Kas ja kunas hakkab mobiiltelefon pangakaarti asendama?

Tere, head kuulajad, Restarti saade alustab oma järjekordset saadet ja täna on meil stuudios minu saatejuhi Hans Lõugase kõrval kaks külalist, kaks arendusjuhti. Telia arendusjuht on Kuno Peek ja partnerkaardi arendusjuht Tallinna Kaubamajast on Rene Paats, tere teile. Tervist, ja üks tark kuulaja juba saab aru, et kui meil on külas siis partnerkaardi ja Telia arendusjuht, siis meil kindlasti tuleb juttu sellest, milliseks on muutumas meie rahakotid, mis ei pruugenud olla füüsilised, vaid on muutunud virtuaalseks ja mida me nendega kauplustes teeme. Ehk me räägime sellest projektist, mida siis on tähelepanelik kuulaja juba ammu tähele pannud ja, ja kes on vähem tähelepanelik, see on viimasel ajal märganud, et Telia on valmis saanud uues etapis oma. Mobiilse rahakoti M-tasku ja selle üks olulisim uus funktsioon on see, et toimib siis Tallinna kaubamaja poodides. Räägime kõigepealt kuulajale selgeks selle M-tasku asja, mis asi see on, kui kaua see M-tasku on juba turul saadaval olnud ja mida sellega teha saab?

No uus on see, et jõudsime siis ühe suurkliendiga kommertsi, et kui me tegime esimese kaardimakse ametlikult üksteist november kaks tuhat kuusteist. Siis tänaseks on ta, jaanuarist on ta siis tegelikult kommertsis, kus on taga üks, üks väga suur klient, partner, Kaubamaja Grupp.

No äpiga saab täna, tegelikult saab maksta ja automaatselt protsessitakse, maksakse siis partnerkaart. Lisaks saab siis klient sealt infot oma punktide kohta. Aga võib-olla Rene räägib seda nagu natuke lähemalt. Aga ma ütleks, et ütleme, see kaubamaja arenduse mõõde oli selles mõttes oluline, et kui ta kaks tuhat kuusteist töötas nihukeses väikestes kohvikutes, poodides, kus me olime suutselt. Töötlema või käsitlema kuskil seal kuni viiskümmend kassat, siis täna on ta ikka nõusas mõõtma seda ja võtta endal külge suure kaup, kaupluse keti, kus on näiteks tuhat kassat. Ja kogu see, see, kogu see kassade arv siis teenindatakse korrektselt. Et see on üks suurimaid väärtusi täna, et kaubamajaga sai siis tehtud selline. No see

on oluline skaalal hoopis järgmine aasta, aga kas siis kaubamajas on tuhat kassat korraga, mis võtavad vastu inimesi, kes tulevad, lähenevad kassale mobiiltelefon käes? No

valmidus tuhandeks kliendiks korraga kindlasti on olemas. Et kui jutu ots Kuno käest nagu üle võtta, et kindlasti mingisuguseid väikseid pisikesi täiendusi, funktsionaalsusi võib-olla meie liitumisega tuli nagu juurde ja mis selgus siis selle koostöö käigus. Et kui sul on korraga ikkagi väga palju kliente. Kes tahavad, ütleme oma kliendikaardi alt saada ka rohkem infot kui ainult seda, et mis on nende nimi või, või, või nende meiliaadress, on ju. Siis sinna tuli mingisuguseid kihti, kihte peale ehitada, on ju, niikuinii. Aga nagu ajast tagasi kerides, siis. Ega see mõte, et liikuda, liigutada partnerkaarte, maksekaardid mobiili, oli ju meil ka ilmselt aastat kaks tagasi ja, ja dilemma seisneski selles, et kas hakata see tegema täiesti nullist ise. Või siis tegelikult isegi kolm versiooni, et kas, kas hakkada nullist tegema ise, kas leida mingi valmis white label, mille peale see asi üles ehitada, või siis. Võtta, võtta koostööpartner, kellega siis minna koos edasi. Aga, kui sa seda asja nagu ükskord tegema otsast hakkad, siis sa saad aru, et kui keeruline tegelikult see arendus nagu on, et võib-olla tavainimesel mõtleb, mis see aplikatsiooni tegemine siis on. Aga see on ikkagi väga meeletud tunnid tööd, arendamist, mõtlemist ja, ja kuna meil on. Kaubamaja, Selver, kingaketid, ILO, erinevate süsteemidega, kõik see omavahel peab kokku jooksma, et selle jooksutamine on ikkagi väga-väga tükk tegemist, et. Me vist poolteist aastat kindlasti sellest esimesest päevast, kus me nii-öelda laua taha istusime ja muljetasime, et mis see olla võiks, kuni tänase päevani on, on aega voolanud.

