nagu Netflixi. Ennast, siis nad on globaalne ettevõte ja ma arvan, et nad selles suhtes täna edukad ongi, et nad on suutnud. Ehitada üles sellise televisiooni- või meelelahutusteenuse, mis on globaalne, mis on igas riigis samamoodi, toimib samal raamistikul, sama loogika aruse, sama hinnaga. Jah, küll sisu on natukene erinev, aga see tuleb nii-öelda regioonipõhistest õiguspiirangutest, aga sellegipoolest. Et, et see on nii-öelda nagu see, see, see nende, nende tänane edu olnud jah.

No Eestis on ju aastaid olnud ikkagi. Ja mitte ainult Eestis, kindlasti igal pool mujal ka maailmas, et see kohaliku televisiooni tähtsus on olnud ülisuur. Et kas seriaal tuleb, hea küll, ta võib seal kusagil BBC-s või HBO-s või jumal teab kus kohas, võib-olla eetris, eks ole, mõned hullud vaatavad. Aga noh, ega temast päris asja ikka ei saa, enne kui kohalik telekanal ta ära ostab ja eetrisse paneb. Ja et kui inimene vaatab, noh, telerit, et siis valdavalt see ikkagi tähendab, et ta vaatab telerist Eesti telekanalit. Kas see on muutunud või muutumas?

Üldiselt on niimoodi, et kui me vaatame kogu meie juures, siis või Telia, Telia televisioonis tarbitavat sisu, siis me võime öelda niimoodi, et. Eriti just nagu nende live kanalite puhul, kus on järelvaadatud vaatamist, et me sihukest nagu videolaenutust ja seda poolt ei mõtle, sest seal on Eesti filmide osakaal väga väike. Et siis tegelikult umbes kaheksakümmend protsenti on sellest vaatamisest ikkagi eestimaalne. Eestimaised kanalid, eestimaine sisu, ehk, ehk jah, siin väga see domineerib. Ja, ja ma usun, et see ongi see erisus, mis on ja jääb, võrreldes siis. Kas sa

arvad, et see suhe eriti ei muutu ka tulevikus?

Võib muutuda, aga, aga see pigem muutub tänu sellele, et, et sul hakkavad need järgmised põlvkonnad, need kohalikud staarid nii-öelda, kes meil siin on. Et nad ei tee oma kontenti enam eesti keeles, vaid nad teevad oma kontenti juba inglise keeles. Ehk, ehk see ikkagi tegelikult käib, et, et miks seda kohalikku sisu vaatad, sellepärast et sa tunned neid inimesi, et sa tunned seda keskkonda, et sa saad aru nendest muredest ja probleemidest ja naljadest, mis nad räägivad. Aga, aga kui nüüd need, see järgmine põlvkond, kes seda sihukest nii-öelda user generated content'i või hästi kasutaja loodud sisu ise tootma hakkab. Et, et nemad teoorias võivad seda teha juba inglise keeles ka ja, ja, ja teda on võimalik inglise keeles jälgida ka, et see osakaal võib selles suhtes muutuda küll ju.

Aga lihtsalt seda, et noh, et, et lisategi neid voogedastusteenuseid sinna muudkui juurde, sinna äppide alla ja inimesed muudkui järjest rohkem istuvad seal ja vaatavad kohe otse neid HBO asju, ütleme paar päeva hiljem või ma ei tea, paar tundi hiljem, kui nad välja tulevad. Et, et inimesed Eesti telekanalitelt lähevad ära kuhugi mujale.

Ma millegipärast arvan, et kui see noh, nüüd konkreetselt see võrdlus, et Eesti kanalid versus HBO, siis ma arvan, et siin tegelikult isegi jääb rohkem kaotajaks mingi sihukene filmikanal, mis seal kuskil vahel on, et. Et ikkaks Eesti kanalid seal ka ja nüüd noh, kui sa vaatad seda, mida Eesti kanalit vaadatakse, on ju no uudised, neid ikka. Meil on autos seal. Just, ja need seriaalid, et need sa vaatad ikkagi ära ja siis, ja siis sa lähed seda nagu muud meelelahutust otsima ja siis võib-olla on see, et sa jah, ei vaata enam sinna filmikanalile peale, vaid sul ongi tõesti sellised vooged, edastusteenused, kus sa saad siis hooaegade kaupa tarbida.

