Mis kasu täpselt e-residentsusest sulle ja mulle siiski on?

No näed, täna tulebki selline saade, kus me räägime, räägime Eesti riigi ees olevatest probleemidest ja. Me räägime e-residentsusest sellepärast, et, et meil mõlemal on tunne, et on vaja selline rahulik nelikümmend viis minutit võtta ja rääkida mingid asjad üle, rääkida mingitest asjadest võib-olla, mida enne ei ole räägitud niimoodi. Ja, ja teha selline korralik nagu photoshoot sellel Eesti e-residentsuse projektil, et mis värk sellega on ja mis seisus ta nüüd ikkagi on?

meelest võiks algusest pihta hakata, et sina, kes vaatas, võib-olla pealtnägi, et seal oli üks lõike e-residentsusest ja siis seal oli minu meelest sinu nii-öelda tiitliks oli pandud mingi e-residentsuse idee autor või midagi sellist, et räägiks selle. Räägiks selle päris alguse niimoodi paari minutiga lahti, mis, mis asi, kust see tuli?

Ei, no selles mõttes alati, kui sa tuled mingi asjaga välja, siis kakskümmend inimest pärast ütlevad, et see, et oli nende idee Paberil ja nii edasi, on ju, ühesõnaga tähtis polegi siit see, isegi see, et kust see idee nagu sündis, on ju, aga rutt lihtsalt laual, et noh, et, et äkki peaks seda nagu arutama, on ju. Ja me samal ajal, me kirjutasime info, siis kui on harjumkava. Ja Siimsikut oli noh, ka nii-öelda nii-öelda, see oligi siis nii-öelda MKM-i meeskond, Siimsikut, kes seda peamiselt vedasid, on ju. Ja, ja me panime isegi eesmärgi nad sisse ja panime viis tuhat. E-residenti.

Aga kas sa nüüd tunned, et see kümme miljonit on sul nagu Eesti poliitikaelu nagu igavene probleem, et sul on see nagu kogu aeg kaelas, see kümme miljonit, kogu aeg ütlesid, no näete, et meil on, ma ei tea, palju meil on nüüd praegu mingisugune mõnikümmend tuhat vist on neid e-residente või. Et noh, kümnest miljonist on ikka väga puudu, et see projekt ei ole nii kiiresti käivitunud kui, kui loodeti.

Restart jätkub ja täna siis Taavi Kotka, Henrik Roonemaa kahekesi rääkimas rahulikult, ilma ühtse peale kisamata ja kurja küsimusi esitamata seda e-residentsust lahti. Ja see e-residentsus, miks ma tegelikult niimoodi selle lõigu sisse juhatasin, ta nagu kujunemas selliseks veidraks usu küsimuseks umbes Eestis, noh, et kas sa usud sellesse või sa ei usu, et kas meil on seda vaja või ei ole, et kas sa oled nagu poolt või vastu. Ja mina ei saa täpselt aru, miks, sellepärast et mul on ka väga raske välja tuua nagu argument, et, et noh, et miks. Ma, ma täpselt ei tea, eks ole, et erinevalt sinust, mina nii kirglikult sellesse ei suhtu, ma ei ole ka idee autor ja seal tiimis. Aga mul on ka väga raske tuua välja argumentid, aga miks mitte? Ma ei saa aru nagu sellest täpselt, et, et miks, miks me peaksime arutama selle üle, et noh, et äkki paneks, ma ei tea, et kas meil on vaja või paneks kinni või mida me kulutame sinna nii hirmsalt.

Ja, ja selles mõttes nagu e-residentsused on täiesti geniaalsed, et nad ei tarbi üldse meie ressursse.