Noh, ta on päris, päris hästi läinud, kui ma tooksin nihukesed võib-olla arvud, et ütleme, kui me startisime või tegime esimese kommertskaardimaksu tehingu. Taskus üksteist november kaks tuhat kuusteist, siis jaanuariks kaks tuhat kaheksateist oli tehtud, ütleme. Käive, mis tehti M-taskuga, oli kolmsada kaheksakümmend tuhat. Euri ja tehingute arv oli lähedale kolmsada tuhat. Noh, seal olid sihukesed väiksed ostud, ütleme hästi palju teel ja kohvikud, siis nihukesed pisiostud. Nüüd, kui see projekt võttis sellise kommertsmõtte koostamine kaubamagrupiga, siis me jõuame vist selles kuus üldse miljon euri EMTasku vahendusel tähtpäevani.

jah. Tegime siis nelja pangaga, see oli Swedbank, SEB pank, Nordea, Danske, tegime siis seda ükste. Pangakaarti mobiilis, ta oli küll piiratud ringis, aga tegelikult seal osales siis meil avaliku partner Kaubamaja. Et sai Kaubamajas, toidupoes, sai Järve Selveris ja Pirita Selveris siis teha ostusid. Ja seal me siis treenisime kõigepealt seda. Seda oskust, et, et kuidas siis müüjad koolitada, sest et neil läks alguses päris ju juhe kokku, et nüüd, nüüd hakkavad vilgutama seal telefoni selle makseterminali juures. Ja pankade kartus kõige suurem oli sel ajal, et nad saavad negatiivse meedia, et inimesed ei usalda mobiilset rahakotti. Aga ma vaatasin hiljaaegu neid kõiki pressilugusid, tegelikult mitte üht korda ei seatud kahtluse alla, et see rahakott on mitteturvaline. Jah, kui EMT oleks üksinda teinud rahakoti, siis ma arvan, oleks kriitikat hästi palju olnud, aga kui oli neli suurimat panka ja mobiilioperaator ja kaubamaja, siis kuidagi nagu tundus hästi turvaline ja sel teemal ei olnud ühtegi kommentaari.

Ega, ega tegelikult, kui üldse konkurentsist rääkida, siis noh, meie oleme kaugel arvamusest, et M-task on ainuke rahakott, mis siin päikse all tehakse. Aga tegelikult vaataksime ikkagi teda väärtuspõhiselt, et kui mul on vaja seal mingi kiire makse teha, siis ma võin teda selle pangakaardiga, õipekaardiga teha. Kui ma nüüd tahaksin saada kviitungit ja ka seotud garantiidalongi, elektroonilist ja kasutusjuhendit, siis pangakaart jääb natukene vaeseks selle kohalt. Kui ma tahaksin sinna sisse protsessida elektroonilist kinkikaarti, mis meil ka ka lähiajal tulemas on. Või siis veel mingisugused teenused, ütleme, ütleme mobiilne meedia, mida me ka siin oleme võtnud ülesse kaubamajaga, et teeme selle meediaserveriga üks päev valmis, lähiajal. Siis avaneb ju täiesti uus mõõde, ütleme see suhtluses kaupmees kliendikaart, makse kviitung, kokku selles ahelas.

Me räägime kohe mobiilse rahakoti eelistest lähemalt ja teeme siia enne väikse pausi. Ja restart läheb edasi, me räägime, milline on olevik aastal kaks tuhat kaheksateist mobiilses rahakotis, noh. Korraks ma tulen tagasi ja teeme veel kuulatuseks selle, et kuidas see maksmine toimub selles kassas, kaubamajas või, või Selveris, kus on võimalus telefoniga viibutada. Kas siin on oluline see, et, et tegu on viipemaksja, NFT võimalusega või on see teine lahendus, et ma teen siis QR-koodiga selle makse?

See on seesama turvalisuse asi, et see väga kaugelt ei, ei tohigi võtta seda NFT makset. No küsimus teile nüüd see, et no ma kirjeldan kuulajatele ka seda, et mul on üks selline näidis käes, mis ilmselt siis on ka Selveri Kaubamaja kassadel, selline väike. Noh, krediitkaari suurune märk on ju, kus on peal siis QR-kood ja see NFC ikoon.

Ma siin täpsustaks, et mitte ainult, et see on nii-öelda selline standardkleeps, et kõikides kohtades, kus täna M-taskuga tasuda saab. On see identne kleebised, klient, kes leiab selle kleebise kaubamajast, leiab täpselt samasuguse kleebisega ükskõik millise teise M-taskuga koostööpartneri juurest.

