Mida Taavi Kotka Indias õigupoolest teeb?

Oo, tšau, sa ei kujuta ette, millega ma praegu sõidan, masinaga, mis maksab rohkem kui Rolls-Royce ja sohver on roolis ja ma juba isegi ust avama ja istmed on nii mugavad ja mõnus kohvihaug on mul praegu näpus. Ja kui tahan, siis sirutan jalad välja ja loen raamatut või teen tööasju, oo, või vaatan filme, täpselt nagu kinos.

Esimene september on käes ja see tähendab, et Restardi saade on taas eetris üle päris pika suvevaheaia ja me pole Taavi Kotkaga üle kahe kuu siin stuudios kohtunud ja juttu rääkinud. Me tegelikult peaaegu, et üldse pole kohtunud üle kahe kuu, nüüd on hea näha. Ja kuulajatega ka pole kohtunud, et teid on ka hea kohata, Restart siis alustab oma uut hooaega Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka juhtimisel. Me oleme tükk aega mõelnud, et mida, meil on esimene september on täna nii-öelda see eetrikuupäev, et ei tea, kuna te podcast'e kuulate, aga me mõtlesime ikka jupp aega, et mida me teeme siis selliseks esimeseks saateks, et keda me külla kutsume. Ja hetkel on niimoodi, mina olen mikrofon number üks, Taavi on mikrofon number kolm, meil on siin arvutis ja mikrofon number kaks on täiesti tühi. Siin on ainult üks kohvitass ja ega inimest ei ole. Ja põhjus on see, et me teeme põhjuse tõlgimine mitu, esimene põhjus on see, et me. Teeme sellise innovaatilise koosoleku vormi Taaviga, et, et me teeme sellise eetriskoosoleku, kus me arutame, et mida me hakkame siis kaks tuhat kaheksateist, kaks tuhat üheksateist hooajal restardis tegema. Ja, ja teine on see, et Taavi on vahepeal leiutanud endale uue töökoha. Ja, ja tegelikult päris suure projekti nii enda kui Eesti jaoks rahvusvahelise, nii et sellest me räägime ka, aga võtame selle hooaja esimesena nagu ette.

Me peaks kuidagi jah tooma selle välja, et, et seis ei ole nii halb, et meil pole mitte ühtegi inimest, keda saatesse.

Ei, ei, mul on, minul on näiteks fail tehtud, kus on kümme või kakskümmend nime ja teemat nagu täitsa olemas.

Aga ühesõnaga me peaks seda vaatama kuidagi süsteemselt ja, ja mida me nii-öelda. Aastate jooksul oleme näinud, eks, on see, et, et see restardisaade on olnud või täitnud nagu kahte rolli. Et üks on see, et ta on selgelt tutvustanud nii-öelda uusi tulijaid ja vanuolijaid, ehk siis andnud ülevaate natuke põhjalikumalt ikkagi neljakümne viie minuti jooksul noh, mõnest konkreetsest ettevõttest, kuidas ta on toiminud, kuhu ta läheb, miks ta läheb, mismoodi ta on raha tõstnud ja mis, või mismoodi ta plaanib tõsta. Et anda nagu seda, seda teadmust, et anda turuülevaadet ja noh, meie iga-aastane aasta lõpu. Suurinvestorite hinna, hindamise nii-öelda nagu, nagu count down on ju, et see on ka alati elevust tekitanud, eks. Ja teine, mida Restart on andnud, on, on see, et me oleme proovinud oma külaliste abiga siis seletada lahti mingeid noh. Erinevaid rahastusmudeleid, meetodeid, ehk siis püüdnud tõsta üldist teadlikkust sellest, mismoodi kogu see nii-öelda. Probleemistik, mis on seotud tööjõuga, raha tõstmisega ja nii edasi, et mismoodi see start-upi maailmas käib. Ja mismoodi siis erinevad start-upperid neid probleeme on, on lahendanud, on ju, et katsun seda selgitada. Ja ma arvan, et me oleme kokkuvõttes teinud päris head tööd, sellepärast et. Et kui täna, ütleme, ma ei tea, kuus aastat tagasi oli noh, läksid pitch'i kuulama ja mida tehti, on ju. Siis oli ikkagi nagu noh. Ütleme nii, et see oli väga ebakindel, selline ebaküps oli, küpsed olid need start-upperite soovid, nad täpselt ei teadnud, mida üldse küsida, mis numbreid üldse investoreid huvitavad, mis üldse tähendab roadmap ja, ja kõik nii edasi, on ju, siis täna on pilt palju parem. Ja, ja ütleme niimoodi, et, et ka noored start-upperid on ikkagi väga kogenud sellesse, et mismoodi seda protsessi üldse üles ehitada, mismoodi üldse oma kasvu nii-öelda planeerida. Noh, execution on omaette teema, eks, aga just seesama, et, et ütleme nii, et need, niisuguste algteadmiste taha külla asi enam ei jää, on ju. Ehk siis see nišš on nagu täidetud ja seetõttu sa tegid, Henrik, ühe väga kuuma postituse Facebookis, kus sa ütlesid, et. See maailm, mida

mina nii-öelda tavalise tehnoloogiaajakirjanikuna näen, et noh, laiale publikule kirjuta, kirjutava tehnoloogiaajakirjanikuna. Et muidugi on olemas väga spetsiifilist ka tehnoloogiaajakirjandust, eks ole, et on serverimehed ja AI mehed ja kõik sellist, aga noh, Eestis ei saa, väga raske olla eestikeelsel turul näiteks mingi serveriajakirjanik. Aga, et seetõttu kõik on lihtsalt laia profiili, laia profiiliga traktoristid nagu, nagu minagi. Ja see maailm, millest mina olen kirjutanud ja rääkinud võib-olla kakskümmend aastat, et sel, minu meelest on selles maailmas ikkagi teatav, kas, kas nagu kriis või seisak või noh, selline vigade, paranduste ja enesereflektori aeg.

See on noh, jah, ütleme nii, et hype hakkab vähem olema ja rohkem oma sisu, eks, taha, et, et see on seesama see. Gartneri hype cycle, et, et igasugused tehnoloogiad, noh, ma ütlen, et. Blockchain'ist ja Bitcoinist on kõigil juba oksendamiseni, on ju, et kuigi noh, teadjad mehed ju rääkisid kohe algusest peale, et noh, et, et ega see üks õige asi ei ole, on ju, et noh, et. Või ühesõnaga, ta vajab, ta vajab oma küpsust, ta on õige asi, aga ta vajab oma küpsust, on ju, et siis selles mõttes on sul õigus, et, et see suur pauk või, või lärm, mis nende samade. Uberit, Apple't ja kõige muu ümber on toimunud, et see vajab nagu mingit uut tulemist. Aga ma arvan, et see ongi nagu hea sisend meie uuele hooajale, et me võiksime ikka võtta siis sektorite haaval lahti. Ja kui sa ütled, et näiteks noh, ma ei tea, Kasparov heidab ette, et lennunduses ei ole toimunud mitte mingit arengut.

Ahsoo, ma seda ei ole.

