@ RESTART // 2022.02.09
geenius_restart_0070.mp3
KUUPÄEV
2022-02-09
PIKKUS
47m 05s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti tehnoloogiaettevõtte Eliko tegevuse ja nende poolt arendatava ultra-wideband (UWB) positsioneerimistehnoloogia üle. Külalised selgitavad tehnoloogia kasutusvõimalusi tööstuses ning arutlevad iduettevõtte väljakutsete üle globaalsel turul läbilöömiseks.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Sellest on nüüd juba jupp aega möödas, kui me president Lennart Meri eestvõttel Eesti Nokiat otsisime, aga Restardis on täna külas firma, kellest asjaolude hea kokkulangemise puhul võibki saada just midagi Eesti Nokia taolist. Räägime suhteliselt hiljuti laiemalt avalikkusele kättesaadavaks muutunud raadiosidetehnoloogiast UWB ehk ultra-wideband, mis võimaldab objektide ülitäpset positsioneerimist ruumis ja mida lisaks arvukatele idufirmadele arendavad ka suurfirmad nagu Apple oma toodete jaoks. Eestis tegeleb UWB arendamisega ettevõte nimega Eliko, mille juhid Liisa Parv ja Indrek Ruiso on tänased Restardi külalised. Neil on juba ette näidata hulk lepinguid maailma suurte tööstusfirmadega, aga nad ei taha siin peatuda, vaid UWB arenedes saada selle valdkonna tipptegijaks maailmas. See tähendab uute võrguseadmete ja lausa tervete võrkude ehitamist. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Tehnoloogilises mõttes on tegemist siis raadiotehnoloogiaga, mis tähendab seda, et on kolm erinevat, vähemalt kolm, meie puhul neli erinevat raadiosaated, me nimetame neid siis ankruteks või majakateks. Seal saadetakse raadiosignaalid ja nende järgi arvutatakse siis ühe. Meie nimetame seda tagiks siis ühe teise seadme asukohta, asukoha. Ja võib-olla see eripära on nagu see, et tegemist on täppispositsioneerimisega, me saame saavutada täpsuse kuni mõned sentimeetrid. Praktikas küll rakendatakse nüüd, ütleme, inimeste jälgimisel või, või siis seadmete jälgimisel, kauba jälgimisel täpsust kolmkümmend sentimeetrit. Noh, see on nagu võrreldes nüüd, miks meie tehnoloogia erineb, ütleme, Bluetoothist, Wifist, 5G-st ja nii edasi, et.
Jah, ma võib-olla siis räägin natuke nendest rakendusvaldkondadest, et tõesti, ka praegusel hetkel. Bluetoothi kasutatakse näiteks kaubanduskeskuses õige poe leidmiseks, aga, aga need on sellised rakendused, kus ei ole väga suurt täpsust vaja, sest need tehnoloogiad ei võimalda seda. Meie kasutame ultra-wideband raadiotehnoloogiat, see on kõige uuem. Kõige uuem raadiotehnoloogia praegu kasutusel näiteks ka uutes Apple'i ja Samsungi telefonides on see sees ja see võimaldab tegelikult täpsust tõesti seal. Sentimeetri tasandil, aga, aga tavaliselt kuskil kolmkümmend sentimeetrit. Ja need rakendused on eelkõige tööstuses ja meelelahutuses, kus on vaja aru saada, kuidas inimesed, masinad ja kaubad liiguvad reaalajas, et see on mõnes mõttes nagu üks osa sellisest digitaalsest kaksikust või digitaalsest peegeldusest. Ja, ja see pakub läbipaistvust ja läbi läbipaistvuse on võimalik siis tõsta efektiivsust, ehk siis kui sa tead. Kuidas mingi protsess töötab või ei tööta, siis on võimalik seda ka parandada. See kõik on muidugi
Jah, no näiteks üks näide, mida, kuidas kasutab seda Boschi tehas, et nemad kasutavad seda oma tõstukite. Trajektooride jälgimiseks, ehk siis nad mõõdavad, kui kiiresti tõstuk viibkauba punktist A punkti B ja kui nad suudavad seda nii-öelda kiiresti sellest aru saada, siis nad ka saavad luua efektiivsemaid trajektoore. Mida nad enne tegid, enne meie tehnoloogia kasutamist, oli see, et nad käisid reaalselt järel sellel tõstukijuhil ja vaatasid, et kuidas ta, kuidas ta siis. Mis trajektoori ta kasutab, kuidas ta pakke viib ja see loomulikult oli hästi ebaefektiivne ja, ja, ja ei andnud ka head tulemust, teine näide on näiteks. Projekt koos Aegviidu saeveskiga, seal me oleme, meie tarkvara siis tuvastab, kas. Inimene on pakkeliini peal sellel hetkel, kui pakkeliin töötab ja kui ta tuvastab, et inimene on sellel hetkel seal peal, siis ta automaatselt saadab. Pakkeliini kontrollerile käsklustesse välja lülitada. Et see on just selline näide ohutust lahendusest.
sul tuleb võrg, tuleb installeerida võrk täpselt, nende andurite võrk tuleb installeerida ja see installatsioon ja see paigaldamine on paratamatu kulu, et. Et ja sellele taga on just see, et saavutada see täpsus, et, et see on nagu see, mida kordame, et kui on rakendus vaja leida viieteist meetri täpsusega. Näiteks poodi, kaubanduskeskuses, siis see ei ole päris see turg, mida me, mida me silmas peame.
On võimalik ülesonnistada kõik, et see tegelikult on selles mõttes ta on skaleeruv, et noh, meie jaoks ei ole vahet, et, et ka meie rakendused on ju kõige suurem vist kakssada, nagu öeldakse, ankrut või seda saatjat. Aga seal ei ole nagu sellist piiri, et mis ala seal katta ja sõltub sellest, et ju tegelikult palju kordi või kui kiiresti mingit kaupa soovitakse sekundis positsioneerida. Sealt hakkab selgema, et kui tehnoloogia võimaldab sada viiskümmend, kakssada korda ühes sellises väikses alas seda skaleerida, siis me ütleme, et ütleme tavalise. Inimese või töötaja jälgimiseks on vaja paar korda sekundis, kui tahad väga täpset trajektoori, arvestades tema liikumiskiirust. Tõstuki puhul on see kuskil kümme korda sekundis, aga tõstukite arvu ei ole kuidagi nagu see ei ole piiratud tegelikult ja kui me räägime seisvast kaubast, siis noh, seal on võib-olla vaja ainult paarikümne sekundi tagant või minuti tagant ja siis ta on üldse juba läheb juba tuhandetesse tuhandetesse.