E-residentsuse endine juht ehitab uut riiki

Tere kõigile Restarti kuulajatele. Üheksas märts, kaks tuhat kakskümmend kaks. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja täna on mõnes mõttes täiesti eriline saade, sest nii erilist idufirmat kui täna. Kui seda võib üldse idufirmaks nimetada, ei ole Restartis varem külas käinud. Me ei räägi täna mitte uue firma ehitamisest, vaid me räägime tegelikult terve uue riigi või siis vähemasti väiksema linna ehitamisest startupilikul moel. Seda tehakse soojal Kariibi mere saarel. Selle taga on väga nimekad USA riskikapitalistid ja selle digitaalset poolt ehitab üles eestlane e-residentsuse programmi endine juht Ott Vatter. Aitäh. Taavi, sa elad Viimsis ja sa kuulsalt, me mäletame ka, et sa olid volikogu esimees lausa, eks. Et kas sul kui Yookal investoril tekkis tunne, et tahaks noh kuidagi oma käpa alla saada seda Viimsi, et asju tehakse valesti ja tahaks teha normaalselt, teeme nii nagu eras tehakse.

See kaasa olla seal oli hoopis vastupidi, et. Noh, nii-öelda kui olid valimised ära toimunud ja siis pandi nii-öelda. Nimed ritta, et kes kuhu sai ja kui palju ja, ja, ja siis tuldi ka minu käest küsima, et noh, et siis, mis siis minu soovid on, et mis mina viimisest tahan saada, on ju ja siis tuli välja, et mul ei olegi mingit kinnisvara või maatükke, mida hangeldada, on ju, et. Ja et ei tahtnudki nagu midagi saada, et see tohutu pettumus on ju, et mis ronisid siia üldse, kui sa mingit saada ei taha.

Tahtsid tagasi

anda. Mul oligi, et tahaks nagu tagasi anda, aga nad ei, et, et kuidas, kuidas ei ole nagu volikogu liige, kellel oleks midagi vaja.

Okei, Ott juhib praegu sellist asja nagu e-Prospera ja e-Prospera on osa sellisest asjast nagu Prospera. Ja siis, kui ma hakkasin lugema saadet ette valmistades, et mis asi on Prospera, siis minu pea ausalt öeldes plahvates. Ma katsun selle niimoodi väga lühidalt kokku võtta, Ott, ole hea, paranda ja täienda mind. Maailmas on selline riik nagu Honduras, Ladina-Ameerikas, umbes kümme miljonit inimest, üheksa kuni kümme miljonit inimest. Ja noh, suhteliselt tüüpiline Ladina-Ameerika riik, võim käib käest kätte, kuritegevus on probleemiks, Vikipeedias on eraldi pealkiri või peatükk kohe selle kohta. On soe, on meri, kõik on ja, ja nüüd selles Hondurases on. eraldatud teatud nagu tsoonid või teatud maa mingisugust nagu erimajandustsoonideks. Meil oli kunagi Eestis ka mingisugune selline asi, võib-olla on siiamaani. Ja selle erimajandustsoonides nüüd siis Ameerika riskikapitalistide vist juhtimisel ja rahastamisel ehitatakse eravalitsusi, eralinnu. Ja üks nendest on see Prospera. Mida ehitatakse ühele saarele, mis on siis Hondurase maismaast umbes viiekümne kilomeetri kaugusel ja sellest peaks saama täiesti erakätes olev ulme linn koos Zaha Hadidi arhitektide projektide ja mille kõigega. Ja ma saan aru, et neil on väga vabad käed oma selle valitsemise korraldamisel seal, aga olnud Urase valitsus siis tahab, et nad umbes inimõigustest ja mingitest rahvusvahelistest lepetest kinni peaks. See mõneti tundub natuke võib-olla nagu kahekümne esimese sajandi Hongkongi projekt. Aga, aga väga kahekümne esimese sajandi võtmes, ühesõnaga suures pildis USA riskikapitalistid ehitavad Hondurase ühele saarele eralinna, kus kõik on ilus ja hea. Ott, kas ma panin väga mööda või sain ma enam-vähem sellele asjale pihta, mida sinna tehakse?

No minu arust super, võib saate lõppenööks lugeda.

Ei, ei, ei, siit alles küsimused algavad.