Nii et Eesti tele, tegelikult on ju, see on päris üllatav minu jaoks, mis sa ütled, et, et seda noh, traditsioonilise teleukku ja Eesti noh, televisioonikanalite tähtsuse vähenemist on ju nii pikalt ette kuulutatud ja, ja mingi. Mingi selline käibetõde lausa ringleb selles, selles valdkonnas, et noh. Tele, Eesti tele neid asju vaatavad ju ainult vaesed penskarid, et neile pole midagi isegi reklaamida.

See ilmselt sõltub natukest sellest, mis seal teles on, et näiteks see suvi, kui meil oli nüüd jalgpalli MM, siis televisiooni kasutus nii mobiilsetel seadmetel, üldse live TV vaatamine, tegime meeletu hüpe. Et see, see sõltub ikkagi alati sellest, et mida seal nii-öelda näidata on ja, ja, ja. Ja kas meie nii-öelda telekanalid suudavad liikuda kaasa sellega, mida tarbija nii-öelda vaadatab, et ma ei tea, kas näidatakse meil kaheksa aasta pärast üldse olümpiamänge, minu jaoks noh, tundub see nagu täitsa unustatud asi. Aga

mina näiteks olin, rääkides jalka MM-ist, ma vaatangi neid jalgpalli, ma vaatan jalgpalli üldse kord kahe aasta tagant. Kui on kas mingi EM või mingi MM.

Just, just.

Ja rohkem ma ei viitsi neid klubi asju, ma ei viitsi vaadata ja, ja seetõttu ma näen seda maailma noh, arengut ka iga kahe aasta tagant, eks ole. Ja minu jaoks oli ikkagi väga suur üllatus mõnes mõttes, ma kuidagi ootasin seda või pidasin iseenesest mõistetavaks, et ma saan minna a la fifa.com, on ju, või mis see aadress neil on. Ja osta endale X-euro eest neli K-s jalgpalliülekande ja. Ei ole sellist asja, muidugi ma saan aru, et nad müüsid ETV-le jumal teab mis hinge hinna eest, eks ole, selle, et nad ei saa seda teha, aga ma olin väga üllatunud, et seda ei olnud. Ja ma pigem arvan, et äkki see ikka tuleb mingil hetkel, ka näiteks olümpiamängudel, ma tahan vaadata oda ise, et lähen maksan kaks üheksakümmend ja vaatan.

Just, et, et see, see nõuabki nüüd, nüüd seda, et, et natukene muutuks see regulatsioon, et natukene muutuks kogu see. Suhtumine sellesse, kuidas neid õigused müüakse, et, et ma olen ise ka kindel, et, et, et ongi, et kui nüüd võtame need olümpiamängud, on ju, et. Et see raha, mis nende õiguste eest aetakse, et siin kuskil kanalis näed, see on meeletu. Ja seda ei saa ei teeni mitte kuidagi siit meiesugust riigist tagasi, see on ainult sul nii-öelda PR või siis nii-öelda riigi poolt subsideeritud. Aga kui nüüd rääkida sellest võimalusest, et sul oleks olümpiamänge võimalik sellise ühe. Kaupa spordialade lõikes osta, siis, siis see kindlasti oleks uudne lähenemine, see oleks kindlasti midagi sellist, mida ma usun, et. Et paljud just need nihukesed nagu järgmise põlvkonna televaatajad

kasutaksid. Ja, ja pluss, et ma saan ikkagi parema pildi sealt, on ju. Ja

pluss saad parema pildi ka. Jah,

ja oluliselt parema pildi.

Just. Jälle see jah, probleem on, et, et kuidas sa selle parema pildi, mida sa netistriimid, sinna suurele ekraanile saad.

Jah, see, seal on teatud tükid on vist sellest infrast puudu tõesti, et noh, minu, mul on teler, kus mul on äpid. Ega me sinna väga tihti ei eksi, sellepärast et ega telerite ütleme, kogu selle äpinduse juhtimine ikkagi teleripuldiga on noh, paras peavalu. Kui ma hästi mõtlen, siis mul tuleb meelde küll, kuidas ma sinna Youtube'i äppi või Netflixi äppi oma telerist saan. Aga tegelikult ma ju ikkagi ei tahaks seda, vaid just kui ma oleks selles täie digiboksi keskkonnas või ka Elisa digiboksi keskkonnas, kus ma niikuinii iga päev olen. Siis on ikkagi palju

