Plokiahel NFT logistika misasi?

Tere kõigile kuulajatele ja Restart, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa targal ja tasakaalukal juhtimisel on eetris ja täna on seda tarka ja tasakaalukat juhtimist ja pikaaegset saatekogemust väga vaja. Sellepärast, et teema on selline, kus kired on kindlasti löövad lõkkele ja, ja võib-olla meil mitte nii palju siin stuudios, aga ma arvan, kindlasti meie kuulajaskond jaguneb kaheks. Ühed ütlevad, et me oleme kutsunud endale täna külla sulid ja petised ja tuleks maha lasta ja vangi panna. Meie tänased külalised ja teised ütlevad, et, et see on kõige suurem tulevik, mis üldse olema saab. Ja teemaks on ei midagi muud kui NFT-d ehk digitaalne kunst või ütleme üldse digitaalne omandiõigus. Ma võiks vist laiendada seda. Ma pole isegi saanud külalisi tutvustada ja juba läheb, juba läheb siin ütlemiseks. Kuidas saab, kas sul on mõni igavlev ahv, Taavi, ostetud?

Mul igavlev ahv ei ole, aga ütleme niimoodi, et ma selle mängu olen läbi teinud ja mu rahakotis on selliseid samalaadseid, nii-öelda siis token'eid. Miks? Ma tahtsin ära testida, et mismoodi see mäng käib. Aga

puht spekuleerimise mõttes, et sul praktilist kasu nendest.

Ei, ma selles mõttes ei postunud üldse mitte spekuleerimiseks, vaid sõna otseses mõttes, et aru saada, kuidas tehnoloogia töötab, kui nad tulid alguses.

Okei, näed, ja me olemegi nüüd juba saate korralikult raudteelt maha ajanud, rööbastelt maha, aga meie tänase saatekülalised on Sander Kansen ja Andre Veskimeister ja vist peaks ütlema ettevõte või organisatsioon, asutus on suppline.io. Tere teile. Mis asi see Supplyne on, seletage mulle ka ära, kas see on nagu ettevõte või, või millega te tegelete? On see klubi?

Ja, Supplyne on meie poolt loodav uus tarneahela protokoll. Juba ammuik, see on ilmselt keeruline, aga laias laastus me loome uut plokiahelat, mis on suunatud selleks, et erinevaid tarneahela andmeid efektiivsemalt ja samal ajal siis ka privaatsust säilitades saaks avalikus plokiahelas liigutada.

Sulle see tarneahelane, Sander, ikka südamelähedane või tuleta meelde, mis selle idufirma nimi oli, mida sa tegid, kas oma isaga, kui mu mälu ei peta, Funderbeamis, kaasati raha, sellega tarneahela teema.

Ja, kui sa midagi hakkad tegema, siis järjest läheb sügavamaks ja huvitavamaks, et me. Aga mis selle nimi oli, mul

on täitsa keele otsa peal,

praegu. Ja siis me müüsime ta Soome ettevõttele ja nüüd siis on Suplane, nii et järjest esid edasi. Okei, aga

selle vahega vist, et toona juhtis isaettevõtet ja sina töötasid demo jaoks, nüüd on vastupidi, jah. Jah. Okei, mõned.

Aga üks väike lisamärgistus on see, et Suplaini näol me loomegi protokolli, ehk siis see ettevõte, kes siin taga on, on tegelikult üldse Wofflabs, meie arendusettevõte. Ja Suplain pärast seda, kui ta lansseeritud saab, siis ta ilmselt hakkab teda juhtima täitsa eraldi. Kas see on tao või ta on tavaline. Sihtasutus oma erinevate juhtkonnaga, aga mingisugune kommuunist lähtuv seltskond.

See on muidu omaette teema, selle juurde me tuleme pärast veel tagasi, aga teeme jällegi kuidagi enne me, enne kui me sinna NFT-de juurde läheme, teeme ikkagi selles mõttes nagu näite hästi selgeks, et. Et kui sa ütled, et sa oled nagu tarneahela protokoll, et, et mida see siis ikkagi tähendab, et too nagu mingeid päris elu näiteid selleks, et raadiokuulaja saaks aru, et mida sa täpselt mõtled siin?

No võib-olla ma räägin siis enda poolt ka, et minul on ka reaalne logistika ja tarneahela kogemus, Omniva kaudu on, on pakke veetud ja, ja kaotatud ja, ja leitud. Et, et võtame siis sellised konkreetsed näited, et pakke on vaja liigutada, pakke on vaja liigutada, liigutada punktistava punkti B ja. Ja praegusel hetkel või ütleme, kaks punkt null maailmas käib see siis infotehnoloogiliselt niimoodi, et, et vedaja, ettevõte peab liidestama ennast otse iga müüjaga piltlikult öeldes ja, ja kõikidel vedavatel ettevõtetel on sadu erinevaid liidestusi. Mis, mida on vaja kõik üleval hoida ja, ja mis on selge probleem ja mis on ka selge kulu. Nüüd Supleini esimene lubadus on, on siis see, et me, me teeme seda kõike ühe liidesega, liidesega. Me, me loome uue protokolli ja ühe andmevahetusstandardi, mis võimaldab tegelikult kõikidel osalistel ühe liidestusega suhelda kõikide osa, osalistega seal.

Vot, teeme väikse täpsustuse, et võtame, et ma olen nüüd ütleme üks Hiina pood. Ja ma müün Euroopasse kaupa ja praegu ma olen liidestanud või minuga liidestanud DHL. Ja see on paar tükki veel, on ju, aga selleks, et ma teeksin selle universaalseks, see annaks mulle selle eelise, et põhimõtteliselt ma saan valida, et kes mulle kõige odavamalt pakub, et selle teenust võtan. Et praegu ma seda ei saa, praegu ma peaksin lähtuma sellest, et kes on viitsinud minuga ennast ära liidestada. Ja ma pean nende hulgast valima, et see on see eelis, mis sealt tuleb, saan ma õigesti aru.

See võiks olla üks täiesti selge nii-öelda kogu valdkonda distraktiv nii-öelda võimalus, jah.

Okei, nii, see on ühtepidi ja teistpidi jälle, kui ma olen nüüd DHL-i vaatenurgas, siis et kui mina toetan seda protokolli, siis ma põhimõtteliselt võiksin teha pakkumisi. Kõikidele Hiina poodidele, öeldes, et näed, et mina liigutan selle standardi järgi, mistõttu nagu. Noh, saame nagu noh, ma ütlen ilma täiendavate liidestamisteta, saame nagu informatsiooni jooksma.