Aga miks sa, Henrik, ütlesid USA risikkapitalistid?

Ma lugesin niimoodi meediast, ma tean, okei, nüüd me jõuame sinna, sina oled seal, Taavi.

Ühesõnaga, me oleme ringiga seotud tegelikult, et USA investorite kaudu on ka eestlased seotud, jah.

Kas see on see, et võtame see nagu Johansonid laulsid, et võtame Eesti, lükkame lahti ja sõuame sellega minema, ainult et kuna me seda teha ei saa, et siis ma saan aru, et meil on plaan, Taavi, teatud ringkondadel kolida kõik Boltid ja Woltid sinna Hondurase saarele kokku füüsiliselt või?

Ei, aga ma ütlen, kui me lahkama hakkame, siis Ott paranda mind, aga Peter Thielil, kes minu meelest on üks teie suuremaid sponsoreid seal. Temal oli juba ammuse idee, et võtame ühe suure laeva, paneme selle laeva keset vaikselt token'it ja ütleme, et see on uus riik. Ja me ise oleme ju aastaid juba kaks tuhat kolmteist, neliteist mänginud Eestis nende mõtetega, et. Kas on võimalik tekitada virtuaalne Eesti, juhul kui näiteks keegi hõivab meie riigi. Noh, tuleb sihuke sõbralik naaber, vaatab, et siin on venekeelset elagenikkonda vaja kaitsta veits ja noh, ongi kõik, on ju. Et selles mõttes need mõtted ei ole ju uued, et ja alati on uue riigiga olnud see probleem, et kuidagi nagu inimeste peades uus riik tahaks nagu kontseptuaalselt saada mingit maismaad või mingit tükki või, või noh, noh, länd on sihuke, maa on sihuke nagu algne punkt, kust kõik pihta hakkab. Aga noh, siin virtuaalmaailmas on aru hakatud saama, et tegelikult ei ole küsimusi selles maas. Vaid pigem on küsimus inimeste tahtes ja soovis. Ehk siis noh, see on ka klassikaline näide, mida alati räägime, on see juutide näide, on ju, et, et noh, see, et juudid elasid ilma oma riigita aastatuhandeid, on ju. Kokkuvõttes olid ikkagi juudid, on ju ja, või noh, ma ei tea, läheme tänapäevasse maailma, võtame mingi metaversi näiteks, on ju. Sa ju järgid metaverse reegleid, sealsamas väljapool metaverse järgid sa ikka neid reegleid, et kui sa, ma ei tea, autoga sõidad, siis peatub punase tule ääres ja nii edasi, on ju, et selles mõttes, et üks ei takista nagu teist. Et ma võin olla nagu mitme, kus ma ütlen siis riigi, nii füüsilise kui virtuaalse riigi osa. Ja see on see pit, pitray nagu unistus, et, et noh, et teeks midagi sellist päriselt ära, et teeks nagu oma mingid maksusüsteemid, haridussüsteemid, tervishoiusüsteemid ja nii edasi. Et vaadaks, vaadataks, kas sellises kinnises süsteemis on võimalik nagu paremini ühiskond toimima panna. Aga noh, ma ei tea, Ott, võta ikka sina nüüd üle, räägi sina, et kuidas sina näed seda asja, et nii palju ma tean tausta lihtsalt.