Riigi lõiv on ainult alguses, ehk siis siis, kui ta on, teeb selle oma kaaritaotluse, ehk siis selle kulu täna vähem katab ära. Aga vaata, me tahame kokkuvõttes ju enamat saada, et siin on nagu päris palju selliseid legende, e-residentsusekond seotud, see legend, et. Et kui sa kord oled juba e-resident, et siis sa võid rahulikult olla pätt ja kaabaks, on ju, et keegi sind rohkem ei, ei kontrolli. Jah, ma ütlen, et, et kontrolli mehha, mehhanismid ei ole veel päris nagu lõpuni välja arendatud, et noh, samm-sammult nad lähevad, eks. Aga Maksu-Tolliamet, politsei, tegelikult teevad ka järelkontrolli või sihukest jooksvat kontrolli ja see tegelikult ongi tulevikumaailm. Ehk siis, kui me võtame sellise klassikalise KYC või New York customer, mis on nagu pankade suur probleem, on ju. Siis ma ei tea, miks sellest nii vähe räägitakse, aga, aga enamus KYC-d on jätkuvalt meil see, et tooge palun mulle oma elektriarve. Pank küsib jah, et, et siis kui sa seda mulle näitad, et siis ma usun, et sinu äritegevus on nagu siin, see on nagu. Sa oled päris inimene. Sa oled päris õige nagu, nagu, nagu tegija, ehk siis see on niisugune nagu noh, ütleme niisugune Euroopa mõttes või ma ei tea, nagu näiteks UK majandussüsteem töötab niimoodi, kui sa mulle utility bill'e näitad, siis sa oled tegija, siis on, siis on õige, siis sa oled õige inimene. Ja nüüd, kui sa pärast oled sellest nii-öelda kontrollist läbi saanud, olen konto kätte saanud, noh, siis põhimõtteliselt vahepeal, mis seal peal teed, on ju, okei, nad rahapesu vaatavad, on ju, et kui sul. Ma ei tea, rahamassid lähevad rohkem kui sada tuhat eurot ülekandega, et siis me natuke küsime, on ju, aga põhimõtteliselt nagu mingit erilist kontrolli ei toimu, on ju. Meie siin Eestis saame teha hoopis teistmoodi. Ehk siis me saame teha seda nii-öelda ehk siis mõte on nagu selles, et, et kui sa vaatad, et noh, meil Maksu-Toll Ma ei tea, raamatupidajad, pangad, nad kõik näevad seda klienti ühe inimesena, sellepärast, või ettevõtjad ühe, nii-öelda ühe tervikuna, sellepärast, et meil on kõik need süsteemid kasutavad täpselt sama isikukoodi. Või järireistrikoodi, nagu selle asjast nagu nüüd arusaamiseks. Sellist asja näiteks UK-s ei ole. USA-s ei ole, nad ei saagi teha midagi sellist, ehk siis see, et näiteks ma ei tea, pank küsib raamatu pidamise ettevõtte käest või, või Maksuka käest, et kuulge, et, et. Meil on väike kahtlus selle nii-öelda kliendi suhtes, et kas, kuidas te näete seda asja on ju, et kas teil on ka mingid noh, kuidas ta teile paistab, on ju. Et sellist, sellist ühist teadmust seal, seal ühiskonnal ei saagi tekkida, sellepärast, et nad on alati erinevad inimesed, noh, et sul ei ole ühtset indikaatorit, et noh seda protsessi nagu automatiseerida. Ja kui sa teed seda käsitööna, siis ta on ta kallis ja see on see, millest pangad käisid sul ka saates rääkimas, et see õhusne kontrollimine on ikkagi mega kallis. Ja ta tavamaailmas ongi kallis. Aga nüüd ongi meie võimekus, või no ütleme, Eesti võimalus olekski seda, seda, et me teeme nagu, et see protsess, mis käib nüüd nagu selle, nagu nii-öelda kuus kuusse Et kui sa väidad, et sa näed siin, ma ei tea, Indiast müüd kaupa või teenust, ütleme teenust müüd Prantsusmaale, on ju. No siis me vaatame ka, et noh, et kas su nagu see, mis sa väidad, mis sa väitsid, et mis sa tegema hakkad, on ju, see päriselt ka kehtib niimoodi. Kui sa käisid nüüd nagu, kas sa tegid komandeeringu Prantsusmaale või ei teinud, kui sa tegid komandeeringu ja panid endale nii-öelda lennupiletid kuludesse. Kas sa päevaraad karvutasid endale või mitte, on ju, ehk siis kas su, kas su nii-öelda igapäevane igakuine tegevus, kas see tegelikult Pangavaatest on see kallis, sellepärast et noh, nad ei jõua teha sellist nagu tööd selle kontrolli ja sellepärast nad ütlevadki, et ah, mul on parem nagu panna see konto kinni. Kusjuures noh, jällegi üks huvitav näide, et meil on siin legend, et, et e-residente kontod pannakse kinni. Summa summarumist täna nagu luuakse rohkem kontosid või avatakse rohkem kontosid e-residentele, kui neid kinni pannakse. Ehk siis ka siin suuremad pangad tegelikult öeldavad, nojah, nad panevad kinni küll, aga nad panevad kinni need noh, pigem kümnetes, mitte sadades. Ja ma tootan meelde, et e-residentide ettevõtteid on juba tuhandetes, on ju, et, et need suurusjärkud on nagu täitsa nagu, nagu erinevates, erinevates suurusjärkudes, ehk siis panga jaoks ta ongi kallis. Aga näiteks, ma ei tea, raamatupidamise ettevõtte jaoks, kes võtab kuu tasu, see on tegelikult tema töö, ta niikuinii peab järge. Noh, tema paneb need lennuki piletid endale nagu sinna süsteemi ja, ja kokkuvõttes noh, teeb seda nii-öelda aruandlust ja nii edasi, on ju. Ta oleks mitte mingit probleemi seda nagu, nagu välja anda. Mis tähendab seda, et me peamegi jõudma oma selle süsteemiga sellesse kohta, et, et e-residentsus on algusest, algusest peale disainitud viisil, et me ise valime, kes siia tuleb. Ehk siis täna on seaduses kirjas, suvalisel hetkel, ilma põhjendamata, riik võib tühistada sinu e-residentsuse. E-residentsus ei ole õigus, kodanikul on, sul on õigused, e-residentsus on hüve. Ehk siis ja hüve võib võtta igal hetkel ära ja põhjendamata, seaduses on algusest peale on niimoodi kirjas. Et kui sa oled ikka pätt või meil on kahtlused sa oled pätt või ma ei tea, müüdsin oma mingeid.

