Mis on Raamatuvahetus, millega on liitunud juba tuhanded eestlased?

Head restaardi kuulajad, käes on jälle laupäev ja see tähendab, et on saateaeg, saatejuht täna Henrik Roonemaa, uudisteportaalist geenius.ee, geenius.ee ja mul on külas Leo Ariva. Kes on sellise, ma ei teagi, mis peaks tema kas firma või projekti või nähtuse nagu raamatuvahetus.ee asutaja, tere, Leo.

Tere kõikidele.

Räägime siis algust, alustuseks sellest, et mis asi see raamatuvahetus.ee on, ma vaatan, et see on veebisait, siin on kirjas, et saadaval on ligi nelikümmend tuhat raamatut ja üle kuuekümne nelja tuhande on vahetatud ja viisteist tuhat kasutajat. Mis seal teha saab?

No põhimõtteliselt, ega siin nagu väga keerulist ei ole, et kui me oma, oma sellist platvormi alustasime, siis väga palju mõtlesime selle peale, et mis selle asja nimi võiks olla. Ja mõtled, mõtled sada nime välja ja lõpuks tegelikult sa paned selle nime, milles ka nagu tegelikult asjas. Et

sa vahetad raamatuid.

Täiesti nagu üllatuslikult, raamatuvahetus on jah. Et inimesed saavad omavahel raamatuid vahetada, et väga lühidalt.

Kuidas see nüüd siis välja näeb, mul on kodus, ma olen aastate jooksul nüüd siin kolm-neli korda kolinud ja ma võin ütlema, et raamat, mis enne oli minu sõber, on nüüd minu vaenlane ja minu seljavaenlane, on kohutav kogus neid. Ja neid tuleb juurde kogu aeg ja, ja nad on seal riiulis ja ega väga harva tegelikult tänapäeva elutempo juures sa siin, sinna üldse satud.

Ole päris rahulik, igale ühele on raamatutega oma suhe ja, ja, ja oma lugu. Aga raamatuvahetus on siis selline sotsiaalne noh, ma võiks öelda nagu sotsiaalne platvorm, et me nagu õpetame inimestele mõnes mõttes nagu uut kultuuri. Ehk et vaata, täna on ju hästi populaarne see, et, et me saadame asju teisele ringile ja, ja vaatame, kus on siis selline. Seisev ressurss ja kui hakata nagu mõtlema, et kui palju noh, väikses Eestis miljonid, miljonid, mis seisavad riiulil, iga, iga. Raamatuomanikul on oma, oma lugu, igal raamatul oma lugu, aga fakt on see, et. Iga raamatu jaoks on kuskil keegi, kes ütleb seda, et ta ei ole mu vaenlane, ma olen seda otsinud, ma olen seda tahtnud. Ja, ja, ja me oleme nüüd pannud siis käima sellise süsteemi, kuidas need raamatud päris libedalt omavahel siis riiulite vahel Eestis hakkavad, hakkavad liikuma. Ja tegelikult raamatuvahetuse mõttes nagu. Noh, idees nagu terve maailma mõttes ei ole mitte midagi uut, raamatuid on tahetud kogu aeg vahetada ja, ja neid omavahel nagu liigutada. Aga see on kõik jäänud täna sellisele tasemele, et. Et noh, ütleme niimoodi, et Henrik tuleb Leo juurde, vaatab, mis seal riiulil on ja mina vaatan sinu riiuli pealt ja, ja, ja siis niimoodi nagu. Ja

siis ma laenan ja sa ei näe seda raamatut enam kunagi, sest mul läheb meelest ära, et see üldse minu käes on, jah.

Mitte kunagi ja ütleme, selliseid raamatu vahetuse asju on, ma, ma pakun maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tahetud sadu käima panna. Ja üheksakümmend üheksa protsenti nendest on ebaõnnestunud ja väga lihtsal põhjusel, et ei ole leitud seda head logistilist lahendust, kuidas raamat hakkaks tegelikult liikuma. Eks see foon ja see soov inimestel neid raamatuid liigutada on olemas, aga täna me oleme siis raamatuvahetuse. Selle portaaliga pakkunud ka selle lahenduse, et kuidas see süsteem.

Lihtsalt öeldes, te saadate SmartPostiga need või inimene, inimene, kes vahetab, saadab SmartPostiga.

Meil on täna, raamatuvahetuses on võimalik täna saata pakiautomaatide kaudu, on võimalik saata Cleveroni nende pakirobotite kaudu. Ja ka ütleme, kuskil paarkümmend protsenti kogu raamatumassist vahetavad inimesed käest kätte, saavad tänava nurga peal kokku ja kõik niimoodi. Väga paljud on ütelnud, et nad on lisaks heale raamatule leidnud ka väga hea sõbra. Nii et see on nagu selline hästi intellektuaalne tutvumisportaar.

Just, just, just, just, just. Kuule, aga teeme selle teekonna nüüd läbi, eks ole, mina lähen oma raamaturööli juurde, vaatan, et mul on seal tohutult hulk raamatuid. Tavaliselt ma tellin Amazonist uue, aga ma ei pea, ma võin saada sinu raamatuvahetuse kaudu endale põnevaid, kuidas see käib nüüd siis?

No see käib nüüd sedasi, et tegelikult see põhiline, põhiline lugu on kuidas luua see süsteem, et, et asi oleks aus. Asi oleks hästi läbipaistev ja, ja süsteem ka nagu toimiks ja noh, ütleme niimoodi, et ma räägin siis raamatuvahetuse nagu, nagu lihtsad reeglid ära, et see kõigepealt. Ma, ma, ma ise nimetan seda, et see on natuke nagu mäng, et see on nagu sihuke mugavusteenus, mõnus, mõnus asi, ta peab olema nagu fun. Ja see mäng hakkab niimoodi, et sa pead kõigepealt tegema tõesti oma raamatu riiulil inventuuri ja leidma vähemalt viis raamatut. Noh, tegelikult see ei ole nagu, kui sul, kui sul riiul on juba, siis sul on nagu rohkem.

Siis on viis raamatut ka,

jah. Nii, ja sa paned nad siis pakkumisse, mis. Oota,

kuidas ma panen, kas ma teen neist pilti või, või kirjeldan, et see on hea raamat või?

