Kas tõesti muudavad eestlased kogu maailma põllumajandust ja autotööstust?

kurguhaiguste kliinik on nüüd ka Pärnus Janseni seitse A. Registreerimine veebis ja telefonil kuus, neli, null, viis, viis, seitse, null. Pärnu kõrva, nina ja kurguhaiguste kliinik.

Tere tulemast kuulama selle nädala Restardi saadet. See saade on veidi eriline, veidi teistmoodi sellest, kui tavalised Restardi saated on. Nimelt me käisime toimetusega Eesti ja tõenäoliselt siinse kandi ühel suuremal idufirmade üritusel, mis toimus sel nädalal Tallinnas, laditud viiskümmend üheksa on selle nimi ja seal osales üle kahe tuhande inimese, Tallinna. Kultuurikatel oli täis noori idufirmasid ja investoreid ja nõuandjaid ja turundajaid ja ajakirjanikke ja sebijaid, nii Eestist kui vist küll kõikjalt välismaalt. Ürituse käigus me otsisime, mina, saatejuht Henrik Roonemaa ja mu kaassaatejuht Hans Lõugas, otsisime üles teatud hulga Eesti idufirmasid, põnevaid Eesti projekte. Kellega tegime juttu, need on sellised firmad, mis ei ole veel Restarti saates käinud ja mis ei ole praktiliselt üldse Eestis avaliku sees käinud, aga mis teevad suuri asju. Nii et tänases Restarti saates on teie ees kolm Eesti idufirmat, kellel on unistus vallutada maailma ja need intervjuud on salvestatud latituut viiskümmend üheksa üritusel, mis, nagu öeldud, toimus Tallinnas sel nädalal. Meiega on siin Martin Piirmaa autobaanist, tere. Tervist. Mis asi on autobaan, peale selle, et on see kiirtee, kus eestlased armastavad Saksamaal sõita?

Kiiresti sõita. Hästi kiire, piiramatult. Autobaan on tarkvara või platvorm, mis siis ühendab endaga autotööstuse erinevad osapooled, alates siis tehasest, maaletoojast, edasimüüjast ja kuni siis lõppkliendini välja. Miks

neid ühendada on vaja?

No ühendada on vaja sellepärast, et see nii-öelda praegune maailm on üsna killustunud ja kui erinevad tootjad, erinevad nii-öelda suured, siis osapooled, siis maaletoojad edasi kasutavad niisuguseid keerukaid, keerukaid süsteeme, mis seal omavahel nii-öelda ühenduses ja selleks, et sul oleks andmed, andmed liiguksid punktist A punkti B kõik nii-öelda kiiresti ja oleks. Kõigil hea ülevaade, mis sul tegelikult igapäevaselt äris toimub, siis on vaja ühtset lahendust, kus siis saab andmeid omavahel siis jagada, olgu selleks mitte ainult andmed, aga üks, ükskõik missugused tegevused.

No Euroopas, maailmas üldse on, eks ole, autosid toodetud juba sadakond aastat. Siiamaani me oleme hakkama saanud ilma selle teie autobaanita.

See on, nüüd on toimumas selline huvitav sõra, mida me oleme kõik eeldatavasti kuulnud, on Industry neli punkt null, kus siis erinevad tootjad, erinevad osapooled on saanud aru sellest, et kui me tahame efektiivselt edasi toimetada, siis need osapooled peavad aina rohkem tegema koostööd. Praegu nad erisüsteemide tõttu ei tee seda koostööd või nad tahaksid teha, aga nagu süsteemid väga ei võimalda seda. Ja seetõttu on väga paljud tegevused manuaalsed, telefonid siia emailid, mingisugused muud dokumendi jagamised. Aga selleks, et kui sa tahad nii-öelda võimalikult efektiivselt ka ühtsetööstust edasi arendada nagu väga palju, sa avad väga palju uusi nii-öelda dimensioone, kui sul on nii-öelda ühtne platvorm, kus sa saad siis hakata selle põhjal juba nagu seda autoäri üldiselt nagu edasi arendama. Kas te

olete siis nagu tarkvaraplatvorm või veebiteenus või mingi hulk standardeid

või? Me oleme tarkvaraplatvorm-slash-veebiteenus selles suhtes, et meie süsteem, süsteem on nii-öelda veebis kättesaadav, sa võid seal töödata. Ma ei tea, kuskil saunas olles võid autosid müüa, sa võid seda teha ükskõik kus, et see asukoht ei ole enam. Et

see on auto müüjatele, ma

ütlen. Auto müüjatele, auto hulgimüüjatele, hulgi nii-öelda edasimüüjatele ja siis nii-öelda ka tehastele.

Okei, no oletame, et ma olen, võtame m Nii, mida ma teen teie asjaga, miks ma seda vajan või kuidas ma sellega?

See, mida sa teed, on põhiliseks nii-öelda esimene lüli, mis, mille me siis nii-öelda parandame, on suhtlus maaletoojaga, ehk siis kõik sinu auto tellimused, kõik proovisõidud, kõik muud asjad, mis on sinu. Sa vaatad kuskilt muu süsteemist vaatad, et näed, selline selline mudel on valmis, siis kas sa saad seda kohe sealt tellida või ei saa, siis sul on nagu väga palju tegevusi, mis nagu takistavad sul seda, et sa saaksid seda lihtsalt teha. Ja meie olemegi läinud sellele lahendusele, et sa saad auto tellida ära. Viie minutiga, aga teistest süsteemidest sa pead komplekteerima kõik need ühest süsteemist teise, panema mudel nii-öelda pakkumised kokku ja see võtab kõik nii-öelda aega. Ja see aeg on see, mida tegelikult sa võiksid kasutada auto müügiks. Ma

ostsin paar aastat tagasi sinu auto ja siis ma nägin, saadeti screenshot'e sellest keskkonnast, kuidas nad seda tehasega suhtlesid. Ja see oli noh, see tekstiterminali tasemel oli see, oligi päriselt nii-öelda, et ta tegi sisse toksima, tähed ilmusid ekraanile.

