Kas nemad ongi Eesti Nokia?

Head Restarti kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on taas mikrofonide ees ja meil on kaks külalist täna ning külaliseks on idufirma, mis on asutatud aastal kaks tuhat neli, nagu nad ise ütlevad, aga, aga oma karjääri jooksul siis teinud mitmeid huvitavaid keerdkäike ja, ja mitmeid erinevaid tooteid. Ja nüüd on täna, oleme selles olukorras, kus meie külalistel on järjekordne uus turg või järjekordne uus tehnoloogia sihikul ja. Ja suured plaanid maailmavallutamisel ja see firma aga on nime Eliko ja sealt on meil täna siis kaks külalist lausa, need on Liisa Parvi ja Indrek Ruiso. No nüüd me vist oleme selles kohas, kus me peame. Kuidagi arutama hakkama või rääkima hakkama, et mis asi see Eliko on? Et kust me peaksime, Indrek, sina oled. Sina ütlesid, et aastal kaks tuhat neli asutati, et tee meile selline lühike sissejuhatus või lühike ekskurss Eliko ajalukku.

Jah, kui nüüd jah, kuuteist-seitseteist aastat lühiselt katsuda kokku võtta, siis alustaks kaks tuhat neli või kaks tuhat kolm. Kui algas nõndanimetatud tehnoloogia arenduskeskuste programm. Ja selle raames siis moodustati, seal oli vist seitse või üheksa ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikool, sihukese ettevõtte nagu Eliko. Tehnoloogia arenduskeskus, mille eesmärk oli siis erinevate teadus-arendusprojektide eluviimine.

See on sama, mis Tartu küljel oli STACC või?

Jah, põhimõtteliselt

küll, täpselt seesama

programmi alusel toimiv organisatsioon. Ja me oleme siis tegutsenud need aastad, teinud erinevaid arendusprojekte. Võib-olla Eestis kõige tuntum või kaalukam, see ei ole küll päris selline tehnoloogia arendusprojekt, vaid päris sihukene valmistoode, on siis Tallinna linnavalgustuse juhtimine. Mida me teeme siis kuni aastani kakskümmend viis. Praeguse lepingu alusel. Aga kokku me oleme töötanud umbes kahekümne viie, kolmekümne erineva Eesti ettevõttega. Ja teemad on olnud siis päris selline, ütleme, mõõte elektroonika, impedantsi mõõtmine, kuni siis tarkvara arendus välja, alates näiteks firmad ka Eestis tuntud siin. Nii, nii Cosephift, näiteks Küberneetika. Nüüd. Selle tegevuse käigus siis üks Eliko arendussuund, seal siseruumide positsioneerimise arendussuund on praegusel momendil siis välja kasvanud meie äriks või ärisuunaks. Mis siis ongi meie põhiline, põhiline tegevus, ehk jõudes aastasse kakskümmend kaks, meil on arendatud tehnoloogia, meil on kliendid üle maailma. Ja siis me saamegi öelda, et me oleme mõne, mõnes mõttes sellise idufirma või start-up'i. Lähme sinna definitsiooni alla, kuigi, et jah, meie ajalooga on alates kaks tuhat neli.

No aga lähme pihta, mis asi on siseruumi positsioneerimine?

Tehnoloogilises mõttes on tegemist siis raadiotehnoloogiaga, mis tähendab seda, et on kolm erinevat, vähemalt kolm, meie puhul neli erinevat raadiosaated, me nimetame neid siis ankruteks või majakateks. Seal saadetakse raadiosignaalid ja nende järgi arvutatakse siis ühe. Meie nimetame seda tagiks siis ühe teise seadme asukohta, asukoha. Ja võib-olla see eripära on nagu see, et tegemist on täppispositsioneerimisega, me saame saavutada täpsuse kuni mõned sentimeetrid. Praktikas küll rakendatakse nüüd, ütleme, inimeste jälgimisel või, või siis seadmete jälgimisel, kauba jälgimisel täpsust kolmkümmend sentimeetrit. Noh, see on nagu võrreldes nüüd, miks meie tehnoloogia erineb, ütleme, Bluetoothist, Wifist, 5G-st ja nii edasi, et.

Mis selle, need kasutusvaldkonnad on, ma mäletan, kunagi oli Eestis mobiilioperaatoritel, ilmselt mujal ka, oli suur unistus, et olid need igast mingisugused Bluetoothi beacon'id ja mingid majakad, mida poodidesse taheti panna ja siis väga täpselt aru saada, et kust inimene poodi siseneb, millise riiuli juurest, kuhu ta liigub ja, ja mis ta üldse teeb. Et hakkame väga täpselt jälgima, sellest on nüüd aastaid möödas, ei ole midagi saanud, ma vähemasti väga ei kuule, et kui ma lähen serverisse, siis keegi mind, mind väga jälgib seal. Aga Indrek, te, mille jaoks teie kasutate või Liisa, kes see tahab rääkida?

Jah, ma võib-olla siis räägin natuke nendest rakendusvaldkondadest, et tõesti, ka praegusel hetkel. Bluetoothi kasutatakse näiteks kaubanduskeskuses õige poe leidmiseks, aga, aga need on sellised rakendused, kus ei ole väga suurt täpsust vaja, sest need tehnoloogiad ei võimalda seda. Meie kasutame ultra-wideband raadiotehnoloogiat, see on kõige uuem. Kõige uuem raadiotehnoloogia praegu kasutusel näiteks ka uutes Apple'i ja Samsungi telefonides on see sees ja see võimaldab tegelikult täpsust tõesti seal. Sentimeetri tasandil, aga, aga tavaliselt kuskil kolmkümmend sentimeetrit. Ja need rakendused on eelkõige tööstuses ja meelelahutuses, kus on vaja aru saada, kuidas inimesed, masinad ja kaubad liiguvad reaalajas, et see on mõnes mõttes nagu üks osa sellisest digitaalsest kaksikust või digitaalsest peegeldusest. Ja, ja see pakub läbipaistvust ja läbi läbipaistvuse on võimalik siis tõsta efektiivsust, ehk siis kui sa tead. Kuidas mingi protsess töötab või ei tööta, siis on võimalik seda ka parandada. See kõik on muidugi

väga, ma segan vahele ise, aga lähme natukene grammi võrra sellest abstraktsest vaatest vähe nagu asjalikumaks, et. Toon mingi konkreetne näide, on ju, noh, meil inimesed saavad aru näiteks sellest, et a la kui robot on mu imeja paneb mööda tuba ringi, et ta ei sõidaks trepist alla või ei põrgjaks millegi kokku. Oleks talle hea, kui ta näeks mingit ruumilist pilti, no need oskavad praegu ise kaardistada juba on ju, et kaamerad peal muudkui vaatavad, on ju, okei, neil on seda aega teha ka, on ju. Põhimõtteliselt teete ruumi nagu mõnes mõttes nagu mini GPS-i süsteemi, et noh, et neli seadet saadavad signaalid välja, mõõdate tagasi põrkumise kiirust ja ongi nagu käes, on ju, mis on objekt asukoht, on ju. Et, et aga mis see nagu reaalne, nagu ütleme noh, ütleme, te nagu ma ei tea, üks, üks plemmikumaid näiteid on, et kust seda kasutatakse üldse?