Nii on jah, ja nende teleritega on vähemalt senimaani olnud probleem ka selles, et, et igal teleritootjal on natukene enda versioon mingisugusest tarkvarast või mingisugusest asjast, et Samsungil on üks, elkeel on teine ja nii edasi. Mis tähendab siis seda, et sa lõpuks kokkuvõttes pead nii arendama kui haldama oma seda rakendust kõikidel nendel platvormidel. Ja kui sa nüüd, ma ei tea, võtad kolm aastat vana Samsungi teleka ja oled näiteks, ma ei tea, FIFA-sugune ettevõte, on ju, et noh, kas sa nagu. Viitsid üldse selle asjaga tegeleda, on ju, et sul tuleb kohe keeruliseks uusi, uusi peale. Et selles suhtes see, et, et kõik telekatootjad, jah, eraldi platvormi peal on ka, ei ole nagu, ei aita kaasa täna, et see kindlasti on üks nendest piirangutest või, või plokkidest.

Hea küll, me teeme siia teise pausi ja siis jätkame.

Restart jätkub ja räägime televisiooni tulevikust. No mina mäletan veel seda, ma olen juba nii kaua tehnoloogia ajakirjandust teinud, et ma mäletan seda aega, kui oli esimene laine, kui telkod ütlesid, et nad muutuvad sisuettevõtteks. See oli seal, no siis, kui EMT ostis reiti ära ja, ja sellest nagu väga ei tulnud midagi ja mul on tunne, et praegu on teine selline. Hoog nagu käimas, et, et ikka räägitakse, et sisu on see, mis loeb ja me muutume sisuettevõtteks ja noh, Telia ostis ju ära Rootsist, aita mind nüüd selle. Et noh, see oli ikka täiesti otseselt sisukäik, eks ole. Kas, kas sa näed Eestis ka seda, et, et ma ei tea, Telia peaks olema oluliselt rohkem sisu tootev ettevõte, kui, kui täna?

Näen küll jah, ja, ja see põhjus tegelikult, miks seda tehakse, on hästi lihtne, sest see, kes nii-öelda seda sisu omab, omab ka seda kliendi suhet ja nagu me teame, siis tehnoloogiamaailmas see, kes seda kliendi suhet omandab või, või omab, see, see võidab. Et, et me seda näeme ja me tasapisi järjest rohkem ja rohkem ise sinna suunas liigume, et me oleme juba päris mitu aastat aidanud toota sellist asja nagu Tallinna Komöödiafestivali gala. Me oleme aidanud, kaastoote aidanud päris mitmeid telefilme, mis jõuavad siis nii-öelda eksklusiivsena kohe pärast kino meie juurde. Ja, ja, ja, ja siis meil on siin nüüd sellest aastast vähekene aktiivsemalt käima läinud selline projekt nagu Telia live, kus me siis oma klientidele teeme erinevatest kontserditest. Ja, ja üritustest sihukesest nii-öelda nagu ülekandeid ja me tahame seda ka järjest nagu tihedamini ja tihedamini tegema hakata.

Aga noh, see on, tundub selline ettevaatlik katsetus mulle pigem, et see, see ei ole ikkagi päris see, et võtame ja teeme Eesti parimat seriaali nüüd kaksteist tükki, kaksteist osa.

Jah, see sinna, et, et seda Eesti parimat seriaali teha kaksteist osa, ma usun, et me lähiajal jõuame. Aga, aga, aga taaskord, et, et ta on hästi suure riskiga investeering. Ja, ja teine asi on ka see, et, et täna telkodel meil lihtsalt puudub majasisene teadmine, et kuidas seda äri teha, et. Siis

tuleb Bonnier ära osta.

Just, siis tuleb Bonnier ära osta, et, et selles suhtes, sealtkaudu kindlasti Eesti klientidele ka midagi varsti paremaks minema hakkab, on ju, et ja, ja lisaks Bonnierile. Või, või siis sinna alla kuulanud ka telekanalid MTV3 ja, ja nii edasi, et, et me peame nüüd välja mõtlema ka selle jah, et mis see siis nii-öelda Eesti kliendi kasu sellest on.

Kui ma olen noh, mõni Eesti tuntud teleproduktsioonifirma, ma ei tea, Ruut või kes nad siin meil on. Mul oleks mõtet mõelda, et äkki ma tulen, otsin Karl Antoni üles ja küsin, et kuule, et teeme sellise vahva asja, selle asemel, et minna harjumuspäraselt, ma ei tea, Kanal2-te või. Või ma panen näiteks Margna ja Jõekalda endale, ostate ise hoopis neid, neid saateid.

