Miks halvad Eesti pangad häid e-residente kiusavad?

Ma ütleks, et mitte võib-olla, et ei viitsi või et on lihtsam, aga lõpuks, iga kommertspank peab lihtsalt äriliselt hindama, et, et millise kliendiga on. On siis rahaliselt mõistlik ja kasumlik tegeleda, et kui, kui sul on klient, mingi väike äriühing, kuhu omanikud on välismaalased, olnud e-residenteid või mitte. Tegeleb piiriüleselt näiteks mingi suure kaubandusäriga, mis Eestisse otseselt ei puutugi, lihtsalt ettevõtete Eestisse registreeritud. Ma saan hästi aru, et sellise kliendi hindamine võib olla väga keeruline saama aru, saada ja saada aru, mis. Suured summad sealt kliendikontot läbi, et, et noh, eks ta arusaadavalt on ühe Eesti kommertspanga jaoks lihtsalt väga suur risk, kui sellest hiljem mingid probleemid tekivad ja see mõjutab võib-olla harreldamist kõigi teiste selle panga klientide jaoks.

või? Ma arvan, et kõige sihukes praktilisem probleem võib-olla, kui ma räägin nendest suurtest rahvusvahelistest pankadest ja, ja Eesti pankade suhetest nendega, siis. Siis näiteks selleks, et teha dollari makseid, mis loomulikult on olulised ka Eesti ettevõtetele, kes tegelevad kaubandusega, ekspordi-impordiga. Selleks on vaja Eesti kommertspangal omada siis niinimetatud korrespondentpanga suhet mõne Ameerika pangaga või lihtsalt rahvavahelise suure pangaga. Ja kui need pangad hindavad, et, et Eesti kommertspangas ei ole sellised riskid piisavalt juhitud, siis nad lihtsalt ütlevad, me ei taha seda koostööd olema teha. Ja see tähendab, et probleem ei ole mitte ainult sellel ühes start-upil, kes ei saanud kontot avada, vaid tegelikult kõigil Eesti ettevõtetel, kes vajavad näiteks dollaris arveldamist, siis. Ja noh, loomulikult see on suur potentsiaalne, potentsiaalne äriline risk ja kulu.