saa, sest see ei ole õigus, ta on hüve. Ühesõnaga, sa võtadki selle riski, et, et me nagu enne, kui me sulle pakume seda nagu e-residentsust, me ütleme sulle, et, et näed, et, et, et sihukene risk on olemas, et kui sinu käitumine või sinu tegevus meile ei meeldi. Siis me paneme sulle kinni, mis tähendab seda, et me ei saa omastada sinu pangakontol olevat raha. Sa selle, see on ikka sinu oma, kui sul kontol midagi olid, tuled kohale, füüsiliselt võtad selle raja sealt välja või kannad üle, on ju, lihtsalt sa ei saa ID-kaarti kustada.

Noh, ütleme ausalt, sa juba täna ei peaks tegema sedagi, sellepärast et üheksakümmend kuus protsenti kogu tööealist elanikkonnast deklareerib sellisel viisil. Mis tähendab seda, et neil puutub motivatsioon seda süsteemi petta. Siis, kui sa tahad seda süsteemi petta, siis sa peaksid tegelikult tegema niimoodi, et, et ma nagu ei tee seda nüüd automaatikaga, ma lähen ise nagu käsitsi neid numbreid siin sättima ja küll ma siis pärast põhjendan. Eks, et aga üheksakümmend kuus protsenti läheb niipidi, kusjuures üheksakümmend viis protsenti sellest üheksakümne kuuest, noh, ehk siis peaaegu et kõik ei muuda mitte midagi oma deklaratsioonis. Me teame seda, et noh, see, mis riik ütleb või see, mis süsteemidest tuleb, ma olen nõus sellega ja davai, noh, tehke ära, on ju. Ehk siis, et noh, enamik inimesi ikkagi ei ole petised. Kahjuks need, noh, et alati on pettjaid ka, on ju, ja nüüd siseministeerium on öeldud, et e-residentsusega seoses ei ole avaldanud mitte ühtegi uut riski, mida varem ei olnud, et oli enne pettised Eestis majandussüsteemis. On praegu, et midagi juurde nagu tulnud ei ole. Lihtsalt nagu kuidagi nagu me nagu eeldame, et, et noh, ma ei tea, et, et, et e-residentsus nagu peaks olema kuidagi nagu.

jumala õige, jumala õige, aga vaatame kõigeid numbreid. Ehk siis, mis siis siin meil on, mis me, mida me nüüd siis ligi oleme tõmmanud, et sellesama kolme aastaga. Hetkel meil on ligi nelikümmend tuhat e-residenti ja aasta lõpuks, kui praegused rendid nagu lähevad edasi, nagu praegu on. Meil on aasta lõpuks on meil viiskümmend tuhat e-residentit.