Siin ongi nüüd üks selline väike vundamendikivi, et mis raamatuvahetusel on, et see on hästi mugavaks tehtud. Meil on taga rahvusraamatukogu andmebaas, sa leiad, seal on mitusada tuhat kirjet, ma arvan, see on ligi miljon kirjat. Ja sa leiad oma raamatu, seal on kaanepilt olemas, seal on autor olemas, seal on sisu kirjeldus olemas. Ja, ja sa leiad selle raamatu, näed seal, kas seal on ka pakkumisi taga või ei ole, paned klõps, pakun ja sul ei ole mitte midagi muud, kui. Täiesti nii-öelda oma parima sisetunde järgi ära määrata, milline on selle raamatu seisukord, ehk et meil on kolm kategooriat, kas ta on väga hea, ta on nagu tutikas, eks ju, siis on, kas ta on hea korra loetud või paar. Ja, ja kas ta on rahuldav, eks ju, ja tegelikult, kui ma vaatan raamatuvahetuse statistikat, siis noh, enamus ja mis on ka selgunud, enamus raamatut, mida inimesed tegelikult teisele ringile lasevad, on praktiliselt uued. Ja nad on väga head raamatud.

Korra loed läbi, no mis sa siis ikka teed, ei pane panni alla.

Ei, pane panni alla ja, ja samas, kui sa hakkad mõtlema, kui vaatad oma raamaturiiulit, palju on raamatuid, mis on sul noh, ütleme mitmed on, võivad olla sul topelt, mis on sul kingitud, mida sa tegelikult ei loe, et mis on ilmunud, ei tea kust kohast. Ja, ja nad on sisuliselt uued arvestajad, kui sa lähed näiteks mingit hiti lugema raamatukogu, siis ta on käinud neljakümnest käest läbi ja sa tead, vot see võib nii-öelda ka nagu panni alt.

Okei, no ühesõnaga, ma leian endale, vähemalt viis raamatut leian, eks ole, teen sulle seda kontos ja kõik on tasuta, toksin need pealkirjad sisse, andmebaas tõmbab ise kaanepildid ja kõik selle info, on nii, jah?

Nii, ja kui sa paned selle viis raamatut sinna sisse, siis sa saad raamatu vahetust kohe. Ühe punkti, see punkt on meil valuuta ja see tähendab seda, et viie, ma olen lihtsalt teinud selle alustamise hästi lihtsaks, et sa saaksid kohe selle kogemuse nagu kätte. Ja kuni kakskümmend viis raamatut ehk kuni viis punkti, sa võid. Ühesõnaga,

viie raamatut saab

punkti. Ja kui sa saad, kui sul on olemas punkt. Sa võid kohe tellida ja mis on nüüd raamatuvahetuse võlu ja mõte, on see, et mitte Henrik ei tule Leo juurde ega vastupidi, vaid meil on täna ikkagi süsteemis raamatuvahetuses registreeritud vist üle viieteist tuhande kasutaja, nendest. Ma pakun, kuskil neli tuhat on igapäevaselt aktiivsed.

Päris uskumatud numbrid

ikka. Ma hakkan sulle uskumatumaid numbreid veel rääkima siin, kui see saade enne otsa ei õppe, nii. Ja, ja, ja nüüd see tähendab seda, et mina panen pakkumisse, aga ma võin valida raamatu koheselt neljalt tuhandelt riiulilt. See on nüüd nagu see suur point, eks, ja niipea, kui sul on üks punkt nagu konto peal, eks ju, siis see tähendab seda, et see on üks raamat.

Ja see laenutamine maksab mulle siis ühe punkti või?

Siin teemegi kohe asja klaariks, tegemist on nagu küll ühtepidi nagu raamatukoguga, aga sa ei pea sinna mitte iialgi tagastama, ehk et see raamat, mille sa võtad. See raamat, mis sinult tellitakse, oletame, et sa panid viis raamatut siin üles ja kohe nagu läks, siin käivad raamatud, lähevad sekunditega, jõuame ka selle juurde. Siis suudle, jäta hüvasti selle raamatuga, see ei ole enam sinu.

Ja kui ma kunagi tahan, ma saan raamatuvahetuse seda tagasi.

Absoluutselt ja minul on seda kogemust olnud. Et, et ma olen natuke kahetsenud ja siis tagasi tellinud, aga ma ei tea, kas on enam sama eksemplar, selles mõttes, et neid on, neid on päris palju. Ja, ja sa saad alustuseks kuni viis punkti, aga põhimõtteliselt raamatuvahetuse esimene, või see põhiloogika on nüüd nagu see, et kui sa paned, kui sinult tellitakse raamat, sa saad punkti. Ja kui sina tellid, sa kaotad punkti, easy, väga lihtne. Ja see nüüd tähendab seda, et ta motiveerib inimesi panema normaalset. Häid raamatuid. Häid raamatuid, sul ei ole mõtet. Panna näiteks mingit Nabokovilolitat, mis vene ajal trükiti viiskümmend tuhat ja mida nagu ei ole mõtet nagu vahetada, eks. Aga täna on ju tiraažinumbrid hoopis teised. Ja, ja kui sa paned ikkagi hea raamatu, siis raamatuvahetusest ta läheb kohe ära, sest seal on taga veel nüüd nagu üks, üks, veel üks suur draiver, et meil on sihukesed wishlist'id ehk, et soovinimekirjad. Jah. Ja, ja näiteks, kui, kui sa paned raamatu, sa võid juba jälgida seda näiteks.

Ma vaatan teil avalehel näiteks, mulle hakkab silma, et otsitakse raamatut isa ja beebi ja mul praegu lõi ette, mul on need kaks tükki riiuliks kodus.

Aga kui sa selle lahti klikad, sa võid vaadata, palju seal on soovijaid. Aga rekordraamatutel on meil kuskil circa sada soovijat, nii. Ja mis see nüüd tähendab, kui sa paned nüüd hästi populaarse raamatu.

Ohoo, näiteks Kaka ja Kevad, Kivirähk, siin on

juba. Seal on nelikümmend soovijat, nelikümmend soovijat, mis tähendab nüüd seda, et need inimesed. Sel hetkel, kui sina paned raamatu üles, saavad raamatuvahetusest meili ja kõvemad tegijad saavad ka SMS-i, see on üks pisike tasuline

teenus.

Kaka ja kevad paned sinna üles, siis ma pakun, et ei lähe minutit. Ja see on leidnud uue omaniku. Ja noh, see on selline asi, et kui ma seda raamatuvahetuse asja nagu planeerisin ja tegin, siis ma ei osanud. Noh, ju teada, vaatas, Startupi puhul sa nagu ei tea, et noh, mingid meetod, kas töötab või ei tööta. See, kuidas see käima läks, oli noh, minu jaoks nagu üle igasuguste ootuste, sest et täna raamatuvahetus. Kuidas ma ütlen, töötab sellise taktika, et vahetatakse pisikeses Eestis, eks ju, vahetatakse. No vahemikus sada viiskümmend kuni kolmsada raamatut, päevas, iga jumala päev, me iga. Sa

ajad sportposti automaaditumbe niimoodi varsti.