Just, või siis kasutada erinevaid allhankijaid omakorda, kes, kes teatud regioonidest näiteks peaksid laastmaili või midagi taolist tegema.

Mis see plokiahel siia puutub, vabandust, ma üritan kuulata aru saada, et see kõik on nagu normaalne, mis te räägite, aga mis see plokiahel, kuidas see?

Plokiahel tuleb mängu sellest, et me kõigepealt tekitame eraldi uut tüüpi info liigutamise standardi digitaalse teisiku näol. Mis on siis selline faili tüüp, mis liigub meie plokiahelas, kuhu saavad erinevad osapooled sisse kirjutada erinevaid andmeid, seal on konkreetsed lugeja õigused, konkreetsed kirjutamise õigused. Ja lähtuvalt sellest on meil võimalik panna need ettevõtted omavahel ühtselt infot liigutama, selliselt, et seal vahepeal ei ole ühtegi kolmandat osapoolt, kes konkreetselt kontrolliks seda protsessi. Või, et neil ei oleks otsest hirmu, et keegi neljas, kes ei peaks infot nägema, saaks seda lugeda.

Aga no okei, me tuleme selle juurde tagasi, et miks DHL peaks selleks nõus olema, aga teeme selle mängu ikka selles mõttes läbi, et. Kuskohas see ahel nagu pihta hakkab, et ma olen nüüd ütleme Hiina tehas, kes toodab rulluiske. Ja ma müün neid Alibabas ja neid kokkuvõttes DHL veab neid Euroopasse. Ja lõpuks Omniva toob mulle selle nüüd postkasti, on ju, et, et kui me võtame selle näite, Sander Oskat või Ander Oskat saab mulle nüüd öelda, et. Et, et noh, mis hetkel, mis asi nüüd siis tekib, et kas see tekib, ma tegin oma tellimuse ära. Nii, nüüd peaks hakkama kaup kuskilt nagu liikuma, et, et mismoodi see nii-öelda see, see. See konteiner või, või see nagu fail siis või mis iganes see kandja on, et kuidas see nüüd täitub?

See on väga hea näide, see on väga hea näide, sest et eriti Aasiast tuleva, tuleva kaubanduse puhul seda liidestust üldjuhul ei ole ja, ja selles mõttes ongi niimoodi, et tulevad füüsilised pakid, paki peal on aadress ja siis nii-öelda last moeli ettevõte ehk siis Omniva või Etella peab need oma. Käsitsipiltlikult öeldes andmed sisse toksima, ehk siis supleeni loogika on see ikkagi, et ostja ja müüja vahel tehakse omavahel nii-öelda plokiahel või nii, nii-öelda plokiahela paar ja omavahel liigutatakse.

See on nüüd siis nagu, kas on Alibaba või on seesama see Hiina tehas, kus meil nüüd toodetakse need rulluisud?

Supleini saab rakendada tegelikult kogu tarneahelas, ehk siis mitte ainult Alibaba ja näiteks Omni vahel, vaid ka tarneahelat mööda tagasi minnes, ehk siis on kogu tarneahela andmevahetus põhimõtteliselt selle peale.

Reaalilust see aga tähendab seda, et sina, kui Alibabast ostja, siis sina ikkagi tekitad selle konkreetse liikumise ainult Alibabast, endani. Aga vahepeal saab seesama tootja teha omavahel eraldi liigutamise Alibabaga.

Okei, okei, okei, nii, aga mõtlengi, et mismoodi me peame ikkagi suutma seda nüüd sellele kuulajale nagu arusaadavust teha, et. Kirjutame järjest nagu mingeid kirjaid üksteisele ritta või mismoodi see nii-öelda see ahel siis ikkagi nii-öelda tekib või on see mingi noh, ühesõnaga. Eestlane suudab ette kujutada ka näiteks, ma ei tea, digiallkirjastatud konteinerid, millest saab panna informatsiooni juurde näiteks kogu aeg on ju, et. Mis, milline see näide nüüd siin paremini kehtib selle, selle teie, teie lahenduse puhul?

No võib-olla selles mõttes eestlasel on natukene jah, nagu paha seda plokiahelat seletada, sest eestlane on digiallkirjaga väga harjunud ja tegelikult nagu teab, mis see siis on. Aga, aga võtame siis sellise nagu loogika, et, et meil on, meil on see digitaalne kaksik, mis, mille me kirjutame plokiahelasse, mis on vabalt nagu ligipääsetav osapooltele. Ja selles on olemas viited digialkirjastatud, allkirjastatud konteinerile, kus on kogu sensitiivne data, on nii-öelda luku taga eraldi failis, see on küll nii-öelda plokiahela tehniliselt, on eraldi Parachain, mis on kahe ettevõtte vahel loodud ja samamoodi detsentraliseeritud, aga. Põhimõte on see, et andmed ei liigu mitte ühest ettevõttest teise, vaid andmed salvestatakse plokiahelasse ja neid saab lugeda ainult selleks õigustatud isik.

Okei, jah, ma vist ise sain aru, aga ma olen tunnistama, et ega ma ei oskaks seda nüüd paremini kuidagi selgitada sellele kuulajale ka, aga, aga ilma tehniliste süvateadmisteta, eks, et aga.

Siin on üks oluline tähelepanek, et supleeni näol me loome infrastruktuuri tasemel olevat siis toodet. Ja reaalselt sinna peale ehitatakse sadu teistsuguseid tooteid, mida on juba oluliselt lihtsam siis inimestele ka selgitama hakata.

Kes selle teie teenuse kasutaja on, kas mina, kes ma neid rulluiske tellin, ei ole või et kes need osapooled on, kes teie siis selle süsteemiga üldse suhestuma hakkavad?

Supleini peamiseks kasutajaks või on siis esialgu arendusettevõtted, kes loovad sinna peale juba eraldi teenuseid, mida omakorda siis kasutavad kas e-kaupmehed, logistikud või lõpptarbijad.

Aga too mulle näide mulle, kui rumalale saatejuhile sellest mõnest potentsiaalsest teenusest, mida saab sinna peale nagu arendada, millest kellelgi kasu oleks?