Ja, ja meil tegelikult mingisuguste produtsentidega juba täna läbirääkimised on, aga, aga jah, et võib-olla see ongi niisugune natukene uus asi meie jaoks selles mõttes, et. Need investeeringu summad on üseenesest suhteliselt suured ja, ja, ja kuidas ja mismoodi selle tagasi saab, see jääb meie jaoks natukene nagu ebaselgeks, et me üritame ka.

Reklaami müüa vahele ja võib-olla, või ma ei tea, kas inimesed oleks näiteks nõus maksma sinu nägu kõlab tuttavalt eest iga kuu teile juurde.

No vot, see ongi see küsimus, on ju, et selles me tasapisi peamegi proovima, et me oleme siin tegelikult TV3-ga sarjadega lõks ja, ja, ja litsid neid katsetusi teinud. Et me üritamegi aru saada täpselt, et mis selle episoodi hind peaks olema ja kui palju neid läheb ja kes on see klient, kes seda ostab. Ja, ja, ja, ja kas on, miks ta seda ostab, on ju, et kas ta tahab see vaadata reklaamivabalt või ta tahab kohe seda kõike koos ära vaadata või on seal mingisugune kolmas põhjus. Et, et, et me tasapisi nii-öelda eksperimenteerime, jah.

Aga kuidas siis on, mis need vastused on nendele küsimustele, mis sa praegu ise küsisid?

Need vastused on, on, on sellised, et, et, et me oleme otsustanud edasi jätkata, me näeme sellest potentsiaali. Aga, aga me peame ka aru saama sellest jah, et, et kui me nüüd, ma ei tea, paneme mitusada tuhat mingisuguse seriaali alla ja arvame, et meil õnnestub oma klientidele müües selle episoodi kaupa maha teenida, tagasi teenida, siis see, see ei vasta täna tõele.

No tehnoloogia, sisuliselt teie DNA, eks ole, Telia DNA on ikkagi olla ju tehnoloogiafirma, see on, see on see esimene poos, mille te sisse võtate ja samamoodi Elisal. Ja tehnoloogiafirmad, kui ma lähen tehnoloogiat ostma, olgu see telepilt või mobiilside, siis harjumuspäraselt ma ka valin väga tihti selle tehnoloogia järgi või olen minevikus valinud. Kellel on mis G, noh, kellel on mingid levialad, kellel on mis pilt, mis kanalit kaudu, mis, mis kaablit kaudu mulle tuleb. Aga see on üha enam ju võrdsustumus, mul ei ole noh, olemuslikult väga suurt vahet, kas ma kasutan nüüd Telia teleteenust või Elisa teleteenust, et võib öelda, et ma ei tea, mulle meeldib üks rohkem või teine rohkem, aga, aga need põhiteenused on seal ju samad.

Jah, et see tehnoloogia nii interneti vaatas, et ta ongi tegelikult juba täna commodity, et, et ega seal vahet ei ole.

Siis te peate eristuma, eks ole, mingisuguse muu asjaga ütlema, kas, kas sa usud, et, et, et lähemal ajal tarbijad hakkavad mõtlema niimoodi, et näed, et mul on siin korter, et tuleb üks kaabel sisse, et kas sinna kaablisse ma ostan nüüd Elisa või ostan Telia. Ahaa, aga näed, seal Telias on need HBO asjad ja siis need näitavad mulle margnad ka veel reede õhtuti ja noh, et ma lähen ikka pigem sinna.

Jah, täna tarbija nii mõtleb ja, ja, ja, ja, ja et ongi, et, et see, see meie Telia televisiooniteenus ongi tegelikult selline emotsionaalne kiht selle ratsionaalse interneti peal. Et inimesed harjub kasutama seda menüü, nad teavad seda loogikat, oma staare ja show'd ja kogu seda asja. Ja, ja, ja tänu sellele on võtavad televisiooniteenuse ja sealt meil on lihtne siis nii-öelda pakkuda ka, pakkuda ka muid asju juurde. Et, et selles suhtes see, see kindlasti nii on ja, ja, ja, ja, ja ilmselt läheb järjest seal tugevamaks ja tugevamaks. Ja muutub järjest olulisemaks, sellepärast et see, see tehnoloogia jah, on põhimõtteliselt igal pool täpselt sama, et sellel ei ole vahet.