Ma arvan, et SmartPost on teinud pakjääri võib-olla natuke, natuke rohkem kui raamatuvahetus, nagu Omahääri. Aga iga päev, sõltumata sellest, kas on laupäev, pühapäev või esmaspäev või riigipüha, tuleb kuskil suurusjärku kakskümmend uut kasutajat. Ja pakutakse üles, noh, ütleme nagu sa ütlesid, et sa paned raamatu, eks ju, välja, isa ja beebi näiteks selliseid pakkumisi tehakse iga päev suurusjärgus, noh, oleneb päevast. Kakssada kuni kuussada, rekordpäeval on pakutud üle tuhande raamatu. Ja, ja see süsteem on üllatavalt isetoimeliselt nagu käima läinud, et raamatuvahetuses nüüd. Kogu see takt, tempo ja see asi, see nüüd kõik nagu kasutajate käes, ehk et mida rohkem on kasutajaid, seda rohkem on häid raamatuid, seda rohkem vahetatakse, seda rohkem on punkte süsteemis. Ja see asi on, ütleme niimoodi, et on kontrolli all nagu, aga heas mõttes nagu käest ära läinud.

Kas sul mingid oligarhid on sinna punkti, oligarhid on ka tekkinud juba, kellel on miljon punkti või kuidas need jaotuvad seal

süsteemis? Noh, ütleme niimoodi, et mul on. Ma ei ole kunagi seda, seda terminit nagu kasutanud, aga on küll ja on olemas inimesed, kes pakuvad kolme tuhandet raamatut ja otsivad tuhandet või kahte tuhandet. Et ma olen saanud erakordselt huvitavate inimestega tuttavaks, sest ma ei tea. Muidu tava, ma, ma ei teadnud inimesi, kes nagu tahaksid lugeda korraga nagu noh, või saada endale tuhandet või tuhandet viitset raamatut või kes pakuks nagu välja kaks-kolm tuhat, ma tahaks teada, palju ta kodus tegelikult nagu on, eks ju. Ja noh, meil on ka teistpidi, see punkt muutus nagu kohe väärtuseks, et kui me tulime kaks tuhat seitse, ei, kaks tuhat kuusteist septembris tulime. Tulime välja, siis meil ei läinud kuut aegagi, kui ilmus esimene häkker, kes hakkas endale genereerima punkte. Ja, ja see ongi nagu sellise, vaata sellise uue platvormi, noh, see oli väga tore, et ta ilmus välja, sest me saime kohe selle augu kinni mätsida. Ja, ja see oli niisugune väike tunnustus, et nähti, et punkt on väärtuslik, sait on väärtuslik, see on reaalne raamat, eks ju, poest ostad kakskümmend viis eurot näiteks, nii. Ja, ja me saime tal kohe natist kinni ja. Noh, vestlesin taga ja, ja siis ta nagu rääkis. See

oli ikka raamatuhuviline või tahtis rikkaks

saada? Ta oli ikka raamatuhuviline ja.

Oota, kas hirata mulle ära, et ma, et ma õigesti aru saaks, et kas ma saan punkte selle eest, kui ma panen ka raamatuid üles või? Või saan ainult ühe korra?

See ülespanemise, see on nagu, see on alustuseks, vaata, et sa saad süsteemi siis, täpselt jah. Ja siis sa muudkui, aga, aga, aga need inimesed, kes tõepoolest pakuvad mitut sadat raamatut, noh, kes on ütleme nagu selles top kihis, eks, või tuhat, on ju. Siis, siis ma ju nagu logifailide järgi näen, et raamatus ta ikkagi pool päevast noh, pakib, käib automaadi juures.

Aga nüüd, kui ma selle raamatu ära saadan selle automaatiga, siis see on minu kulu või maksab

vastuvõtja? Maksab alati vastuvõtja, maksab alati vastuvõtja ja meil on hästi nutikalt see süsteem tehtud, et ütleme niimoodi, et kui sa nüüd tellid raamatu minult, siis sul konto pealt läheb kohe üks. Punkt nagu maha ja sel hetkel meil on siis nagu selle SmartPosti API-ga nagu asi seotud, sel hetkel, kui mina postitajana panen selle ukse kinni. Sel hetkel ilmub minu konto peale üks punkt, et, et see kõik käib läbi nagu hästi integreeritud nagu SmartPosti süsteemiga ja sa näed kogu aeg laivis oma nagu seda punktisaldot. Ja, et noh, palju ma raamatuid ootan ja palju ma pean nagu postitama, et paljude jaoks on see selline muutunud, sihukese nagu, nagu. Noh, vaata, see on nagu iga start-upi nagu selline, nagu, nagu soov, et ta läheks nagu selliseks noh, nagu, nagu natuke sõltuvust tekitaks, eks ju, et raamatuvahetusega on see juhtunud, et. Et adrekas on ikka üleval inimestel, et punkt tule, punkti tule, aa, mul telliti. Vaata, alati on niimoodi ka see, et kui sul tellitakse raamat, siis käib bip-bip, SMS-i peale ja siis on nagu nii hea tunne. Vaata, et mis mult võeti, siis need pakid ära, viid ära.

Punkte osta ei saa, eks ole. Saab. Saab osta või?

Ja, ja, ja ma olen seda hoidnud hästi nagu defitsiidina. Et see ei ole niimoodi, et sa saad kogu aeg raamatuvahetuspunkti ost, sellepärast et vaata, see on nagu. Riigipanga poolt raha helikopteri pealt viskamine, devalveerida ära, et ma, ma olen seda nüüd lubanud limiteeritud päevade jooksul kord kvartalis. Ja hinnastad selle ära, inimesed ostavad, aga noh, teistpidi on jällegi see, et ta, ta tuleb jällegi nagu tagasi, sest et see ostetud punkt kellegi. Kellegi käest nüüd tellitakse, tema saab jälle tellida, et noh, ühtepidi devalveerib ja teistpidi ta hoiab nagu seda verd ringes nagu, nagu käimas, et me täna siin ikkagi katsetame ju seda, kuidas. See süsteem võiks nagu toimida, et nagu prototüüpimise mõttes.

Hea küll, me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame juttu.

Nii, restart

jätkub ja me räägime raamatuvahetus.ee nimelisest, mulle tundub, sinu numbrit kuulatas Leo, et fenomenist Eestis. Kunas te alustasite?