Jah, no näiteks üks näide, mida, kuidas kasutab seda Boschi tehas, et nemad kasutavad seda oma tõstukite. Trajektooride jälgimiseks, ehk siis nad mõõdavad, kui kiiresti tõstuk viibkauba punktist A punkti B ja kui nad suudavad seda nii-öelda kiiresti sellest aru saada, siis nad ka saavad luua efektiivsemaid trajektoore. Mida nad enne tegid, enne meie tehnoloogia kasutamist, oli see, et nad käisid reaalselt järel sellel tõstukijuhil ja vaatasid, et kuidas ta, kuidas ta siis. Mis trajektoori ta kasutab, kuidas ta pakke viib ja see loomulikult oli hästi ebaefektiivne ja, ja, ja ei andnud ka head tulemust, teine näide on näiteks. Projekt koos Aegviidu saeveskiga, seal me oleme, meie tarkvara siis tuvastab, kas. Inimene on pakkeliini peal sellel hetkel, kui pakkeliin töötab ja kui ta tuvastab, et inimene on sellel hetkel seal peal, siis ta automaatselt saadab. Pakkeliini kontrollerile käsklustesse välja lülitada. Et see on just selline näide ohutust lahendusest.

Aga näiteks midagi sellist, et ma liigun mööda tuba ringi, eks, ja näiteks muusikakeskus, mis mängib mulle mingit raadiot näiteks. Kohandub oma volüümitugevused vastavalt sellele, kuidas ma nagu toas paiknen, ehk siis, et. Et minu jaoks põhimõtteliselt kogu aeg on nagu sama nagu tulemus ainult selle vahega, et noh, et, et. Et üks asi on see, kui ma seitsendast meetri kaugusel ja teine asi on see, kui ma seitsend kuue meetri kaugusel, eks.

Ja, jah, absoluutselt targas, targas majas on ka terve rida rakendusvaldkondi ja näiteks ka üks võimalus või üks selge rakendusvaldkond on ka. Ka eakate ütleme siis korterid ja elukeskkond, ma ei tea assisted living on see ingliskeelne termin. Ehk siis, et kuidas aidata eakatel inimestel kauem iseseisev olla ja see tehnoloogia saab seda teha. Nii, et on võimalik aru saada, kas inimene, kui palju ta liigub ruumis, selle, selle pealt teha järeldusi tema tervislikust seisundist. Kuni selleni, et on võimalik noh, näiteks ka lukkudes on tulevikus UWB raadio sees, ehk siis on võimalik avada õigeid uksi õigel ajal inimese jaoks ilma, et ta peaks ise midagi tegema.

Aga ma ütlen, see kõik tundub sihuke nagu noh, kuidas ma ütlen, et kas, kas see tehnoloogia on selles mõttes nagu kallis, et kui ma vaatan kas või neid, siis ma ei tea, energia tarbimist on ju, et sa kohaldad puhtalt nagu ma ei tea, valguse juhtimist, mida iganes nagu selliste seadmete vahel, et. Et kui kulukas ta on selles mõttes, et ühesõnaga, kui, kui palju peab olema selles protsessis nii-öelda üldiselt võita versus see, et see on ühesõnaga. Kas ma panen selle anduri, mis nagu reageerib liikumisele ja kustutab tulesid või ma teen sihukese ägedama asja, mis põhimõtteliselt nagu jälgib noh, mingi päriselt nagu minu nagu nii-öelda, kas ma ütlen noh. Juba oskab ette näha, et ma nagu astun järgmisena sinna või tänna, on ju, ja seetõttu nagu, nagu krutib juba nagu. Või kolmas on see, Taavi,

et sa paned need järjekordse Eesti idufirma Fyma kaamerad ja joonistad talle mingisugused kastid maha ja ütled, et kui ma tulen siit ja siit, siis pane need tuled põlema, kuigi, kui ma ei tule, siis pane kustu või midagi sellist, jah. No

ühesõnaga, aga ma ütlengi, et kas see, kuidas selle hinnaga on, et kas see on nagu ongi, et noh, põhimõtteliselt Bosch ja tehas, et see ongi nagu. Tema suudab lubada,

No ma võib-olla omalt poolt lisan, et, et no kasutusvaldkondade jaoks, meie jaoks on ikkagi tegelikult see tööstus, see, mis on, on nii-öelda meie sihtturg. Miks? Ja need rakendused, kui me räägime tehastest, siis on täpselt niimoodi, et on. Maailmas ühes suuremas vases taassulatustehases poliidionis on meie võrk, kus hoiatatakse inimesi, kui see kahekümne tonnine vasepüt neile liiga lähedale läheb. Et need rakendused ja see turg on nagu ikkagi meie jaoks see, et me arvestame, et maailmas on umbes kümme miljonit sellist nii-öelda tootmisüksust või ladu, kus seda võiks tarbida ja see on meie sihtturg, et. Selles mõttes teda saab küll kasutada tõesti sellisel noh, nagu Taavi näitena tõi, et helijuhtimisel. Kuid selleks võib-olla on ta jah, praegusel momendil veel liiga kallis, et võib-olla mingite aastate pärast on ta jällegi taskukohane, et praegu ta jah, on nagu see turg, on jah.

Aga võtame seal kuratükkideks, sellesama tehnoloogia, et mis ta nii kalliks teeb, et sul on, põhimõtteliselt on sul vaja neli raadiosaatjat ju.

No küsimus on selles, et tegemist on sellise, ütleme omaette raadiotehnoloogiaga, nõndanimetan lairibaraadioga. Mis tähendab seda, et selle vastuvõtmine ja saatmine ja nende kogu selle nii-öelda aja mõõtmine, et see siiski ei ole nii, nii lihtne, et meil on ka selle tõttu era nii-öelda arendatud täiesti oma protokollid, oma tehnoloogia, mille peale me saamegi öelda, et meil on tegemist sellise teaduspõhise arendusega ja oma niisugune nii-öelda intellektuolomad seal taga. Et see teebki ta praegusel momendil kalliks. Ja just see, et on vaja saavutatakse täpsust nagu, jah.

Et sa pead ühe arvuti panema püsti ikkagi kuhugi.

No põhimõtteliselt on tegemist arvuti, on ka igast sellest, nii-öelda sellest jälgitavast seadme stack'ist sees mikroprotsessor, et seal on.