Tema on kirjutanud sellest pikki lugusid, artikleid ja tema põhiline probleem on see, et noh, et, et lend New Yorgist, Londonisse võtab jätkuvalt nagu seitse-kaheksa tundi on ju.

Kusjuures need ülikirjad kuuekümnendate ja lennukid, nimi ei ole meelest praegu, need on. Concord jah, need võeti ju ammu maha juba, nii et lend on isegi pikemaks läinud.

Jah, et noh, et, et, et noh, et jumala eest, et, et kus, miks ilmkond seisab, on ju. Ja teistpidi või noh, ma ei tea, mis mind alati nagu mitte ärritab, aga ütleme, nagu paneb kulmu kortsutama, on see, et kui öeldakse, et, et Eesti tiiger magab ja me oleme innovatsioonis maha jäänud ja nii edasi. Seda

räägitakse ka kakskümmend aastat

juba. Aga mõtlen, et olles olnud nendes masinavärkides sees, näinud neid süsteeme nagu seestpoolt ja näinud nagu seda, mismoodi kokkuvõttes ikkagi tehnoloogia on. Inimest ennast mõjutanud, noh, ma ei tea, mingi klassikalisem näide on seesama, et kui ma oleks kümme aastat tagasi olnud tänava peale ja küsinud inimeste käest, et kirjeldage mulle ideaalset telefoni, on ju. Siis nad oleks taskust võtnud oma Nokia telefoni, öelnud, et see on kindlasti parema akuga, natuke õhem ja kindlasti veel parema kaameraga, on ju, et noh, et oleks olnud kogu kirjeldus, on ju, ja noh. Ükski inimene poleks kirjeldanud meile nagu mis, mis, mis, mida, mis me täna oma, oma käes hoiame, on ju. Ehk siis ma arvan, et me hakkamegi otsima neid innovatsioone, mis on toimunud erinevate sektorite sees. Ehk siis see on sama lennundus näiteks on ju, et okei, lennukid ei lenda kiiremini, aga see, mismoodi sa täna näed distantsi, noh ala, et lähen teen pika nädalavahetuse Hispaanias või, või, või. Või see, et sa eeldadki, et lennupilet ei tohiks maksta rohkem kui noh, ma ei tea, sada, sada viiskümmend eurot on ju. Noh, täna näiteks klassikaline Brüsseli otselend on umbes nelisada eurot, on ju, et siis toimub, mis mõttes, on ju, et, et, et see, et ma saan kolmekümne euroga Itaaliasse, et see on ju nagu, nagu, nagu normaalne, on ju. Ja see, mismoodi sa noh, et see kõik mõjutab kokkuvõttes näiteks Eesti siseturism ja nii edasi, on ju, nii positiivselt kui negatiivselt, on ju, noh. Me ei näe neid muutusi, nad on kivi all peidus ja me võiksime neid restardisaates need kivi alt välja otsida ja, ja kirjeldada seda, sellepärast et. Et noh, me arutame, et maailm hakkab nagu valmis saama, aga vastupidi, et enamik maailma hakkab alles tehnoloogiat avastama, on

ju. Nojah, mulle tundub, et sa sõnastasid võib-olla ära selle ilusti, et mida me algaval hooajal siis plaanime teha või peaksime tegema, ehk et. Tõenäoliselt, te hakkate siin saates selle hooaja vältel kuulma kõvasti vähem noortest entusiastikest start-up'idest, kellel on juba kaks nädalat tööd tehtud ja, ja nii mõnigi inimene, kellele ta on eelistanud, öelnud, et see on huvitav mõte. Mingitest, mingitest start-up'idest me kindlasti räägime mingisugusel põhjusel, aga, aga ma olen sinuga nõus, et ma tahaks vaadata. Ma tahaks vaadata ja kuulata siin inimesi, kes, kes räägivad, mis on see, mis tehnoloogias toimub, mis on minu radarilt nagu kõrval, mis on väljaspool neid igapäevaseid. Ubereid ja Appleid ja Facebook'e ja Snapchat'e, kuskil seal ääremaadel, need, need on mingid asjad, mis liiguvad meie vaate ulatusse. Aga nad ei ole praegu veel jõudnud, nad on sellest saja kaheksakümne kraadi inimese silmavaatest, nad natuke seal kuskil meie kõrvade juures või kukla taga on mingid asjad, mis alles hakkavad meie ette tulema. Ja eesmärk oleks, ma arvan, avada või tuua neid siis inimestele lähemale ja see on keerulisem muidugi töö, kui me võib-olla arvame siin kahekesi praegu.

Muidugi eelmise teema lõpetuseks, ega me neid start-upe päris maha ka kindlasti ei kanna. Ei, seda mitte, jah, jah. Ma tahaksin, Hendrik, tegelikult tunnustada, et minu meelest võib mäletamist mööda ei ole Eestis ühtigi, kuidas see inglise keeles sõna on, meaningful. Noh, sisulist start-upi, kes on kasvanud ikkagi noh, ütleme seed round'ist edasi ja kes ei oleks käinud sta, restardis, et, et, et selles mõttes nagu. Sa oled nad alati kõik ülesse leidnud, aga, aga jah, et on olemas maailmas mingeid protsesse, mis vajaks ikka sellist sügavamat käsitlust ja mitte nagu meiesugust nagu saatejuhtide poolt, vaid, vaid ikkagi nagu oma laa nagu tippspetsialistide poolt. Ma ei tea, toome mingid näited, on ju, et, et me ei ole, me oleme saanud mobiilimaksed näiteks, on ju, noh, Eestis üritati, käima ei läinud, eks. Ja kui sa täna vaatad, mis toimub Hiinas, Hiina mobiilimaksete turumaht. On üle viie korra suurem kui Ameerika Ühendriikides. Et kui me täna räägime, start-up'ide jaoks on nagu Ameerika Ühendriigid on suur turg, et sinna peab minema ja nii edasi, onju. Et siis see, mis, mis nagu noh Hiinas toimub, see on nagu noh, kosmos võrreldes sellega, mis on, mis on nagu, nagu Ameerika Ühendriikides. Et, et me peaksime otsima neid, neid nüansse ja me peaksime kaevama mingitesse sellistesse teemadesse sügavamale ja näitama, mismoodi seesama tehnoloogia abiga kokkuvõttes on, on tervet ühiskonda või inimkonda suudetud mõjutada. Mingis suunas, on see siis positiivne või negatiivne, on ju, ka negatiivne noh, vaadates. Fake news'i, Facebook ja, ja inimeste mõjutamist läbi selle, eks.

Jaa, see on ka muide, see kõik, kõik see igasugune regulatsioon ja sotsiaalmeedia regulatsioon ja eneseregulatsioon, jah. Lehekülgede kinnipanemine ja mahavõtmine, mida Facebook siin nüüd viimaste paari kuu jooksul on kõvasti harastanud, näiteks, et see, see on üks teema, mis mulle tundub praegu nagu oluline ja millest me peaksime ka kindlasti rääkima.

Regulatsioonist alati hea meelega rääkida, mina näiteks olen suur GDPR-i fänn.