Esimene kõige lihtsam teenus, mis sinna tuleb peale arendada, on siis eraldi suhtlemistööriist, mille kaudu needsamad e-kaupmehed või logistikaettevõtted saaksid ilma oma tänast süsteemi ümber ehitamata hakata infot plokiahelasse kirjutama ja plokiahelast välja lugema. Teine väga oluline teenus on siis nii-öelda wallet või rahakott, kuhu sisse hakkavad kas salvestama või mille kaudu saab lugeda neid samu andmeid. Mille tulemusena üks väga lihtne asi, mis lõpptarbijale lõpuks saab tekkida, on see, et pärast seda, kui ta mingi tellimuse ära teostab. Jääb sinnasamasse wallet'isse talle kogu ajalugu kõikidest kaupadest, mida ta on kunagi tellinud, koos kõikide privaat, kõiksuguste garantiikirjate ja võib-olla isegi kasutusjuhenditega. Okei, see on üle arusaadav.

See tundub nagu niisugune kõikminutellimused.com tüüpi nagu teenus.

Noh, põhimõtteliselt midagi sellist peaks tulevikus saama sinna juurde ehitada.

Täna on Gmaili inbox teenus minu jaoks.

No mitte ainult, sest et väga palju see sellise info kättesaamiseks, sa pead logima ennast sisse kas või Amazoni müügikeskkonda, et saada teada, mis toote sa ostsid või mis selle toote number on või mis tindi, tindi padrun sinna printerisse just sisse läheb.

Jaa, mul on siis külmkapile vaja uut riiulit ja see on üks paras pain.

Ehk siis, ehk siis meie nagu üks loogika ongi see, et me anname info tagasi selle kätte, kelle oma see tegelikult on. Ehk siis, kui mina olen ostnud mingisuguse asja, siis ostmisega seotud informatsiooni saanud tarbijana enda kätte, mitte see ei jää kolmandate osapoolt nii-öelda luku taha või serveritesse.

Lähme selle Suplainiga edasi, et miks DHL või Alibaba sellega peaksid nõus olema, sest neil tegelikult tänane süsteem töötab pigem nende kasuks, et nad. Noh, ütleme, ongi see, et, et poed ei, suuriti suured nii-öelda keskkonnad ei, noh, ei taha ennast liidestada mingite no-name'idega või mingite väiksemate tegelinskitega on ju, et ma parem teen siin. DHL ja veel mõne suurega ära selle liidestuse ja nii ongi, on ju, las nemad kontrollivad seda. Suurt Aasia või, või ookeanivedu, on ju, et. Ja täpselt samamoodi, et kui nüüd iga pood suudab hästi otse müüa lõpptarbijale oma kaupa, et siis tekib tunne, et noh, miks mul Alibabal siin, mis roll mul siin vahel üldse on enam, on ju. Et noh, see on seesama noh, alati see nii-öelda. Robin hood'ilik nagu, nagu, nagu küsimus on ju, et, et ja nad on selles mõttes ikkagi päris võimekad olnud selle koha pealt, et hoida seda datat enda käes ja mitte seda väga jagada, on ju noh, kas või seesama näide, et praegu Euroopasse tuli uus. Maksuregulatsioon, et sa pead deklareerima kõik kaubad ka väiksemad kui sada kakskümmend eurot ja nii edasi, on ju, ega seda. Jah, et seda datat nagu väga nagu lihtsalt DHL-i käest kätte ei saa, et, et teha näiteks mingeid oma tooteid sinna peale või oma teenuseid sinna peale, eks. Et kust see usk tuleb, et, et see süsteem ikka murtleb lõpuks?

Aga no võib-olla seda peabki vaatama nagu selle, selle poole pealt, et, et kui me räägime nagu Web3-st või plokiahelast tervikuna, siis, siis mis ta on, ta ongi suurt detsentraliseeritud süsteemide vastukaal. Nii-öelda piltlikult öeldes ju ka, kui me räägime metaversist, võimalikust metaversist, siis see on ju Facebooki noh, nii-öelda killer, killer äpp põhimõtteliselt täpselt samamoodi. Mida

ta ise teeb?

Ei no ta, ta üritab maskeerida seda nii nii-öelda nime taha, et, et ärge tehke, et mina olengi meta, aga see vist ei lähe tal väga kaua läbi. Et, et selles mõttes nagu tuues nagu jälle tagasi tulles selle Alibaba näite juurde ja et noh, tarkvaraarendusel on ka ju väga hästi ju teada selline termin nagu vendor lock. Et ega tegelikult Talibabale ei meeldi DHL-i vendorlokis olla, sest et kui sa seal oled ühe aasta olnud või kahe aasta, kaks aastat olnud, siis hakatakse titeerima sulle hindu, hakatakse titeerima sulle, noh, juhtub ikkagi selliseid asju, mis tavaliselt nagu ei meeldi. Et selline turuavatus, informatsiooni avatus ja alternatiivsetele pakkumistele valmisolek on see, mida tegelikult suplein oma filosoofiast tahaks nagu pakkuda.

Okei, aga selleks, et teid saaks usaldada, siis te peate muutuma ka isesõltumatuks ja siis me jõuame selle teemani, mille Sander. Alguses ära mainis, et, et endgame on nii-öelda DAO või DAO või siis mingi tihtasutus. Räägi sellest, Sander, natukene.

Jaa, tõepoolest, täna on sarnast asja nagu su plane üritatud teha kolmel viisil. Seda on üritanud teha hiinlased, seda on üritanud teha IBM ja seda on üritanud teha konkreetsed logistikaettevõtted ise. Kõigil kolmel juhul probleem on olnud see, et nad on, ei ole sõltumatud. Ja sõltumatud just selles mõttes, et neil on alati oma huvid tugevalt sees tekitada vendor lock-in'i, mis on Web3-e põhimõtetega täpselt vastuolus. Sellest, kuidas seda saaks teoreetiliselt sellest mööda, on laias laastus see, et kõikidel kasutajatel peab olema mingisugune osa sellest protokollist või, või vähemalt võimalus seda osa saada. Ning kaasa rääkida selle kogu protsessi kasvus ilma, et seal oleks vahepeal kedagi, kes väga konkreetselt dikteerib, kuhu asi liikumas on. Ehk siis loomulikult täna me, kus supleini alles ehitame, siis me ütleme välja, mis tuleb teha ja teeme seda, tulevikus me aga kohe varsti muudame ta selliseks, et seal on. Siis protsessid, kus teised token holder'id saavad, ma ei tea isegi, kuidas eesti keeles on sõna governance. Selle raames siis välja öelda, mida peaks tegema, et. Hääletavad selle peale ja siis valitakse, kes selle ära teeb.