Reen Paats, me juba alguses rääkisime, mis olid kaubamaja eesvalikud, kui te mõtlesite, et seda kaart, partnerkaart viia mobiili. No mõnel turul on väga tugeva brändiga ettevõtted, mingib kahe päev, Starbucks tuleb meelde, aga noh, kui sa oled väga tuntud omal turul, siis on ju väga loogiline, sa teed ikka oma, oma äppi. Klient vaatab telefonist seda sinu brändiga ikooni, vajutab sinna peale, see kaubamaja äpp tuleks lahti ja kõik on seal sees. Kas see osutus siis ikkagi vähem mõistlikuks valikuks, kui et minna teise rahaküte sisse?

Me saamegi kohe rääkida edasi lähemalt andmetest, nende kaitsest ja, ja võib-olla ka sellest, kuhu üldse selline jaekaubandus liigub. Aga teeme siis enne väikse pausi.

Restart läheb edasi, me räägime siin mobiilsetest rajakottidest, mida poes mobiiliga teha saab. Meil ongi saatest ainult viimane kolmandik veel jäänud, kuigi nii palju on veel rääkida. Aga me jõudsime juba ühe teemani ja selleks on see, et andmed, mida igasuguse elektroonilise tehinguga tekib ja mille üle nüüd Euroopas valvatakse üha rangemalt. Meil jõustub nüüd täies mahus kaks tuhat kaheksateist aastal Euroopa andmekaitse üldregulatsioon. Mis muudab, nii mulle on öeldud, ka igasuguse sellise andmetega ja andmete pealt siis uue teadmise otsimise palju keerulisemaks, sest need, seda on rangemad reeglid. Ka siin M-tasku taoline äpp, kus sees näiteks klient läheb ühe teise ettevõtte juurde, kaubamaja juurde, ostab sealt midagi. See loogiline on, et seal tekib ju päris palju andmeid erinevate osapoolte juurde, kas nüüd seda hakkab ka siis uus andmekaitse reeglistik kuidagi piirama või seda, teeb seda protsessi keerulisemaks.

Noh, me ikkagi neid sensitiivseid andmeid ju kellelegi ju välja ei jaga ja, ja, ja nad jagamisele ka ei lähe, on ju. Ja võib-olla meil, mis, mis partnerkaadi kliendi jaoks on, oli nagu äratuntav ja võtab sellist hirmuga maha, et me olime esimees, kes tegime viis aastat tagasi e-check'i keskkonna. Ehk siis kõik partnerkaardi tehingud, mida klient partnerkaardiga Tallinna Kaubamaja grupiettevõtetes teeb. Need tšekid salvestatakse siis partnerlada isidendiskeskkonda, et ta ei pea oma tšekki alles nagu hoidma. Kui ta läheb seda vaja, siis ta läheb isidendiskeskkonda sisse ja leiab need tšekid alati üles ja näeb ka siis oma tehingut, kui palju ja kuhu ta siis raha kulutanud on. Ja seesama asi täna on leitav ka EMTaskus, et partnerlada kliendi jaoks on see keskkond ja need funktsionaalsed ja võimalused tuttavad.

Jah, no nüüd küll ütleme, kui tavakasas, tavakassas klient maksab, siis täna veel talle pabertšekk tuleb. Aga ta tuleb ka siis nii-öelda nii mobiili kui, kui sinna partnerkond iseenesest keskkonda digitaalne tšekk. Kui klient maksab nüüd Selveri või Kaubamaja iseteenduskassades, siis seal ta saab panna linnukaseta tšekke ei soovi. Ja siis seda tšekki ei tule, jääb nii-öelda ainult digitaalne, et, et eks see aeg liigub ka sinna suunas, et ka tavakassadest klient saab ise valida. Kas see check välja prinditakse või, või mitte, teatud põhjustel täna me ei saa ka seda teha, et, et näiteks kaubamajas trükitakse sinna check'i alla selline triipkood. Mis siis võimaldab kliendil oma parkimise tasuta lunastada, on ju, ja et kui ta seda check'i ei võta. Siis ta peaks hakkama parkimisest maksma, et siin on teatud põhjuse, miks meil ühes või teises ettevõttes need pabercheck'id ka veel alles on.