Mul on muide, ma panin ka teema, kirja teema, et läbematu ajakirjanikule panin kirja ka teema meie restardihooaegs juba, et, et kas CDPR-ist reaalselt ju midagi kasu ka on olnud või oli kõik see võimlemine ilma asjata? Järgmine, järgmisel aastal peab vaatama advokaadibüroode majandustulemusi, kaks tuhat kaheksateist.

Ei noh, selles mõttes, need advokaadid on kavalad, eks nad leidsid oma momentumi ülesse, et saaks ikkagi nõustada, on ju, aga noh, suures pildis. Ma, ma toon sulle ühe kummalise näite. Et ma olin Indias Andhra Pradeshi pealinnas, mille väljahääldamisega mul on siiamaani probleeme. Või umbes midagi sellist. Ja sealses hotellis registreerimisel, antakse selle registreerimise leht, no ikka antakse, et sa pead ära täitma selle registreerimise lehe ja kirjutama sinna peale siis, et noh. Aadress, kus sa oled ja, ja email ja, ja, ja B-küljel oli eraldi tekst, et palun täida seda, kui sa oled Euroopa Liidu kodanik. Ja seal oligi GDPR, ehk siis lähtuvalt GDPR-ist, India hotell peab Euroopa Liidu kodanikul küsima, et kas sa ikkagi tahad saada meie reklaami ja kas me tohime sinu andmeid töödelda või, või, või ei tohi. Ehk siis GDPR oli jõudnud noh, ütleme nii, see väikesesse noh, mis väikesesse, kokkuvõttes on ta ikkagi nagu noh, milline linn on ju, aga, aga ütleme, et hinde mõistes väikesesse linna. Täiesti, täiesti adekvaatselt ja ma täitsa tundsin ennast hästi, et ja loomulikult ma panin, et ei taha.

Nojah, mina peamiselt kohtan seda GDPR internetis, kus on nüüd need sama suured kleepsud nagu suitsupakkide peal, nüüd nuppude hoiatustega, et kas sa ikka tahad ja kas sa ikka oled nõus ja siis ma leidsin, et ühe VPN teenusepakkuja, kellega saab läbi, ühesõnaga, väljaspool Euroopa Liitu ennast positsioneerida. Elu on palju rahulikum internetist, näeb igasuguseid asju, mida muidu, mida võib-olla isegi ei näe Euroopa liitlane.

Nojaa, aga CityBari puhul see, mis me näeme praegu, on niisugune jäämäe peal olev lumi. Jah, ma arvan. Et see tõsine ja, ja, ja tõeline pale tuleb ikkagi välja see, kui inimesed saavad aru, et nad hakkavad oma andmete omanikuks. Ja see, mis siis sündima hakkab. Jah, aga

see oleks ka mingi, mingi mehhanism ka ikkagi olemas, ega see noh, endiselt keskmist kodanikku see absoluutselt ei huvita.

Ei, ta ei huvita sinnamaani, kuni ta ei hakka sellest raha, kui ta hakkab sellest raha saama, siis ta

hakkab

väga.

Mehhanism tekkima.

Jah, ja aga, aga see, selleks, et seda üldse saaks juhtuda Euroopas, selleks oli vaja mingit legaalset põhja ja GDPR sõna annab, nii et. Aga me sellest praegu räägime, saade, et see on väga põnev saade.

Meil ongi muide aeg, kas me siis lepime kokku, et teeme, teeme, proovime teha sellise hooaja, me võtame endale raskema ülesande, kui meil seni on olnud, aga et me proovime natukene selle saate fookust nihutada ja tuua siia inimesi ka teistest valdkondadest peale IT või siis IT-st inimesi, kes meile mingisugust valdkonda lahti seletavad.

Ühesõnaga, me räägime jätkuvalt innovatsioonist ja me räägime jätkuvalt sellest, mismoodi tehnoloogia on inimest mõjutanud, aga me ei räägi seda enam nii, niivõrd start-up'i keskselt, vaid me räägime seda erinevate sektorite keskselt.

Selline plaan on vähemalt, eks siis kevadel vaatame, mis välja tuli, aga muide, me teeme siia esimese pausi ja siis hakkame esimesest inimesest, kes on maailma mõjutanud, hakkame kohe rääkima.

Restart jätkub, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa tegemas hooaja avasaadet ja minu elus ei ole väga palju suvega muutunud, et mina teen endiselt geenuse portaali küll selle vahega, et meil tuli kevadel üks portaal juurde. Ja täna on esimene september, tänasest peaks siis olema laivis nii-öelda teine uus portaal, ehk siis raha ja majandus. Et raha.geenius.ee, ma arvan, et see võiks olla praegu lahti, me, me nüüd ütleme, lihtsalt salvestame seda umbes paar päeva ette. Täna on mulle lubatud, et kõik saab, aga nagu IT-s ikka.

Aga kas see raha tähendab siis seda, et hakkadki nagu investor Toomas, oma investeerimissoovitus ja nii edasi?

Mina, isegi kui ma peaks andma kellelegi mingi segasel põhjusel investeerimissoovitus, siis ärge neid kuulake. Me proovime teha natuke teistmoodi majandusajakirjandust, kui Eestis siiamaani on tehtud, et on teatud valdkonnad, mida suured portaalid katavad väga hästi ja kuhu me oleme näiteks mõelnud ka geeniusiga minna. Sport, tüüpiline selline näide, et on vertikaal, kus on noh. Mis, et kui sa hakkad vertikaali tegema, kui me nimetame, et vertikaalid on need alamportaalid, siis mida me teeme, eks ole, digiauto, diktor on digitaalne merel autos ja, ja nüüd siis see raha või majandus. Et kui sa hakkad seda tegema, siis seal peab enne olema kaks asja, et seal peab olema hulk tarbijaid, lugejaid, kelle jaoks see valdkond on kas ülioluline noh, eluliselt, töiselt või kirg. No näiteks digi või auto, on selline kirglikud valdkonnad. Ja teiselt poolt peab seal olema raha, ehk see peab olema keegi, kellel valutab, keegi, kes tahab ennast näidata selles kontekstis, kes tahab, ma ei tea, turgu võtta, brändi muuta, midagi teha, mingid suured mängijad peavad seal olema. Ja spordi puhul on see, et, et noh, suured teevad seda juba väga hästi, on ju, kirglikud inimesed on küll olemas, aga noh, isegi kui me teeksime spordivertikaali, meil oleks noh, esimesel hetkel juba üliraske saata mingit meeskonda Ott Tänaku ralli katsele, see on lihtsalt nii kallis. Me ei suuda seal võistelda ja, ja teiseks ka see raha küsimus on väga, seal ilmselt on raha, aga ikkagi nimetada nüüd selline kolm, neli, viis nagu suurt pleiereid, kellel täna võiks olla turundusega probleeme ja kes tahaks silma paista, no ei saa. Siis üks mõte näiteks on, mida ma olen tükk aega tahtnud teha, on loodus. Ja see on väga kihvt, sellepärast, et Eesti loodus just eelkõige. Ma arvan, et see oleks väga suur hulk kirglikke lugejaid. Inimesed tõenäoliselt jagaks neid pilte või, või artikleid, on ju. Aga seal me põrkasime väga kahku rahaprobleemi eest, seal mitte kedagi ei ole. On palju väikseid tegijaid, kellel valutab, aga ei ole ühtegi sellist suurt, kelle juurde minna ja kes jaksaks olla siis noh, nagu, nagu Selver on see ankurrentnik kuskil kaubanduskeskuses, on ju. Et kui see oleks siis selline ankur, reklaamiandja meie juures, aga noh, töö selle.