Üks huvitav nähtus, mida Eestis ei ole ja ei ole tõenäoliselt rahalistel põhjustel, on ülipopulaarsed Youtuberid. Eks ole, Ameerikas, noh, eelkõige Ameerikas on neid küll kõikvõimalikest eluvaldkondadest. Ma ise jälgin, on reisiinimesed, autoinimesed, toiduinimesed, tehnoloogia inimesed, arvutimängu inimesed, spordiinimesed, noh. Neid on igasuguseid ja nad teenivad päris korralikult raha sellega. Eestis ei ole, see ja minu teooria on see, et Eestis ei õnnestu Youtube'ist ikkagi normaalselt raha teenida. Mis oskad sa, või äkki oleks nagu loogiline siis tuua need Youtube'erid nii-öelda siis Telia tuuberiteks teha.

Telia tuuberiteks, ja tegelikult meil nende Eesti Youtube'i ja, ja üldse selliste sotsiaalmeedia inimestega, on see siis platvorm Instagram või midagi muud. On, on see koostöö päris teha. Ja, ja, ja, ja palju kasutame neid oma reklaamides, oma toodete testimistel, proovimistel lennasi. Aga üldiselt jah, Eesti turg või isegi ütleme, mitte siinkohal pole Eesti turg, vaid eesti keel on nii väike. Et, et sealt Youtube'ist sul ei tule eesti keeles rääkides see vaatajate arv kokku ära, et, et.

No Youtube'i jaoks, Eesti jaoks see tuleb, kui mul ikkagi no jah, mingisugusel klipil näiteks kolmkümmend, nelikümmend tuhat, viiskümmend tuhat vaatajat, see on Eesti mõistes ju. Et seal

neil on vaja jah, kolmkümmend miljonit vaatamist, et siis on teine asi.

Aga see tundub mingi probleem, mida kuidagi võiks, võiks ju nagu lahendada või, et nii ebaõiglane tundub, et, et kusagil noh, suures, suures riigis on väga kihvt uute noh, sisuliselt telenägude põlvkond üles kasvanud täiesti teises meediumis. Ja meil Eestis midagi nagu on, aga noh, põhimõtteliselt ikka ei ole. Kas sinna saaks midagi teha?

Kas sinna saaks midagi teha, jah? Noh, lihtne, lihtne soovitus on see, et oma sisu inglise keeles on ju, siis on seal turg laiem, aga. Aga, aga ega siin tegelikult ei, ma arvan, et sellised tänaste nagu raamide ja mudelite juuresid, ega siin, ega siin jah, mingisugust muud paremat lahendust ei olegi.

Te ei ole Terje tuuberit, eks neid ei ole mõtet teha? Ei, ei, ei, ei käi vaatamas sealt teie puldiga tõenäoliselt

neid. Isegi oleme mõelnud ja arutanud ja, ja täna ka täitsa nagu reaalselt vaatama, et kuidas need nii-öelda ka Eesti Youtube'id sinna platvormi saada, aga samamoodi, et. Et ega, ega sellegipoolest ma ei usu, et meil kellelegi võimalik siin Lamborghini näiteks sünnipäevaks kinkida on või, või et selliseid, seda, seda ikka nagu ei juhtu, et jah.

Mis see, mis nüüd edasi saab, selles mõttes, et teie tõite HBO, Elisa saatis, et nemad tõid Amazoni, noh, samas kui ma oleks Amazon, ma tahaks Telias ka olla ja kui ma oleks Elisa, ma tahaks ka endale HBO-d saada ja Netflixi, et. Mulle tundub, et loogiline on, et millalgi nähtavas tulevikus need äpi menüüd on täpselt ühesugused mõlemal, mõlemal pakkujal.

Tegelikult on juba praegu, kui sa vaatad, lihtsalt värvid on natukene erinevalt ja, ja, ja, ja võib-olla seal pilli suurused siin-seal, aga suurestpärane see on kõik.

No HBO-d ma ei saa Elisast, aga kas, kas sellepärast ei saa, et nad ei ole läbirääkimisi teinud või näiteks on teil eksklusiiv?

HBO puhul meil on eksklusiiv, jah. Aga tulevikus, ma arvan, et, et see läheb sinnakanti, et, et sul tekib neid rakendusi järjest juurde ja juurde ja juurde. Ja, ja, ja selle valdkonna nagu järgmine võitja. Et see on mu enda subjektiline arvamus, on see, kes lahendab ära kõige paremini selle, kuidas seda sisu sulle soovitatakse. Et, et kui sa juba täna, sul on noh, YouTube, sul on Netflix, nüüd sul on HBO, siis sul tulekab Amazon juurde, siis sul on need Eesti telekanalid. Ja sealt on veel salvestused ja siis sul on videolaenutused, kõik on ju, et sealt ei leia seda asja nagu üles. Et, et aga, aga see, kes kõige täpsemini ja korrektsemalt teeb, mis täpselt sulle just endale vaadata meeldib, ma usun, et see on, see on selle asja võitega.