Seda võib nimetada kui vana hea tossipõhist. Et selles suhtes see ongi see, mis nagu pärsib üldse kogu seda nagu industry't, kui sa vaatad nagu auto äri ja kõiki teisi tööstusharusid, siis auto äri on nagu kõige aeglasemini nagu arenev. Ja meie töö ongi nüüd see asi panna sellisesse formaati, et see, me tahame läbi oma süsteemi, see, mis me praegu teeme, et me ühendame kõik osapoole, et see on nagu ainult vundament selleks, mis me, kuhu me tahame jõuda, et näiteks sa ütlesid, et sa ostsid auto, sa nägid seda süsteemi, mis seal taga toimus. Teine asi on see, et praeguses seisus on see, et kui sa saad endale pakkumise, ostad näiteks mingi auto, hind on fixed, fixitud kakskümmend tuhat ja sa ei saa enam mitte midagi selle pakkumisega edasi teha. See, mis meie tahame teha, on see, et üks hetk, kus sa oled tellimuse ära teinud, lähed koju, ütled naisele, et näed, ma ostsin rohelise auto, naine ütleb kurat, sa ostsid rohelise autot, ma tahan punast ja siis võtadki sellesama äppi välja ja muudad neid. Muudad näiteks sind nagu siis sisemuse ära, muudad näiteks, et oh, näed, tehases tuleb mingisugune hea Pose sound system'i pakkumine, et selles suhtes kõik need tegevused on need, mis on nagu hiljem nüüd, et me praegu töötame selle nimel, et saaks selle vundamendi paika. Aga hiljem on see, mis me saame sinna peale ehitada, taga sellele, et andmed liiguvad süsteemis kiirelt, on nagu võimalused on ütleme. Aga,

aga, aga selleks, et te nagu saaksite maailma nii toredasti muuta, nagu sa räägid, on ju, et siis põhimõtteliselt on vaja, et ikkagi terve see ahel. Kasutaks teid, lõpetades automüüjaga ja siis, või alustades automüüjaga ja lõpetades mingi pruvi tootjaga kuskil Taiwan'is või Hiinas.

Ei, seda ei ole vaja, meil on vaja seda, meie, meil on vaja piltlikud tootjad, sest et tootja ütleb, millised, millised süsteemid on need, millega me saame autosid tellida, ehk siis, kui ta ütleb, et näed, see süsteem on nüüd autobahn, see tähendab seda. Et maaletoojad, edasimüüjad hakkavad autobahnis juba autosid tellima ja sealt edasi tulevad nii-öelda lisavõimalused siis diileritele, ehk siis aga see core läheb ikkagi lä

Kas nad täna, mis see teie seis nagu täna on, kui sa võtad need suured autotootjad, et kas nad kasutavad igaüks mingit oma asja või on juba igaühel kasutusel erinevad, aga väga halvad asjad või ei ole

üldse? See hübriid sellest, mis sa just ütlesid, selles suhtes, et meil on väga halvad asjad ja siis nad kasutavad teiste väga halbaid asju ka. Et üldjoontes ongi see, et sul on nagu see kogu see valdkond on nagu nii lõhestunud süsteemide mõttes ja see lõhestumine tähendab seda, et on väga keerulised integratsioonid, väga kulukad, väga aeganõudvad, et selles suhtes, et kõik need sammud on see, mis tegelikult hoiab seda kogu auto äri mingil määral nagu tagasi, aga selleks, kui oleks nagu niisugune nagu flow based. Life cycle management tööriist, kus sa saad siis nagu kõik vajalikud sammud ühes ühtses süsteemis ära teha sellisel kujul, et kõik osapooled on õnnelikud ja samas sa oled nagu olulist ka aega kokku hoidnud, siis see on see, kuhu peaks jõudma.

Kaugele teie olete jõudnud, kas see asi on püsti, töötab, kliendid on, maksavad, autod liiguvad?

Meie oleme nii jõudnud, et autod liiguvad, kliendid maksavad, meie oleme praegu, toimetame neljas riigis viie erineva brändiga. Ja hetkel lisaks veel räägime läbi, siis tootjatega oleme ametlik, siis official supplier Volkswagen Grupile ja tema brändidele ja siis BMW Grupile, mis tähendab seda.

Volkswagen, BMW on siis nii-öelda teie kliendid praeguseks?

Nad on põhimõtteliselt on meie kliendid, jah. Hetkel maksavad praegu nii-öelda need, need neljast sihtturust, mis me oleme rääkinud. See, kes nii-öelda Volkswagen ja BMW näitab, nad on praegu, nad ei ole nagu see monthly recurring revenue, aga nad on maksnud nii-öelda erinevate pilootprojektide jaoks, ehk siis me valideerime autobahni süsteemi. Ja kuidas autobahn saab siis fit'ida siis nende, nende enda, nende enda ecosüsteemi, ecosüsteemi, et. Eesmärk on nad nüüd ikkagist nii-öelda kliendiks saada, sest läbirääkimised käivad lihtsalt, et nagu teada siis. Et kas töötab ka või? Nad on maailmas suured ettevõtted, Volkswagen näitena kaheksandana maailmas kõige suurem ettevõte, et need läbirääkimisprotsess sellise kaliibriga ettevõttega on lihtsalt pikem. Ja praegu me teemegi seda, et lõpuks oleks selle asja close'itud ja me räägime hetkel kuni viiest erinevast piloot turust, kust me saaksime siis Volkswageni brändidega oma toodet ja teenust pakkuda.