Ja ma mõtlen seda, et sul on ikkagi noh, sa installeerid mingi töökoha ja, ja siis. Jaa,

sul tuleb võrg, tuleb installeerida võrk täpselt, nende andurite võrk tuleb installeerida ja see installatsioon ja see paigaldamine on paratamatu kulu, et. Et ja sellele taga on just see, et saavutada see täpsus, et, et see on nagu see, mida kordame, et kui on rakendus vaja leida viieteist meetri täpsusega. Näiteks poodi, kaubanduskeskuses, siis see ei ole päris see turg, mida me, mida me silmas peame.

Aga see tehnoloogia tegelikult arengukõver on sarnane näiteks Bluetoothiga, et ta on lihtsalt kaheksateist aastat uuem tehnoloogia tsiviilkasutuses, et. Et see näiteks tulevikus ikkagi nutitelefon on üks, üks, üks seade, millega ka meie positsioneerimisvõrgud ühilduvad. Ehk siis, et on võimalik positsioneerida seda, sedasama mobiili, mobiiliseadet ja, ja. Juba praegu Apple ja Samsung loovad sellist ökosüsteemi enda ümber, mis, mis põhineb ka ultra-wideband'il.

Ja ma just tahtsin meelde tuletada, et Apple'il on seda ju päris nutikalt kasutuses mitmel pool. Et noh, mina seda kasutan, ma olen suur nende Airtag'ide fänn. Ja kui, ma ei tea, võtmed või lapse seljakott ära kaob eks, et siis noh, minu telefon hakkab, hakkab, hakkabki näitama toas nagu ulmefilmis, et kuspool need rohelised mummud suuremaks lähevad ja kus ta siis asub, aga, aga seda nad teevad ju. Noh, nad põhimõtteliselt saavad ka aru, et kui sa paned Apple'i seadmed kõrvuti laua peale ja tahad hiirt lohistada ühest teise juhtme vabalt. Et kuidagi nad saavad ju aru, et, et mis seade, mis pool on ja et, et seal tavainimese tehnoloogias just Apple tundub olevat selline pioneer, aga. Ja vist isegi räägitakse, et ma ei tea, kas teie oskate siin kommenteerida, et neil on ambitsioon asendada kõrvaklappides näiteks Bluetooth sellesama ultra-wideband'iga. Et erikvaliteet saab palju parem ja ühendus ka palju parem.

See on tegelikult olnud vist ajaloos kunagi isegi kahe kord, mingil momendil, kui Bluetooth tuli, et sel hetkel oli ta nagu isegi teatud mõttes konkurent ja nüüd on see ultra-wideband tulnud nagu jällegi esile. Just sellepärast selle töökindluse ja häirikindluse mõistes, et, et selles mõttes see võib olla raske siin suurvõimaluseid kommenteerida, aga ta on olnud korra juba nii-öelda konkurentsikoht ja võib tulla jälle, jah.

Et, et audio puhul on, on see hilistuse aeg on oluline ja siin jällegi ultra-wideband on, on palju, palju parem, et see. See hilistus on seal kuskil kümme millisekundit ja, ja Bluetoothi puhul on see seal vist isegi sada korda rohkem või kümme korda rohkem vähemalt.

Okei, aga ma ütlengi, et korra seda tehnoloogiat veel selgitada, sest et kui mul ikkagi on, ütleme nüüd Amazoni keskladu, kus mul põhimõtteliselt masinad ainult siblivad ümberringi ja nii edasi, on ju, et. Et kui palju see sellist koormust üldse kannatab, et kas ta ongi nagu ühe tõstuki jälgimiseks nagu võimekus või põhimõtteliselt nagu noh, on või meil oleks üles joonistada kõik, mis päeva jooksul toimus põhimõtteliselt ühe suure minna peal?

On võimalik ülesonnistada kõik, et see tegelikult on selles mõttes ta on skaleeruv, et noh, meie jaoks ei ole vahet, et, et ka meie rakendused on ju kõige suurem vist kakssada, nagu öeldakse, ankrut või seda saatjat. Aga seal ei ole nagu sellist piiri, et mis ala seal katta ja sõltub sellest, et ju tegelikult palju kordi või kui kiiresti mingit kaupa soovitakse sekundis positsioneerida. Sealt hakkab selgema, et kui tehnoloogia võimaldab sada viiskümmend, kakssada korda ühes sellises väikses alas seda skaleerida, siis me ütleme, et ütleme tavalise. Inimese või töötaja jälgimiseks on vaja paar korda sekundis, kui tahad väga täpset trajektoori, arvestades tema liikumiskiirust. Tõstuki puhul on see kuskil kümme korda sekundis, aga tõstukite arvu ei ole kuidagi nagu see ei ole piiratud tegelikult ja kui me räägime seisvast kaubast, siis noh, seal on võib-olla vaja ainult paarikümne sekundi tagant või minuti tagant ja siis ta on üldse juba läheb juba tuhandetesse tuhandetesse.

Mul jäi üks sõna enne kõrvu, mis sa Liisa ütlesid, tsiviilkasutus. Ehk siis nagu ikka, järelikult on kuskil olnud siis militaarkasutus, eks, et. Ja ma saan aru, et kui mul põhimõtteliselt on neli sõdurit, kellel igalühel on küljes saati, siis me põhimõtteliselt läbi seinte suudame positsioneerida ju.

Jah, olenevalt seina materialist, aga, jah, aga, aga see tuli jah, ikkagi USA militaarkasutusest. Ja kaks tuhat kolm oli see, kui ta tegelikult tsiviilkasutusse lubati.

Aga põhimõtteliselt näeb ju läbi seinte, et noh, mõtlen, kui seinile liiga paks, see on mingist.

Jah, tegelikult UWB-l on ka radarifunktsionaalsus, et, et on võimalik kasutada siis seda kommunikatsiooni ja ka radarifunktsionaalsusega ja, ja tulevikus tegelikult on ilmselt võimalik ka neid paralleelselt kasutada. Ehk siis, et, et see, see võimalus on, võimalus on päris suur. Et see, miks, miks ultra-wideband tegelikult Bluetoothi rakendused üle võtab, ongi see, et, et see füüsiline raadio ülesehitus on, on. On teistsugune ja palju parem ja esimene tehnoloogia, mis tegelikult sobib positsioneerimiseks, sellepärast, et on võimalik eristada seda päris signaali sellest signaali peegeldusest.

Küsin ühe valdkonna kohta veel, isesõitud autod, et neil on praegu tõmmatud hoog maha, sellepärast, et paistab, et nii lihtne ikkagi ei ole, on ju. Ja kõik minest erivad kõvasti lidaritehnoloogiatesse, et sõna otseses mõttes nagu suurendada selle jutumärkides, siis auto nägemisvõimet, et või masinaliikuma eseme, nägemisvõimet. Teistpidi, kui noh, põhimõtteliselt neid noh, kus ma ütlen, et kui meil neid saatejapunkte on mingid linakeskkonnas nagu ikkagi noh, sadu ja sadu. Siis me põhimõtteliselt võime, oleme võimelised looma nagu võrgustikku, kus me saame seda nagu neid objekte ja nende liikumist ja kiirust ja suunda ju väga täpselt nagu ennustada. Et kas siin on ka mingi kasutus või siin ei ole see teema, et, et kuna no ma ei tea, kaks autotehnilise poole sõidavad kuuskümmend kilomeetrit tunnis on ju, et, et siis ta nagu läheb juba.