No eks teda on valmistatud ette noh, päris mõnda aega, aga me tulime avalikuks kaks tuhat kuusteist septembris. Nii et kuskil poolteist aastat, poolteist aastat ja, ja noh, ta, ma saan öelda küll, et ta läks nagu esimesel päeval täiesti uskumatult. Ja me praktiliselt aasta, rohkem kui aasta me ei teinud üldse reklaami. Et, ja see on nüüd klassikaline näide, kuidas toimib üks projekt nagu suust suhu reklaamiga, sest et noh, sõbrad räägib, ütleb, et kuule, et selline lahe asi on. Mina

näiteks ei olnud kuulnudki, aga. No

vot, sinu jaoks me hakkame ükskord nagu tegema ka

reklaami. Tuli Taavi Kotka, keda noh, täna siia kahjuks ei saanud saatesse tulla, aga see oli tema idee, ütles, et kuule, et mul sõbrad räägivad, et nii kihvt asi, et me peaks saate tegema. Ja siis meil on lihtsalt kalendreid, oli siin omavahel väga keeruline klapitada, et kahjuks Taavit ei ole, aga ma loodan, et

No pole jõudnud veel reklaami nagu teha, et kasvanud kuidagi nagu orgaaniliselt.

Aga väga suurte numbritega ikkagi Eesti mõistes ju.

Eesti mõistes on tegemist päris suurte numbritega ja ütleme ka teistpidi, on see ju hästi tore, et me täna teenime raha.

Mille pealt te teenite

üldse? Raamatuvahetuse noh, ütleme niimoodi, et see nagu mudel on siis nagu portaali kasutamise eest, ehk siis subscription, ehk et see, et ma saan seal nagu toimetada, selleks ma maksan siis. Noh, meil on seal aastapakett, eks ju, poolaastapakett ja siis meil on ka võimalus osta nagu ühekordselt nagu selliseid vahetusi, ma olen nagu. Mõtlesin algselt väga pikalt nagu selles mõttes, et noh, vaatad lahke, mõtled, mis see hind võiks olla, et noh, siis tollal mõtlesin, et noh, ta võiks olla nagu ühe raamatu hind või midagi taolist ja tegelikult ma pigem nagu ütlen täna, et Eestis on. Noh, see ei ole kasutajate jaoks muidugi väga populaarne, aga nagu liiga odav, et meil on neliteist, üheksakümmend on aastamaks. Aga minu mõte pigem on kaasata rohkem inimesi ja mitte ajada nagu selle noh, nii-öelda kuumaksuga nagu hulluks. Ja, ja nende tasude pealt me siis teenime raha plussis nagu aeg-ajalt tulevad sellised sutsakad, et me müüme neid punkti, siis saab nagu kassat teha, sest see on nagu populaarne asi.

No põhimõtteliselt saab sinu käibed siis välja arvatud, sul on viisteist tuhat kasutajat, kasutajat umbes.

Et meil on täna ikkagi nii-öelda tuba soe ja serverid makstud ja kõik teenused nagu makstud ja, ja see on nagu juba nagu hea.

Kuule, aga räägime sellest, miks selline asi olemas või ütleme, kust sa tulid selle idee peale või mis su enda taust on?

Minu enda taust, ma olen ise nagu sellise meedia ja ajakirjanduse taustaga ja tegelikult selline jagamismajanduse asi on mul päris no rohkem kui kümme aastat istunud peas ja ma kõigepealt joonistasin esimese sõiduvahetust. Teenuse välja, enne kui Uberist ja taksifaist üldse midagi kuulda, aga jumal tänatud ma sellega tegelema ei hakanud, sest et kui ma täna. Vaatan, mis elu siin käib, siis raamatuvahetus on väga rahulik selle kõrval ja väga mõnus. Ja, ja raamatuvahetuse idee on mul olnud, ma arvan ka kuskil kuus-seitse aastat, aga seal on nagu väga konkreetne lugu, et miks ta nüüd. Sest et nagu ma ütlesin, siin on äärmiselt oluline raamatuvahetuse taolise teenuse jaoks on see logistiline pool. Ja, ja noh. Eestis seda alustada, kus inimesed loevad raamatuid niimoodi nagu loevad, see on nagu tegelikult maailma. Me oleme ikka maailma tipus ja väga sügav kummardus kõikidele eestlastele, et nad lihtsalt loevad, see on nagu lihtsalt fantastiline, me jällegi nagu ei tea, kui lahe rahvas meil on. Ja teine asi on see, et me oleme nagu, peame väga loogiliseks, et siin on noh, pakiautomaat, eks ju. Ja mujal maailmas on ikka enamus, enamus riikides ikkagi tegemist, see on ikka ulme. Et selles mõttes on see nagu aeg oli küps võtta juba see infrastruktuur nagu kasutusele. Ja noh, elu viis mind väga toredasti kokku Kaiko Kauriga, kes on siis kogu selle platvormi kirjutanud, kes on muuseas kirjutanud esimese SmartPosti koodi, nii et meil oli nagu laua pealt minna, et me nagu seda asja teadsime. Ehk et logistika oli nagu see võtmeküsimus ja noh, ütleme nii, et see aeg oli siis nagu küps selleks. Et see liikuma nagu panna ja, ja sellisel kujul maailmas ei ole ühtegi teist raamatuvahetuse teenust selle peale. Noh, ma ei hakka siin, ei ole maailmas ühtegi asja, mille peale tasuks mürki võtta, aga, aga noh, sellist asja ei ole, on midagi sarnast. Ameerika Ühendriikides, kus ta käib vana klassikalise, sain kviittüki läheb postkontorisse või tuleb noh, praegu tuleb kuller, eks ju. Ja, ja ma uurisin isegi seda USA saiti suhtarvudes, me oleme juba ammu nendest nagu möödas, aga mul on lihtsalt tohutult hea meel, et isegi väga kohmaka süsteemiga, see töötab seal. Aga Eestis on noh, ikkagi see asi hoopis teise tasemel.

Kas sa, kas sa oled ise tohutu raamatusõber või kas see oli kuidagi sul oma vajadus, hakkas igavama raamatutega?