Noh, see oleks pidanud varem tulema, et siis, kui oli see probleem, et üks suur tehas otsis endale võimalust. Et see,

see, muide see kõik võib, meil ei ole mingit läbirääkimisi ega midagi, aga et see põhimõtteliselt võib uuesti nagu päevakorda kerkida.

Sest kui keegi seletaks ära, et, et silt Saaremaale või, või, või, või tehas kuskile õigesse kohta, et, et see tegelikult ei ole väga suur nagu, nagu probleem, et. Et sellest oleks palju

abi.

Või siis on probleem, ega. Probleem ongi see, et ega ta ei tea.

Aga tagasi tulles selle rahaküsimuse juurde, siis ja, et, et seda majandusasja Eesti välja andati või tõesti, aga me arvame, et me oleme leidnud seal oma sellise lähenemisnurga või oma nišši. Mis võimaldab meil seda, seda portaali teha, nii et ta oleks sisuliselt inimestele huvitav ja, ja et ta oleks noh, ka meile kasumlik, aga vaatame.

No vot, see ongi see, et, et mina meediamaastikku ei tunne, et, et lugen, ma ütlen küll, et ilmselgelt liiga vähe me räägime headest asjadest. Ehk siis Eestis on hästi palju häid ettevõtteid. Ja, ja ma

saan aru, et kedagi vist ei muuta see.

Seda inimesed ei loe. Okei, väga kahju.

Aga muidugi võib-olla leiab, on võimalik leida mingi innovatsioon, et. Aga

see on miks nii naljakas, et kui Ott Tänak läheb ja võidab ralli, noh, ma pean ka tunnistama, et ma värisevate kätega vaatan, et noh, umbes kas tuli ikka tervelt tagasi sealt katselt ja siis ma ootan järgmist katset, et kas ta ikka tuleb tervelt tagasi ja, ja hea tunne on ikkagi, kui oma mees võidab, on ju. Noh, et, et meil ei teki nagu samasugust entusiasmi sellega, kui näiteks ma ei tea, meie mõni laevandusettevõte noh, saab maailma kolme suurima hulka või, või midagi sellist, et, et meil ei teki seal nagu sellist positiivset värinat, kuigi võiks tekkida, noh.

Jah, ma tahtsin alguses öelda, et meil ei ole seal nagu sellist emotsionaalset osalust sees, on ju, et publikuna, et meil noh, see tundub mingite teiste inimeste, mingite paksude raha kuskile, et noh, las nad siis, las nad siis olla õnnelikud selle üle. Börsifirma puhul võiks ju niimoodi olla. Tegelikult noh, näiteks, et kui noh, Tallink on võib-olla tõeline, oleks tõeline rahvaaktsia, eks ole, et, et igal eestlasel oleks nii nagu igal soomlasel oli vanasti Nokiat. Noh, oli Soome, Soome üldsus oli ju väga nagu Nokia taga, noh, kuni selleni välja, et kui Nokial tekkisid majanduslikud probleemid, siis soomlased läksid ja ostsid nii telefone kui aktsiaid. Ja noh, ja emotsionaalselt, tavainimesed, noh, lollist ja ostsid tegelikult juba sel hetkel ikkagi oli paljudele aru saada, aga ostsid, sest see oli nii Soome asi. Et sellist, sellist meelsust on võimalik tekitada.

Nojah, seitsekümmend protsenti USA riigipalast on USA inimeste käes.

Sest nad usuvad seda. Jah. Aga sina, räägime siis kuidas sinu suvi läks?

Minu suvi on tegelikult natuke pikem, ehk siis meediast korra käis läbi ka, et, et me teeme hinded praegu. Ja, ja ühesõnaga oma seltskonnaga või nii-ütelda uhkete inseneridega meil on selline ettevõte nagu Proud Engineers. Me võtsime väljakutse vastu, et, et aidata siis sellist ettevõtet nagu Jio. Mis on siis noh, India üks suuremaid telekomme. Et aidata neil, kuidas ma ütlen siis, aidata neid, et nemad saaksid paremini olla abiks erinevate linde osariikidele, ehk siis.

Väga keeruliselt. Mõte

on nagu selles, et Indias on hästi palju inimesi ja nende inimesteni valitsusasutused ei jõua, ehk siis. Ja, ja noh, tänapäeval või ütleme tänu, tänu Jiole tegelikult ka vaesem inimene on endale saanud mobiiltelefoni. Kus ma

ütlen,

et kui sa mäletad viimaseid Nokiaid, mis olid nuppudega, aga mis olid juba nagu päris nutikad. Natuke nutikad, ehk siis see on praegu see, mis on popp nii-öelda Indias. Ja ta on täielik Androidi maailm, et seal iPhone'i on ikkagi väga näpu otsaga üldse, on ju, et, et iPhone on kallis ja, ja miks peaks vastama kalli telefoni, kui, kui on odavam olemas, on ju. Ühesõnaga Indias toimus üks tohutu revolutsioon, et see revolutsioon oli see, et veel neli aastat tagasi mobiilne internet oli inimesele kättesaamatu. Ta oli mõttetult kallis, tavainimesed endale lubada ei saanud. Noh, kui see esimene probleem on, et saaks kõhu täis, on ju, et siis, siis keegi ei mõttegi nagu mingist mobiiltelefonist. Ja siis selline mees nagu Mukešambani otsustas, et aga, aga, aga see asi ei pea nii olema. Ja ta ehitas üle, üle India välja üli, ülikiire internetivõrgu, siis mobiilse internetivõrgu, 4G. Ja hakkas inimestele pakkuma. Oot,

oot, oot, see on juba külas huvitavalt, ehitas üle India 4G võrgu välja. See on. India on päris suurriik.

Jaa, ja see oli.

See ei saanud odav olla.

See ei olnud, see oli kümnetesse miljarditesse dollaritesse ulatuv investeering.

Aga mis tema, kes, kes ta on või kust ta.

Ehk siis talle kuulub selline ettevõte nagu Reliance, kes maksab umbes kaheksa protsenti kogu India maksudest.

Mis ettevõte see on?

See on kunagi tema isa poolt tasutatud. Neile kuulub maailma suurim nafta rafineerimistehas, neile kuulub jaekaubanduste hindest päris palju. Ühesõnaga, on üks nagu suur hind ja perefirma ja, ja, ja väga rikas.

Ja siis tema otsustas selle

nafta

ja kaubanduse raha viia siis telekomi.

Ta teeb, tema muudab Indiat ja tema teeb Indias mobiilse internetti või üldse internetti tavainimesele kättesaadavaks. Ja selleks ta heitis valmis võrgu ja siis tuli turule kolm aastat tagasi, kaks tuhat viisteist. Ja tänaseks on tal üle kahesaja miljoni kliendi.