Ei, ta tegelikult nagu selles mõttes kiiruse mõttes ta ei lähe, aga see ultra-wideband iseenesest, ta nõuab seda infrastruktuuri olemasolu küll. Aga tal on lähedane rakendus on küll, mis on näiteks tõstukite kokkupõrkete vältimine ja tõstukite liikuvate masinate. Kokkupõrgete vältimine, vältimine töötajatega on küll ja siis on, siis see kiirus nagu selles mõttes kuuskümmend kilomeetrit tunnis ei ole probleem.

Ei, ma just mõtlen seda, et kui ma ütleme näiteks iga selle laterna postikohti küljes on noh, ütleme näiteks igas suunas on üks saatja, neli saatjat, on ju, et. Ja, ja sellist võrgustikku võrku kasutaks tegelikult siis näiteks Tesla, on ju, et noh, et, et siis saaks nagu ise sõitma küll.

Ei, saab küll jah, selles, selles mõttes saab ise sõitma küll, tehnoloogilises mõttes küll, jah.

Kui suured need levialad on, kui ma panen nüüd keset linna ühe posti selle majakaga, et on ta meeter või kümme meetrit või sada meetrit?

Ei, tema leviala on, see on piiratud, piiratud, meie anname spetsifikatsiooni järgi siis seitsekümmend meetrit. Ja see on piiratud siis tegelikult selle signaal, signaali väljund võimsusega, mis siis on rahvusvahelistes standardites kokku lepitud. Ja millest me ei tohi rohkem nagu sellist võimsust, võimsust välja kiirata. Ja noh, võrdluseks võib öelda jah, et siin mobiiltelefon kiirgab võimsust umbes miljon korda rohkem välja, kui meie saatjad tohivad tehased.

Aga sa saad ehitada nendest, kas sa saad ehitada saatjatest ka just sellise nagu raku, rakuvõrgustiku nagu mobiiltelefonid. Absoluutselt,

ta ongi niimoodi meil arendatud, et ta on ka nagu eskaleeruv, et ta ei ole nagu piiratud, selles mõttes, et. Loomulikult see tekib niisugune, täpselt niisugune võrgustik või jah, saatjate võrgustik.

Ja tegelikult see kokkupõrgete vältimine, et, et seda, seda infrastruktuuri on vaja või neid seadmeid on vaja, aga, aga neid näiteks meie suudame ehitada ka sinna tõstuki peale, et me saame tõstuki ümber luua sellise nagu ohu, ohutuse või ohutsooni. Ja siis tegelikult aru saada, kui, kui inimene sinna tsooni siseneb ja anda ka tõstukijuhile tegelikult hoiatust selle kohta. Et seda on võimalik ka ilma tõesti kuhugile lakke panemata kasutada ka sellises rakenduses.

Või kui nüüd guugeldama hakata seda terminit, UWB või ultra-wideband. Ja siis no minule, kes ma ei ole iga päev, eks ole, tegev selles maailmas, mulle jääb mulje, nagu oleks avastatud uus grafeen või noh, nagu grafeen oleks lõpuks ometi turule lastud, et. Et noh, internet on täis artikleid, teadustöid, ma ei tea, mis iganes asju, lehekülgi selle kohta, kuidas see uus tehnoloogia nimega UWB noh, võimaldab seda ja võimaldab toda ja, ja. Ja üks idufirma seal teeb seda ja teine teeb seda ja see suur, kolmas suurfirma teeb toda ja noh. Selline nagu lapselik vaimustus mõnes mõttes tundub olevat, kas see, miks see niimoodi on, et kas ta nüüd siis ongi, ma ei tea, viimased mõni aasta üldse kuidagi kättesaadav olnud või mis hetk me, mis, mis nagu hetkes me selle UWB arengu kõveras oleme praegu?

No Eliko tegelikult hakkas UWB-ga tegelema seal kuskil kaks tuhat üheksa, kaks tuhat kümme, et sellel hetkel tõesti keegi ammugi ei teadnud ultra-wideband'ist. Apple lisas selle oma telefoni kaks tuhat kakskümmend. Kui vaadata seda tehnoloogia arendus, arengukõverat ja võrrelda Bluetoothiga, siis umbes täpselt sama palju aastaid võttis aega Bluetoothil jõuda nutitelefonidesse. Kui nüüd ultra-wideband'il, et me oleme tegelikult selle plahvatusliku kasvu. Et jah, ta on niivõrd palju parem kui, kui teised, teised raadiotehnoloogiad, mida on kasutatud siseruumides positsioneerimiseks. Isegi kui Apple ja Samsung lisavad selle oma telefonidesse, siis, siis positsioneerida. Selleks, et positsioneerida, on neil meiesuguseid ettevõtteid vaja, kes siis oskavad seda võrku teha, kes oskavad siis tegelikult nende. Nende ankrute pealt ja selle kommunikatsiooni pealt seda mitte ainult koordinaati arvutada, aga ka siis seda järjepidevalt ja töökindlalt teha, et, et seal on. Sellega on seotud hästi palju erinevaid komponente alates siis tõesti raudvara arendusest, algoritmide arendusest kuni tegelikult selliste pilvelahendusteni välja.

Okei, kõlavad sõnud palju, aga lähme siis hakkame nagu vaatama seda start-up'i poolt, et me saame aru, et turg on nagu olemas, vajadus nagu on olemas. Indrek mainis ka, et hakkate raha tõstma siin on ju, mille jaoks?

Kui vaadata nüüd seda, et, et. No nagu ma ütlesin ka, et on kümme miljonit sellist potentsiaalset klienti maailmas ja meil on, me oleme küll müünud oma, ütleme siis tehnoloogiat kokku kolmekümne kolmesse riiki praegu. Siis, ega see arenduskõver on ikkagi alguses, et see tähendab nii äriarendust, meil on näiteks üks esindaja praegu Rootsis, aga on selge, et need esindajad ja seda poolt on kindlasti vaja tugevdada, see on äriarenduse pool. Ja teiselt poolt, ega see tehno, tehnoloogiline võidujooks ju toimus samamoodi. Et, et selge on see, et esimene põlv, kui on veel maailmas nii-öelda võib-olla kuulsaks ei saa, et sa pead ju seda edasi arendama, seda tehnoloogiat. Üha töökindlamaks, täpsemaks, robustsemaks ja see ongi see koht, kus see, kus meie vaatame, see areng toimub lähiaastatel.