Taust on õige, võib-olla Hendrik Tabavalt ka ütles, et siiamaani väga hästi ükski niisugune projekt ei ole õnnestunud. Seal on mingid sarnasused Dubai, Hongkongi, võib-olla ka mingil määral Singapuri algusaegadega. Aga, aga need probleemid, mida seal lahendada üritatakse, on siis kaks põhilist probleemi, üks on tegelikult see kohaliku kogukonna valu. Et täna keegi äri seal ei julge ajada kellegi teisega kui sugulastega, sellepärast et seal puudub tegelikult noh, tõsikindlus, seal puudub kohtusüsteem. Kui meil sinuga Hendriku või Taaviga tekib mingi tüli, me lähme kohtusse, me Eestis üldjuhul saame mingi lahenduse. Seal läheb aega kaksteist aastat ja lahenduse saab see, kes rohkem maksab. Ja, ja selle tulemusena välisinvesteeringud riiki ei tule, kohalik elatustase ei kasva ja, ja korruptsioon aina, aina kasvab. Ja teine siis külg sellest on siis grupp, need, need visionääre, kes siis tahavad tegelikult teha paremat linna või, või nad on pettunud tänapäeva valitsustes. Nad tahaks oma tingimustel nagu noh, erakapitalil põhinevat eralinna luua oma tingimustel ja, ja kuna Honduras siis. Kaks tuhat kaksteist võttis vastu sellise vaba majandustsooni seaduse, mis on tegelikult Dubai seaduste põhjal mingil määral kirjutatud. Ja, ja neid tsoone seal on peale Prospera veel. Prospera on siis üks lihtsalt, mis on noh USA VC-de poolt rahastatud, teised on pigem kohaliku sellise tööstuse ja, ja regionaalse tööjõu peale üles ehitatud tsoonid. Ja, ja selle tsooni, tsooni põhimõte on väga lihtne, et ta peaks regulatsiooni poolest lihtsalt sulle andma oluliselt kiiremini mingid litsentsid kätte. Seal ta lõikab selle nii-öelda punase lindi läbi, et sul ei ole korruptsiooni, sa saad nagu e-platvormi kaudu igasuguseid asju riigiga teha. Ja annab nagu lihtsale inimesele ka võimaluse ära ajada.

Oota, aga mul on nüüd kohe, siit tekivad ju kolm miljonit küsimust, eks, et me teeme maailma sisuliselt juurde ühe riigi,

kes. Me oleme ikkagi Honduras, võtta seda niimoodi, et me oleme nagu Eesti vabariigi all olev, noh. Harju maakond ja, ja et kriminaalkoodeks on ikkagi Hondurase vabariigi vastutada. Kohtusüsteem sellisena on ka ikkagi vabariigi vastutada, meie saame arbitraažikohtu teha, me saame ärivaidlusi lahendada mingit teatud summadeni. Kui keegi kellegi maha laseb, see on ikkagi tegelikult Hondurase lahendada, on ju.

Ja välissuhtlus ka või see, et raha liigub sisse-välja, mis iganes, Swiftid?

Keskpank on ikkagi Hondurase keskpank, kuigi meie saame ise anda oma siis jurisdiktsiooni sees ka finantsasutustel litsentse välja, aga me peame kooskõlastama seda. Aga oma raha saate ka anda või? Tule, prospektorraldollar, ei tule? Valuuta on ikkagi me oleme ikkagi Hondurase valitsuse osa selles mõttes, et me kuidagi eraldume, ei ole uus riik, vaid me oleme vaba majandustsoon, mis allub selle riigi reeglitena.

Aga lähme siis nagu kuulaja põhiküsimuse juurde, what's the point?

Noh, peamised kaks pointi ma tõin välja, et, et kohalikel on tegelikult elu kehv ja, ja.

See ei ole ainult ju kohalike pärast, see on ikkagi mõeldud ka needsamad investorite huvide

pärast. Investorite huvi number üks on endale teha riik, number kaks on muidugi teenida raha. Number kolm on võib-olla selline filosoofilisem, et, et nad tahaksid päriselt mingit sellist keskkonda, kus ise virtuaalselt olla või siis füüsiliselt elada. Et see Bratanni saar, kus see meie projekt on, ta on tegelikult noh, väga väike, ta on Vormsi suurune, ta on lihtsalt sihukene pikk vorst ja ta on hästi mägine, keeruline liigelda, aga ta on Kariibi mere saar, helesinine vesi. Suurepärane kliima number kaks, maailmas sukeldumis destination. Ja, ja noh, inimesed tegelikult füüsiliselt väga tahavad seal piirkonnas olla. Aga Hondurasel ise elada ei ole väga meeldiv, sellepärast et sa ei saa seal mitte mingeid asju ajada riigiga, pole võimalik lihtsalt. Et ühelt poolt ongi see siis nagu riigi edendamise projekt, teiselt poolt välisinvesteeringute riiki toomine ja kolmandalt siis mingi sellise meeldiva keskkonna endale loomine.