See on, ma olen, jah, raamatutega kasvanud ja ma ikkagi paar raamatut kuus loen läbi ja ma olen ja, ja, ja mis on ka nagu selge, et vaata alati nagu sellisest uuest tehnoloogiast ja raamatutest, armastaks rääkida e-raamatutest. See ei ole üldse teema, see ei ole meie nišš, me räägime tegelikult füüsilisest raamatust ja selle usku olen ka mina ja, ja e-raamat võib olla teatud mõttes nagu selline seksikas ja moodne asi, aga tegelikult. Olgem ausad, raamatu turust on see ka kõik, noh, marginaalne. Eriti, kui me räägime Euroopast, noh, USA-s on teine lugu, aga, aga sa ei saa ühe projektiga kõike rahuldada, mind ei huvita selles kontekstis heas mõttes sellist e-raamat üldse. Ehk, et ma olen väga raamatu usku, ma olen paberraamat usku ja, ja ma olen ka seda usku, et, et see raamat, mille ma korra läbi loen ja mida ma enam ei loe. Võiks olla taaskasutuses ja just minu jaoks on hästi oluline see taaskasutuse moment. Et see on olnud üks liikuvpanema jõude.

Kas välismaa raamatud on ka sees või?

Ja, päris palju.

Aga need sa tõmbad mingist muust andmebaasist, ma pean ise

pildistama. Raamatuvahetus hakkab üsna, üsna pea tegelikult maailma suurimat andmebaasi nagu järgi endal tõmmama, mille peal ka Amazon nagu töötab ja kõik niimoodi. Aga täna on niimoodi, et kui raamatuvahetuses puudub raamat, mida sa tahad pakkuda, ehk nagu näiteks inglisekeelne raamat. Siis sa saad selle väga lihtsalt ka ise sisestada, ka pane pilt, copy paste, eks ju, paned sinna kõik need muud rekvisiid sisse, et. Ja ma arvan, et päris mitu, mitu, mitu tuhat ingliskeelset raamatut, hispaania, saksa keeles, see kõik on meil nagu seal raamatuvahetus nagu sees. Põnev on jällegi jälgida, uskumatult palju loetakse Eestis ingliskeelset asja, noh, loomulikult noorem generatsioon. Ma

ütlen ka oma valdkonnast, eks ma tahan erialast kirjandust lugeda, ega siin palju üle ei jää, ma arvan, et enam, enamus inimestel Eestis on hea, et kui sa tahad erialast värsket kirjandust, noh. Sa ei oota aasta või kaks, et ehk tõlgitakse ära, ikka loed läbi, kui oskad keelt.

Nii et ta on juba selles mõttes nagu rahvusvaheline, sest me ise oleme rahvusvahelised.

Jah, kuidas selle saidi selline loomise lugu siis oli, et sa, sina, ma saan aru, progeda väga ei oska, sa, sa leidsid inimese, kes teeb.

Ja ei no loomulikult, et selline, eks ma sain ka selliseid nõuandeid, et noh, paneme kuskile kas mingisuguse WordPressi. Peale või paneme mingi Magento peale või midagi taolist, eks ju, et tegelikult on see ikkagi nullist nagu tehtud ja ta on parajalt keeruline ja, ja oma, oma spetsiifikaga. Näiteks üks fenomen, mis nagu juhtus, ütleme, me olime pannud kuu aegagi olnud või paar kuud, hakkas tulema selliseid soove, et ahah. Teil on raamatuvahetus, nii, aga paneme ka sinna plaadid, on ju, ja paneme need, eks ju. Kuni sinnamaani, ma sain üks paarkümmend ettepanekut igasuguste erinevate asjade jaoks, sest inimesed tahavad vahetada kuni selle hetkeni, et hakkame seal õllepudelikorki vahetama, mis oli mulle täiesti uut. Ja siis me tegime väga põhimõtteliselt otsuse raamatuvahetuses ära, et. Me ei tegele mitte millegi muuga kui raamatutega ja, ja see on väga spetsiifiline, tal on oma identifikaatorid, tal on oma temaatika, tal on kõik selline. Et, et noh, sellist koodi loomulikult maailmas kuskil nagu ei ole.

Aga sa põhiliselt võiksid mingisuguse loogika järgi noh, kas või lihtsalt tarkvara põhja ära kasutades plaadimeestele selle avada, ma kujutan ette, et neil oleks väga hea meel. Ma

arvan, et äkki me oleme mõlemad pooled nagu piisavalt targad, et mitte seda teha, sest et noh. Tal on ikkagi hoopis teine loogika, vaata näiteks raamatuvahetuses ja raamatumaailmas käib kõik läbi ühe identifikaatori, see on ESPN number, eks ju. Ja, ja ka plaatidel muuseas on omad identifikaatorid ja midagi taolist, eks ju, et, et. Niipea, kui sa nagu hakkad seda koodi nagu tegema, eks ju, nagu, nagu natukene nagu hakkad sinna süvenema, siis saad aru, et tegelikult see on ikkagi täiesti

unikaalne.

Et ma soovitan kõikidel plaadimeestel võib-olla nagu nõu pidada ja siis hakata nagu tegema nullist.

Kui lihtne see, see sellise asja nagu ülespanemise protsess, sul on ettevõtluskogemus, eks ole, sul on kõik see, aga, aga iga ettevõtmise juures ikka on neid selliseid. Orge ja mägesid, kuhu kukkuda ja kust üles ronida või on see sul läinud täitsa niimoodi lõksti käima ja toimib?

Noh, meil oleks olnud kindlasti raamatuvahetus nagu valulisem, kui ta oleks. Noh, nagu mitte käima läinud, eks ju, et ta praegu, me praegu peame tuules nagu püsima, selles mõttes on lihtne ja, ja, ja kuna ma ikkagi olen päris mitut ettevõtet ka. Ettevõttega nagu toimetanud ja, ja, ja, ja piisav selline meedia ja, ja ettevõtluskogemus on olemas, siis noh, ütleme seal mingisugust selliseid. Nagu karisid ei olnud, et ma nüüd hakkaks siin projekti peal midagi nagu leiutama, et see kogemus on kindlasti nüüd nagu üks olnud. Ja, ja kuidagi nagu seda fanatismi on nagu jagunud ja vaata, kui sul on temaatikaga, mis sul nagu südamelähedane on, siis ta nagu läheb, et täna ei ole olnud midagi sellist, mis oleks tulnud nagu negatiivselt kuidagi nagu, nagu paneel peale, et ei ole. Aga, aga võib ju ka kodust diivani peal istuda ja olümpiat vaadata, on ju, siis ei ole mingeid jamasid. Unustad ära.

Selge, ma arvan, me võiksime teha siia oma saate teise pausi ja siis lõpetada viimase lõiguga. Start läheb edasi, külas on Leo Ariva, raamatuvahetus.ee-st. Üks, üks selline tahk on veel rääkimata, mis on raamatuvahetuse juures ju huvitav, on see, et noh, väga harva Eestis, kui iduettevõtteid ei tehta Tallinnas, veel harvem, kui neid ei tehta ka Tartus. Sina teed Viljandis seda.