Mis, mis teie enda taust on, selles mõttes, et Eesti ei ole, on ju, suurem asi autotootjamaa, kuidas see nii läks, et kaks Eesti poissi on otsustanud, vot see, vot see, just see autode torneahel on nagu õudselt kehvad, teeme selle paremaks.

See on see, et kuna meile autode tootmist ei ole, siis kõigile autod meeldivad ja siis seetõttu see äri tundus algul, et noh, see on nagu seksikas äri, kus nagu toimetada, aga see, kus sa lõpuks nägid, mis selle nagu kardinate taga on ju köögis toimub, et sa nägid, et see on väga suur võimalus just seetõttu, et. See, see industry on, ma arvan, et kuskil kümme aastat maas sellest, kus on kõik ülejäänud, nii-öelda suured.

Isegi lennufirmadest saarupära või need toksivad ka siiamaani kõike käsitsi siis?

No aga okei, siis käsikäes nad koos lennufirmadega käivad, et selles suhtes tasa ja tarbunud.

Mis teie enda taust on, kust te tulete või kuidas te sattusite selle autobaani otsa?

Minu taust on, mina olen selles suhtes üldse toimetanud erinevate projektidega alates turundusest kuni trükini, trükini välja, aga ma olen ise nii-öelda perekond on seotud auto, autodega ol Ja sealt see nii-öelda esmane impulss tuligi selles suhtes, et seal ma sain teada, et mis asjad on kasutusel. Ja sealt ka kerkis väike mõte, et näed, kui sa tahad midagi suurt ja globaalset teha, siis see oligi see nišš, kus me nägime, et me võiks äkki äkki sisse minna. Just see, et meil oli algselt ka nagu mingi teatud know-how, kuidas need asjad toimivad. See ei olnud niimoodi, et sa sukeldesid lihtsalt vette, okei, me sukeldusime vette, aga see oli see, et meil olid vähemalt mingid päästerõnged ja asjad peal.

Aga sa ei ole üksi autobaanis, eks ole, kellega sa koos seda teed või kes on olulisemad isikud

seal? Olulisemad isikud on Ivo Malm, kes on ka meil kaasasutaja, kellega me tegelikult seda projekti igapäevaselt koos siis run'ime. Ja lisaks, lisaks temale on meil siis kontoris ligi kümme inimest, kes siis igapäevaselt. Tegutseme, hetkel on meil arendus on meil Eestis, aga meil on ka Berliinis kontor ja tegutseme seal, kus on meie klient, ehk siis

kliendid on meil Münchenis, Wolfsburgis.

Kuidas

teil rahastusega on, kas on juba miljonit, miljonit sisse pandud või tegutsete oma raha eest või olete

jooksvalt? Rahaga on nagu ikka igas ettevõtmises, et seda võiks alati nagu rohkem olla, aga üldiselt me oleme tänaseks päevaks kaasanud üks koma kolm miljonit ja. Üks nii, et plaanime ka edasi, edasi rahaga, raha süsti on siia vaja just seetõttu.

Aga selle raha on teile pannud, kes, Eesti investorid, välisinvestorid?

Selle raha on meil pannud Eesti ja välisinvestorid, et esimese raundi tegi meil on üks ettevõte Eestis nagu Silber auto, kes on siis Mersu, Mitsu ja Jebimaaletooja, lisaks nende investeeringule me näemegi, et me saime väga suure. know-how pagasi, et tegelikult tänu nende kahekümne viie aastasele know-how'le me oleme suutnud oma toote teinud piisavalt ahvatlevaks siis nagu suurtööstustele, kes näevad, et see ongi see mudel, mis toimib.

Kui te läbirääkimas käite seal kuskil Wolfsburgis või Tutkartis, kuidas teid vastu võetakse, et saate jutule ka või kui kõrgele te nagu kohe kohtumised saate, kas teid endast huvitab see?

Kui kõrgele me oleme saanud, siis me oleme saanud nagu väga kõrgele, et kui me kujutame siin Volkswagenile liistudeks, siis kõik erinevad osapooled, alates turundus, müük, IT, äri ja kõik nendega oleme nagu suhelnud, nüüd ongi siis nagu niisugune procurement office'iga läbirääkimised, kus ongi see, et suur korpo tahab siis nagu oma hinnapoliitikat kehtestada nagu väiksele ettevõttele, aga väike ettevõte ei taha sellega nõus olla ja siis ongi nagu niisugune vastasseis. Aga mis, mis üks asi veel oli, mis?

Vot siin on see, et kui sa vaatad autode, auto äri või autotööstust, siis muudes valdkondades on sul nii-öelda üldjoontes nagu võib-olla nooremad.

Inimesed, niisugune kolmkümmend kuni nelikümmend, kes nagu seda liini ajavad. Meie valdkonnas on pigem niisugused vanad herr, herr, herr Grüberid, kes on kui viiskümmend viis pluss, kes tahavad ikka seda omamoodi seda auto müüki teha, kuna nad teavad, kuidas see on nagu käinud, kuna ta ongi hästi tasakesi aeglaselt nagu arenenud, siis ongi nii-öelda väga palju niisuguseid. Pigem niisuguseid vanemaid inimesi seal, kes, kes vaata. Kes ei mõista nagu tänapäeva niisugust nagu tehnoloogia nagu võimekust ja see, mis võimalusi seda saab luua ja seetõttu on niisugune selgitustööd vaja teha, aga samas on ka see, et nad on nagu skeptilised, vaata, mingil määral, aga samas on ka nagu loomulikult on ka noori ja helgetpäid, kes seal nagu meie poolt on ja kes on nagu tootefännidena, meid nagu aitavad.

Selge, aga aitäh automaanile ja soovime teile edu.