Aga siin on nüüd seesama probleem, mida me oleme vaielnud Henrikuga. Et kui midagi on, kusjuures mina olen siis olnud see nii-öelda Web3-e advokaat ja siis Henrik on õigusega olnud nagu see teist, teine pool, et. Et kas saab ikkagi ehitada midagi niimoodi, kus ei ole nagu tugevat liidrit ja eestvedajat, et noh, et, et ala, et. Et Henrik, sa asjatootsad näite alati meediavaldkonnast, et, et noh, põhimõtteliselt ju igaüks võiks kirjutada ise artikleid ja, ja, ja teha sellist dünaamilist meediat, aga noh, samas noh, midagi sellist pole kokkuvõttes maailmas välja tulnud siiamaani, on ju. Et noh, miks peaks nagu siin tulema või ma ei tea, Henrik, täpsuta seda küsimust või seda nagu challange'it nagu oma vaatenurgast, et sa oskad seda väga hästi sõnastada.

Ei noh, see ongi see, see küsimus, eks ole, et, et organisatsioonid koosnevad ikkagi inimestest või otsused koosnevad inimestest ja mingil hetkel peab olema keegi see, kes, kes võtab siis selle tungla oma kätte ja ütleb, nüüd me lähme sinna minu targale tasakaalukal juhtimisel ja mina vastutan ja kõik teised ütlevad, et kuule, see on imelik mõte, et ära, ärme lähe, et see on halb ja, ja, ja, ja keegi peab olema, kellel on seda usku, eks, et aga me peame minema, isegi kui praegu tundub, et see on halb. Ja keegi peab olema see, kes läheb hommikul kell seitse tööle ja tuleb õhtul kell üheksa ära. Noh, ühesõnaga keegi peab vastutama, kellegi peale peab saama näpuga näidata, eks. Et see, see on see alati see minu küsimus olnud, et olnud, et kui kõik on jube demokraatlik ja võrdne ja noh, nüüd kõik hääletame, eks, et siis see disainerid teavad väga hästi, mis asi on design by committee. Et või noh, ka inimesed, kes on võib-olla vanemad, kui meie siin teavad, et mis, mismoodi siis on, kui kõik on kõigi oma ja, ja kellelgi ei ole midagi enda omaaegset, siis köis hakkab väga kiiresti lohisema kolhoosi ajastu mälestustega. See, see on see väljakutse.

Kindlasti ei ole kogu see mõte hoida demokraatiat või anda kõigile võrdseid hääli, seal on alati on kaks osapoolt, kellel on mingisugused suuremad mõtted. A on need, kellel on lihtsalt rohkem tõukeneid, mis tähendab seda, et neil on suurem majanduslik huvi, et asjad liiguksid õiges suunas ja vastavalt sellele nad siis ka vaatavad, et asjad liiguksid. Teiselt poolt, vähemalt meie maailmas, me näeme seda, et seesama seltskond valib endale nii-öelda valitsuse. Ja siis see valitsus peab olema piisavalt tugeva visiooniga, et enamikke ettepanekuid teha, mille, mille üle siis hääletatakse. Ehk siis kindlasti seal on lõpuks keegi justkui liider, aga seesama liider, kes seal ees ette jääb, peab olema piisavalt transparentne, et kõik siis kommuuni liikmed saavad teda usaldada, et ta teeb päriselt seda, mida kommuun tahab, et teeksid.

See neljakas meil tegelikult on Eestis olemas üks selline näide, hästi, hästi akuutne näide ja hiljuti jälle siin kõigil hambus on ju, et. See, mismoodi Eestis ehitati või ehitatakse lairiba. Et see tegelikult on organisatsioon, kuhu siis riik annab raha, aga kus nii-öelda otsustajad on. Kõik siis suuremad telekomi teemise pakkujad, eks, ja kõigil on vetoõigus. Ehk siis ei ole olemas sihukest varianti, et noh, et ma ei tea, Telia ütleb, et nüüd ehitame sinna, sellepärast ma olen kõige suurem.

Aga on olemas, Taavi, see variant, et Telia ütleb, et, et ehitame sinna ja siis Elisa ütleb, et okei, ma ei pane sulle vetot, kui sa ei pane vetot sellele, et ehitame sinna, ehk see on ikkagi, see on väike klubi, seal on väga hea liikmeid.

Ei, ei noh, selles mõttes sa, ma juba, ma juba näitan sellest, et meil voolimata sellest on väike klubi, on meil probleem, on ju, ehk siis selles mõttes ta ei ole nagu neli seal klubis, et seal on neid liikmeid üle kümne, on ju.

Ja aga see, aga see on vähem kui sada tuhat, näiteks.

Ja, aga ma tahangi öelda, et see näitab juba seamele raske nagu töö korraldamisega, on ju, ja me leiame nagu etteheited, et see mudel ei toimi ja nad tegelikult olid ikkagi nagu siin. Noh, kõik on marutargad alates riigikontrollist, on ju, kuidas ikkagi peaks asju tegema, on ju, et noh, et kahjuks nad ise kunagi ei tee mitte midagi. Aga

Ameerika ühiskonnas on kolmsada miljonit liiga, et vaata, igalühel on üks hääl. Valivad ju siis noh, järgmised neli-viis aastat. Kui palju USA-s on neli vist või on? Ühesõnaga

ma tahangi selle jutuga jõuda selleni, et noh, et, et, et, et iseenesest sellest tao edukusest ei ole väga palju maailma sihukesed nagu positiivseid näiteid, et ta nagu nähtud seal on ka suhteliselt uus alles siin maailmas on ju. Või, või Sander, Ander, teil on mingit värskemat informatsiooni, kus see nagu tõesti väga hästi oleks toiminud.

Ma siiski, ma siiski tooksin nagu plokiahela rakenduse number üks, Bitcoini tooksid praegu lauale, mis, mis nagu teadlikult on ka ilmselt oma, oma selle sellise käilakuju nii-öelda ära kaotanud.

Ma ei saanud sellest näiteks

aru praegu. Bitcoin, Bitcoin on sisuliselt tao ja Bitcoin töötab kõige samasugusel taoprintsiibil praegu väga edukalt. Bitcoinil ei ole vedajat, Bitcoidi looja on kadunud, Bitcoinil on küll foundation, kes teeb mingisuguseid arendusi, aga, aga ta töötab.