Ja Indias on kokku inimesi üks koma.

Kolm miljardit. Jah. Aga noh, ühesõnaga seal olid juba noh, Vodafonid ja kõik muud ees on ju, aga tema tuli siis nullist kolme aastaga, on jõudnud üle kahesaja miljoni ja jätkab kasvamist meeletu kiirusega.

Kas see võrk katab, no me, me ilmselt ei saa öelda, et ta katab tervet Indiat on ju. Eks

seal on samad probleemid nagu Eestis, et, et kindlasti on neid kohti, kus seda katvus on nagu nagu nõrgema, signaal on nõrgem, on ju, et üheski riigis ei ole kunagi samaprotsendist katku, katvust välja arvatud, ma arvan, Vatikan või noh. Väik, väike, väikeriigideks, aga et sul on ikkagi mingi üheksakümmend viis pluss. Aga ongi ikkagi,

tal on ka nii palju või? See on usku, see on, võib-olla see üksinda on uskumatu?

Ei, see ongi uskumatu, aga ta on selles mõttes veel geniaalne olnud, et tema ehitas välja 4G-d, ehk siis tema ehitas vahele kõik 3G-d ja 2G-d, ehk siis tal ei ole vana infrastruktuuri, mida on näiteks Vodafonil. Ja kui sa oled nagu telekomi ettevõttes, et suure investeeringu teed infrastruktuuri ära, siis on seal mingi tasuvus aeg, eks sa saad selle raha tagasi saada. Ja nüüd, kui tuleb mingi uus vend, kes pakub kiiremat neid kiirema võrgu peal, siis sa pead oma vanadased kinni panema, sellepärast et sa ei võistle enam. Ja sa pead selle maha kirjutama selle nii-öelda vana investeeringu, aga sa oled kunagi litsentsid ostnud, onju, sa oled kunagi mingid mastid püsti panna. Projekt on kahjumis, onju. Ja nüüd tuli mingi vend, ütles, et noh, et ei, et nüüd see vana viska minema, et ta on niisugune võimalus minuga võistleda, on see, et sa tuleb ka uue peale kõik, onju.

Oota, aga mul on puht tehniline küsimus, ma ei tea, kas

Selles mõttes nagu IP põhine, nagu ikka.

Okei, nii et tal on siis ainult, tema võrgust toimivad ainult teatud telefonid?

Ei, ei, selles mõttes nagu, see on kõik ära lahendatud. On või? Ja, ja kõik, kõik telefonid toimivad, et selles mõttes ei ole nagu, ei ole üldse probleemi, see on täna tehnoloogilise, tänaseks tehnoloogiliselt kõik ära tehtud.

Selge, ühesõnaga väike tehnoloogiline kõrvalepaeg, aga ühesõnaga ehitas selle võrgu valmis ja, ja siis hakkas pakkuma odavamalt.

Või odavamalt, ta vakub tavainimese üldse nagu nii-öelda nii, et tavainimesel on võimalik, ehk siis tavainimese ja sada ruupiat on suur raha, sada ruupiat on umbes poolteist eurot. Noh, sada ruupiat on sul kahe päeva söök, kolme päeva söök. Nagu ja see on niisugune söök, mida ma ostan Relayancy campuses, eks, et noh, et, et ma läheksin tõenäoliselt, teeksin ise või läheksin poodi või siis. Aga ütleme niimoodi, et, et korralik lõuna maksab hindades viiskümmend eurosenti. Et see on see tase, on ju, et kust, kust nad tulevad, on ju. Ja, ja nüüd ongi see, et vähe sellest nad tegid selle kõne nagu kättesaadavaks ja sõnumid, nad tegid kättesaadavaks data. Ehk siis, kui hinde oli niimoodi, et inimese kohta põhimõtteliselt mobiilset datat keegi ei tarbinud, siis täna nad hakkavad kanda lastuma Soomele. Soome teatavasti on maailma suurim mobiilse datatarbija maailmas. Ehk siis nad tegid ka varsti kõik filmid, noh, Hollywood on nendes ju väga kuum, sest üks asi, mida hinde inimestel on, hinde inimestel on aega. Meeletus kogustus aega, noh ala, mul on näiteks siin see autojuht. Ma lähen hommikul üheksaks tööle, on ju, ma ütlen talle, et noh, et ma siin campus'ist enne üheksat õhtul ära ei lähe. Et ma olen siin üheksakümmend õhtul, et sa võid, sa võid teha, mis tahad, mina sind ei vaja päeva jooksul. Ei, ta läheb parklasse, ta ootab mind. Ja siis ta, noh, mis sa teed seal kaksteist tundi on ju, siis ta vahib seal oma neid filme ja, ja, ja, ja pikad filmid ja väga pisarate rokkid ja väga emotsionaalsed on ju, et. Näiteks kui sa hindudega koos lennukis lendad, sa näed kuidas nad vaatavad oma Hollywoodi filme ja nutavad kogu aeg on ju, et, et. Ise vaatad, noh, niisugune on siiamaani sellised noh, diskotantsija tüüpi, et nagu noh, pool filmist on mingi laul on ju. Ja täiesti arusaamatu süžeega ja nii edasi on ju, et noh, et, et, et see on täitsa omaette kihvt maailm.

Okei, ühesõnaga, siis ta viis selle internetti sellise, sellise hinna juurde, et, et tavainimene saab seda osta. See ongi

suhteliselt hind jah, et. Kuus. Ma pean nüüd ausalt tunnistama, et ma ei ole süvenenud sinna, aga see, et tavainimene suudaks seda lubada, ta peab olema väga odav. Ehk siis või noh, tasuta isegi on ju. Ja teine on, ongi see, et ta ei teinud ainult internetti kättesaadavaks, aga ta lõigas sinna kontendi, et noh, kõik ajakirjad, ajalehed. Filmid, podcast'id, et, et kõik see maailm on olemas, isegi Mobile World Congress auhinnastas eelmisel aastal. Gio-d kui maailma kõige parema kontendiga telekomi, ehk siis kui sa oled näinud sinna neid trende, et noh, et, et. Et noh, ma ei tea, Telia on, ma arvan, siiamaani mõtleb, et ta magas maha selle momendi, kus ta oleks pidanud nagu rohkem ikkagi content'i nagu investeerima.

Ja lähevad uuesti praegu.

Ja lähevad uuesti ja siis, siis Jio tegi selle asja kohe alguses nagu õigesti. Ja no ma mõtlengi, et noh, maailm tunnustab neid selle eest, eks, et. Nad mõnes mõttes nagu redefineerivad kogu seda telekomi maailma ja seda, mismoodi inimesed seda tahaksid tarbida. Nad on sinna väga palju investeerinud ja nüüd nad tahavad sinna juurde teha seda, et, et okei, aga, aga kas me saame veel kuidagi nagu Smart City lahendustega või, või ütleme parema Igovi lahendustega nagu seda nagu klienti paremini teenindada. Ja nüüd selleks kutsud nad appi eestlased. Ehk siis see on see koht, kus me nüüd nagu nüüd sisen, sisen, sisen, sisenesime nii-öelda meie, ehk siis, et kuna eestlased on nii-öelda digiühiskonda näinud ja hinde seda alles avastab enda jaoks, et siis kas me saame tulla ja aidata osariik endid noh, oma nii-öelda, siis see, mismoodi nad klienti teenindavad või mismoodi nad süsteemi üles ehitavad, kas me saame aidata seda paremaks teha ja teine asi on see, et kuidas me CO-s ees suudaksime neid teenuseid nagu paremini nagu kliendile kätte saada?