Ja, suured tänud.

saade on nüüd sellise Eesti idufirma nagu e-agronoom asutajad üles leidnud ja Stenver Jerku, tere. Tervist. Mis asi on e-agronoom?

eAgronoom teeb tarkvara põllumeestele, me aitame põllumeestel sisuliselt igat aspekti nende põllumajandusettevõttes teha lihtsamalt talvel planeerimist, nii külvikorra planeerimist kui ka tööde planeerimist, finantsplaneerimist ning siis hooajal sisuliselt tööde juhtimist, haldamist, logistika planeerimist ja, ja meeste, eks ju, nii-öelda juhtimist ning pärast hooaega me aitame neil analüüsida ja kõige selle kõrvalt. On põllumeestel üks väga tüütu osa riigi raportite tegemine. Kui, kui meie programmi korralikult kasutada, siis nende raportite tegemine muutub ühe nupu vajutuseks ja sa võid sellega säästa nädalaid iga aasta.

Nii et see on põhimõtteliselt selline põllumehe üks selline veebisait, ma saan aru, kuhu põllumees läheb ja ta saab kõik oma äriga seonduvad asjad selle ära teha.

Just nimelt ja, ja see on tegelikult tohutult vajalik, sellepärast et Poolas näiteks seitsekümmend viis protsenti põllumeestest endiselt kasutab paberit ja pliiatseid. Kakskümmend protsenti kasutab Excelit ja ainult viis protsenti kasutab reaalselt mingit tarkvara, kus, kus nagu, mis aitab neil neid põllumajandusagronoomilisi otsuseid teha, töid lihtsustada ja aega kokku hoida ja ülevaadet saada.

Aga Eestis on, mul tuli meelde üks teine põllumajandustart-up, mille nimi vist oli Vitalfields. Et, et seda põllumajandust on üritatud nagu otsast, otsast nagu süüa või otsast moderniseerida, kas sa, kuidas te erinete Vitalfieldsist või kas sina üldse tead neid?

Muidugi teame, et Vitalfieldsi founder'id on väga lahedad vennad, me oleme ise nendega tutvunud ja rääkinud, et meil on niisugune väga sõbralik suhe. Erinevusi on meil mitu, kõige peamise erinevus on see, et meie keskendume teraviljakasvatajatele, Vitalfields keskendub kõikidele põllumajandussektoritele. Aga me oleme teraviljast kasvanud ja me näeme teraviljal tohutut potentsiaali, me lepime selle seitsmesaja miljoni hektarilise nišituruga.

Mis teie lugu on, selles mõttes, et inimesed ei ärka lihtsalt üldiselt hommikul üles ja ei mõtle, et noh, pagan, ma lähen teen nüüd põllumeestele sellise värgi, et neil on kindlasti vaja. Kas sul on endal mingi sarnane taust, oled sa õppinud selle või ise kokku puutunud nende probleemidega?

Just, meie lugu sai alguse sellest, kui Robin, kes seisab mu kõrval, aga kahjuks ta ei saa rääkida, sest et ta räägib teiste erinevastega. Tema pandi juhtima enda isa ettevõtet ja mis ta eest leidis, oli miljon Exceli faili, andmed olid dubleeritud, ta pidi kopeerimas.

See, see isaettevõte oli siis mingit sorti põllumajandusettevõte, ma saan aru.

Just, see oli teraviljakasvatus maheettevõte ja, ja ta pandi seda juhtima ja, aga ta leidis, et see on liiga keeruline ja ajakulukas ja ta tahtis mingit lihtsamat vahel, lahendust. Ta vaatas turul ringi kõiki tarkvarasid, ta uuris üle mingi kahekümne tarkvara, aga ta ei leidnud mitte midagi, mis talle reaalselt meeldiks. Ja kuigi Robinil ei ole üldse tehniline taust, siis, siis ta mõtles, et. Tead, ma kirjutan iseenda isale programmi ja ta kirjutaski iseenda isale programmi. Kuue kuu pärast tuli iga-aastane põllumajanduskontroll, näitas seda programmi neil ja need olid, et ohoh, kus selle said, see tundub jumala kasulik ju, et miks te sellega turule ei ole läinud. Ja siis Robin hakkas mõtlema, näitas seda paaril teisele põllumehele veel ja tuli välja, et neil on sama probleem. Ja siis ta kohtuski minuga, siis. Kuhtusime kiirelt Juliusega, poolteist aastat tagasi me kolmekesi alustasime täiskohaga kütmist, kahekümne päevaga me lasime MVP välja. Nüüd kahekümne päevaga ei tee mingit väga head programmi, aga mis ta tegi, ta lõi meile kuldse tagasisidekanali otse põllumeesteni. Lisaks sellele me olime käinud ja müünud prototüübi pilti ja puhtalt sellega allkirjastanud kaks koma viis protsenti Eesti turgu. Kuus kuud hiljem oli seitsekümmend protsenti Eesti teraviljapinnast teie agronoomial. Poolteist aastat hiljem me oleme Eesti teine kõige kiiremini kasvav start-up, me oleme kaasanud kaheksasada viiskümmend tuhat eurot. Me tegutseme kuues riigis maailmas, lisaks veel Kanadas ning kohe laieneme kolme riiki veel ning eesmärk on terve maailma ära võtta ja aidata terve maailma põllumeestele enda põllumajandust efektiivsemalt, tootlikumalt.

Mis sinu enda taust on, kuidas, kuidas sina põllumajandusega sa oled seotud või, või mis sinu roll on selles ettevõttes?

No meie põllumajandusguru on Robin, mina ise olen tehnilise taustaga insener, et enne seda ma töötasin väga lahedises ettevõttes nimega Salemove ning seal ma olin seitsmes inimene. Ta oli ka start-up ja praeguseks ta on kasvanud üli edukaks ettevõtteks, mis teeb Fortune 500 ettevõtetele nagu müüb tarkvara. Mis aitab sul go browse'ida veebilehel, nii et müügimees ja nii-öelda klient saavad samaaegselt veebisse ringi browse'ida. Ja enne seda olid mul mitmeid teisi väikseid start-up kogemusi ning lisaks sellele olen ma töötanud insenerile Nortalis CGI-s ja nii edasi.