Et me näeme ka praegu suheldes tõesti suurettevõtetega, et kõikide nende tööstus neli, null strateegiates ja tegevusplaanides on, on positsioneerimine sees, kui ja positsioneerimisel põhinevad sellised rakendused, et. Et, et seega, seega jah, me tõstamegi raha selle jaoks, et, et olla, olla nii-öelda nende valiku, valikute hulgas, kui nemad valivad omale partnerit, et maailmas on umbes kuskil. Seitse kuni kümme sellist tõsiseltvahetavat võib-olla ettevõtet, kes, kes suudavad positsioneerida.

Aga meil on ikkagi start-upi saade, mis tähendab, nii lihtsalt ei pääse, ma muidu ütlen ära, Liisa, et ma sain bingo vahepeal, et ma tegin selle sinu sõnade peale, tegin seda bingo mängu, et sul need kõik need pilv ja, ja industry neli null ja kõik asjad käivad läbi. Siin, et, et selles mõttes mul on bingo koos. Aga ma küsin ikkagi selles mõttes nagu täpsemalt, mis see tähendab, et sa oled olemas? Et mis te hakkate promoma ennast, turundusse läheb see raha, müüki läheb see raha kliendihaldusesse, et. Et no kõik on suured valdkonnad, eks on ju, või on tootearendus, et. Et selles mõttes ega investor niimoodi päris ikkagi ei usu, et noh, et, et okei, et tahame pildis olla, et noh, ma ei tea nagu, tehke nagu, osake Facebooki reklaami või mis asi see on nagu, et jah.

No kui me võtame nüüd jah, sellest, et kuhu me nagu täpselt nüüd, mida me teeme, siis see ongi nagu tootearendus, on müük, on äriarendus, et ega ta jagunebki, ütleme see investeering selliste, sellistesse nii-öelda lõikudesse. Ja kui me võtame, siis kõik need liigud, siis ongi, et meil on vaja nii teha nii turundust erinevates riikides. Meil on vaja sealt leida endale esindajad, kes tegelevad kohapeal müügiga. Meil on vaja oma toodet parandada, ütleme niimoodi, et jah, meil on tehnoloogia, aga on selge see, et noh, kõik tehnoloogia asjad ju järgmine aasta sul peab olema uus versioon valmis, muidu sa oled lootusetu ja noh, see on meil nagu roadmap'i põhiselt olemas, et mis me siis tegelikult tahame teha.

Ja Taavi, ma võin selle metaversumi ka veel siia juurde öelda, et siis on nagu kõik, kõik koos, et aga, aga noh, meil praegusel hetkel väga palju müüme ka läbi, läbi rakendustarkvara partnerite. Et tegelikult, kui me teeksime natukene tootearendust, siis me saaksime ka otse minna lõppkliendi juurde, mis on ilmselgelt mõnes, mõnes osas atraktiivsem meie jaoks, et.

Et plaan on, läheme Soome või Saksamaa turule, eks. Boschi juba saime, Boschis müüme veel kolm korda rohkem. Aga lisaks Boschile tahame veel saada vähemalt nagu tuhat viissada klienti. Keskmise lifetime value'ga, ma ei tea, kolm miljonit. On, on sihukene plaan ka kuskil paigas või seda veel ei ole?

Meil on sihtturud küll välja valitud, et tegelikult me juba teame, kuhu me müüme juba praegu ja kus see potentsiaal on kõige suurem, et see kindlasti on. Põhja-Ameerika, kus, kus praegusel hetkel meil on üksikud rakendused, aga kus, kus turg on päris suur. Meie peamine turg praegu on ikkagi Lääne-Euroopa, põhiliselt Itaalia, Hispaania, Saksamaa. Ja seal me oleme kogu, kogu oma praeguse turunduse müügi teinud siit Tallinnast, ilma et me oleks ühtegi, ühtegi. Turundusmaterjali saksa keelde tõlkinud, et üldiselt me, me näeme, et meil on vaja ikkagi kohalikul turul kohal olla ka mingisuguste müügiesindajatega. Me praegusel hetkel ühe, ühe ettevõtte selline, selline lifetime value meie jaoks on kuskil miljoni kandis, et me näeme, et see on selline tehnoloogia, mis. Mida on väga raske switch'ida, et kui sa, kui sa suudad. Kui sa suudad seda hästi teha, siis tegelikult ettevõtetel on, on sinu lahendust vaja.

Aga see, mismoodi te üldse müüte, et te müüte litsentsi või mis asi see on, millest nad maksavad üldse?

Ei, me müüme ikka, me müüme nagu lahendust, me müüme võrku, mis tähendab, see koosneb endast nii raudvarast ehk seadmetest. Nii sellest, et me anname ka nõu ja planeerimisele võrgu, kui ka siis me tegelikult, loomulikult kõik tarkvara, mis sinna juurde tuleb. Pluss, me pakume ka nõndanimetatud remote monitooringut, mis tähendab seda, et me pakume siis seda, et me jälgime kaugelt, no praegu ka me jälgime kaugelt seda, kuidas see võrk kohapeal töötab, näiteks kuskil Põhja-Rootsi tehases. Ja ühtlasi siis hooldame ja tagame selle võrgu tööd, sest see noh, klient küsib, tööstusklient küsib meie käest väga selgelt, et okei, te panete see üles, aga mis saab kahe aasta pärast? Aga

miks see siis start-up on, et see mulle kõlab rohkem sihuke, et noh, et a la nagu ma ei tea. Noh, tootmisliini valmistaja, kes käib ja installib ja paigaldab, on ju, et, et see on tavaline tootmisettevõte, et. Et start-up'i puhul oleks ikkagi, peab olema kuskil see nii-öelda see kiiresti hüppeliselt hokikipina kasvav tehnoloogiaettevõte, et. Et kust kohast teil see hokikipp nüüd tuleb, et selles mõttes, et see on nüüd ükshaaval teed neid siin, neid installimisi siin. Kuus teed, võib-olla on ainult paar tükki, on ju, et noh, see ei ole siin midagi, mingit hokikippi.

No hüpe on, peaks olema meil sada tükki kuus, siis oleks nagu hüpe, et seal ongi nagu see hüpe. Sada tükki kuus teha, siis meil on hüpe, et kui me suudame siin mõned teha, siis noh, see on nagu vähe.