e-residentsid? Seal, ma, me jõuame sinna praeguse asja eraldi, et kes nüüd see on aktiivne ja kes nüüd see on, aga mõtleme, vaatame korra seda absoluutnumbrit. Mida me siis oleme nüüd tõestanud start-up'i mõttes, meil on start-up'i saadajad, noh, et, et viiskümmend tuhat inimest on täitnud ära avalduse. On upload'inud oma dokumendi koopia. On teinud endast pildi, aplaunud oma pildi, maksnud ära sada eurot. Noh, nüüd on sada, esimesel aastal oli veel viiskümmend, aga nüüd on sada, on ju, et.

Ehk siis, kui palju neist on nüüd aktiivsed, millest sa nüüd küsisid, on ju. Kokkuvõttes, täna on e-residentsusega seotud circa seitse tuhat ettevõtet. Seitse tuhat tundub jälle, noh, mis number see on.

Et seal on, mõtlengi, et noh, seal, sealhulgas on täna ka need ettevõtted, kus e-resident on nagu kaasomanik ja nii edasi, on ju, ja. Ja, ja nad küsivad ka käibemaksu tagasi ja sellepärast on näiteks see, et, et noh, nagu noh, kõikides arvutustes nagu me võtame näiteks käibemaksu tagastusega arvesse, siis e-residentsus ei ole veel nagu väga hea projekti ja nii edasi, on ju. Aga, aga point on see, et nad on olemas ja, ja nad tegutsevad ja nad ei ole muidugi noh, mõtlengi, meie suur väljakutse ongi praegu see, et küll me sellest viiekümnest tuhandest. Saame nagu ikkagi suurema osa nagu, nagu ettevõtlusega tegema, tegelema. Ehk siis ma ainult e-teerisin teda poolt omatud ja asutatud ettevõtted umbes neli tuhat, eks. Ja kuidas me saame selle numbri, kaheksa tuhande peale või kahekümne tuhande peale ja nii edasi. Me, kui me alustasime projektiga, me, noh, me isegi ei uskunud, et nagu ta võiks nii ruttu nagu hakata nagu, nagu nii edukaks minema. Et jah, me panime kõlava eesmärgiga, me ise nagu olime realistid, on ju, et noh, et, et, et. Et nii hästi tõenäoliselt ei tule, on ju, aga, aga, aga, aga mõtlengi, et me nagu näeme seda, et vajadus on olemas, huvi on olemas. Ja kui me suudame nagu õigesti neid teenuseid positsioneerida, siis need kokkuvõttes jätavad ka Eestisse raha, noh, ma ütlen siin Deloitte hindas ära, et neliteist miljonit on juba teenitud.

Restarti viimane kolmandik, me räägime e-residentsusest ja, ja me jäime pooleli selle koha peale, kus me küsime, et mis nendest e-residentidest Eesti majandusele ikkagi reaalset kasu on või Eesti inimestele ja. Oli, see oli kuu aega tagasi või kuna me olime kahekesi, meie olime ühed siis külalistest seal suht puhtaks saates, on ju. Kus, kus see küsimus oli järjepidevalt üleval, mida Eesti noh, et me saame aru, et nad on olemas, me saame aru, et need e-residentide huvi eestipäevast too on, nad teevad selle kaardi endale, kõik on, kõik on tore, eks ole. Mis siis, et mis on see koht, kuidas me nende käest seda raha ikkagi nüüd siia Eestisse kätte saame? Ja see on see, millele mulle tundub, et ei ole head vastust, kas üldse olemaski või kui on olemas, siis kindlasti see e-residentsuse tiim ei ole suutnud seda arusaadavalt välja tuua.