Aga nüüd praegu seda e-agronoomi te teete, siis ma saan aru, kolmekesi või on teid rohkem ja kas teete, ongi selline täistöö, et hommikul ärkate üles, hakkate tegema ja õhtul lõpetate?

Noh, selles mõttes, et alguses oli kolm, nüüd on kolmkümmend kolm.

Kolmkümmend kolm inimest.

No ega me niisama pole, Eesti teine kõige kiiremini kasvav startup.

Ja kõik on Eestis?

Ei, Eestis, Tartus on peakontor, kus on arendus ja klienditugi administratiivne pool, aga müügimeeskond on kohalikus riigis igal pool laiali.

Kas see tõesti oli nii, meil võib-olla stardisaatesse satub selliseid start-upe nagu teie erinevatest valdkondadest ja nad ütlevad, et no vaata, me tegime sellise asja, et, et avastasime, et terve suur mingisugune valdkond maailmas on noh, elab Exceli või, või pabermärkmikute peal ja. Ja me mõtlesime, et noh, et teeme siis nagu ikka sellise korraliku kaasaegse teenuse neile ja nüüd sina ütled, et terve põllumajandusega on nii, kas see on tõesti võimalik või? Ma, ma ju, mul on raske uskuda sind, kui sa ütled, et maailmas ei olnud sellist nagu veebipõhist või ma ei tea, moodsat IT-tööriista põllumeestele.

Jah, kuidas ma seda olen alati noh, sisuliselt neid lahendusi on küll, aga mitte keegi ei ole nagu läbi murdnud, et turg on väga fragmenteeritud ja, ja keegi ei ole leidnud seda nii-öelda maagilist lahendust, mis töötab üle kogu maailma. Kuidas ma nagu seda ise olen enda sõpradele alati seletanud, on see, et kui me mõtleme, kuidas tehnoloogiamaailm on nagu kasvanud, siis kõige, kõige keskmises nii-öelda püramiidi keskel on arendajate tööriistad arendajatele. Sisuliselt tööriistad, mida arendajad on ise endale arendanud, see on ulme, mis seal on tehtud, see on täiesti bleeding edge tehnoloogia. Sealt järgmine ring on igasugused probleemid, mida arendajad näevad enda ümber sotsiaalmeedia, mingi datemine, toidu tellimine ja nii edasi, eks ju, sihukesed lihtsad asjad, mis jäävad igapäevaelust silma, seal on ka päris okeid lahendused. Kolmas ring on valdkond, kus on ilgelt suured tegijad, kes lihtsalt lobivad arendajaid rahadega ja siis arendajad tulevad sinna raha lõhna peale ja on seal probleemid nagu okeilt ära lahendanud, kuigi arenguruumi on palju. Finants, hotellindus, lennundus, nii edasi. Ja viimane valdkond ongi need mahajäänud tööstused, väga varad. Kus arendajaid probleeme ei näe, sest see on nii kaugel ja samas on see nii killustunud, et seal ei ole ka tegijaid, kes on nii-öelda selle arenduse sisse lihtsalt sinna meelitanud. Ja see ongi põllumajandus või siis juura, eks ju, juuras viimane innovatsioon oli ju e-mail, eks ju. Ja, ja noh, selles mõttes, et Euroopa logistika, eks ju, väga killustunud väiksed tegijad ja tohutult ebaefektiivne ja nii edasi.

No aga Eesti põllumajanduses ma kujutan ette ka, et see põllumajandusettevõtete juhtide ja omanike keskmine vanus on kõrgem kui nii mõneski teises valdkonnas, on ju. Et, et sellel on oma põhjus, miks nad on noh, tehniliselt nagu sa ütlesid, natuke ajast maha jäänud. Kuidas see neile üldse müümine käib või kuidas te veenate neid, et unustage ära need oma Excelid ja, ja, ja võib-olla kaustikud, et lähme nüüd mingisuguse .com-i peale üle?

Sellepärast ongi hästi oluline, miks me ise leiame, et see on üks meie suurim konkurents elus, et me keskendume ainult teravile kasvatajatele. Me saame selle ülilihtseks teha, üliaccessibleks selleks, kuidas nagu, mis just neile endale nagu sobib, mis on neile nagu tuttav. Robin just rääkis, kuidas tal oli niisugune nostalgia, ta mäletab, kui ta isa kunagi hoidis iga kord, kui ta meestele andis käskekaarti ees ja näitas meestele, et sina mine sinna, sina mine sinna, sina mine sinna. Aga nüüd tuli nüüd nagu tähendab tema vanaisa, eks ju, aga nüüd ta näeb, kuidas tema isa võtab selle tableti lahti ja avab seal e-agronoomi ja siis näitab e-agronoomiskaardi peal meestele, et sinna, minna, sinna, sinna, sinna, sinna, sinna, sinna, et nagu see on printsiibis nagu väga sarnane sellele, mis ta on teinud varem. Aga, aga, aga samas on väga palju kõik lihtsamaks tehtud, andmed on seotud ja sa ei pea mitu korda sama asja tegema.

Eesti turg, nagu ma saan aru, on teil enam-vähem käes või et enamus Eesti teraviljakasvatajaid on juba teie, teie kasutajad? Jah. Kuhu edasi või kus on need turud, kus te veel olete korralikult kanda kinnitanud ja, ja kuhu te vaatate, et peaks minema?

No hetkel oleme Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Kanada ning kohe siseneme Ukraina, Rumeenia, Ungari ja noh, me, meie eesmärk on ikkagi väga kiirelt siin laialdada ja siseneda edasi, et.

