@ RESTART // 2021.12.22
kuku_restart_0675.mp3
KUUPÄEV
2021-12-22
PIKKUS
45m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates analüüsitakse idufirma Parcelsea esimest tegutsemisaastat, keskendudes tootearenduse väljakutsetele, toormaterjalide hinnatõusule ja välisturgudele, sealhulgas Saksamaale laienemise plaanidele. Saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka arutlevad koos asutajatega ettevõtte edusammude, ärimudeli kohandamise ja tulevikuvisioonide üle.
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Umbes täpselt aasta tagasi käis Restardis külas idufirma Parcelsea, mis sel hetkel oli alles oma tegutsemist alustamas. Täna on nad taas eetris ning räägime, kuidas esimene aasta läinud on: millised toonastest suurtest plaanidest on teoks saanud ja millised mitte ning kas käärid unistuste ja tegeliku elu vahel on suured või mitte nii suured. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka.
Noh, enam-vähem täpselt. Parcelsea, ma nüüd saan ka, kuna te olete varem saates käinud, siis ma saan teha ise selle kokkuvõtte, et millega te tegelete, säästame aega. Parcelsea on siis Cleveronist ära läinud inimeste tehtud pakiautomaadifirma. Kus pakiautomaat ei ole mitte kaubanduskeskuses, vaid igaühe koduvärava tagamaja ees näiteks. Ja kulleri, kuller või sõber või ükskõik kes, kellel on midagi sulle anda, läheb sinna automaadi juurde, tõstab kaane püsti, paneb paki sisse, läheb minema ja sina saad teate, et sulle on tulnud pakk ja niimoodi mina näiteks viisin eile mikrofoni meie saatekülalistele. Aga ma saan aru, et saab ka tellida e-poest toitu ja võib-olla tuleb kullerfirma ette. Et sul on selline pakk ja kui nad aasta tagasi käisid, siis ma mäletan kahte asja sellest saatest, mäletan, et oli plaan minna Rootsi, sellepärast et Rootsis on palju inimesi, kes tahavad endale sellist automaati, oli. Oli arvamus ja teine, et, et ta peab saama nutikaks, et ta muutub omamoodi nagu sinu selliseks kodu. Ma ei tea, teenriks või valvuriks või et ta kuuleb, näeb, mis ümberringi toimub ja saab suhelda ja et, et ta täna on küll kast, aga tulevikus on ta selline tark ja osavõtlik kast. Kõige
Ja Soome, Soome tõmbab teistpidi, et nii kui me avastasime, alustasime müüki, eratarbija on nõrk, aga mis töötab, on siis B2B äri, et on olemas kohalikud suured ja väikseid kullerettevõtted. Väga suured tegelikult e-kaubamajad, kes tahavad pakkuda oma klientidele sellist Amazon Prime'i teenust. Väga mugavat pakikoju vedu ja mõningal juhul need suured e-kaubamajad ise kontrollivad ka kohale vedu, et meil on enda kullerid, kes seda pakki koju veavad. Ja, ja nendel on selline konkurentsieelis, kui nad suudavad oma lojaalsetele klientidele panna ette sellise nutika postkasti, kes siis jääb tellima samast e-kaubamehest. Ja, ja, ja sellised, selliseid ärisemaid viisteist tükki seal kuskil praegu, kellega me läbi räägime. Et miinuspool on lihtsalt see, et see protsess võtab aega kolm kuud, kolm-neli kuud, enne kui jõuame esimese suurema diilini. Aga kui me selle diilini jõuame, siis mahud on ka suured.
Aga selle kaubamaja point on siis see, et, et ta kinnistab selle kliendi selliselt, et kui muidu saaks see nii-öelda klient tellida selle kauba endale, noh, ma ei tea, ütleme sinna kuskile. Rimi juurde suurde kasti on ju, siis nüüd tänu selle, et sa ostad sellest e-poest, saad sa ilusti tuua selle oma nii-öelda aia, aia, back-up'igu kõrval olevasse kasti. Et see on üks eelis ja teine eelis on, ma saan aru selles, et sul ikkagi logistikaring optimeerub, et sa ei pea sõltu sellest, kus inimene on kodus või ei ole, et sa ei pea tegelema selle kokkuleppega, on ju.
