Teeme töösuhte Eestis moodsaks

Nad on nii ja naa, mul oli väga hea võimalus, Boltis töötades, kus meil oli sellel ajal, kui mina seal töötasime, lõpetasime sellega, et meil oli kolmekümnes riigis viiekümnes kontoris töötajad, neid oli siis tuhat viissada tükki. Ja kuna ma esimene aasta Boltis töötades olin ka personalijuht, hiljem selle osa andsin ära enda käest. Siis me tegime sellise võrdluse kõikide nende riikide töö seadusandlaste kohta just selles, et kuidas sa võtad inimese tööle, milline on. Näiteks katse aeg, millised tingimused sa katse aega tohid pikendada, ei tohi, eks ole, mis on Eestis ka probleem, et kui sul ettevõtte sees näiteks üks töötaja liigub. Ühelt töökohalt teise töökoha peale, mis on absoluutselt teistsugune, sa annad inimesele võimaluse näiteks, siis sa ei tohi uuesti katse aega kehtestada, eks ole. Mis oleks nagu mõistlik tegelikult. Ja kas, kas, kas siis mismoodi seda töösuhet lõpetada saab, millised on sellised puhkused lisaks siis põhipuhkusele, mida sa inimesele andma pead, kas nad on tasustatud, tasustamata? Kas on mingisugused muud kohustused juures veel, et kõike ja kas on näiteks erinevad vormid töötamiseks, et noh, näiteks Ameerikas on kaks täiesti erinevat vormi, et seal töölepingud tavaliselt inimesega ei sõlmita. Vaid sul on need at will töötajad, kes siis ongi, sa teed talle ühe leheküljelise pakkumise, ütled, et. Sina, Peeter, ma palun, et sa tuled mulle siia müügijuhiks, sinu palk saab olema, brutopalk saab aastas olema selline, sul on nii ja nii mitu puhkusepäeva, sinu ametinimetus on selline, selline ja meil kehtivad ettevõttes sisekorra eeskirjad. Ja, ja seal ei ole ka sellist töölepinguseadust, mis sätestab siis kõiki neid punkte, vaid tegelikult tööandja siis, tööandjal on selline meeletult paks sisekorra eeskiri, mis on umbes kuuskümmend, seitsekümmend lehekülge ja kus on siis kõik kirjas ja Ameerika reegel on see, et kui seal ei ole midagi kirjas, siis on lubatud, et näiteks, et kui sa ei kirjuta oma sisekorra eeskirja, et sa ei tohi relva kaasa võtta tööle, siis sa võid relva kaasa võtta tööle. Nii et, et need, need on väga erinevad ja siis on need töölepinguga töötajad Ameerikas, kes on siis noh, tavaliselt ta on sul mingi võtmetöötaja, et ta on siis mingisugune juhtkonna liige või mingi väga, väga, väga oluline töötaja. Kellega sa teed siis päriselt nagu töölepingu ja kellel on siis väga suured tegelikult sotsiaalsed garantiid ja ka need noh, suured lahkumisboonused, millest võib-olla. Vahel räägitakse Ameerika, ma ei tea, filmides või raamatutes, mis on seal, ma ei tea kuus kuud või aasta või mis iganes, eks ole. Need ka tegelikult on nendel töölepinguga töötajatel ainult ehk et see tavaline töötaja ongi sul nii, et sa võid noh, ka sinnasamasse sellesse kirja näiteks paned sa kirja, et, et, et ma pooled võivad töösuhte lõpetada näiteks kahenädalase etteteatamisega. Ja see on kõik ja sa võid selle lõpetada sõltumata sellest, kas, kas sul on põhjus selleks või ei ole põhjus selleks, eks ole. Nii et, et noh, see on nagu võib-olla üks äärmus, eks ole. Ja ka kõik tööandjad sugugi ei paku näiteks tervisekindlustust, vahel on see osariigis kohustuslik ja seda tuleb teha, aga seda ei ole igal pool. Ja, ja noh, siis on nagu teised äärmused, et on ka need, kus, kus on nagu rohkem ülereguleeritud kui Eestis. Et noh, näiteks ma võin tuua Tšehhis, kui sul on töölähetus, siis esiteks on iga riigi päeva raha erinev, sul on selline pikk nimekiri riikidest, sul on noh, mõned on grupeeritud, aga sul on umbes nagu noh, sõna otseses mõttes niisugune neljakümne viiekümne leheküljeline nimekiri. Kus iga riigi kohta on kirjas, palju on lähetuse päeva raha ja pluss siis lähetuse, lähetuse päeva raha arvestatakse niimoodi, et inimene väljus siis kontorist või kodust. Sõidab lennujaama, see on kohalik lähetus. Inimene jõudis lennujaama, läks lennukisse, nüüd algas välislähetus ja noh, samamoodi tagasitulemisega niimoodi, et noh, et seal üksi, seal ühe lähetuse vormistamine on juba noh. Terve tuumateadus, eks ole.

