@ RESTART // 2022.02.23
geenius_restart_0068.mp3
KUUPÄEV
2022-02-23
PIKKUS
45m 01s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse, kuidas plokiahela tehnoloogia ja NFT-d saavad muuta globaalset logistikat ja tarneahelaid läbipaistvamaks. Külalised tutvustavad Supplaini projekti, mille eesmärk on luua uus protokoll andmete efektiivsemaks vahetamiseks ilma kolmandate osapoolte kontrollita.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Vaikselt, aga kindlalt imbub plokiahela teema Restardi saatesse. Täna räägime sellest, kuidas Eesti idufirma Supplain proovib plokiahela, NFTd, suured logistikaettevõtted ning Hiina rulluisutootjad kokku üheks kasulikuks tervikuks. Külas on Sander Gansen ja Andre Veskimeister, kes proovivad logistikaahelat plokiahelaga ühendada ja räägivad, miks see kõik nii ettevõtetele kui lõpuks tarbijatele kasulik võiks olla. Nende plaan on tegelikult Supplainist ehitada baastehnoloogia ja ettevõttest moodne DAO, nii et juttu jagub. Lisaks mainime 6. aprillil Tallinnas toimuvat NFT Tallinn 2022 konverentsi, mille tiimis nii Gansen kui Veskimeister toimetavad. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
No võib-olla ma räägin siis enda poolt ka, et minul on ka reaalne logistika ja tarneahela kogemus, Omniva kaudu on, on pakke veetud ja, ja kaotatud ja, ja leitud. Et, et võtame siis sellised konkreetsed näited, et pakke on vaja liigutada, pakke on vaja liigutada, liigutada punktistava punkti B ja. Ja praegusel hetkel või ütleme, kaks punkt null maailmas käib see siis infotehnoloogiliselt niimoodi, et, et vedaja, ettevõte peab liidestama ennast otse iga müüjaga piltlikult öeldes ja, ja kõikidel vedavatel ettevõtetel on sadu erinevaid liidestusi. Mis, mida on vaja kõik üleval hoida ja, ja mis on selge probleem ja mis on ka selge kulu. Nüüd Supleini esimene lubadus on, on siis see, et me, me teeme seda kõike ühe liidesega, liidesega. Me, me loome uue protokolli ja ühe andmevahetusstandardi, mis võimaldab tegelikult kõikidel osalistel ühe liidestusega suhelda kõikide osa, osalistega seal.
Supleini peamiseks kasutajaks või on siis esialgu arendusettevõtted, kes loovad sinna peale juba eraldi teenuseid, mida omakorda siis kasutavad kas e-kaupmehed, logistikud või lõpptarbijad.
Esimene kõige lihtsam teenus, mis sinna tuleb peale arendada, on siis eraldi suhtlemistööriist, mille kaudu needsamad e-kaupmehed või logistikaettevõtted saaksid ilma oma tänast süsteemi ümber ehitamata hakata infot plokiahelasse kirjutama ja plokiahelast välja lugema. Teine väga oluline teenus on siis nii-öelda wallet või rahakott, kuhu sisse hakkavad kas salvestama või mille kaudu saab lugeda neid samu andmeid. Mille tulemusena üks väga lihtne asi, mis lõpptarbijale lõpuks saab tekkida, on see, et pärast seda, kui ta mingi tellimuse ära teostab. Jääb sinnasamasse wallet'isse talle kogu ajalugu kõikidest kaupadest, mida ta on kunagi tellinud, koos kõikide privaat, kõiksuguste garantiikirjate ja võib-olla isegi kasutusjuhenditega. Okei, see on üle arusaadav.
Jaa, tõepoolest, täna on sarnast asja nagu su plane üritatud teha kolmel viisil. Seda on üritanud teha hiinlased, seda on üritanud teha IBM ja seda on üritanud teha konkreetsed logistikaettevõtted ise. Kõigil kolmel juhul probleem on olnud see, et nad on, ei ole sõltumatud. Ja sõltumatud just selles mõttes, et neil on alati oma huvid tugevalt sees tekitada vendor lock-in'i, mis on Web3-e põhimõtetega täpselt vastuolus. Sellest, kuidas seda saaks teoreetiliselt sellest mööda, on laias laastus see, et kõikidel kasutajatel peab olema mingisugune osa sellest protokollist või, või vähemalt võimalus seda osa saada. Ning kaasa rääkida selle kogu protsessi kasvus ilma, et seal oleks vahepeal kedagi, kes väga konkreetselt dikteerib, kuhu asi liikumas on. Ehk siis loomulikult täna me, kus supleini alles ehitame, siis me ütleme välja, mis tuleb teha ja teeme seda, tulevikus me aga kohe varsti muudame ta selliseks, et seal on. Siis protsessid, kus teised token holder'id saavad, ma ei tea isegi, kuidas eesti keeles on sõna governance. Selle raames siis välja öelda, mida peaks tegema, et. Hääletavad selle peale ja siis valitakse, kes selle ära teeb.
Ja, et kui me nüüd vaatame seda fungible token'it on maailmas, siis seal on tavaliselt räägitud kolmest asjast, et sul on. Stablecoin'id, siis utility ja nii-öelda siis osaluse security põhised token'id. Mis siis ongi, et kas hind kunagi ei muutu või, et see on suunatud mingisuguse plokiahela teenuse run'imiseks ja kasutamiseks või siis see, et ta on seotud otse selle osalusprotsendiga. Samamoodi ka NFT-des, sul on need NFT-d, mis ongi puhtalt, vaatame siis security'd, et sa ostad ja müüd neid ja loodad sealt raha saada. Ja sul on need, millel on siis mingisugune kasutuskoht, nii-öelda utility NFT-d. Mis võibki olla siis, kas hästi lihtsalt võttes seesama logistika sisene NFT või siis mingi NFT, mis annab sulle mingit ligipääsu või midagi kolmandat.