Ja aga mõtlengi, et räägime sellest meeldivast keskkonnast, et unustame selle nagu praegu korraks selle noh kõlab halvasti, aga unustame selle Hondurase aitamise praegu ära, eks, et. Et ikkagi nagu noh, see noh, Peter Thiel tahab oma noh, nii-öelda unistust testida, et see üldse nagu võimalik on, on ju, et aga. Aga needsamad investorid on ju noh, pikemas perspektorras me saame aru, et, et kui see mudel töötab, siis saab seda üle maailma levita ja tekitada selliseid. Enklaave nagu kuhu iganes, on ju, et aga, aga, aga see lühikese perspektiivi teema ikkagi, et. Need, kes nad tahavad mängida läbi selle ikkagi nagu micro või mikroühiskonna mudelid, et noh, tekitada oma mingi haridussüsteemi, tervishoiu. Või see on lihtsalt nagu, et noh, vaatame suures pildis, kuidas sujub, on ju, et, et me sinna keegi ei koli, on ju, lihtsalt nagu mängime oma nii-öelda. Noh, põhimõtteliselt Harjumaa on isegi palju öeldud, mängime oma nagu noh, sõna otseses viimsi valda, on ju.

Kui sa vaatad seda investorite profiile, on ju, siis noh, sa näed, et need on ikkagi visionäärid ja, ja sellise pikema visiooniga inimesed, et kui nad lihtsalt tahaksid raha teenida, siis selleks on võib-olla nagu selliseid. Natuke nagu lollimaid investeeringuid või, või lihtsamaid asju on ju, et noh, see on äärmiselt suure riskiga. Väga-väga keeruline ja nii mitme liikuva osaga projekt, on ju, alustades kohalikust valitsusest, lõpetades mingite noh, riigipööret, on ju. Seal tahetakse tegelikult luua oma tervise, tervishoiusüsteemi, oma haridussüsteemi, meil on täna juba kaks kooli, kes tegelikult rajavad sinna mingeid väikseid kämpuseid. Meil on esimene haigla, kes sinna planeerib noh, sellist ütleme siis geeniteraapia ja, ja, ja noorenduskliinikut, et see väärtuspakkmine on sellepärast, et see on USA-l hästi lähedal. Ja meie see võimekus neid nii-öelda litsentsi välja anda on oluliselt kiirem. Ehk siis, kui sa oled kuude arst, sa ei pea USA-sse minema, sa ei pea seda residentuuri kümme aastat tegema ja maksma väga palju, vaid sa saad sellesama kvaliteediga arsti. Meil tegelikult tööle panna ja neid sama protseduure oluliselt kiiremini teha, on ju. Et sul need nii-öelda haridus, tervishoid ja, ja kohtusüsteem ja neid nii-öelda tugisambaid on seal päris mitmeid. Kes

sinna kolivad, Ott, selles mõttes, et ma saan aru, et Zaha Hadid ehitab sinna mingeid maju, kes sinna kolivad, kas on turaselt, tuuakse inimesed või USA-st?

Zaha Hadid projekteerib ja, ja ehitab tegelikult eraldi investor, et on nagu riskikapital, kes investeerib sinna platvormi, et see Prospera ei ole. Hästi selline segane arusaam sellest, et Prospera ei ole otseselt kinnisvaraprojekt. Et me tegelikult ehitame küll keskkonda, aga me loome selle platvormi, mis siis annab erinevatele ettevõtjatele võimaluse sinna teha kas mingi maja, kas mingi haigla, kas mingi kool. Et me loome selle keskkonna nii e-keskkonda kui siis ka nagu füüsilise keskkonna. Kes sinna täna on juba kolinud, ongi mingid inimesed, kes on omavalitsuses võib-olla pettunud, kellel on juba noh, mõned ettevõtted müüdud, meie nimetame neid siis co-creatoriteks. Nad tahavad meiega koos tegelikult midagi ehitada, et keegi ei tule lihtsalt sinna puhkama, kuigi see on väga mõnus koop. Aga nad üldiselt tahavad mingit järgmist sellist suurt visiooni ellu viia, olgu selleks siis mingi noh, haridus, ettevõtte, haigla pank. Finants-tehnoloogiaettevõte, et üldiselt ikkagi väga ettevõtlikud inimesed, kellel on üks-kaks ettevõtet elus tehtud.

Aga mida sina teed seal?