Ei, aga ta ei arene minu meelest väga, et selles mõttes nagu ei, me just mõtleme selle koha pealt, et see, et midagi hoida üleval, sellega ma olen jumal nõus, sellega, selle jaoks toimub tao väga hästi. See, kui me tahame midagi nagu arendada edasi, no ma küsiks nagu, et noh, oletame, et nagu Vitalik teeks praegu taone kogu Ethereumit, on ju, et noh, et, et. Vot seda tahaks nagu näha, on ju, et, et seda me siin Hendrikuga vaidlemegi, et, et noh, ma olen ka seda meelt, et noh, ei ole tore, on, kui on niisugune nagu sotsialistlik programm, on ju, kõik otsustame Aga, aga, aga noh, ütleme päris edasi ikkagi ei toimi,

noh. Ma olen sinuga nõus, et see ongi kuskile maale veel tore visioon. Ja seda lugu tuleb lihtsalt rääkida ka selleks, et kõik oleksid valmis täna ühest suunast liikuma. Ja vähemalt mõnda aega on see nii nagu kõik ülejäänud detesendaliseeritud, seda hakkavad tsentraalselt pihta. Ja lihtsalt küsimus ongi, et kas me lõpuks jõuame mingisuguse vormini, mis tundub töötavat.

Mul on kiuslikke küsimusi hoopis teisest valdkonnast, kui me siis juba, aga meil on hea, meil on kaks inimest stuudios, kes õudselt entusiastlikult tahavad rääkida sellest ja on hea küsida küsimusi, mis muidu on hingel. Minu küsimus on see või küsimuste isegi terve ampluaa, et. Kui meil on, no me oleme siin kakskümmend neli minutit ja kaksteist sekundit praeguseks üritanud rääkida ja aru saada sellest, et mis pagana asi see on, mida te teha tahate ja kuidas see töötab ja, ja kes seda kasutama hakkab. Siis need Hiina rulluisutootjad ja DHL-id ja, ja kõik need muud tüübid, eks ole, koosnevad ka inimestest ehk. Mulle täna tundub, et, et mõistmise mõttes on hirmus kuristik selle vahel, mida teie tahate ehitada ja mida Hiina rulluisutoittootja või DHL-i keskastmejuht, noh, millest ta üldse on võimeline aru saama, et oot-oot, mis asja te räägite, mis need sõnad üldse tähendavad, mis see kontseptsioon on? Et kaua peab aega mööda minema, mis peab juhtuma, et see, et seda, et seda kuristikku oleks võimalik ületada?

Ma julgeks juba siinkohal hakata vaidlema selle poolega, et tegelikult needsamad keskkastmejuhid seal DHL-is mõtlevad väga tõsiselt täna Web3-e NFT-de peale. Samamoodi me juba oleme saanud kaudselt huvi Alibaba poole pealt ja nii edasi, et siin on tegelikult väga palju osapooli.

Henrik, ma vastan ise sulle sellest, selle koha pealt. Need keskkastmejuhid teavad nullaindust, mismoodi internet töötab.

Ettevõtteid liidestavad valdavalt IT-valdkonna inimesed ja see, mis me räägime nagu liidestus, et need IT-inimesed oskavad liidestada.

Süsteeme väga hästi, nüüd on lihtsalt tegemist natuke teistsuguse protokolliga ja salvestusmeetodid on natuke teistsugused, et selles mõttes me, me ei tee ka midagi nagu nii-öelda üks-ühele asendatavat, et me tahaksime vana liidestuse nagu asendada, see võib täiesti vabalt teatud aja töötada ka täiesti paralleelselt andmevahetusena.

Kuule, aga meil on teine teema veel, et me oleme nüüd kakskümmend kuus minutit rääkinud tarneahelast, on ju, ise reklaansin välja, et räägime NFT-dest, on ju. Oota, ma

sain aru, et sellest tarneahela teemast see kuidagi, see NFT käis nagu läbi ja tekkis ja kadus, et võib-olla ma küsikski ära ülemineku mõttes, et, et mis, mis see NFT sinna siis nagu puutub? Sellesse, sellesse tarneahela asja või kus, mis asi NFT-na vormistatakse selles?

Ja, siinkohal selleks, kui, kui me vaatame seda, et mis üldse see NFT on, siis NFT täna on ju lihtsalt üks kogum, mis näitab omandiõigust ja milles, mille sees on mingisugune info. See info võib olla nii-öelda kunstipilt, see info võib olla muusikapala, aga see info võib olla tarneinfo. Ja vähemalt meie tänase tehnoloogia vaatepunktist, me oleme võtnud sellesama NFT standardi üheks baasasjaks, mida me hakkasime ümber muutma ja tekitama selline viisi, kus oleks rohkem kui üks osapool, kes saavad sinna infot sisse kirjutada. Ja samal ajal siis mitmed osapooled, kes saavad seda lugeda ja näha.

Kusjuures see on jälle kihvt, mismoodi eestlased tegid konteineri ja panid sellele algkirja peale, on ju. Ja järve maailm ütles, et see on jama, et mina pean saama algkirja ikkagi näha füüsiliselt, mis tähendab seda, et. Tehti dookusaine, tehti PDF-id, millel on võimalik siis nagu midagi peale kritsaldada, on ju. Et see on ikka õige algkiri, on ju, nüüd tuleb välja, et ikkagi jälle eestlased nagu kakskümmend aastat jälle läinud tuleviku ette, on ju, et liigub kogu maailm jälle ikkagi konteineri peale. Kuhu sisse saab panna pilte, faile? Suvalist meetodatat, nii edasi, on ju, et paistab ikkagi, et meie need. Oota, aga

seal on ikkagi üks väike tehniline, nii palju kui mina aru saan, NFT ise ei ole konteiner, et NFT on, on nagu selline noh, asi, mis viitab mingile, mingile konteinerile, eks, et konteiner, sellest tähendab see JP-ga olla. Ahv, ahviga JP-ga või, või, või midagi sellist, et, et kas

NFT-s? Ikkagi ta on üks parameeter, et see noh, üks osa sellest konteinerist on seda pilt, on ju, et sul on sinna meetadata võimalik ükskõik kui palju juurde panna.