Okei, aga võtame siis, võtame sellesama ettevõtja näite. Ehk siis nagu need, kes on e-resentide nii-öelda fännid, need väga suur osu, mingi, ma ei tea, kakskümmend protsenti, on märkinud taotlusse, et nad on fännid, sellepärast võttisid e-residentsuse. Nendest me tõesti, noh, suuremat kasu ei saa. Teine suur hulk on need, kes on Eestiga mingil moel nagu füüsiliselt seotud, neil on mingi kinnisvara siin, neil on siin mingi, ma ei tea, nad õpivad siin, ühesõnaga kasu vaja selleks, et nagu noh, nii-öelda mugavamalt riigiga suhelda. Ja seal tuleb see kasu sellepärast, et nad teevad ise asjad ära, nad ei pea, nad, nad ei koorma meie nagu nii-öelda haldussüsteemi. Nii, kolmas suur kasugrupp on need, kes on siis needsamad juhatuse liikmed, kes niikuinii on juba Eestisse investeerinud ja niikuinii juba siin tegutsesid. Nüüd nad tegustavad väga rohkem, sellepärast et see on neile hästi, hästi lihtsaks. Nüüd neljas grupp, nüüd on see täitsa uus mass, on siis need, kes on siis kasutavad Eesti majandus, et kui noh, majanduskeskkonda, et siitkaud nagu äri ajada. Need on

vajavad pangamontosid. Ja nii naljaks kui see ei ole, et me oleme harjunud siin, et pangkonto ei maksa midagi, on ju, et eesti, ma ei tea, Swedbank küsiks mu käest raha sellest, kui ma raha olen nende käes, on ju. Päris nagu, no ma läheks, võtaks ikka tigedaks küll, on ju. Et need inimesed on nõus oma pangkonto eest maksma raha. Sellepärast, et nad üldjuhul on hakanud e-residentsuse noh, nii-öelda kliendiks, et neil on endal mingi probleem. No siin on meil on näiteid, et alati Türgi pani Paypal'i kinni, nüüd mul on vaja nagu asenduskontot kuskil, kus ma Paypal'i saaks kasutada, on ju, et. Et sõbrad, et ma olen isegi nõus maksma selle eest, et ma, et mul see nagu, mul raha vood ikka edasi jookseks, on ju, et palju tahate. Noh, soomlased, Holvi ütles kolmkümmend viis eurot kuus. Noh, kuna meil Eestis ühtegi sellist teenusepakkujat nagu head ei olnud, on ju, et siis Holvi sai väga suur osa klientidest, on ju. Ka neil on sadades, me siis juba üle tuhande kliendi, on ju, et kusjuures Holvi nüüd alandas hinda ja tegi veel oma paketid veel nagu mõnusamaks. See head,

me tegime uuringu kunagi Telepordi abiga, Sten Tamkivi Telepordi abiga, tegime uuringu, et küsisime otse ära, et, et, et kus on see kulupiir, mille puhul te tunnetate, et, et ai, nüüd läheb juba kalliks. See kulupiir oli umbes saja viiekümne euro juures. Ehk siis, kui turist kulutab meil siin keskmisel kuuskümmend eurot, onju, ühekordselt. Siis e-resident, noh, keskmiselt kuskil seal tululagi oleks kuskil seal saja viiekümne euro juures iga kuu. Ehk siis nagu aastas juba nagu noh, mis siis on, siis seal kaks tuhat eurot, onju, oleks see, oleks see nagu lagi noh, kus, kus me, mis me võiksime nagu, nagu ühe selle nii-öelda kliendi kohta välja öelda. Kus veel kord tuletas meelde. Et nendega seotud sihukest nagu kulu poolt, kontrollida, need kõik jäävad, eks, aga ütleme, et nad ikkagi kokkuvõttes oma teenuste eest nagu tasuvad, on ju. Ja nad ei tarbi ikkagi meie teid, nad ei tarbi meie ökosüsteemi, niimoodi loodust ja nii edasi, et seda, ja see jääb kõik puutumata. Et me oleme saanud oma majandusele ikkagi nagu mingi nagu, nagu, nagu mootori nagu juurde, kes küll praegu panustab veel vähe. Aga kui me väga hästi need teenused ära disainiksime, kui me leeksime täpselt selle niši, keda me teine teada tahame, on ju, siis nagu, noh,

just öelda, et sellega alustada, et noh, et või, või jõuda sinna, et, et me alustasime raamatupidamise jutuks, aga tõenäoliselt see esiteks on suhteliselt väike summa. Ja teiseks, võib-olla kaob tänu tehnoloogia arengule üldse ära või muutub veel väiksemaks. Et, et meil on ikkagi vaja leida need uued nii-öelda baarid, kohvikud ja, ja muud asjad nendel e-residentidel või need, need teenused, mida siis üldse neile pakkuda, mida neil üldse vaja on ja ma arvan, et me ikkagi Me, meil on nad olemas need e-residendid, aga kuidas me seda sada viiskümmend eurot nüüd kätte saame, ei kagu? Ma arvan, või. Selles