Ja ma arvan küll, et, et eks ta niimoodi on ja, ja noh, väga paljud nendest seadustanduse taustadest tulevad siiski noh, ka nii-öelda ametiühingute poolt, eks ole, mis Eestis tegelikult katavad väga väikest hulka töötajaid. Et ametiühingutesse kuulub täna Eestis umbes kolm protsenti töötajaid. Aga, aga nagu see, see noh, see tööstuse taust ja selline see taust, eks ta on tulnud kaasa ja, ja siiski noh, ka see, see, see ametiühingute pool mõjutab väga palju Euroopa Liidu seadusandlust. Kus teistes riikides on võib-olla see ametiühingute roll teistsugune olnud, eks ole. Et seal noh, see, see, see muutus, mis on terves ühiskonnas toimunud, kus terves ühiskonnas tööd on läinud rohkem sinna teadusmajanduse poole ja mitte ainult Eestis, vaid ka mujal Euroopa riikides, et see ei ole lihtsalt ka järgi jõudnud, eks ole, see on nagu üks põhjus. Ja kui nüüd mõtleme, võib-olla me ei mõtle, miks need asjad nii on, aga kuhu me tahaksime jõuda, eks ole, siis noh, tegelikult võiks olla nii, et kui sa oled üks väga pisikene ettevõte, kellel on seal paar töötajat, eks ole, et sul ongi võib-olla üks kuni viis töötajat või miks ka mitte kümme töötajat. Et näiteks jällegi, et nii Inglismaal kui USAs on ja mõnedes teistes riikides ka on väga suured lihtsustused, kui sul ei ole alla viie tööd, kui sul ei ole üle viie töötaja või kui sul ei ole üle üle kümne töötaja, et su regulatsioon on absoluutselt minimaalne sellisel juhul. Ja noh, ongi see, et, et just nagu alustavale ettevõttele teha asi väga lihtsaks ja, ja mitte koormata neid igasuguste erinevate probleemidega, eks ole. Ja, ja noh, tegelikult võiks ju olla, et kui, kui nagunii kõikidel inimestel, kes, kes töötavad kuvariga, peab olema see eeskiri või näiteks kas või need vaimse tervise teemad, mis, mis ka on nagu kõigil ju, eks ole. Siis noh, võiks ju olla nagu üldine mingi riiklik asi, et, et on üks üldine riiklik, riiklik lehekülg, kus sa saad neid lugeda ja, ja kus sa saad ise, ma olen töötaja, ma registreerin ennast ära, tuleb sulle Eesti kiri. Loed selle läbi, ütled ahah, eks ole, iga aasta tuleb meelde tuletust, kuule, loe veel üks kord heaks juhuks. Et noh, et seda võiks nagu riigi poolt hästi palju lihtsamaks teha või näiteks ka ma ju viitasin sellele, et mitte, mitmed inimesed täna saavad ka välismaalt palka. Ja jällegi, et noh, sul, kui sul ei ole see nagu pidev ja suuremahuline, siis on välisettevõttel on hästi ebamugav tegelikult hakata siin ennast tööandjaks registreerima või siis siia tütarettevõtet looma, sellepärast et võib-olla tal on siin paar inimest, keda ta kasutab mingisuguse teatud koormusega, eks ole. Ja kahjuks sul ei ole nagu teisi variante väga palju, et ka, et noh, võiks ju olla nii nagu tehti lihtsustus maksude äramaksmisel, kui üks eraisik ostab teiselt eraisikult teenust. Siis, siis see on täna lihtsustatud, et sul on võimalik teha see ettevõtluskonto, eks ole. Aga see ettevõtluskonto ei hõlma nagu ettevõtte töötaja, töötaja teenuseid. Siis noh, seal võiks ka teha sellised lihtsustused, mõelda selle peale, et, et kuidas saaks seda teha nii, et see oleks võimalikult lihtne, aga noh, riik saaks ikkagi oma maksud nagu kätte, eks ole.