Täpselt olukord, kus ma ütlen siin otse raadios välja, aeg seadust muuta, et muidu asjad edasi ei lähe, on ju. Kuidas jaekaubandus üldse muutub? Ma vaatan maailmas ringi, Põhja-Ameerikas oli väga kõva selline uudis, selline pool turundustrükk, aga mida tegi Amazon oma poega, kus ei ole kassasid enam. Inimene läheb sisse ja ostab, võtab asja, paneb taskusse ja läheb ära, noh, ta peab olema Amazoni äpp siis taskus. Kas see, mingil moel ka on Eestist näha, et, et see jaekaubandus muutub nagu noh veel rohkem mobiilis, et ma saan asjad aetud kõik selle telefoniga.

No see sõltub tegelikult kahest asjast, ütleme kui paljud tellivad üldse kaupa koju, mul ju omad töökaaslasedki, et käib ja tellib kaupa koju, et ei käigi poes. Teine asi, kui ma tahan ikkagi minna ja mõnda asja seal vaadata ja katsuda ja ütleme, tööriista võtan kätte, vaatan, et võib-olla ma joogi ja need lasen kodu tuua, aga. Võib-olla mõne harva tööriistaga, aga enamus ikka, kui käid tööriistapool, siis nad tõstavad, vaatavad, uurivad, uurivad. Mõni luubiga vaatab seal terasid, et, et see on nagu omaette noh, ka niisugune tore protsess, see ostuprotsess. Nii et jube raske öelda, aga, aga eks see kaubamaja mugav Selvekspress näitab, et, et väga paljud müüjajad teevad ise seal oma tehingud kõik ära.

Ja vot turg on pooleks Eestis selle ise, iseeenduse koha pealt ja on, on kaubamaja, kus sa teed siis ise selle skaneerimise ostusaalis ja teised on siis, kus sa skaneerid kassas, end läbi. Ma kuulsin, kui see M-tasku kaubamaja koostöö hakkas, inimestelt kohe mõtet, et kas ma ei saaks siis mu mobiiliga ka skaneerida need ostud seal saalis ära.

Kui me oma nüüd aplikatsiooni mõtlesime, et hakkame ise seda arendama, siis, siis see funktsionaalsus oli tegelikult laual. Aga nüüd M-taskus täna tehniliselt seda võimalik nagu viia ei ole ja seal on ka teatud agad, et. Et kui, kui telefon täna täidaks ka juba skaaneri funktsiooni, on ju, siis tähendab seda, et tal peab olema kogu aeg kaamera lahti. Aga noh, vahest tekib see vajadus, et tuleb kõne sisse või on vaja ära panna kaalutusele ühte-teist asja, et, et kui hakata nüüd seda. Reaalselt läbi proovima, et hetkel on veel natukene toores teda sinna mobiili panna, aga kui nüüd nagu küsida seda, et, et kuhu siis nagu jaekaubandus nagu tüürib, Kuno juba ütles. Et teatud mõttes ju täna kauplusi enam ei olegi, et noh, e-poot on ju ehe näide, kus inimene saabki toimetada, otsustab punise. Ja kui vaadata nüüd iseteenindusest, iseteeninduskassad nüüd Selveris või Kaubamajas, siis see on ka teatud mõttes ju ikkagi teenind, klienditeenindaja vaba, et sa toimetad ise, jah, seal kõrvalkassades veel inimesed on. Ja, ja kui, kui vaadata ka konkurente meid endid, et, et ega ju see iseteeninduskassade tsoonide. Nii-öelda nagu mõõtmed või, või, või suurused lähevad järjest suuremaksid, järjest rohkem, kui näiteks on ehitatud kassasid välja. Ja, ja iseteenistuskassasid tuleb järjest rohkem juurde, kui sa nagu küsiksid siin, et millal see aeg on. Kus enam üldse inimesi poes ei ole, õigemini kassapidajad ei ole, noh, kaupad täna tuleb veel käsitsi välja panna, ilmselt kunagi panevad nagu robotid. Et see on küll vastus, mida, mida nüüd puusalt tulistades ei saa, ei, ei saa öelda, aga. Aga kindlasti see aeg ei ole, ei ole üldse kaugel ja võib-olla veel ohtlikumalt lähemal, kui, kui me nagu näeme, et mina. Mäletan IBM-i sellist esimest lahendust, nägin vist viis aastat tagasi, kui mitte kuus aastat tagasi, kus oligi töötatud välja selline võimalus, on ju. Et, et ei olegi enam inimest vaja, et nüüd, kui võtta nüüd seda Amazoni näidet, siis läks viis aastat aega, et see reaalselt nagu ka ära teha.

Ja kaubamaja jaoks, teie jaoks on see partnerkaart seal sees ja teie kutsute üha rohkem inimesi siis oma füüsilise kaardi kas puruks