Aa, Viljandi on väga mõnus linn ja ma olen eluaeg Viljandis elanud ja töötanud üle Eesti ja, ja, ja, ja käinud mujalgi. Viljandi on hea, hea sellise ju kultuuritaustaga ja, ja mis on mind hästi palju raamatupoes aidanud, ongi. Ongi ka see, et see logistikapool on meil hästi lähedal ja täna noh, ma ei, ma ei saa nagu öelda kellelegi, et ma soovitan, minge näiteks Cleveroni.

Cleveron on Viljandi.

Leberon on Viljandis ja, ja, ja, ja kogu see, kogu see noh, ütleme nagu selline üks, üks seltskond, natukene niisugune väike klaster, et see, see on nagu, nagu lahe, ma olen nagu mõelnud, Viljandis on ka hästi. Hästi võimas raamatutrükikoda, Printbest ja ma olen nagu mõelnud, me siin praegu plaanime raamatuvahetusega äkki. Kih, ütleme niimoodi, veel veksilt välja ei saa, aga põhimõtteliselt selle kevade teema on minna Soome poole. Õpetada ka neid raamatuid vahetama, väga lahe oleks Viljandis tehtud raamatuvahetuse platvormiga, vahetada Viljandis trükitud raamat, mille soomlane saab kätte Viljandis tehtud SmartPosti kapist, nii et. Et ühest väiksest linnast võib tulla küll, aga noh, see on ütleme väike, lihtsalt selline. Väike selline detail kogu selle asja juures, eks tegijad täna on ikkagi igal pool ju nagu teistes projektides üle Eesti laiali ja, ja enam ei ole tähtis, kus sa nii väga istud.

Ja ma mõtlengi, et kas see, ütleme raamatuvahetuse sarnase projekti noh, näitel me saame rääkida sellest, et ei ole tähtis tänapäeval, ütleme, et tingimata ei ole tähtis, et kus.

Tingimata ei ole tähtis ja, ja täna ei ole ka tähtis see, kui sa pakud raamatuvahetuse ühe raamatu Kärdlast ja see jõuab näiteks Narva. Läbi raamatuvahetuse ma olen näinud, kui aktiivne on Narvas Eesti raamatute lugemine ja kultuurielu. Jah,

just,

et, et see koht nagu ei ole oluline, aga mis on täna oluline? Kui siin jõuda veel nagu rääkida, et mis üldse nagu selles kirjastamise maailmas on nagu toimunud, et miks ka raamatuvahetuse taolisel asjal on nagu täna edulugu, on see, et. Et viimase vast kümne-viieteist aasta jooksul on toimunud kirjastamises tohutu muutus, ehk et nimetust, mida kirjastatakse. Nende arv on läinud meeletult üles ja tiraažid on läinud meeletult alla. Ehk et ühtepidi ei ole kunagi olnud teist aega olla noh, kergem nagu, nagu autor või kirjastaja, sest et noh.

Keegi ikka trükib ära.

Keegi ikka trükib ja digitaalsed kõtted valmis ja see on nii lihtne, eks ju. Ja, ja teistpidi ei ole olnud kunagi nii keeruline müüa. Raamatut ja kõik, kõik mõtted, et suured riigid, näiteks Ameerika või, või midagi taolist, et oi, seal on nagu megatiraažid, Ameerika keskmine ära müüdud tiraaž vist on kuskil kakssada viiskümmend, kolmsada eksemplari. Nii vähe. Nii vähe, aga.

Muidugi, iga mees trükib raamatu ka. Ja

iga, ja seal antakse välja kuskil kolm-nelisada tuhat raamatut aastas. See tähendab, et noh, proovi siis nagu kujutada nagu seda asja ette, näiteks see Inglismaal või Suurbritannias, antakse välja. Iga tund kakskümmend uut raamatut. See tähendab seda tegelikult ja, ja see ei tähenda, et oleks kõik nagu ju nagu mingisugune crap või mingisugune sihuke täielik, mitte midagi väärt lugemist. Väga palju häid raamatuid, aga, aga nende kättesaamine hakkab muutuma nagu keeruliseks, sest et neid ei olegi võimalik, kuskil seda displeid pole võimalik nagu teha. Ja, ja, ja, ja need tiraažid on nagu väikesed. Ja nüüd ongi väga oluline ka Eesti puhul, kus minu arvates raamatu keskmine tiraažki on kuskil, ütleme ilukirjanduse puhul, ma ei ole, ma ei ole üldse kindel, et see on tuhat, see on kuskil kaheksasaja peal. Ma arvan, et ongi väga oluline, et, et, et sa lood nagu mingisuguse sellise infrastruktuuri, et sul on võimalik saada see raamat kätte ka siis, kui ta on juba müügist maas. Meil on ikkagi väga suur hulk raamatuid ikkagi ajast näiteks kaks tuhat kümme, kaks tuhat kaksteist, kaks tuhat üheksa, väga head raamatut ja ma olen algusest saatnud tahtnud, et raamatuvahetusel ei oleks nagu sihukest antikvariaadi. Noh, nihukest tolmust, imidžst. Seal on kõik, enamus on ikkagi tegelikult viimase viieteist aasta raamatut, kuigi meil pannakse ka üles pakkumisse. Ütleme, kolmekümnendate raamatuid ja midagi taolist, mida iganes keegi soovib, eks ju. Nii et aeg on nagu selles mõttes nagu soodne panna rahvas raamatuid.

No vaata, füüsilise toote puhul on see long tail'i tekitamine nagu hästi keeruline, eks ole, et sa, sa trükidki näiteks nelisada eksemplari, nii et saad otsa kuskil, ma ei tea, visatakse ära lõpuks võib-olla, mis jäävad müümata. Aga siis, eks ole, kaheksa aastat hiljem juhtub Facebookis midagi. Keegi, keegi tuntud inimene ütleb, et vot see oli hea raamat. Just. Ja siis hakka otsima.

Kirjastustel on nagu tegelikult väga oluline maailmas, et oleks tugev nihuke backlist, mis on siis nagu selline asi, et on nagu vanad, kindla peale minevad nagu hitid, mille pealt tegelikult teenitakse, aga uue raamatu väljalaskmine pidi päris suur loterii olema. Aga nii ta on ja, ja täna ma ütlen niimoodi, et suur kummardus kõikidele kirjastajatele, et nad teevad seda. Mina ise nende numbrite pealt kirjastamise tööd ei tahaks teha, küll, küll nagu siis nagu teistmoodi.