Et põhimõtteliselt see inimene, kes ehitas üle India 4G võrgu ja tõi nii-öelda tavalised, ma ei tea, võib-olla on ülbe öelda, aga noh, vaesed India inimesed internetti, tahab nüüd hakata Indias e-riiki ehitama?

Ka ise? Asjangi selles, et India on sügavalt demokraatlik riik, ehk siis erinevalt Hiinast näiteks, kus sul on ikkagi keskvõim, teeb asjad nii nagu tahab. Ja mõnes mõttes teeb väga hästi, noh, kui me räägime, et keegi üldse on Eestist mööda läinud e-riigi koha pealt, siis ma arvan, et selleks on Hiina. Aga noh, see ongi see, et sa saad seda teha kõva käega ja tsentraalselt ja nii edasi, on ju. India on ikkagi väga demokraatlik, ehk siis see, et isegi kui sa oled nagu kõige rikkam mees, on ju. Noh, päris ikka nii ei ole, et sa lähed, lööd jalaga ukse lahti ja ütled, nüüd teeme asju niimoodi. Aga küll, mis ta saab teha, on see, et ta saab noh, anda tasuta asju, on ju, või ta saab nagu noh, nii-öelda noh, ma ei tea, tuua häid spetsialiste ja öelda, et noh, mis oleks, kui me teeksime asju nii või naapidi, on ju, et. Ja, ja selle järgi on tegelikult väga suur nõudlus, ehk siis nagu meie teadmiste järgi on väga suur nõudlus. See, mismoodi sa üles ehitad oma seadusandlust, mismoodi sa üles ehitad oma protsesse ja nii edasi, et selle, selle järgi on väga suur nõudlus. Ma toon mingi näite, et noh, India kõige edumeelsem Ehk siis nemad on välist noh, deklareerinud, nemad tahavadki olla siis nii-öelda e-riik siis hinde sees nii-öelda, on ju, või e-osariiki hinde sees. Ja nad on kulutanud viiskümmend miljonit dollarit selleks, et ehitada valmis oma nii-öelda niisugune siis sisemine riiklik IT-arhitektuur. Neil on omad X-teed ja nii edasi, on ju, et nad ei ole mitte Eesti omad, aga noh, samalaadsed asjad kõik olemas, on ju. Mitte keegi ei kasuta. Sellepärast, et kokkuvõttes noh, mis läheb ka eestilast veel meelest ära, miks nõutakse siin IT-ministrid ja nii edasi, et asi ei ole tehnoloogias. Asi on juhtimises, asi on selles, mismoodi sa oma silotorni oma ministeeriumi või oma, oma selle ameti üles ehitad. Ja, ja, ja see on kokkuvõttes nagu juhtimisülesanne ja organisatsiooni juhtimisülesanne. Ja see on kõik tegemata. Ja nüüd ongi, et oi, eestlased, et kuulge, et, et kas te saadate, saate meile aidata, et kuidas me nagu paneme selle masinavärgi nüüd tööle, et tehnoloogiad on meil olemas, aga kuidas me selle masinavärgi tööle paneme, nii et seda päriselt nagu kasutataks ka. Okei, teeme siia pausi ja siis räägime sellest kõigest lahemalt.

Jätkame üle starti, viimane kolmas osa. Kuidas Proud Engineering nimeline ettevõte, mis on sinu ja sinu mõttekaaslaste. Ettevõtmine Indias, Indias e-riiki, siis ma ei tea, aitab luua ja maale tuua või?

See tegelikult ei ole nagu e-riik, see on pigem niimoodi, et meil on, meil nendel osariikidel on mingid keerulised probleemid, mida nad ei oska lahendada. Ja siis nad kutsuvad meid või siis meie kaudu näiteks Eesti start-up või, või, või juba toimivaid ettevõtteid, kes tulevad ja siis nagu aitavad konkreetselt ühe probleemi ära lahendada, on ju, no ma toon mingi näite, et. Mitte siiamaani ei ole ole, olemas niisugust asja nagu land register või nagu, nagu maaregister või kinnistusregister. Ehk siis noh, paberi peal on toimunud kuidagi need piirid tõmmatud, on ju, kuidagi kuskil on kirjas see, et kellele mingis raamatus, et kus midagi võiks umbes kuuluda, on ju. Ja tohutu innovatsioon käib, meil nad annavad igale maatükile numbri. Noh, mis on, meie vaatame, et jesus christ on ju, et noh, et, et see on, see on ammu tehtud, on ju, et see on paarikümmend, kolmkümmend aastat tagasi tehtud, mismoodi üldse hakkama olete siiamaani saanud, on ju, et aga ongi noh, maa on üks väga nagu delikaatne teema. Ja nüüd on andnud siis igale maatükile numbri ja hakkavad vaikselt siis nii-öelda neid piire jälle õigesti nagu maha joonistama. Aga kuna ta on sügavalt demokraatlik riik, siis Indiasse ei tohi kunagi kellelegi nagu, siis ma ütlen, noh, jõuga ei tehta midagi. Käskke antakse. Väga ülevalt alla riik on ta ka, on ju. Aga jõuga ei tehta midagi, ehk siis nagu noh, a la kui ikkagi kaks talumeest nagu vaidlevad, et kust täpselt see piir läheb, on ju. Siis riik ei sekku, et noh, et, et nagu vaielge ära ja siis vaatame, kuidas me selle juti siin lõpuks ikkagi

Okei, kes sul seal ProudEngineers siis sinuga veel on, kas sa oled üksi või sul on seal seltskond?

Ei, mul on seltskond ja mul on seltskond tegelikult selliseid väga häid nagu, nagu spetsialiste, kes kõik on kunagi olnud. Kas siis erasektoris või, või avalikus sektoris mingi valdkonna noh, tõesti nii-öelda noh, tipp on ju, et, et kas ta on siis olnud nagu tippjurist. Või ta on tipp, tipp, tipp user experience spetsialist on ju, või ta on üles ehitanud kogu, ma ei tea, IT investeeringute kava ja muu sellised asjad on ju, et, et, et nad oskavad, et nad teavad süsteemi. Nad oskavad selles süsteemis orienteeruda ja nad teavad, mis elemendid peavad paigas olema selleks, et mingi muutus siis kokkuvõttes seal osariigis või linnas juhtuks.

Saht sa nimetada, on Eesti, Eesti mõttes IT mõttes tuntud inimesi sinu juures ka tööl või?