Kui, kui sarnased need põllumeeste, ma ei tea, tegutsemisviisid ja vajadused üle maailma on, et, et Eestis valmis, kas seda on suhteliselt lihtne kopeerida näiteks Tšehhisse või Kanadasse või, või on täiesti teine asi

seal? Seal on kindlasti mingisugused challange'id, aga me oleme nüüd kolmveerand aastaga nendest challange'itest suurest osast üle saanud ja, ja suures osas laias laastus, see käib igal pool maailmas täpselt samamoodi.

Te olete kaasanud, nagu sa ütlesid, ligi miljon eurot, kaheksasada tuhat vist oli see summa, olete kaasanud investeeringuid ja nüüd viimase saite pool miljonit Eesti põllumeestelt, mitte, mitte start-up investoritelt, miks nende käest, miks mitte investorite käest?

Jah, just nimelt Eesti põllumehed, meie enda kliendid uskusid meie visiooni ja näevad, et meil võib saada väga lahe asi ja nemad investeerisid meisse. Sellepärast, et meie põllumehe, Eesti põllumehed, noh, esiteks see seob meie kliente meiega lähemal. Nad on rohkem motiveeritud meiega koostööd tegema, meile toote ja kõige tagasisidet andma külas käima ja levitama ise ka sõna. Ja, ja meie, meie oleme samas kohustatud nendega, eks ju, veel intensiivsemad koos töötama ja läbipaistvamad olema, et see on nagu väga veel rohkem seda partnerluse kanda kinnitada nii-öelda. Ja teine siis on välismaal ja igal pool tohutult hea turundustrikk, me saame kõigile öelda, et me oleme tõesti põllumeeste poolt rahastatud, eks ju, me ei ole mingi suurkorporatsiooni, mingi Monsanto või mille iganes poolt, et põllumehed ongi nagu meisse investeerinud, sellepärast et nad usuvad meisse ja see on põllumeestelt põllumeestele.

No ütleme, kaheksasada tuhat terve maailma vallutamiseks tegelikult ei ole nagu eriti suur summa, et ka Eestis on ju start-upe, mis on tõstnud miljoneid ja miljoneid ja ei ole turu mõttes nii kaugele sugugi jõudnud kui teie. Mis teie see järgmine nagu plaan on, et te olete siin latitude'il, kas te otsite siit oma viiekümne miljonist investeeringut või mis mõtted on?

Me hetkel, latituudil oleme sellepärast, et me kohtumegi investoritega ja me tahame hetkel miljonit veel kaasata juurde ja siis tulevikus tulevad uued raundid.

Ja plaan on ikkagi siis terve maailma, saan aru, et ei ole, ei ole riiki, kus e-agronoomi ei saaks kasutada?

Me ei ole siin selleks, et ehitada väikest armast ettevõtet.

Selge, aitäh teile ja palju edu.

Nonii, meie saate viimane osa läheb nüüd siit, ma salvestan seda kahe inimesega, Latitude'i konverentsilt ja mul on tunne, et see võib olla selline konverentsi nagu kulminatsioon või kõige tähtsam osa on just lõppenud, sest oli laval, oli palju inimesi, väga rõõmsad, nad plaksutasid ja, ja valiti välja üks ettevõte, üks startup. Kellele anti mitu suurt sellist noh, tšekki, mis nad olid väga suured tšekid ja seal veel väga suured numbrid. Ja minuga üks saatekülane on siis Martin Vares ettevõttest Fractory.

Tervist, olen.

Hääldasin õigesti selle nime.

Fractory on tegelikult õige, no enam-vähem, läheks pihta küll.

Jätame meelde Fractory ja, ja sina tulid lavalt ära tšekkidega, mille ma lihtsa matemaatilise tehtega tegin kokku sada kaheksakümmend tuhat eurot.

Just täpselt nii.

Kohe räägime sellest, mis asi on Fractory, mida te teete, milleks see, see raha on, on teile vajalik. Aga enne mul on ka teine külajal siin Heidi Kakko, tere.

Tere.

Eesti äriinglite võrgustikust ja sina olid selle taga, et, et Fractory, sina ulatasid Fractoryl selle tšeki, eks?

Oli küll nii

jah. Mis see, mille eest?

Tegelikult see ei ole kingitus, see on kohustus, et arvatakse, et kui startup tõstab raha, et siis on nagu mured lahendatud, et tegelikult siis tõsine töö alles algab. Ja siis see CheckMill Nordic Angel programm ehk siis Põhjala äriinglate investeerimisprogramm, mida Eestisse eest veab. EstBAN ehk Eesti äriinglite assotsiatsioon andis välja investeeringu sada seitsekümmend tuhat eurot, mille osas me leidsime, et kõige parem startup selle saamiseks on Fractory.

Eesti äriinglite võrgustik on tegutsenud tükk aega, ma saan aru, et sellel antud juhul see, see investeering, mis kokku pandi, te teete nüüd koostööd ikkagi väga paljude eri riikide ja teiste investoritega.

Me Nordic Angel programmiga alustasime sellel aastal. Eelmisel aastal meil oli selline pilootprogramm, mida me kutsusime Angel Investmentprogramm, kus me katsetasime, kuidas piiriülest sündikeerimist teha. Ja sellel aastal nii-öelda esimese vooru raames meil on siis kolmkümmend neli äriinglit, kes on siis tõesti väga paljudest eri riikidest. Meil on seal Eesti, Vene, Belgia, Hollandi, Saudi-Araabia ja USA äriinglid koos investeerimas.

Igaks juhuks küsin kuulajate jaoks kohe üle lihtsa küsimuse, mis vahel on äriinglil võrreldes lihtsalt investori ja riskikapitalistiga?