Aga mis ma ütlengi, et ta on ikkagi nagu selles mõttes mingi nii-öelda asja või lahenduse müük, et ta ei ole selles mõttes nii, et ta on, tekib mingil hetkel mingi network efekt ja, ja ta läheb nagu, nagu numbrid hakkavad niimoodi suureks minema. Aga ta võib

tekkida võib-olla teistmoodi, ma, mina nagu oma peas, ma kuulen, mis te räägite, et siis mul küsipärast kangastub Nokia, et. Noh, et, et tõenäoliselt kunagi, kui maailmas oli väga vähe mobiilivõrke, siis nad tegid ka üks-kaks tükki kuus, eks, aga. Aga kui see tehnoloogia areng on Noh, et siis lihtsalt paratamatult võib tekkida olukord, kus no mõne aasta pärast on lihtsalt väga paljudel klientidel vaja seda võrku ja siis see ökosüsteem seal ümber, et kes ehitab, kes planeerib, mida teeb klient, on ju, et noh, kas sa toodad, saab müüd tarkvara litsentsi, et see võib lihtsalt iseenesest nagu muutuda. Ja see OKCAP võib tulla sealt välja, et lihtsalt turg kasvab nii, nii meeletult eest ära.

Ja, et tegelikult see pigem tulebki sellest, et, et ettevõtted jõuavad sinna etappi, kus need rakendused. Saavad küpseks ja, ja tegelikult ettevõtetel on, on seda vaja, et loomulikult ärimudeli mõttes, see on veel kõik paika loksumas, et milline on see tulevikuärimudel, et kas see on hoopis võib-olla rakenduste põhine, mitte üldse nii-öelda ühe installatsiooni põhine, et see. Start-up'i vaatest on veel paika loksumas, aga kindlasti see hoki käpp tuleb just sellest, et, et, et see on selline. Positsioneerimine on üks sellise tulevikutööstuse alustehnoloogia, et selleks, et aru saada, mis toimub. Tootmises on sul vaja positsioneerida oma, oma töötajaid, oma seadmeid, oma kaupu.

Aga kas teie teete ise siis, kui palju te ise teete, et siit on noh, käinud riistvara, tarkvara, monitoorimine, teenusehitamine, konsultatsioon. Et kas kogu see ahel ongi teie käes, et teil on kuskil Tallinnas tehas, kus te toodate kõik need saatjad ja need ankrud ja tarkvarad ja, et otsast lõpuni teete kõike või, või midagi all hangite kusagilt?

Me teeme niimoodi, et me ostame chip'id. Trükplaadid, elektroonikami disainime ise raudvara, koos siis nii-öelda selle firmware'iga, selle teeme ise, me teeme tegelikult algusest peale ka algoritmid, ka need algoritmid, mille järgi positsioneeritakse. Selleks on isegi teaduspublikatsioonid olemas. Ja kuni siis välja sellega, et meil on tõesti kaugjälgimine Azure'is üleval, Azure'i platvormil. Nii et see kõik on meie tehtud.

Aga kas te näete seda tulevikku, et kui see noh, kui tõesti peaks toimuma turu nagu plahvatuslik areng, et kas see tulevik võib minna selliseks, et need riistvaralised tooted standarditakse ära ja ma ei tea, hakkavad tulema Samsungist? Ja siis see äri muutub, et see tarkus selles äris kolib sinna, et, et kuidas ma ehitan seda tarkvara, mis siis nende seadme, standarditud seadmete liiklust jälgib ja, ja midagi sellist.

See võib minna nii, aga seal on nagu omad sellised agad nagu ikka, et kuna erinevad konkurendid ka meil kasutavad tegelikult erinevaid positsioneerimisalgoritme, protokolle. Aga see nagu lõppkliendi jaoks tähendab seda, et tegelikult need tehnoloogiad võimaldavad natuke teha natuke erinevaid asju natuke erineval viisil. Mis tähendab seda, et kui nüüd kuidagi see standardiseerub, see raudvara kõik ja selle baasil luuakse tarkvara, mis loomulikult tuleb selle väärt, lõppväärtusena on kliendi jaoks. Siis ikkagi tekib see küsimus, et milline see nii-öelda see protokoll või algoritm maailmas võidab, et kas see ei ole kuidagimoodi paigas, praegu on Apple'il oma. On Samsungil oma, on kõikidele konkurentidele oma, nad on kõikidele üks nimetus, ultra-wideband protokoll, aga tegelikult nad ei ole kuidagimoodi kokkusobivad. Mingid organisatsioonid jah, mõned püüavad seda kuidagi ühtlustada, aga see tegelikult ei ole, me ei näe nagu, et see lähemate võib-olla viie, seitsme, kümne aasta jooksul toimub. Et siis on küsimus, et milline võidab?

Ja, aga samas nad ju ikkagi needsamad ettevõtted, nad ostavad endale mingi, järjest ostavad mingeid seadmeid ja siis on nagu loogiline see, et võidab ikkagi see. Noh, mis seadmed, mis investeeringuid, mis protokolli kohta sa oled teinud kõige rohkem, eks, et noh, hetkel nagu. Otsustatakse ära, et noh, et, et kuna meil on siin enamus Apple'i tooted on ju, et siis me läheme Apple'i peale, on ju, et, et sorry, et kõik muud, et kas te lähete, võtate Apple'i protokolli omaks, on ju. Või me noh, vahetame teid välja, on ju, ja noh, ütleme nii-öelda selles võistluses Eliko versus Apple, noh, ei tahaks nagu. Jah, et selles mõttes nagu tundub jällegi nagu investori neid õudselt riski, on ju, et noh, et, et kui sul on sihukesed vastased, on ju.

Ei no tähendab, selles mõttes me Apple'iga tegelikult ei lähe konkurentiga praegu, pärast Apple on totaalselt teine turg ja see, mida nad ju teevad, nad pakuvad nagu tordilõike. Ja suunda, kus seda määratakse, seda kaugust, aga nad tegelikult ei anna neid koordinaate, mida vajab tööstusrakendus. Nad on nagu erinevad turud täiesti, selles mõttes me nagu ei näe, et me nagu Apple'iga kuidagimoodi konkurenti läheme. Aga loomulikult meil on jällegi omad konkurendid, sellest ei saa nagu paratamatu, et.

Kas mõni nendest konkurentidest on, on selline, noh, ma praegu mõtlen, et kui ma oleks suur mingit, ma ei tea, tööstussisseseadeid, tööstuselektroonikat tootev firma, eks ole, firma, kes ehitab tehaseid ja, ja paneb neid liine ja roboteid sinna. Et siis mina väga tahaks, et mul oleks selline tehnoloogia juba kohe oma masina sisse panna. See on üks selgeid argumente, miks inimene jääb igavesti minu tõstukite peale ja. Ja ma saan talle müüa lepinguga hooldust ja monitoorimist ja kõike, eks ole, peale. Kas mõni konkurent on selline ka, võib-olla seesama Bosch ise näiteks või ABB või midagi sellist või on nad kõik sellised teiesugused pisikesed, noh, ütleme pigem pisikesed, pigem teadusmahukad võib-olla startupid?