Põhimõtteliselt sa võiksid raamatuvahetuses hakata ka kirjastajaks, sul on baas, raamatuhuviliste baas on sul olemas,

sinna oleks väga hea

müüa peale asju.

Noh, ma arvan, et alati äri on ju seal kohas, kus või noh, kõige tugevam selles ahelas on see, kellel on lõpptarbija nagu käes, et eks siin raamatuvahetusel on pikk teekond ees. Et me vaatame, kus, mis on, meil on tulemas nüüd sel kevadel paar. Väga olulist uuendust, millest siis raamatuvahetuse kasutajad saavad nagu esimesena teada, põhimõte on nagu see, et meil baasteenustena töötab ja just võikski hakata midagi nagu juurde tegema, selleks, et leida selle täna ju neljakümne tuhande raamatu hulgast. Üles seda endale sobivad, siis me loome, teat, hakkame looma nagu sisu juurde, et tuua arvamusi, mingeid liste, värke, asju, et see siin, siin hakkab väga põnev olema. Ja, ja meil on ikkagi raamatuvahetuses noh, selline, selline mõte algusest esimesest päevast nagu peale, et, et Eesti on meeletult hea riik prototüüpideks. Tahaks ikka

välja minna, jah.

Ja ikka kibeleks nagu tegelikult noh, mõnes mõttes niimoodi nagu mulle tundub, nagu Eestis oli see koristamise aktsioon, teeme ära, et, et eestlased õpetasid terve maailma koristama, et. Mul on nagu väike selline tunne, et ma tahaks õpetada noh, mõnegi riigi veel raamatuid vahetama, et see on nii lahe.

Aga kas sul on teatud eel sellised vajadused, eks ole, selleks eelkõige see logistikavõrk, et see pakiautomaatide võrk oleks, et sa saaks kogu seda oma API-süsteemi ja kõike seda teha?

Ja, ja niipea, kui sa astud Eestist välja, siis hakkad tegelikult ka nägema neid põnevaid eripärasid ja siis hakkad oma koodi ümber kirjutama ja tegema ja ma võin. Noh, rääkida lihtsalt ühe, ühe loo läbirääkimisest Taaniga ja kes on väga-väga ootab raamatuvahetust. Ka sinna ja seal on hästi kõva lugemus ja seal on hästi kõva pakiautomaatide süsteem ja, ja rääkisin neile ära, kuidas see asi käib ja, ja puustate punaseks ja vaatavad mulle otsa ja vangutavad pead nagu ei saa aru, et räägi mulle uuesti. Räägin uuesti ära. Pane mulle meili, et meil on ikka, mingi asi jääb segaseks, ma mõtlen, et kes nüüd selles ühel või teisel pool lauda nagu natuke imelik on. Ja mis siis lõpuks nagu selgub, on see, et seal on väga-väga eeskujulik pakiautomaat ja võrk, aga nad ei saada omavahel pakke.

Aga kuhu ma siis saan saata?

Sa tellid endale särgipoest või

raamatupoest.

Ja sa ei saa, sa ei saa, näiteks vanaema ei saa sulle moosi saata. Ja täna Eestis on ikkagi, ma pakun, kuskil viiskümmend protsenti pakiautomaadi business'ist käib omavaheline saatmine. Ja, ja vot sellised asjad tulevad ette, et noh, ütleme piltlikult, võib-olla me taanlased, õpetame lisaks raamatuvahetusel ka omavahel pakke saatma, ma ei tea, eks ju, vaatame kuidas on. Igal juhul mulle tundub, et see teekond nagu Eestist välja saab olema nagu põnev. Ja meil on täna Eestis, jällegi ma tahaks ka Eesti inimestele öelda, et siin on väga kihvte asju, siin on nii. Võimekat tehnoloogiat ja, ja meil on seda kogemust, mida, mida maailma viia ja selles mõttes ma nagu raamatuvahetusega tunnen seda sisemist tugevust, sest selles ma üldse ei kahtle, et inimesed loevad ja tahavad raamatuvahet, selles ma üldse ei kahtle.

Aga kus need riigid on, kuhu sa saaks minna, sa ilmselt saad minna SmartPosti või Cleveroni tuules natukene, Soomes on meil midagi, kus, kus nad veel

on? Noh, ütleme niimoodi ikkagi, et kui sa lähed natukene eemale, siis me saame ka aru, et on palju teisi tegijaid ja pigem tuleb ikkagi vaadata seda pilti nagu laiemalt. Esimene eeldus on see, et riigid, kuhu minna, loeksid raamatuid, ehk et. See

mure on ka veel või?

See on nagu positiivne probleem, aga põhimõtteliselt, et kui sa võtad nüüd nagu nii-öelda maakaardi või gloobuse ette, eks ju, et siis mida kõrgema põhjalaiuse peal sa nagu oled, eks ju. Seda kõvem on rahvalugemus, et Eestist on veel üks kõvem riik ja see on Island, oma kolmesaja tuhande inimesega, kus räägitakse, et iga kümnes inimene on kirjanik. Ja, või kirjastamisega nagu seotud, eks ju, et see on kõige hullem nagu riik. Ja, ja ma olen nagu mõelnud ja, ja loomulikult Skandinaavia, selles mõttes üldse ei ole kahtlust ja kõige, kõige ägedam või üks vägedamaid kirjastamise riike loomulikult on. On, on, on Suurbritannia, kus on see maht nagu väga, väga suur, aga kui sa liigud nagu alla, ma olen ise nagu mõtelnud, et. Noh, kui siin neljakümnenda laiuskraadi peale, kus on Rooma linn, et noh, sinna võiks nagu piiri tõmmata, et, et noh, lõuna pool läheb see nagu väiksemaks ja noh, ma olen ka lugenud raamatust statistikat näiteks Omaani kohta, kus antakse, Eestis antakse kuskil. Erinevaid nimetusi välja, no ütleme, kus neli tuhat või viis tuhat iga aasta. Ja Omaanis ma nägin ühte nagu tabelt, mina ei ole kontrollimas käinud, antakse välja aastast seitse raamatut ja kõik on koraanid, et noh. Ütleme

niimoodi,

et me siin nagu paar aastat nagu pusserdame Eestis oma selle asjaga ja teised teevad samal ajal automaate, et noh, Saksamaal on ka juba, eks ju, kolm tuhat automaati DHL-il üleval ja.