Ja, et noh, mida kõik e-kaubamajad ja kullerfirmad teavad, on see, et noh, see kojuvedu ei kao ära, on ju, et Eesti ja Soome on lihtsalt kaks unikaalset riiki maailmas, kellel on see pakiterminalide võrgustik välja ehitatud ja on olnud mingisugune käega katsutav alternatiiv, kus oma pakil järel käia. Aga kullervedu koju jääb alles ja mida nad tahavad teha sellega, on see, et tõsta see teenus kahekümne esimesse sajandisse, et on olemas mugav viis mõlemale poolele kullerile, eratarbijale, kuidas need pakke kätte saada ja kui volüümid on kõrged. Sul on, sa oled kodu Antila klient ja, ja tellid seal kolmkümmend pakki kuus, siis make sense, et sul on see nutipoiskast.iaes. Aga teised siis
või? Tead, seal on kahte tüüpi ettevõtteid, et ühed tahavad lukustada enda brändiga selle ja teised ütlevad väga hea, kui ka näiteks inimene tellib toitu, et noh, seda suurema tõenäosusega tal see toode meeldib ja, ja meie brändikuvand jälle nagu on tugevam. Et, et seal on siis jah, ütleme erinevad sellised metoodikad, aga, aga laias laastus jah, ta, mida ma tahan sellega öelda, tegelikult on see, et, et me lähenesime oma turundusega tegelikult lõpptarbijale, et otsisime Taavisid, Indrekuid, Andreseid ja Hendrikuid. Aga, aga Soome avas meile täiesti uue nagu vaatenurga, et, et see toode on väärtuslik mitmele selle viimase miili väärtusahela, siis osapoolele. Nii e-kaubamajale kui ka tegelikult kullerile.
Ja ütleme, see e-kaubamaja huvi tegelikult on see, et see oleks ikkagi avatud platvorm lõppkokkuvõttes ja ta on nõus, ütleme, ise maksma kliendidest selle esimene aasta-kaks selle toote eest, peale mida klient võtab selle lepingu üle. Et lõppkokkuvõttes see lojaalsus säilib.
Ma vastaks nii, et, et see ei ole püsiehitis, on ju, et selleks ei ole eraldi luba, mis teeb meie nagu toote paigalduse väga lihtsaks ja enamasti ta on ikkagi nagu era, eramaa nagu siis pinnal see toode. Aga nagu kasutusjuhu mõttes ma tooks võib-olla teistsuguse näite, et ma haaran hoopis teisest lõnga otsast kinni praegu, et meil on niisugune väike talunik ja väike talunike kogukond, kes elavadki maas, maal metsas, on ju. Ja, ja, ja nende kasutusjuhud on siis sellised, et nendel on täiesti avatud uus otsemüügikanal läbi selle nuti postkasti, kus nad saavad siis oma kodu õuelt saata toitu, kaupa, sirupeid, mett, mis iganes asju oma lõppklientidele üle terve Eesti. Ja, ja väiketalunikud on välja arutanud niimoodi, et kui nad peaksid sõitma autoga linna, viima oma tooted sinna pakiterminali ja sõitma tagasi ja see on talle kallim kui kutsuda kuller koju, et see võtaks siis nutipoisskäestist ja viiks need tooted üle terve eesti laiali. Et pigem meil on nagu positiivsed üllatused, mitte negatiivsed. Ja, ja neid kasutusjuhte on tõesti nagu väga palju erinevaid, alates kolimisfirmadest kuni, kuni internetikaubamajadeni, kuni siis noh, lõpptarbijad, kes siis ise võtavad pakke vastu ja, ja müüvad oma vana, vanaks jäänud riideid teistele, et. Et pigem on nagu positiivsed üllatused.