Minu kaasamine toimus tegelikult selle e-valitsemisplatvormi alguses, et mingi hetkki nad mõistsid, et nad saavad seda skaleerida. Sellest füüsilisest asukohast oluliselt kaugemale, see Prospera Honduras või, või ütleme see Ratani projekt on alles esimene, et seda on tegelikult plaanis liigutada sealsamas riigis ja ka tegelikult teistes riikides tulevikus. Ja, ja, ja meie siis tegime neil strateegia selles osas, kuidas teha mini-eesti.ee. Hästi lihtsustatud e-prospera on eesti.ee ja Prospera on siis Eesti. Me pakume neile siis teenuseid, kodanikele teenuseid ja, ja välisresidentidele teenuseid, mis on siis tavaline residentsus, e-residentsus, ettevõtte loomine. Maksude maksmine, mingite litsentside taotlemine ja arbitraažikohus, et sa saad tegelikult meie keskkonna kaudu siis USA. Pensionile läinud ülemkohtunite kaudu kuuekümne päeva jooksul vaidlusele lahenduse, see lahendab ära nagu. Need põhilised probleemid, mis seal kohapeal ettevõtlusega seotud on, et miks välisinvesteeringud ei tule, miks keegi seal nagu äri ei julge teha ja, ja miks majanduse ei arene. Meie loome e-platvormi, siis sinna on kohapeal.

Kes seda saart valitseb, ma ütlesin, et kes on valitseja, kuidas ta valitakse ja kes kõiki neid seadusi jõustab, ehk et kelle, kas on mingi politsei ja kelle oma see

on? Jah, seal on tegelikult eraturvaettevõte, kes siis lepingu alusel justkui nagu füüsiliselt seadust jõustab, aga noh, jällegi kriminaalkoodeks on, on Hondurase peavabariigi teema ja meil on sellised väiksemad rikkumised ja, ja valitseja on selline asi seal kohapeal nagu Zede nõukogu. Kes siis valib tegelikult kujundlikult linnapea ja, ja, ja Zede Manager on ta siis nimi ja seal on siis allüksused on ju, sul on mingid kommunaalametid, sul on seal. Noh, kõige naljakam näide, et meil oli üks ettevõte, kes ütles, et ma tahan teha teile panka, on ju, noh, fintech ettevõtted. Mis meil selleks vaja on, me siis jõudsime selleni, et me peame Hondurase nii-öelda siis vabariigiga koostöös looma endale keskpanga filiaali. Selleks, et me saaks teha seda, okei, fine, vaatasime siis nagu panganduskogemusega inimesed välja, kes meil on ja, ja kes siis Keskpanga filiaali hakkasid looma. Et noh, see probleemi püstitus on ju, et sul on vaja hakata sealt altpoolt pihta, et kirjeldab väga hästi seda, et kuidas seda üles ehitada.

Aga ma mõtlengi, et kellega sa teed seda üldse praegu, et progelevad sulle eestlased.

Me teeme seda koos e-residentsuse endise tootejuhiga, Silver Sinjavskiga ja meie arendustiim on põhimõtteliselt Eestist, meil on viisteist, pluss-miinus viisteist inimest, kes on siis nagu peakontorina Tallinnas ja kohapealt on veel mõned inimesed.

Minul on ka mingid kogemused kariibisaartega, üldiselt need näevad välja sellised, et on olemas. Mingi punt kohalikke, ma sain mõttes mõttes punt, no ütleme mingi mõni tuhat, kes kõik on omavahel sugulased. Ja kogu poliitiline süsteem üldjuhul on selline, et, et kes nüüd konkreetselt suguvõsas, kellega tülis on, on ju, need ei ole võimul, on ju, ja need, kes siis ühesõnaga. Noh, põhimõtteliselt need valitsused vahetuvad seal noh, üle päeva, põhimõtteliselt läksime õhtusöögil tülli. Nii, sina oleme, ei ole minister, ma võtan hoopis oma õe ministriks, on ju, et, et kas on Honduras ja see on sama lugu.