Aga seal saab saata automaadist automaati, asju DHL ei ole

huvitav. Ei noh, seal on, seal on täna niimoodi, et päris üks-ühele sellist süsteemi nagu Eestis. On, on, ütleme niimoodi, et pigem, pigem nagu vähem. Aga ma üldse nagu selles mõttes väga ei põe, sest et meil ei ole nagu sellist ambitsiooni, et me nüüd paneme plaks ja hakkame kahtekümmend, kolmekümmend triiki minema, et nii palju mul seda ettevõtlust nagu tarkust nagu on. Et, et me tahaks ikkagi raamatuvahetusega proovida siin kõigepealt üldse nagu seda, nagu külma vette hüppamist nagu teise, teise riik, et kiiret ei ole siin nagu mitte kuskile ja ma tean ka seda, et selle koodi ja kogu selle süsteemi ja selle kultuuri tekitamine ei ole lihtne lugu, ehk et. Ehk et noh, ei, ei ole nagu seda põdemist, et keegi tuleb ja hakkab tegema, see kunagi võib-olla oli mingite asjadega kõik niimoodi. Aga kui rääkida veel maailmast lihtsalt nagu huvi pärast, siis on ikkagi ka mujal väga kõva lugemus, et näiteks India on äärmiselt, äärmiselt palju loetakse ja väga palju loetakse Venemaad. Noh, seal on muidugi eeskujulik piraaditurg ja kõik selline, aga raamat on raamat, eks ju, et, et ses mõttes ikkagi see maailm on nagu suur ja, suur ja lai ja, aga meil on selline jahe pea, et me ei, ja mingid nullid silmes ei käi, et me. Aga,

aga sa tahad üldse ise ikkagi minna nagu äriline välja või et noh, sa põhimõtteliselt võiksid ka lasta selle koodi vabaks, et on open source ja noh, kui Saksamaal on mingi raamatu huviline Leo Ariva kaks, eks ole, et siis tehke ise. Või, või noh, kui sa tahad selle pealt ikkagi rahateendist frantsiisina te

Õnneks me oleme täna selles olukorras raamatuvahetusega, et meil on hästi palju variante laua peal ja meil ei ole ei ühest-teises mõttes nagu mingisugust ora kusagil, et me peaksime nüüd nagu mingi hullu kiiresti midagi otsustama. Me näeme tegelikult täna, teenus toimib. Isegi väikeses riigis me oleme nii-öelda, me ei ole punases, nii. Meil on üks asi selge, mis ma olen siin nüüd poolteist aastat seda teinud, et see teenuse tundma ja kasutaja tundma õppimine on tegelikult pikk protsess. Ja ses mõttes me võtame nagu, ei taha ka nagu hakata noh, nagu endast ette jooksma, et hästi kuidagi sisemine rahu on sees ja samas nagu natuke vemmeldab see, et tahaks nüüd nagu. Nagu proovida, aga meil on põhimõtteliselt raamatuvaes ka nagu kaks väga-väga mõnusat teekonda ees, üks asi on see, et noh, millest me siis natuke rääkisime, et, et proovida teda ka kusagil mujal. Aga teine asi on see, et, et just nimelt seda teenust ise. Ja kus on Eesti järjekordselt, erakordselt tore, toredad nagu vahetajad ja ma olen niivõrd palju õppinud ju tegelikult seda süsteemi, et mismoodi loetakse. Mismoodi, mismoodi see kogu see loogika nagu käib, ehk et ma tahaks oma koodi ja oma teenust ja, ja, ja me seda teemegi, sel, sel kevadel tuleb päris palju, siis nagu ma ütlesin, nagu selliseid uuendusi. Et see on nagu see teine tee, et sa lähed ise kasvad ja, ja teine asi on see, et noh, kas sa nüüd proovid seda kultuuri kuhugi külvata veel, et, et teekond saab olema kindlasti nagu põnev.

Milline üks sinu tavaline tööpäev välja näeb?

Selles mõttes. Tervitus kõikidele nendele. Töötajatele, kes, kellel on kodus pisikene laps ja, ja kes teetavad kodukontoris, nii et selles mõttes. See tööpäeva ma hakaksin kirjeldama, jõuame hoopis mingisuguse teise kultuuri, nii et, et, et mul on hästi. Hästi väga, väga, väga kodukeskne ja meil ei ole täna ka mingisugust sellist füüsilist kontorit, me kuhugi nagu sõidame.

Palju teid üldse on? Sina oled arendaja, on?

Täna, ütleme nüüd kahe tuhande seitsmeteistkümnenda, lõpp kahe tuhande kaheksateistkümnenda algus ongi tegelikult see, kus ma suurendan raamatuvahetuse tiimi. Ja, ja järgmisel kuul liitub siin paar inimest just ka sisu poole peal ja ma olen leidnud arendusse nagu juurde, ta on täna ikka väga palju sellise, oli nagu sihukese bootstrap'imisega, et me nagu teeme ühe asja kõrvalt ja kasvatad last ja proovid mingeid muid projekte nagu teha. Aga mingisugusel hetkel ikkagi see organisatsioon hakkab võtma mingisuguseid selliseid kujusid ka, et ilmuvad inimesed, kellel on tööleping ja ilmub mingi kontor ja ilmub. Ilmub mingisugune selline, selline asi ka, et nagu rohkem, rohkem nagu selline nagu kuidas firmat ette kujutatakse, aga tegelikult see, kuidas praeguse tehnoloogia pealt on võimalik alustada. Ja, ja mõnuga nagu teha päris pikalt ja kui sa ei pea sinna ka mitut tuhandet ise nagu, iga kuu nagu sisse tampima. Siis selles mõttes on meil nagu päris hästi nagu läinud, et, et saab ühte ja teistmoodi ja saab küll kodust teha ja teine kodust ja arendaja täna on mul hoopis otsapidi Tais või Austraalias ja koosolekud käivad üle Skype'i ja ma ütleks, et kõik on tehtud.

Suurepärane, täiesti sihuke tüüpiline, ütleme heas mõttes tüüpiline kahekümne esimese sajandi ettevõtmineks. Et üks kasvatab Viljandise lastu ja teine puhkab kuskil Tais või võib-olla Austraalias, me ei teagi, kus ta on. Aga noh, millalgi see professionaaliseerumine ilmselt tuleb, et see.

Ja loomulikult, aga see ongi selle teekonna osa, et ei ole ju nagu selga vana ettevõtluse mudel, et sa pead nagu. Kuskil just nagu olema ja kuskil on ametiühing ja kuskil on mingisugused standardid ja kõik niimoodi, iga päev leiutame midagi uut.

Hea küll, aitäh, Leo, vaadake siis raamatuvahetus.ee ja oma, oma raamatu riiulid ka kriitilise pilguga üle, et saate jääke ringlusesse lasta. Restart on jälle eetris nädala aja pärast.