Alguses jah, olidki põhilised väiksed ettevõtted, aga, aga nüüd on, on juba suured ettevõtted teinud mitmeid tehinguid, et näiteks Siemensil, Siemens ostis siin mõni aasta tagasi ära ühe. Ühe sarnase ettevõtte ja ABB-ga teeme meie selles mõttes koostööd, et, et me oleme nende selles. Start-up'ide programmis ja, ja, ja siis plaanime nendega koostööd teha aktiivselt, et jah. Tulevikus kindlasti näiteks erinevate AGV-de tootjad on vaatanud sinnapoole, et integreerida UWB-d enda toodete sisse, sest. UWB-d kasutada ka näiteks selleks, et, et kui näiteks laotöötaja liigub laosringi ja tema järel käib see AGV, et nii-öelda. Järelkäimise lahenduste loomiseks muuhulgas.

No seda on päris palju maailmas, aga tuleme korra nüüd sinna investeeringu juurde tagasi ikkagi, meil hakkab varsti saade võib läbi saama, eks, et. Teeme nüüd siis selgeks, et äriarendus on veel pooleli, mingid tooted juba on nagu müügis, nii edasi. Me armastame seda kuulajale panna ikkagi selle asja kuidagi nagu perspektiivi on ju, et noh, alustame sellest, et palju te plaanite tõsta?

Me plaanime tõsta praegusel hetkel ühe miljoni.

Okei, ja noh, siis on tõenäoliselt väärtuse pealt umbes kümme miljonit, jah.

No suurusjärk.

Okei, nii, ja see on siis nii-öelda summa järgi umbes seed round, et mõeldud selleks, et otsida siis täpselt oma toodet, okei. Väga hea, arusaadav, nii, meil on olemas juba teine turud, kuhu me tahame nii edasi. Mis on teie tänane cap table, et see ongi nagu ports nutikaid teadlasi või on, on teil juba mingid investorid juba minevikust sees või mismoodi see üldse välja näeb?

Ei, me praegusel momendil rahastame ennast niimoodi, et meil on EASi toetus veel poolteist aastat ja meil on oma müük.

Aga selles mõttes nii-öelda klassikalist, nii-öelda. Ei,

praegusel juhul ei ole, nii et võib öelda, et meil on jah, täitsa nagu praktiliselt eraisikute valdusesse ettevõte ja seda rahastame EASi toetuse oma müügi arvelt.

Et me oleme äraspidine start-up, et me mõnes mõttes ei ole kitsa ärilise probleemist alguse saanud start-up, vaid me oleme. Hunnik nutikaid inimesi, kes leidis tehnoloogilise puudujäägi, et ei ole sellist. Ei ole võimalik siseruumides usaldusväärselt positsioneerida ja me lõime selle pealt toote ja tegelikult hakkasime vaatama, kellel seda kõik vaja on, et selles mõttes meie, me ei saa, nii-öelda see lugu on teistsugune.

Kes teie jaoks sihuke nii-öelda ideaalne investor on, et kas see on pigem nagu ongi, et ala, et. Noh, nüüd kõigidel Siemensitel, ABB-del, Grinnaagelitel on oma sellised nii-öelda investeeringukehad ka küljes, et kas see ongi pigem siis nii-öelda. Ma ei tea, Saksa suurtootja, kes võtab teid oma hõlma, hõlma alla ja, ja inkubeerib teid. Või on see pigem selline, et noh, vahepeal pole, kes raha anname.

Me otsime kind, me otsime kindlasti ka, ka seda valdkondlikku kompetentsi, et, et see on üks osa just, just tööstusvaldkonnas, et seda me kindlasti otsime ja, ja see on väga väärtuslik meie jaoks.

Aga no me ei ole nagu päris nüüd piirantud, et see võib nüüd ABB või keegi teine, kolmas selline suur olema. Et nendega on jälle kindlasti omad probleemid, eks nad tahavad ju meid kuidagimoodi piirata ainult nende huvivaldkonnaga. Kuigi, et need tavalised investeerimisosad on nagu sõltumatud neist, aga ikkagi. Mõju seal on, nii et nagu sellist, ütleme mingit sellist väga täpset piirangut ei ole, aga noh, me arvame ikkagi, et. Investoril paratamatult on hea, kui tal on arusaam tehnoloogia valdkonnast ja ta on siin investeerinud. Ja noh, tootmine ja üldse selline pool on ka kindlasti, siis kuna see on meie sihtturg, et sealne see. Selle tundmine, selle maailma tundmine on ju kasuks igatpidi oleks.

No meil on selles mõttes hästi nagu meil on isegi teatavad fondid, kes otsivad teadusmahukaid valdkondi, ehk siis. Sõnate see eelis, et kui start-up ei tule välja ja. Siis saab vähemalt tehnoloogia maha müüa, et siis saab raha tagasi vähemalt, et, et, et sellist, sellist käekirja me siin turva peal näeme, okei. See minu jaoks

muide, Taavi, tundubki ikka jube loogiline, et, et sellises faasis nagu ettevõte maandub kusagil ABB või mis iganes MUBP süles. Et millised need variandid või millised on nagu šansid sellel turul üksinda ellujäämiseks ja sellisel nagu nutikate, nutikate teadlaste kambal mingisuguse oma standardi kehtestamiseks üle Siemens ja üle ABB ja üle ma ei tea, mis, ma ei tea, Jaapani konglomeraatid. Ma tean, iga start-up'i kohta öeldakse, et te olete hullud, et see on võimatu, aga no ma siin ikkagi ütleks, et te olete hullud ja see on võimatu või ei ole.

Aga see ei ole, selles on vist see maailma arengu loogika, et kui ma, kui ma oleks teadnud, et see võimatu on, ma oleks, me ei oleks seda teinud või kuidas see nagu öeldakse. Või et, et seal ongi see asja juures, et loomulikult seal on ja loomulikult me tunnetame seda ka, et vahetevahel on, aga samal ajal me oleme ka võitnud nii-öelda. Kliente, kust on mõned suured kõrvale jäänud just sellepärast, et neil on seal ühed või teised tehnilised puudujärgid, mis noh, suurfirmades on paratamatult, need arendamised on keerulised, aeglased ja nii edasi, ja nii edasi

Et tegelikult me näeme, et ka tulevikus sellel turul on palju rohkem. Palju rohkem mängijaid ja me juba praegu tegelikult teeme koostööd ka nende standardiseerimisorganisatsioonidega, et me ei näe üldse, et. Et see on võimatu, ütleme, kui, kui see, kuidas meie teeme positsioneerimist, et see võidaks, sest sellel on väga selged, selged eelised. Ja teistpidi, see ei ole ka väga kaugel sellest, kuidas, kuidas siis mõned teised ettevõtted seda teeme, et me oleme lihtsalt seda parendanud veel.