Kuidas seda teha tuleks?

Seda tuleks teha kindlasti niimoodi, et ta oleks üle kõikide rakenduste, et ma ei tea, kas sa oled kasutanud näiteks Apple TV-d. Ei ole. Siis on seal samamoodi, kui sa selle nii-öelda akna lahti teed, on ju, et alguses on tore, et sul on need nagu rakendused üks, kaks, kolm, neli. Ja siis mingi aja pärast ma ise vaatasin, et mul oli seal neid juba mingisugune, ma ei tea, viiskümmend, on ju. Ja siis ma enam ei orienteeru nende vahel enam, või siis ma ei saa enam aru ja kui ma nendest kõikidest nagu üle nende otsida ei saa, siis mul ei ole sellest teenusest tegelikult enam nii-öelda nag

Aga no, laialt muusikas on seesama küsimus, eks ole, et kui mul on muusika, Spotify või mis iganes muu teenus, seal on, ma ei tea, kolmkümmend, nelikümmend miljonit muusikapala, siis äri ei ole või noh, raha koht ei ole enam see, et, et ma neid kuulata saaks, vaid väärtus hakkab tekkima just sellest soovituses, et kuula seda, on ju. Just. Ja seal on noh, Apple ju mäletatavasti tuli välja sellega, et meil on inimeste poolt kokku pandud sulle väga head playlist'id ja Spotify ütles, et meil paneb algoritm. Kumba sina usud selle telepidi soovituse puhul?

Minu arust on mõlemal mõlemad variandid olemas ja ma ise usun ka, et seal peavadki mõlemad olema, et, et on ju. Noh, selge, et kui sa võtad suured maasturud, et ja seal on võib-olla sajad tuhanded miljoneid kliendid taga, et keegi käsitsi neile noh, kokku panema midagi. Jah, Karl Anton,

just sulle tegime selle reeglisti, jah.

Aga, aga, aga näiteks, ma ei tea, Henry Cronemaa soovitab see nädal mingid viis head tehnoloogiafilmi, selline asi on ka mingisugusele rühmale kindlasti huvitav.

Ja mina olen, ma endiselt räägin seda juba mitu aastat, Spotify inimesed vist ei kuula seda saadet, aga mina oleks nõus maksma. Ma oleks nõus näiteks kolme, ma ei tea, või viie euro eest kuus, subscribe'ima Spotify's, ma ei tea, näiteks, Vaiko Eplik valib uut muusikat, playlist'i. Või no mõni, mõni staar, kes mulle meeldib, et, et ta olekski, noh. On, on mitukümmend aastat, eks ole, Raadio kahes seda valikut teinud. Ma oleks nõus maksma teatud, noh, mitte väga suure summaga, siiski ma oleks nõus otse talle maksma, et ta teeb mulle seda listi.

Jah, ei, see on sellest huvitav mõte ja, ja me, me ei ole kuulnud, et keegi. Televisiooni või üldse sihukest meelelahutusteenuste raames sihukest asjast teeks, aga iseenesest nagu ma ütlesin minu arust, hästi huvitav mõte.

Jah, sest kujuta ette ka selle inimese jaoks, mulle, mulle tundub, et see võiks avada potentsiaalselt noh, teise sellise äpi, äpi majanduse. Et noh, seal miljoneid tõenäoliselt ju ei liiguks, superstaarid on ilmselt liiguks, aga ka mingi Eesti, mõnele Eesti artistile, kui tal on, noh, see on see vana jutt, et. Ja või ka Eesti artistil, sul on tuhat fänni, igaüks maksab sulle kolm euri kuus selle eest, et sa soovitad neile uut muusikat, noh, saad tuhat tasuta, tasuta tellijat. Sul on Eesti mõistes tegelikult täiesti korralik lisasissetulek, iga kuu olemas. Muidugi. Hüva, selline, et jõudsime selliste visioonideni. Aga aitäh, Karl Anton, meie saateaeg on läbi saamas. Ja, ja me siis vaatame, milliseks televisiooni ja pildi tulevik kujuneb.