Ja ma mõtlen seda, et kui me räägime juurdepääsu kontrollist, et kes näeb, kes ei näe või,

või. See on tema teema, lihtsalt küsimus on see, mismoodi me nagu lihtsalt. Et, et see mu point, mis ma tahtsin teha, oli see, et, et elu ei ole ainult nagu PDF ja allkiri, vaid elu ongi see, et, et sul on nagu kokkuvõttes vaja sinna sellesse. Konteinerisse panna ükskõik mida, on selleks videofailid, on pildifailid, on metatekstid ja nii edasi. Ehk siis see vaidlus, mida me näiteks eestlastena pidime pidama teiste riikidega, et miks teie allkirjastate konteineriga, et miks teie allkirjasta nagu PDF-i, on ju. Et noh, see vaidlus on lõpuks ometi jõudnud nüüd lahenduseni, et noh, et, et teil vaheseks, et oli vaja lihtsalt seda vaheetappi, et saada aru, et see oli poolik lahendus, on ju.

Et selles mõttes on ju just täpselt, see on nagu väga hea näide ja, ja minu vaatest ka nagu eestlased on plokiahelas käitunud juba kakskümmend aastat nagu käitunud oma digikonteineriga ja see on veel, veel nagu edasiarendus plokiahelas, sest Eesti, Eesti on lisanud sinna ka isikutuvastuse plokiahelast tegelikult isikutuvastust. Ei ole, on wallet'i või rahakoti tuvastus, et selles mõttes see nüüd sõltub, eks ole, erinevatest nagu teenustest, kas see isik seal taga, taga tuvastatakse või mitte, aga, aga tuvastajaks on ikkagi nagu nii-öelda wallet ainult.

Aga siis oota, kas ma saan nüüd õigesti aru, et kogu see kupatus siis selle kauba rulliuskude teekond sealt Hiinast kuni minuni, kaasa arvatud sellega, et mis kullaagrid sinna läheb, et see kõik ongi üks suur NFT või, et kogu see kupatus, mis, mis seal liigub?

Seal ongi fail, milles on viited erinevatele alla, algandmetele. Okei.

Aga kui, kui lihtsustada seda, lihtsustada seda nagu, et see oleks lihtsamini arusaadav, siis tõepoolest seda võib niimoodi tõlgendada, et, et see info paagitakse NFT-desse. Ja, ja sealt saavad teid kätte need, kes tohivad seda näha.

Sa võid saada, Henrik, sellega väga hea kogemuse, kui sa oled OpenSeas ja teed ühe NFT ise. See võtab, kui sul on mingi wallet olemas, milles sa saad ta OpenSigarali, seda mingi Metamask näiteks on ju, et siis sa saad selle. Sirgelda ühe

kaelkirjaku ei lähe, no kas see kahjuks maksab mul mingi sada viiskümmend dollarit

vist. Midagi ei maksa, sa ei pea saatma seda edasi, sa saad selle valmis teha lihtsalt, et, et. Ei, aga mintimine ei maksa või?

Tee seda Polygoni peal ja kohe, kohe ei maksa midagi.

Ja aga mõtlengi, et isegi kui sa teete eriteerimisega, lihtsalt valmis endale ei maksa taga midagi, nii et selles mõttes nagu julgustan sind, et. Et ma siin alles hiljuti jälle möllasin oma tütrikesega, näitasin talle, kuidas seda tehaksegi.

Ahah, okei, no vot, ma katsun leida siis aega sellest, kui võib-olla peaks saate ära lõppema.

Ei, selles mõttes, et saaksite aru, et mis asi see on, on ju, et aga, aga tule nüüd selle koha pealt tagasi, et kui te käisite Andre ja Sander Pealtnägijas, siis kogu saade oli ikkagi rohkem selle peale, et NFT on, nii et. Iga olevat ahvid, on ju, ja noh, ma pean ka suust tunnistama, et vaadates seda spämmi hulka Discordis või, või, või Twitteris või Facebookis, mis sulle viskab ette sellega, et näed, nüüd on jälle mingi uus. Kunstikollektsioon valmis ja tule osta mind, et mina olen see ainukene ja õige, on ju. Et siis tõesti tekib tunne, et üheksakümmend kaheksa protsenti nendest lahendustest, mis sinna peale tehakse, praegu on ikka paras bullshit, on ju. Et noh, ta ei ole nagu kasulik, samas kui me räägime ikkagi tarneõhelast või me räägime ikkagi nagu. Algkirjastamist ja konteineritest on ju, siis noh, see on ju kõik nagu praktiline pool, et. Et ma ei tea, Sander Ander, mis teie vaade praegu sellest on, et noh, et, et kas. Miks seda, miks seda tohutut pildimaailma ja nende kollektsioonide jama üldse vaja on või nagu ühesõnaga kõik saavad ju aru, et see tegelikult on. Noh, seal ei ole nagu pikemas perspektiivis tegelikult ju väärtust.

No ilmselt meil aeg, selline noh, nagu majanduslik situatsioon aitab sellele kaasa, et, et me elame vist liiga hästi, et on, on raha kulutada sellistele asjadele. See on uus maailm, uus nagu noh, väga samasugune asi toimus kakskümmend aastat tagasi .com'i buumi ajal. Bets.com ja, ja mis kõik .com'id siis läbi elati ja, ja tehti ja, ja raha läks sinna meeletult. Oligi just üleeile oli Superbowl ja, ja, ja toodi välja ju statistika, et kahe tuhandenda aasta Superbowl'i. Neljateistkümnest reklaamiast, suurest reklaamiast neli ettevõtet on elus alles, et, et noh, ilmselt see pädeb ka praegu selle nii-öelda pildi, pildi NFT kohta, et see faas tuleb üle elada. Jäävad, jäävad järele tugevamad, aga ka meie nagu Pealtnägijas käik ikkagi ütleme, kolmkümmend minutit me rääkisime sellest, kuidas on tehnoloogia ja kuidas seda saaks teistmoodi kasutada, aga, aga saatesse jõudis ikkagi see, see ahvipildi osa.