Nojah, selles mõttes me ei tohi siin saates nõu anda, esiteks me. Miks me ei tohi nõu anda? Selle koha pealt, teise koha, koha pealt me oleme jälle nagu Apple'e'ga nende nõuannetega, et see legendaarne Veriffi lugu, on ju, et kus. Kus tundus, et noh, et, et mine parem Stripe'i külge ja, ja tee nagu noh, rasvane varblane pihus variant, mida selles mõttes minna mingit tuvi püüdma, on ju, noh, see oli meie nagu mõte või noh, mõttekäik, on ju. No näed, kus me täna oleme, tuleb välja, et mitte ainult tuvi ei ole kättesaadav, et te olete kotkas nagu, et noh, et,

et. Et me parem ei

soovita midagi, jah.

Et Gartneri see tehnoloogiatrendide analüüs toob välja, et siin järgmise kolme aasta jooksul need digitaalsed kaksikud ja digitaalsed peegeldused on, on. On üks selline rakendus, mis, mis, mis on väga suure mõjuga kõikidele eluvaldkondadele ja me näeme, et näiteks positsioneerimine on üks, üks võtmetehnoloogias, et selle, et seda oleks üldse võimalik teha, et. ABB

platvorm siia, mida saaks nagu rentida, noh, sõna otses mõttes, et ma ehitan isesõitud autot teadmisega, et näiteks ma ei tea, linnaliikluses on sihuke võrk olemas mulle kui teenus, et. Siis on tal väga suur nagu noh, nii-öelda. Võimaluse ja võimekuseks, aga niikaua kui seda ei ole, siis on ta ikkagi suhteliselt nagu nišiteema. Nii, aga Hendrik, sinu kord.

Ja, ma ei oska rohkem midagi öelda, ma arvan, et vaadates kella, me oleme siin oma aja täis rääkinud ja. Mul on tegelikult jube hea meel, et, et ikkagi nende sinu, Taavi, sinu ristitud pasteedi ettevõtete kõrval on keegi, kes. Kes teeb süvatehnoloogiat ja, ja noh, kui, kui see UWB areneb, nii nagu ta areneb, eks siis on ju tegelikult lootust, et meil on siin täna külas ettevõte, kes oli väga õigel ajal väga õiges kohas. Noh, et turg alles läheb suureks ja alles läheb lahti ja noh, võib-olla nad täna arvavad, et nad. Vahivad Põhja-Rootsi tõstukeid kusagil tehases, eks, aga tegelikult selgub viie aasta pärast, et oh, oh, oo, ei tea, mis, et noh, ongi, et igal, igal autol Tallinnas on selline jupstükk küljes, et nad kokku ei põrkaks või, et me ei tea, et see, see tundub nagu hästi põnev.

Ja, aga ma olen ikkagi nagu mul on silm, on ikka veits vildakalt, viltu, sellepärast, et, et nendesamade teadus-arenduskeskuste maine iseenesest. Suutlikkuse maine, et nad kokkuvõttes ikkagi midagi päris valmis teevad ja sellest midagi päris suurt kasvab, on ju. Et see on sihuke kõikuv, et noh, et me teame siin Elikut, me teame STACC-i. Alati, kui raha elamiseks läks, siis tuli kohe välja ka see, et kohe-kohe leiutame vähiravimi, on ju. Siis saadi raha kätte, see oli jälle viis aastat paikus, siis tuli jälle raha jagamine, siis tuli jälle veeravim kohe-kohe välja, on ju, et noh, ühesõnaga, et. Et see on selles mõttes noh, ikkagi execution, execution, execution, et. Tegelikult,

kui palju vaadata, kui palju siin viimasel ajal on tegelikult need süvatehnoloogia ettevõtteid kasvanud, et siin on natukene ka meie, meie inimeste kärsitus. Võib-olla või investorite senine, senine perspektiiv, et. Et lihtsalt enne kümmet aastat ei saagi midagi tähelepanuväärset teha.

Ja teistpidi Taavi, on ju selge, et keegi, keegi teeb selle maailmas ära, eks, et, et noh, kui selline tehnoloogia on ja tundub, et. Ei, ma ei ole

skeptiline selles mõttes, et ma usun, et võimalus on loomulikult olemas, ma olen skeptiline sellesama, selle sõna execution'i juures, ma loodan, et seda jätkub.

Aga seda, seda muide saab ka investor sellesse ettevõttesse väga agressiivselt tuua. Saadab kolm ülikondadest.

Endale, et see execution, mida investor tavaliselt toob juurde, lisaks on juba see järgmine faas, et kus on vaja minna nagu uue turge võtma.

Kuidas see teil muide, see meil jägi küsimata Indrek või, või Liisa, et kes see, kes see jalutas sinna Boschi või, või ma ei tea, Hyundai'sse või kuhugi ja lõi jalaga ukse lahti teie, teie ettevõttest ja, ja ütles, et me oleme siin mõned inimesed Tallinnast, meil on hea mõte, kes see oli?

Tegelikult on nii, et me oleme kogu oma senise müügi teinud puhtalt Eestist, ehk siis läbi digikanalite, et kõik ettevõtted on meid üles leidnud.

Et nad on ise tulnud. Nad on ise

tulnud meie juurde ja, ja, ja selles mõttes siiamaani praegusel hetkel ikkagi põhiosa müügist toimub nii, et ettevõtetel on vaja. Nad otsivad seda lahendust ja see on hästi tehniline müük, praegusel hetkel.

No müügitsükkel on jah, poolteist aastat, aasta, poolteist aastat, et see on noh, suurt, suured firmad, suured tehased. Nii et ta on paratamatult noh, see ongi, et ega sealt nagu niimoodi uksest sisse külmakõnega ei lähe, et aga noh, seal sellest ka, millest oli jutt, et äriarendus koha peal, et see on nagu.

Poolteist aastat on kindlasti üks meie saate rekordeid, ma mäletan, kui meil Milrem siin käis kurtmas, neil olid ka mingid sarnased ajad. Jah, täpselt nii,

täpselt nii, et see on tööstuses ja see on nagu meie jaoks suhteliselt nagu standardne nagu, et.

Et selles mõttes see on, see on uus turg ja see on uus toode, et siin on kaks uut, eks, et. Et, et seetõttu see siiamaani on võtnud niimoodi aega, aga me näeme, et, et jah, siin on, siin on vaja nii sellel tehnoloogial küpseda ka, ka nendel rakendustel, et siis see lüheneb ka.

Olgu, aga ma veel kord tänan teid, Liisa ja Indrek ja me soovime siis Elikole palju edu ja mine tea, minul oleks küll isiklikult väga hea meel kunagi vaadata oma karjäärile tagasi ja öelda, et see uus Nokia Eestist, mis, mis tuli, et meie intervjueerisime Taaviga neid siin saates esimest korda. Väga kihvt oleks ja ma loodan, et te teete selle teoks, aga meie Taaviga teeme teoks kindlasti ka järgmise restardi, mis on teieni tulemas täpselt nädala aja pärast, nii et aitäh ja kuulmiseni.