No kui riskikapitalistid tavaliselt võtavad teiste inimeste raha, tavaliselt võtavad nad isegi pensionäride rahast, nad saavad oma investeeringu tihti pensionifondidelt ja siis investeerivad selle raha siis enda valitud start-up'idesse. Siis äriinglid võtavad selle raha oma taskust, nad ei võta pensionäride taskust seda raha.

Sada seitsekümmend tuhat eurot investeeringuna, kas see on Fractory jaoks esimene investeering?

See päris esimene investeering ei ole, et me olime sügisel Startup Wisekies kiirendis, kus meile tehti tegelikult väike esimene investeering kakskümmend tuhat ja oleme nüüd siin kevadel kaasanud ka viielt äriinglilt väikse summa sinna juurde.

Kui vana ettevõte üldse on?

Tegelikult ei ole väga vana ettevõte, et selle idee, idee sai alguse eelmise aasta veebruaril. Ja liitusime ühe hackathoniga, mille ka siis tookord võitsime ja siis vaatasime, et noh, tõesti on sellel asjal jume, et hakkame pihta ja täiskohaga hakkasid siis asutajaliikmed tööle septembrist.

No nüüd on sul võimalus mulle ja kuulajatele selgeks teha, mida Fractory teeb lihtsalt öeldes?

Fractory eesmärk on tegelikult tootmise, tootmismaailmas kokku tuua insenerid, kes tellivad. Eridisainiga tooteid ja tootjaid, kes neid toodavad, et kuna täna käib traditsioonilisel turul kõik telefoni ja emaili teel, siis seal on väga suur ebaefektiivsus sees. Fractory platvorm siis ühendab need, automatiseerib selle, et keegi peaks liigselt ootama ja oma aega kulutama.

Aga kuidas te seda teete, mis, mis, mis viisi teate, see oleks leidnud? Mis on teie puhul siis uut?

Jah, meie siis olemegi selline koostööplatvorm, mis on mõlemalt poolt koondanud hulga ettevõtteid sellele platvormile. Ühed siis pakuvad oma teenust, nende, nende andmed on, on, on meie süsteemis sees ja teised, kes soovivad siis saada siis oma, oma tööle hindasid. Saavad seda lihtsalt oma joonise abil teha ja meie platvorm siis automatiseerib kõik selle, mis seal vahepeal on.

Kas see jutt on ikkagi füüsilistest asjadest, füüsiliste asjade tootmisest?

Just füüsilistest asjadest, et meie, meie põhilised kliendid täna ongi masinaehitusega seotud ettevõtted.

Ilma, et mul selles valdkonnas oleks eriteadmisi, ma kujutan ette, et see on ikkagi selleks, et viia kokku tellijad, tootjad peavad olema geograafiliselt ikkagi samas piirkonnas, et see ei ole asi, mida saab väga hõpsalt võib-olla laiendada väga kiiresti uuele turule või on?

Ma siinkohal väidaks just, et on, et eks meile, meilt on seda küsitud algusest peale seda just sedasama küsimust, et kui lihtne see laienemine on. Täna on ikkagi transpordivõrgustik väga laialdane ja hinnad erinevatel turgudel on suhteliselt erinevad ja Fractoryga me olemegi just tõestanud, et just ülepiiriline tootmine on see, mis tagab turul kiirema edu.

Okei, lihtne küsimus, mul on vaja mingit, ma olen tellija, mul on vaja mingit juppi. Kuidas te siis teate, mis mulle see kõige parem makkumine, kõige parem tootja on ja kuidas te selle siis jupi, minu nüüd lõpuks siis

toote? Sellel hetkel, kui sina laed meile sellest jupist joonise üles, hakkab meie algoritm tööle. Arvutab läbi kõik tootjad, kes on meie platvormil ja valib sealt sinule kõige lähema. Ja, ja kaasa ka kõige soodsama lahenduse. Miks just see, sedapidi meie platvormil on ainult kõrge kvaliteediga tootjad. Et me ei pea nagu muretsema, et kvaliteet võiks kõikuda, nad on kõik sertifitseeritud, standardiseeritud tootjad, kellelt me teame, et tuleb hea kvaliteet.

No kui nüüd Eestis tegutsete, kas tähendab, et tootjad, kes tellimuse täidavad, on siis ka Euroopast ikkagi ja siit, siit ümbrusest praegu?

Täna on nad siit ümbrusest jah, et põhiline tootmine käib meil täna Eestis ja Letis.

Saad seitsekümmend tuhat eurot, kas see on ärihingute jaoks suur summa, mida teha, üks ministeering teha suhteliselt noorde ettevõttesse?

Ma ütleks, et see on täiesti tavalise suurusega summa, sellepärast et sellises arengufaasis idufirmad, kui nad raha kaasavad, siis nad peaksid arvestama, et neil sellest rahast jätkuks kaheteistkümneks kuni kaheksateistkümneks kuuks. Selleks, et jõuda mingisugusele järgmisele kvalitatiivsele tasemele. Ja, ja ma arvan, et Fractory jaoks on päris optimaalne summa, nii et nad selle rahaga jõuaksid oma toodet edasi arendada, oma kliendibaasi edasi arendada ja siis teha nii-öelda järgmise arenguhüppe.

Siin Fractory kõrval laval konverentsi lõpus oli teisi inimesi ka, mõni rõõmsama, mõni mitine rõõmsa näoga. Millal see protsess algas, kuidas te jõudsite selle otsuseni, et just neisse siis investeerida?