No kahjuks midagi sinnapoole on, et seal on viimased kaksteist aastat valitsenud üks erakond, kes on äärmiselt korruptiivne olnud ja nüüd just ütleme detsembris, novembri lõpus olid uued valimised ja, ja võitis konkureeriv partei. Kes siis nüüd üritab kõiki noh, eelmise valitsuse tehtud programme maha tõmmata ja, ja, ja noh, lootust ei ole, et nad tegelikult nagu vähem korruptiivsed on, kuigi nad seda raidavad. Et seal on see kultuur nii, nii tõsiselt sisse juurdunud ja, ja sellepärast see e-platvorm ka seal tegelikult võiks selle kohaliku elu paremaks teha. Kas ta ka lõpuks seda teeb, et noh hästi suur vastuseis on seal tegelikult nende kohalike, nimetame need siis kohalikud oligarhid. Et need on inimesed, kes siis kogusest status quo olukorrast kõige rohkem võidavad, nemad siis rahastavad tegelikult neid huvigruppe, kes on siis vaba majandustsoonide vastu. Sellepärast, et loomulikult nad ei taha, et iga lihtinimene saaks ilma kellegile obrukut maksmata mingi litsentsi kuskilt.

Aga selles või ikkagi tellijaks teie jaoks on kas siis nii-öelda kohalikud honduurlased või ikkagi siis investorid, kes on need nii-öelda konkreetselt selle saare arenguja pärast nagu nii-öelda?

Meie töötame jah USA ettevõttega Honduras Prosperine Corporate, et kelle. Siis rahastus tuleb riskikapitalit, kapitalist ja nemad on siis Hondurase vabariigiga sõlminud lepingu umbes saja viiekümneks aastaks teatud maatüki osas.

Okei, sest ma ütlen, et üks nendest investoritest on sul pronoomus, eks, et mis on, mida juhib muide Hendrik Milt on Friedmani lapselaps. Et tuntud USA majandusanalüütik, ekspert, eks, et. Ta proovis seda sama asja teha, kui ma õigesti mäletan, ka näiteks Taimaal ja, ja, ja, ja mõnes kohas veel, et, et kas sa täna Ott tead see, mis nagu Honduras tehakse, et see on vist kõige kaugemale jõudnud ja siiamaani kõige edukam.

Kindlasti, kindlasti kõige kaugemale jõudnud. Ma arvan, et see Deali projekt iseenesest oli, oli võib-olla meediale kõige atraktiivsem, et sul oli nagu ja, ja kuskil ookeanil oli oma, oma linn ja, ja siis oli mingi vend, kes kuskil seal. Kesk-Euroopa kandis, Liberlandi tegi, et seal oli mingi maatükk, mis oli kummagi riigi poolt võtmata ja pani siis lipu püsti, ütles, et mina olen siis nüüd Liberlandi president, on ju. Ja, ja tulge kõik minu juurde, et noh, neid projekte on igasuguseid ja, ja noh. Ütleme niimoodi, et seda on väga keeruline teostada, kui sul ei ole kohalikku keskvõimutoetust, kui sul ei ole korralikku kapitali ja veel nagu hullemaid inimesi ei pardu.

Mis paneb teid arvama, et Tuurase valitsust nagu sa, keda sa ise kirjeldasid just suhteliselt heitlikuna ja mitte kindlasti korruptsioonivabana, et ta austab seda saja viiekümne aastast lepingut, et võib-olla neil. Viie aasta pärast tekib tahtmine kõik need miljonäride majad seal üle võtta ja öelda, et noh, head aega.

Ei tegelikult on see juba täna, see uus valitsus, kes on sinna tulnud, on selgelt vaenulikum kui, kui eelmine oli, aga, aga noh, nad ei saa endale lubada seda, et sul on kuskil sada viiskümmend miljonit. Investeeritud ja, ja siis riik selle kuidagi omastab, seal on väga palju rahvusvahelik, rahvusvahelisi kokkuleppeid. Ja noh, nad ei saa saata sõnumit Ameerika Ühendriikidele, et me nüüd võtame selle maatüüki endale ära ja ükski teine välisinvesteering enam riiki oodatud ei ole, et. Et loomulikult on seal omad riskid, aga me täna näeme, et pigem toob see ikkagi, inimesed hakkavad vaikselt mõistma, see on jama nagu Eestis e-residentsusega, et sul on väga keeruline kohalikule inimesele põhjendada seda. Välisinvesteeringute vajalikkust, nad ei näe igapäevaselt seda, nemad näevad, et tulevad mingid uhkete käekelladega tüübid sisse ja, ja võtavad meilt maa ära, on ju. Aga, aga tegelikkuses, et minu enda see noh, keskmine palk või minu elu kuidagi paraneb, siis nad näevad seda alles mingi viie aasta kunest.