Ma arvan, et IT mõistes kõige tuntum nimi on Andres Kütt, aga teised jäävad, ma arvan, nii-öelda noh, nad ei ole kunagi püüdnud nagu püünelal nagu ronida, eks, et, et nad on teinud väga hästi oma tööd, et nad on väga noh, tõesti väga hinnatud spetsialist. Aga

mis see teie töö siis on,

too mingi näide, mida, mida siis teie saate, nad elavad ja töötavad ju Eestis valdavalt ja sa ise ka, et mida, mida te siit Eestist saate seal teise maailma otsa jaoks siis Meie asi on tegelikult vahendada seda Eesti teadmust ja või, või, või nii-öelda. Teada neid protsesse, mis see kokkuvõttes juhtuma peab, selleks, et mingi muutus toimuks. Omaette teema aasta lõpuks peaks olema meil Indias kakssada inimest nii-öelda, kes siis reaalselt. Kes reaalselt siis nii-öelda noh, nii-öelda on the field, neid asju nagu ellu viivad ja, ja, ja ära teevad, eks.

Aga mismoodi see kogemuse vahendamine käib, noh, selles mõttes, et.

Tehnoloogiline süsteem valmis, nüüd on sul vaja ära motiveerida, et näed, et sul on siinsamas justiitsministeerium, on ju, et mis on need tükid, mis sa peaksid nüüd sinna sellesama nagu suure arhitektuuri peale siis valmis ehitama, mis järjekorras sa neid teed, kuidas sa teed neid? Sa

mõtled IT-st täitsa või?

Täitsa IT-s, aga mõtlengi, et see ei käi, vot noh, tänapäeva IT enam ei ole üksi nagu IT, et see on, IT on jah kokkuvõttuse lahendus, ma ei tea, see kinnistusraamaturegister või kinnistusregister tuleb kokkuvõttes ehitada, eks. Okei, see on lihtne task, on ju, aga mismoodi sa paned sinna üldjuurde, noh täna notarisüsteem on puudu. Noh, ühesõnaga, kuidas see tehing üldse toimub, kas see toimub riigi osasusel või mitte, on ju, et noh, ühesõnaga kõik see, kõik see nii-öelda policy pool, ehk siis Eestis on sõna poliitika tähendab nagu halvamaiguline, eks, aga tegelikult on seda mõelda, noh, see on ka regulatsioon. See on see, mismoodi on seda üldse turundada inimestele, on ju, see mismoodi see protsess üldse tööle hakkab, on ju, mis institutsioonid sul tekivad. Mis ametid omavahel infot vahetavad, kuidas nad vahetavad, on ju, kuidas saavad kindel olla, et seda ei kuritoritada, on ju, ja

Aga Eestis on seda meie e-riigi edulugu proovitud eksportida praeguseks, no ma ütlen viisteist aastat, kui mitte rohkem. Ja on erinevaid ka endiseid riigiametnikke teinud firmasid, kes on seda proovinud teha. Meil on e-riigi akadeemia, kes teeb seda nagu Ngo. Tasandil, eks ole, teatud STAN-ides peamiselt või, või ka Lähis-Ida riikides, aga see ei ole kunagi nagu tegelikult suurelt rahaliselt õnnestunud. Ja kõigil on kogu aeg olnud nagu küsimärke, et noh, tegime ära, et meil on nii väärtuslik teadmine, et noh, kuidas siis nüüd on, et me ei saa seda, seda oma tehnoloogiat või ma ei tea, asja müüa maha kuhugi ja, ja sina oled seda ikkagi praegu tegemas.

No me oleme seda ka varem teinud, kusjuures, aga, aga see on jälle, vot see on seegi, mida me ei oleks, ma arvan, seal restartis tegema, et me võtame mingi konkreetse valdkonna ette ja me seletame selle valdkonna tegelikult ka ära, mis siis nagu nii-öelda seal nagu see sisemiselt nagu toimub, on ju. Ehk siis sellesama Eesti e-riigi ekspordiga on üks suur probleem, et lihtsalt võtta meie lahendusi ja üks-ühele viia kuhugi mujale, ei ole võimalik, kõik, punkt. Ehk siis see, et see lause, et võtame Eesti reegliga asi, et see nagu toode ja viime selle nagu, ma ei tea, indesse, on ju, noh, sõbrad, ei toimi.

Et copy paste?

Ja, ja mistõttu noh, mul oli kunagi suur vaidlus Eesti ettevõttega, et kui me teeme, kõime X-tee vaba varaks, et, et issand jumal, on ju, et ma ei saa nüüd seda enam müüa kui toodet, noh, sõbrad. Keegi ei osta teie käest X-teed kui toodet, on ju, kokkuvõttes ostetakse täislahendust ja täislahendust nagu probleemile ja probleem on see, et mul on vaja oma ametite ja ministeeriumite vahel turvaliselt andmeid vahetada ja seda on vaja püsti panna. Ja see ei ole nagu noh, nagu kood iseenesest. Ja kusjuures nagu just nagu probleem ongi selles, et kuidas ma organisatoorselt selle nii-öelda ära teen, kuidas ma selle ühiskonna läheb maha müün, on ju, ja kuidas ma selle ellu viin, et seal on see keerukus. Ja, ja, ja mõtlengi, et meie tehnoloogiaettevõtted on tõstnud käed püsti, olnud ei, ei, meie sellest ei tea mitte midagi, me oleme neid, kes toovad sulle selle turaserveri ja, ja, ja, ja, ja. See on meie töö, on ju. Ja sellepärast me fail'ime. Sellepärast ei olegi, toimunud nagu mingit erilist nagu muret, on ju. Ja teine asi, mis on see, et see on üks selline koht, kus on hästi palju raha. Sama Ander Valdash näiteks planeerib kulutada veel kohe lähiaastatel kolmsada miljonit dollarit. See raha läheb peamiselt McKinsey'dele, Accenture'itele, need, kes oskad selle raha ära võtta, ilma suuremalt midagi vastu andmata.

Ja, ja,

ja väga palju on selles ikkagi noh, sõna otseses mõttes ka korruptsiooni. Sellist asja, kus noh, on loodud pikaajaliselt mingid suhted aastate jooksul. Noh, hindeturgu näiteks kontrollivad nii-öelda Big Four või noh, Price, KPMG, ja miks seal on, on ju. Et kogu maailm on läbi nende. Ja noh, ma ei saa näpuga näidata, et no tõesti ongi siin kellelegi maksab või nii edasi, on ju, aga ütleme niimoodi, et noh, et mingi Eesti ettevõte nüüd küll kindlasti sinna kuhugi vahele oma näppe ei saa, on ju, et, et seda ei juhtu, on ju. Et kõikjal peab ju suurte ja siis ongi see küsimus, et kas sa oled piisavalt atraktiivne, et saad läbi suurte asju teha, on ju. Mitte allhankja, aga

sa oled jah suurel partneriks.