aga mulle tundub, et selle e-residentsusega, mina mäletan seda hoopis ka teisest valdkonnast, et kui hakkas see 3G mobiiliühendus tulema. Mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, siis noh, kõik käisid ringi ja rääkisid, otsisid mingit killer äppi. Noh, et mis on see üks asi, mida me saame selle Aga mis on see üks asi, mida kõik kasutama hakkavad ja keegi ei teadnud seda ja lõpuni keegi ei saanudki teada, sinna peale prooviti ehitada küll MMS-e ja kõik, mida telkot proovisid, suurem osa noh, kukkus läbi, aga siis tuli Facebook. Ja siis tuli Youtube ja siis tuli Twitter ja

kõik, kõik muudasid sinna peale, ehitati terve majandus sinna, ehk et ma, mulle tundub, et selle e-residentsusega võib-olla on samamoodi, et. Et ega me ei saa olla nagu mingisugune Kagu-Eesti rahvatantsurühm, eks ole, siin istuda, vaadata riigi poole ja öelda, et riik, mis teenuseid sa teed neile, vaid, et aga mis teenuseid me ise saaks neile teha, et nad on ju olemas, riik on nad siia toonud, kaardid on kätte antud. Allkirjaõigused on, asjaajamisvõimekus on, aga mida siis ettevõtjad pakuks neile?

Ei, ma ütlen, et noh, kui me kokkuvõttes vaatame seda suures pildis ja me ei lähe praegu sinna, ma ei tea, laevaregistrite nende valdkonda, et jääme sellesama nagu raamatupidamise selle juurde. Siis tegelikult ettevõtte käivitamine, ettevõtte haldamine on üks algkond maailmas, mis on katki. Ühesõnaga, vaata, me armastame rääkida, et Uber tuli ja, ja tegi katkise taksonduse nagu paremaks. Eesti häkib täna, noh, nii-öelda heas mõttes häkib sedasama nagu ettevõtte asutamise ja noh, easy of doing business'i nagu nii-öelda valdkonda. Ehk siis me proovime seda teha teistmoodi ja me tahame seda teha ja see on kogu aeg olnud niimoodi, et me ei taha olla maksuparadis. Ehk siis siin on ka noh, sõpru, kes ütlevad, et oi-oi, me genereerisime järjekord see Malta, ma tahaks neile vastu öelda, et kuulge sõbrad. E-resident töötab täis digitaalselt, ta tahab teha oma asju ainult nagu distantsilt, sest noh, me järgime sellest massist, see mass töötab distantsilt, nad ei ela siin. Mis on seda, et igast tegevusest on jälg. Eesti äriseadustik, Eesti äriregister, Eesti pangandus, kõik nõuavad läbipaistvust. Kui sulle ei meeldi, ära ole meie klient. Kuidas sa läbipaistvast keskkonnas, pesed raha, kuidas sa läbipaistvast keskkonnas nagu, nagu hoidud maksudest, see ei ole üldse nii lihtne. Aga kokkuvõttes, mida me tahaksime saada, või mida teie kliendite kokkuvõttes vajavad, on ikkagi see, et. Et lahenda, kui ma olen nagu, kui ma olen nagu väikeettevõtja, lahendage palunud see probleem mulle ära, et see oleks automaatne, oleks soodne ja niimoodi, et ma ei pea selle peale mõtlema. Ja kui ma olen Saksa riigi kodanik või ma olen Inderiigi kodanik, siis palun tehke niimoodi, et maksustes ka makstud. Et ma oleks nagu, nagu aus ka nagu oma riigi ees ja nii edasi. See on see lõpptulemus, kuhu me peame välja jõudma, me ei ole seal.

Nad jätavad siia raha, nad jätavad siia ka praegu maksuraha, noh dividenditulu peamiselt, on ju, ehk siis need numbrid. Ma ütlen, meie või e-residentsuse meeskond ei ole tellinud Deloitte'i käest seda majanduslikku uuringut, Deloitte numbrid ütlevad, et. Neliteist miljoni on juba jäetud, see aasta peaks juba suurusjärk, mida nagu e-residentsid jätavad või ühesõnaga, ettevõtted nagu j Tsiteerin, kolmkümmend miljonit. Aastaks