Tegelikult päris pikaajaline protsess, me nimetame seda programmiks, sellel programmil on kaks eesmärki, ühelt poolt leida siis parim start-up, kuhu inglite investeering võiks sisse minna ja teiselt poolt ka koondada need ingelinvestorid, kes selle protsessi raames neid erinevaid konkureerivaid idufirmasid siis analüüsiks, neid tundma õpiks. Ja suudaksid oma kaalutletud otsuse teha, kuhu see raha investeerida. Nii et kui startupid esitlevad ennast päris mitme sündmuse raames ja järjest seda tunnelit kitsendatakse, et kui alguses meil oli üle saja start-upi. Siis ühte vooru jõudis edasi siis viisteist start-upi ja siis viieteistkümnest me valisime siis neli ja lõpuks sellest neljast sai siis sinna igatsetud tulemuseni ehk reaalse investeeringuni praegu üks. Siis inglitele oli jälle natukene teistsugune protsess seal kõrval, et inglid saavad omavahel tuttavaks, analüüsivad neid start-uppe koos, vaatavad, kelle vastu neil äkki sügavam huvi on ja võivad siis koos selle programmiga, mis paneb sündikeeritud investeeringu välja, ka ise lisaraha lisada.

Räägime veel korraks sellest kriteeriumitest, mis aitas siis eristada ühte või teist, et noh, ma saan aru, see mida siin see konverentsi kõnepruugis palju kuuleb see sõna pitch ehk siis esitlus on oluline. Aga, aga mis need teised komponendid on, mis lõpuks seda otsust aitavad teha?

No tegelikult meie puhul pitch kui selline ehk esitlus laval ei olnud üldse oluline. Et loomulikult peab meeskond, kes läheb oma äri esitlema, saama aru oma ärist ja suutma seda nii selgelt ka teistele esitleda, et ka teised saaksid aru, millega tegemist on. Aga meie ei vaata esitluse kvaliteeti, meie vaatame sügavamat tausta, kas see on päriselt äri ja. Noh, lisaks sellele, et alati otsitakse suurt turgu ja vaadatakse, et seal oleks ka olemas ärimudel ja kõik muud parameetrid, siis kõige tähtsam on meeskond. Ma ütleks, et kõik top nelja meeskonnad olid väga tublid ja lõpus käis täiesti tihe rebimine. Aga antud kontekstis võib-olla see kombinatsioon investeerivate inglite ja lõpuks selle valiku vahel sai siis kõige parem.

Kuidas osaleva ettevõtte jaoks see kogemus oli, kas see oli lihtne või raske ennast investoritele tõestada?

No eks, eks see lihtne ei ole kunagi, seda ei saa kindlasti öelda, et alati on midagi, mida tahad tõestada natukene rohkem, kui sa eile seda tõestada said, et. Et kuna noored ettevõtted arenevad kiiresti, siis ja, ja see protsess on pikk, siis sa tahad ennast hoida seal top levelil kogu aeg ja sa tahad kogu aeg järjest rohkem ja rohkem öelda, et mis, mis sul siis täpselt hästi läheb, et lihtne ta ei ole kindlasti jah.

Kuulsin just härisingli käest, et oluline on see meeskond, milline see Fractory meeskonna taust on.

Meie loeme ka oma ettevõtte üheks suurimaks tugevuseks meeskonda, et kolm asutajat, kes meil siis selle asjaga pihta hakkasid. Teame üksteist kõik kümme aastat, aga kõigi elud on mingil hetkel läinud teises suunas ja see tähendab ka seda, et kõigi taust on väga erinev, et mina olen mehaanikainseneri taustaga. Teine asutaja, Joosep Merelaht, on. Majandus ja politoloogia taustaga ja kolmas Rein Torm on üldse IT arendustaustaga. Ja, ja selline nagu erinevate valdkondade kombinatsioon on, on siis taganud meile täna selle kiire liikumise. Ma ei saa veel nimetamata jätta, aga kindlasti meil on veel kaks inimest abis, et Saale Tartes teeb meil turundust ja Werner Lall aitab Reinu siis arenduses ja, ja nende abi ja, ja nende entusiasm seda asja teha on meid nagu kõvasti-kõvasti kaasa, kaasa aitanud meile.

No investeeringuna sada seitsekümmend tuhat eurot, kümme tuhat eurot siis selle esitlusvõistluse võitmise eest. Mida Fractory selle rahaga teeb, milleks ta seda vaja

on? Meie eesmärk on jõuda viiele turule, et kuigi meil täna on juba kliendid on ka päris mitmelt turult, et lisaks Baltikumile ka Soome, Rootsi ja Norra, siis selle rahaga me tahame aasta lõpuks jõuda kõigist nendel turgudel. Igapäevase liikumiseni, nii nagu see siis täna Eestis ja Lätis toimub. Ja loomulikult aasta lõpuks neljakordistada tänane käive ja, ja aasta pärast, et see käive oleks noh, ütleme niisugune kaheksakordne.

No siit jõuanegi viimase küsimuseni, me saime intervjuu alguses teada, et see sada seitsekümmend tuhat, see on investeering, investorid eeldavad, loodavad ja teavad, et nad saavad selle tagasi. Mida Fractory tulevikus näete?

No ma ütleks, et see on optimistlik, optimistlik ütlus, et investorid teavad, et nad saavad selle tagasi, et, et targad investorid teavad, et nii varases faasis sellistesse idufirmadesse, kes lähevad maailma vallutama ehk kes lähevad oma majandusharus midagi täiesti uut tegema. On ka väga kõrge läbikukkumise risk, aga eks me seda läbikukkumise riski vähendamegi läbi selle, et me analüüsime, kas me usume, et see meeskond on pühendunud. Ja kas ta meie arvates suudab vedada ennast kogu aeg järgmisele tasemele, küünte ja hammastega, kui vaja on. Nii et me loodame, et me oleme teinud hea valiku. Investeerides selle raha meeskonda, kellel on pühendumus, kellel on teadmine ja me loodame, et me teenime selle raha vähemalt.

Väga toredad mõtted lõpetuseks, meie saade on läbi, aitäh teile, et kuulasite, aitäh, rääkisite ja palju edu.