Noh, täpselt sama muidugi Nortal nagu aastaid niimoodi läbi HP näiteks ja nii edasi, onju, et aga Indias on noh, miks me arvamegi, et meil on nagu see õnnestumise suurem, tõenäosus on suurem. On see, et me oleme läbi Reliance, Reliance on nii suur, ta on nii võimas. Ja et, et meid kuulatakse ja me saame oma sõnumi nagu kohale viidud, eks. Aga ütleme, see, mis me Proudiga teeme, see ei olegi niivõrd oluline kui seesama, et, et mida teeb see India mees, kui meil seal Indias. Pluss, me ikkagi loodame seda, et me suudame uksi avada meie start-upidele ja, ja nendele, kes sest smart-city lahendusi teevad. Et, et me nende, nendele saame aidata nagu, nagu turul jalg maha saada. Sest hinde on alles alustamas. No ma ei tea, mobiilne parkimine, mida Eestis on. Üheksakümmend protsenti parkimisi liiga rohkem tasudest makstakse mobiilse parkimisega. Muide, mobiilne parkimise tehnoloogia absoluutne maailma tippteadmine ongi ainult Eestis. See on, kui me tegime turuanalüüs, me avastasime. Ja

aga mobiilse parkimise start-up on meil ka üks läbikukkunud start-up.

On ka ju kogemus selle koha pealt, eks, aga aga, aga, aga point on see, et nagu oskusteave ongi tegelikult maailma kõige parem oskusteave sel teemal on nagu, nagu Eestis. Aga Indias see pole üldse teemaks. Miks? Okei, pole täna, et kus. Aga, aga, aga ühesõnaga, et see kõik on alles algamas, see kõik on alles avastatamas ja, ja, ja see ongi nagu meie enda inimeste noh, küs, küsimus, et mida me seal leiame, on ju. Sest ta on ikkagi arenev turg ja noh, kui me räägime siin rahasoovitustest, siis mina igatahes, mulle meeldib investeerida kohtadesse, kus ma ise töötan, on ju, või kus ma, mida ma mõjutan, on ju, ja noh. Hetkest, kui ma Reliance'isse nii-öelda tööle noh hakkasin oma meeskonnaga, siis ma investeerisin kohe ka Reliance aktsiasse. No mina soovitan osta, noh. Et selle mõne kuuga, mis, mis, mis ma nüüd olen siis teinud, neid on, on ta kasvanud üle kahekümne protsendi on ju, et, et mitte, mitte muidugi meie töö tulemusena on ju. Aga, aga ühesõnaga jah, et meie jaoks on see tohutu väljakutse, sellepärast et me saame teha midagi, mille alati, et me oleme Eestis teinud ja ka tuhat korda suuremal skaalal. Aga ta on muidugi väga keerukas, noh, ta on jätkuvalt, ta on väga korruptiine ühiskond, ta on klassiühiskond, noh, see kastisüsteem ikkagi noh, sa arvad küll, et, et kakskümmend üks sajand ja, ja enam ei, no mis see asi, millest te räägite, on ju, ei. Väga toimib ja väga, väga, väga nii-öelda väga suureks piduriks on enda arengus kastisüsteem. Ja teine, mis on, no ma ei tea, noh, noh. Ta on ikkagi nagu hoopis teistmoodi nagu toimiv, toimiv ühiskond, noh, ma ei tea, siiamaani seitsekümmend viis protsenti on kokkuleppe abielud. Ei, aga see ikkagi see, mis sa räägid, see kõlab niimoodi, et teil, te ei tee niivõrd tehnoloogilist tööd, kuivõrd noh, see on nagu lobigrupp, mulle selline pool konsultatsioon, pool lobi. Ei, selles mõttes nagu kokkuvõttes, ega me ikkagi tarnime lahendusi, et me lahendame konkreetse probleemi ära, ehk siis me ei ole lobigrupp, et PR on, ma ütleks niimoodi, et igasuguse, sa teed tänapäeval ühiskonnas mingi muutuse. Võta kas või ükskõik milline reform Eestis on ju, ja, ja miks need läheb, miks ma ei tea, miks läheb, tselluloos ja tehas läheb lörri, on ju. Et ongi see, et, et tänapäeva ühiskonnas tuleb muutust teha, sul on umbes kakskümmend protsenti on tehnoloogia, kakskümmend protsenti on mingi seadusandlus, kakskümmend protsenti on PR, õigestatud PR.

Nii, nelikümmend.

Ja nelikümmend protsenti on organisatsiooni muutus. Ehk siis mingi organisatsioon muudab ennast ära ja hakkab teistmoodi toimima. Ja vot see, kogu see kogu, kuidas see kompott nüüd kokku käib Ehk siis nagu selleks, et seda oleks mingi reformi tehtud, noh, ma ei tea, see, et me paneme näiteks nagu noh, turvalise andmevahetuse tööle mingis osariigis. Tehnoloogiliselt siis on jumal noh, poisid tulevad Eestist kohale, viskavad turvikud püsti ja valmis, on ju, et võib-olla kolm päeva läheb, on ju, noh, polegi mingit, okei, kolm ei lähe, võib-olla läheb kaks nädalat, on ju, aga see pole mitte mingi küsimus. Tahad endale ID-kaarte saada, noh jällegi mõned kuud ja, ja olemas on ju, see ei ole mitte mingi küsimus, aga ühiskond ei toimi niimoodi, ehk siis sa pead, ma ei tea. Justiitsministeerium peab aru saama, et, et mille, mille, mille, mille, millepärast ma peaksin hakkama rahandusministeeriumi andmeid vahetama. Kust see kasu tuleb? Okei, nüüd tuleb seda ära müüa, on ju, okei, isiklikult ta selle ära ostab, okei, nüüd ma tahan seda andmet vahetada, siis on järgmine küsimus, et aga noh, mismoodi me siis seda nagu teeme, on ju, et noh, see ei ole ju mingi kahe suvalise andme, ametniku kokkulepe, on ju, seal peab mingi protsess taga olema, mingi järelevalve olema sellel asjal. Mismoodi, mis seda kõike reguleerib üldse, on ju, et see on tegelikult nagu suur maailm, mis tuleb paika panna selleks, et, et saaks toimida üks väike tehnoloogiline asi, milleks on turul Selleks on vaja nagu kõvasti tööd teha, on ju, ja, ja see näiteks noh, mida ma ei tea, Viller Peep on teinud Eestis ära selleks, et, et see kõik juhtuks juba aastaid tagasi, on ju, suur töö.

Hüva, meie muide hooaja vaba saateaeg on sellega

läbi.

No jõudsime ikka,

aga.

Aga me jätkame oma võidukat hooaega, seda natuke teistmoodi siis kui, kui eelmistel hooaegadel. Sest

mõtlen ka see, et, et me eeldame liiga palju tänapäeval, et me vaatame ainult suuri peakirju, noh, ma ei tea. Praegu on suur pealkiri, kuidas Aafrika, Lõuna-Aafrika valitsus võtab algatelt maa ära, jagab mustadele, on ju. Noh, kui sa räägid päris Lõuna-Aafrikas elavate inimestega, siis nad ütlevad, et see on fake news.

Selge, ühesõnaga slow, slow journalism on siis. Ma arvan, et see slow liikumine on muide trendikas liikumine, et me käime Taaviga trendiga kaasas. Ja see tähendab, et me kohtume järgmisel nädalal ja väga suured kingad oleme järgmiseks nädalaks endale ise ette pannud, et vaatame siis, kes, kes siia rääkima ja seletama tuleb, aga seniks head nädalat.