Aga see kõik tekitab, ma kujutan ette, mingisuguse meeletu turvavajaduse või et noh, kui sul ikkagi maismaa viiekümne kilomeetri kaugusel, kus elab üheksa pool miljonit inimest, kes vaatavad, et mingid tüübid võtsid meie maa ära ja, ja neil on hästi palju raha ja kõike. Neil võib tekkida tahtmine paatidega sinna sõita ja noh. Okei, need,

Henrik, needsamad inimesed elavad meil kõrval krundi peal juba, et nad ei pea sealt maismaa pealt sinna saare peale, see saar ei ole selles mõttes kuidagi nagu eraldatud. Seal meil kõrval, meil on kaks kõrval krunti, ühel, ühel pool on Michael Douglas ja siis teisel pool on Growfish Rock. Growfish Rock on siis kohalike orjade järeltulijad, kes noh, tegelikult väga hästi ei oska kirjutada ja, ja nad on hästi mõjutatavad nende kohalike oligarhide poolt. Ja mida meie siis neile tegime, oli see, et me tegime, vedasime neile värske vee, neil ei olnud joogivett. Vedasime neile vee ja ütlesime, et see on meie siis nii-öelda panus teile ja, ja et me oleme nagu heasüdamelike soovidega naabrid. Ja mida siis nagu pahalikud olid tegid, oli see, et nad ütlesid, et see joogivesi on mürgitatud ja tegid sellest nagu antimeediakampaania meie vastu. Noh, seal on hästi palju sellist nagu valeinformatsiooni ja, ja, ja võitlust vaba majandustsoonide vastu, aga ma ütlen, et see, see lihtsalt vajab aega.

Aga mõtlengi, et oletame, et nüüd mingile eestlasele hakkasid kõvaid liikuma, on ju, ma vaatan, oh kurat, näed, et äkki on täitsa kaval praegu arengufaas, on ju. Noh, me kõik tuleme üheksakümnendatest, kus oli paras ju ka Eestis, varas mahveriik ikkagi mingi periood, eks, et. Et õige aeg investeerida, noh, läheks, paneks ploti paika, on ju. Mis su sõnum on sellistele inimestele, et umbes, et rahu, oodake või kümme aastat, on ju, ja siis vaadake, on ju, või mis su sõnum täna on?

Kalkuleerida riskid läbi, see võib olla suurepärane investeering, kui sa vaatad seda maa väärtust, mis seal ümberkaudsetel Kariibi mere riikidel on. See on umbes neljakümne neljakordne potentsiaalne kasv, on ju, järgmise viie kuni kümne aasta jooksul, see võib väga magusalt minna. See võib ka minna vähem magusalt, olenevalt sellest, mis seal kohapeal toimub, et väga suur risk on, aga ma soovitaks kõigepealt kohapeale minna vaatama, et kuidas sulle endale seal meeldib. Ja kui sa üldse väga väikse riskiga tahad seda teha, siis meil samas Prosperas on praegu B round lahti ja sa saad läbi security token'it investeerida, kinnisvara tagatisel.

Aga see, okei, aga nii, ma nüüd peaks kohe arutama. Nelikümmend neli.

Ja kas, kas see Ottkas krüpto on ka kuidagi see järgmine võlusõna, mis on seotud sellega, ma metaversi kohta ei küsi. El

Salvador, see ei ole Honduras.

Ei, ma mõtlen, kui sa sellist projekti ehitad, et tundub loogiline, et kuidagi see sinna liita.

Jah, meil on päris palju selliseid arutelusid olnud sel teemal ja. Me oleme siiamaani natukene hoidunud sellest, sellepärast, et meil on olnud sealt IMF-ist ja. Ja Worldbankist vaja mingeid accept'e saada ja Hondurase keskpangast oma siis nii-öelda selle keskpanga filiaali, filiaali loomiseks. Ja meil on tegelikult sisse kirjutatud see, et me võime riigilõive ja makse vastu võtta virtuaalvääringutes. Aga me ei ole tahtnud seda kohe esimese asjana letti lüüa, sest seal on väga lihtne saada see nii-öelda krüpto riigi maine külge. Et noh, FDX ja mingid suured crypto exchange'id on kõik seal Antiguas on ju registreeritud ja me ei taha, et see oleks meie see nagu bränd, et me tegelikult ehitame seal natuke nagu noh. Sellist laiema ampluaaga asja, et crypto on kindlasti üks väga suur industry, aga, aga me ei ole tahtnud nagu kohe öelda, et me nende peale fokusseerime. Juriidiliselt me saame seda teha.