Sander, sa oma ahvi ära ei ole minud või, sa ju tead ka seda, et see kokkuvõttes nagu tulevikus. Kas ma ütlen, et see süsteem toidab nagu iseennast, et, et uusi ostjaid on mujal selleks, et nii-öelda vanad saaksid nii-öelda väljuda, et, et. Ja, seal on

üks oluline vahe, et kui sa ostad mis igast asja, olgu see siis. Suss või NFT-sid selle eesmärgiga, et neid edasi müüa, siis see on väga oluline, et sa saaksid alati kellelegi, kellelegi kallimat edasi müüa. Küll, aga kui sa vaatad neid samu NFT kollektsioone, siis ka seal on osad, mis on täna juba mingisuguste utility'tega, olgu selleks siis kommuun, olgu selleks mingisugune mäng või olgu selleks võib-olla see, et sa saad kuhugi hotelli sisse. Et noh, seal on erinevaid utility'de ja lihtsalt puhtalt selle poole pealt, et täna seesama igav lavatahvide seltskond on aidanud meil supleine ehitada ja käima saada, siis mul ei ole veel põhjust seda müüa.

Aga seleta ikkagi ära, noh, me vist ei ole seda, see on, ma see Hendrik selles oma saates teinud, et me teame, et on erinevaid tüüpi token'eid olemas on ju, et, et mis neil ikkagi nagu vahet on ja, ja miks neid niimoodi eristama peab?

Alustuseks tuleb eristada seda, et sul on, mis üldse on see NFT, et sul on fungible tokens ja non-fungible tokens. Mis tähendab siis ühelt poolt igasugune, olgu see siis Ethereum'i coin või Bitcoini coin, mis on tegelikult kõik äravahetamiseni samad. Siis need on need fungible tokens ja pole vahet, milline sul on, tal on täpselt sama tulemus. Kuigi nad tegelikult kunagi ei ole täiesti samasugused, neid saab väga hästi track'ida. NFT-de puhul, sul on aga see, et igaüks on ka välimuselt erinev või sisult erinev ja nende puhul on sul võimalik siis oluliselt täpsemalt anda erinevatele NFT-dele mingeid lisakasutuskohti. Et kui sul on kuldne NFT, siis sa saad vot sellise asja ja kui sul on punane, siis hoopis sellise asja.

Sellest me oleme rääkinud saates, aga needsamad, et need asjad, mis need on equity'd ja mis asjad on utility token'id ja nii edasi, et teeme selle vahele selgeks kuulajale.

Ja, et kui me nüüd vaatame seda fungible token'it on maailmas, siis seal on tavaliselt räägitud kolmest asjast, et sul on. Stablecoin'id, siis utility ja nii-öelda siis osaluse security põhised token'id. Mis siis ongi, et kas hind kunagi ei muutu või, et see on suunatud mingisuguse plokiahela teenuse run'imiseks ja kasutamiseks või siis see, et ta on seotud otse selle osalusprotsendiga. Samamoodi ka NFT-des, sul on need NFT-d, mis ongi puhtalt, vaatame siis security'd, et sa ostad ja müüd neid ja loodad sealt raha saada. Ja sul on need, millel on siis mingisugune kasutuskoht, nii-öelda utility NFT-d. Mis võibki olla siis, kas hästi lihtsalt võttes seesama logistika sisene NFT või siis mingi NFT, mis annab sulle mingit ligipääsu või midagi kolmandat.

Kui me praegu noh unustame need kunstikollektsioonid ja igal juhul tahvid ära on, siis mis on need esimesed suuremad. Kasutuskohad, kus te näete suuremat revolutsiooni, mis nende NFT-dega kaasas tuleb, et. Et ma ise olen jälginud Royalit, mis tegeleb muusikaõigustega, eks, et aga, aga just, mis on teie vaade selle koha pealt?

Jah, et kui me jätame mängud igatepidi välja, siis järgmised kohad, kus NFT-sid täna juba päriselt rakendatakse, on näiteks kontserti, konverentsi piletid või ükskõik missuguse füüsilise koha piletid. Või ligipääsuõigused kuskile, kas virtuaalsetesse kommoonidesse või isegi füüsilistesse ruumidesse. Ja, ja kolmas asi, mida praegult päris palju tehakse, on erinevat luksusesemete puhul sul NFT-d kasutatakse selleks, et tõendada selle asja siis päritolu ja seda, et see on päriselt ka see. Et see on päriselt ka õige Ferrari, mis ei ole kunagi varem kellegi teise omanduses olnud, mitte et ta ei ole mingisugune Fjatt, mis on tehtud Ferrariks.

Aga me piletitest räägime, et mille poolest see NFT pilet on parem kui mul QR, postkasti saabuv QR-kood, pilet?

See ei ole võib-olla siin turul isegi nii, nii aku, aku, akuutne probleem, aga, aga suuremates riikides on piletite võltsimine ja, ja, ja piraatpiletite teema väga suur asi, kui on, kus on suured kontserdid ja suured spordivõistlused. On isegi paar suurt nii-öelda saiti, kes müüvad edasi pileteid, millest väidetavalt suur osa on nii-öelda piraatpiletid. Et see on üks asi, teine asi on see, et väiksematele üritustele on võimalik oma pileti NFT ise välja lasta, ilma et sa pead kasutama mingit platvormi meie, meie mõistes siis piletilevi või piletitaskut või mingit taolist asja, sest noh, nii-öelda pileti tegemine koduste vahenditega ja selle kontrollimine on tegelikult väga lihtne.

Kuigi ma kujutan ette, et ilma mingisuguse .com teenuseta, kes mulle genereerib ühe nupuvajutusega kaks tuhat viissada piletit või isegi viissada piletit, noh, et mingit teenust on ikka sinna vahele vaja, aga ma ei hakka neid ometi ise, kes see viitsib lõpuks need käsitsi teha. Kui sa oled muusik, sa tahad teha muusikat, mitte, mitte mintida NFT pileteid.

Jah, et kui sa tahad, siis sa saad, aga tavapäraselt seal on ikkagi lõpuks alati vahel mingisugune teine teenus.

Aga no jällegi, jällegi see, see kõige, kõige vahvam asi selle NFT juures on ikkagi see smart contract või see nutikas leping, mis seal nagu taga on ja see on see, mis paneb, see on ju see, millest kõik unistavad, inimesed unistavad see, et kuidas saada raha teenida, siis kui magada. Et see smart contract on see, mis saaks nagu sinu eest nagu tööd teha, ta teeb mingisuguseid asju kogu aeg sinu eest. Ja, ja noh, näiteks üks, ma seesama teema, mida ka, ka Taavi siin arendab, seesama optsioonide või, või tasustamise token'iseerimine, ma arvan, et see on nagu väga-väga perspektiivikas asi, sest see. Sellel, sellel on selge vajadus olemas turul.

No sellest on eraldi saade vaja teha, mismoodi mina seda NFT-d kasutan, aga tõsi ta on, et ma seda kasutan, jah.

Ja kui me lihtsalt, hästi lihtsasti mõelda, et mis on põhjused, miks sul oleks vaja NFT piletit, mitte lihtsalt QR-koodiga piletit, siis kuna seesama NFT pilet on ühendatud sinu wallet'iga, siis kui keegi tahab sulle tulevikus öelda, et vot sina, kes sa käisid siin kaks tuhat kuusteist meie üritusel, saad kõikidel järgmistel üritustel pool ainaga piletit. Siis on võimalik su wallet sellega ühendada või kui toimuvad mingisugused loosid või tahetakse midagi kolmandat veel juurde anda. Näiteks teha Kamooni, sellel üritusel osalejatest, siis sa saad verifitseerida, et kas ikkagi käisid. Eks seal on lihtsalt erinevaid kohti, kus seesama verifitseerimise osa annab palju juurde.

Aga noh, me ei ole muidugi kõige targemad inimesed sellest nagu rääkima ja sellepärast me, sellepärast me aprilli alguses korraldamegi NFT Tallinna-nimelise konverentsi, kus tulevad veel targemad inimesed rääkima sellest ja ma arvan, et Henrik, et. Et, et sinul osalemine seal oleks nagu täiesti, täiesti kohane, sest ma näen ja kuulen neid küsimusi.

Henrik ja Taavi peaksid mõlemad tulema hoopis paneele juhtima ja küsima kõikidel teistelt inimestelt, et kas see ikka on päris, mis te räägite?

See on väga hea mõte, et, et käesolevaga, siis esitame teile ametliku kutse, palun meie konverentsile moderaatoriks tulla.

Jah, ma olen natuke pajast ikkagi selles mõttes, et ma päris paljudele küsimustele, mis me siin saates küsime, ma ise tean vastust. Aga okei, see selleks, kindlasti hea meel, kui te kutsute. Nii, aga Henrik ikkagi, me muidugi, me saame saate kokku nüüd, et me saime tavaliselt targemaks.

Ei, ma jäin praegu mõtlema, et neid igasugu teenuseid, mida ma, no ütleme, et minu, mulle tundub jah, et, et minu Coinbase on, on mingis mõttes Gmail inbox ehk siis kuhu noh, kuhu igasugused asjad maha jäävad ja kokku jooksevad ja, ja mida ma ise nagu kasutan arhiiv, arhiivi tõendamiseks. Ja ma ikkagi väga tihti mõtlen, et, et igasugu teenuseid, mida ma potentsiaalselt tahaks saata sinna Gmail inbox'i andmeid kaevandama. Et minu eest noh, minu elu lihtsamaks teha on päris palju, kas või igasugused mingid kalendrite lisamised või kõikide piletite kokkuotsimised või noh, kõiksugu sellised asjad, eks ole, aga hetkel noh, puht ka privaatsus põhjustel. Minu käsi ei tõuse, kui mingi järjekordne särasilmne .com tekib ja ütleb, et please give us access to your Gmail. No unustage ära, eks, et see, see ei ole mõeldav. Aga nüüd on siis jah küsimus, et, et kuidas ma neid oma wallet'eid siis peaksin nagu üles seadma, et kas ma siis nendele samadele särasilmsetele inimestele oma wallet'isse annaks ligipääsu? Ütleb, et jaa, et te tahate pileteid näha, et minge vaadake sealt.

Siin ongi kaks peamist asja, mis, mis ma ise näen. A, meil ongi vaja veelgi rohkem selliseid privaatsust hoidvaid plokiahelaid, mis võimaldavad sul päriselt kontrollida, kes saab ja millele saab ligipääsu. Ja teine asi on see, et me räägime kogu Web3 maailmast ja NFT-dest ja riigest muust hästi palju just eraisiku vaatepunktist. Aga tegelikult need kõige suuremad muutused toimuvad ettevõtete vahelistes suhetes infrastruktuuri tasemel, on see, mida vähemalt meie ise usume. Et kogu see NFT ja Web3 ja kõik muu saab päriselt siis kasutuse, kui me enam ei pea neid termineid kasutama ja see ongi see uus internet, mis on kõige, kõigi poolt kasutatav.

Kõlab uhkelt, aga ma ikka soovitan sedasama vana head asja, et. Sinu ühele probleemile, sul on täna ka mitu krediitkaarti või mitu, mitu kontot, ehk siis. Kahtlustesse kohtadesse tasub panna selline kaart, kus sa kindel võid olla, et, et maksimumkaotus on paar tuhat eurot, mitte rohkem, eks on ju, et. Et eks siin on samamoodi, et, et eks seal tekib ka erinevad wallet'id, kus sa hoiad nagu erinevaid lahendusi, noh mõtlen, et siin on ju täna veel. Juhtub selliseid asju, kus valesti programmeeritud smart contract läheb käima ja selle peale on kogu community raas taga, on ju, et ka siuksed näited on meil praegu päris värskelt veel olemas siin, siin valdkonnas, et noh, nendest kõva häälega ei räägita, muidu kõik ehmatavad ära, eks, on ju, et aga.

No räägite sellist. Selle jaoks on ka Twitteri account'id olemas, iga päev. Ma teen nüüd Twitteri alati, vaata neile, kes on vaiba jalge alt ära tõmmanud ja iks, iks miljoniga minema jooksnud, olles enne andnud palju kõlavaid lubadusi ka NFT-de teemal. Aga selge, kuulge, käime selle konverentsi infosist nüüd kähku üles. Andre ütles, et aprilli alguses on NFT Tallinn konverents. Ütle üks, üks-kaks lauset nüüd selle kohta, kust kohast peaks inimene minema, mis asi see on, kellele see on ja kust, kust peaks lugema?

Ja aprillkuus toimub konverents, mida me korraldame koos Delfiga. Infot saab rohkem kas Facebookist, Twitterist või mujalt otsides NFT Tallinn või siis delfi.ee kaldkriips NFT Tallinn. Ja üritusele me toome kokku kõiksugu erinevad kohalikud ja kaugemalt NFT ja Web3 tehnoloogia ehitajad, investorid ning üritame koos siis vaadata, et kas selle kõigel on päriselt ka kasutuskohta, mitte ainult ei ole, igaüva tahvid.

Väga tore, minge siis vaatama, aitäh kõigile kuulajatele ja meie oleme tagasi saatega nädala aja pärast.