Ma lasin peast läbi, hästi palju on seda sellise erariigi või era, eraparadiisi ehitamist igasuguses noh, kirjanduses, filmides väga, väga populaarne arvutimängustsenaarium. Et see miljonär ehitab ideaalse eliitlinna, eks, et ja noh, mis, mis kõik õudust sellest nagu sünnib ja, ja tavaliselt nende õudused tulenevad just sellest, et, et see sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalne koosseis ei ole mitmekesine, eks, et väga ühesugused inimesed kolivad sinna, et seda võib vaadata peaaegu nagu mingi Heugenica projektina. Kuidas seal Prosperas selle peale mõeldud on, et noh, kui, kui sinna ikkagi kolib, ma ei tea, mis see inimeste arv üldse on, mida sinna mõeldakse, aga ütleme, see on tuhandetes täpselt ühesuguseid inimesi, et mis siis saab?

Ei no ei, tegelikult ei ole täpselt ühesuguseid inimesi, et sul on alati vaja seal sellist mitmekesisust, sa ei saa seal. Sa ei saa hoida seal mingeid restorane lahti, sa ei saa seal teha mingeid toetavaid teenuseid, sul on alati vaja nagu erinevatest ühiskonna osadest inimesi, et rikkad omavahel seal noh, see ei ole tegelikult ka ainult nii-öelda. Rikaste projekt, et esimesed kinnisvaraarendused, mis me oleme ehitanud seal Duna residentsis ja. Ja ka beeta residentsis on tegelikult affordable housing'u projektid ja üks meie siis Prospera toote osasid on Prospera Employment Solutions, mis on mõeldud siis regionaalsetele teenustöötajatele. Nad on siis erinevad teenuspõhise majandustöötajad, kes siis tulevad saare peale Paradiisi saarele elama. Ja, ja meie siis vahendame nende tööjõudu mingitele välisettevõtetele, kes otsivad seal talenti, nemad saavad palju parema palga, kui nad saaksid mandri peal, saavad Paradisi saarel elada. Ja välisettevõtted saavad tegelikult endale kvalifitseeritud tööjõudu juurde, et seal on tegelikult igast, igast erikihta.

Aga mõtlen, et kas siin on jõudnud ka mingid sellised, noh, ma ei tea, Hilton ja, ja, ja Four Seasons ja mingid sellised asjad, mis nagu jällegi noh. Ütleme nii, et ärevate aegade korral on pelgupaigad.

Me oleme kusjuures läbi rääkinud küll paari sellise suure ketiga, aga täna me oleme ka natuke ise äraootaval seisukohal olnud, et kas need on need midagi, mida me sinna enda tsooni tahame, sest et nendel. Nendel kettidel on saare peal tegelikult olemas hotellid, et saar ise on tegelikult suur turismiatraktsioon, seal on kruiisilaeva sadam. Seitsent prossa nendest inimestest, saare peal räägib tegelikult inglise keelt, kuna ta on endine briti koloonia. Et, et see seal käib kogu aeg inimesi, aga meie enda sinna tsooni, ma ei, ma ei ole kindel, kas me nüüd neid nagu selliseid hotelle esmapilgul tahame, et me pigem tahaks ikkagi selliseid. Noh, co-creator tüüpi tulevikuvisiooniga ettevõtteid esialgu.

Nojah, aga tal peab olema mingi sõnum ikkagi, et noh, a la kas ta on siis golfi destination või ta on nagu. Selline, ma ei tea, co-working destination või mis asi ta on, on ju, et, et mis see sõnum on, millega te müüte ennast praegu üldse?

Ja täna on see ikkagi teenus, teenusmajandus, et noh, meie esimesed nii-öelda majad, mis seal ehitatud on, on, ongi üles ehitatud sellele Prospera Employment Solutions'ile, kes on siis erinevad. Teevad disaini, teevad arhitektuuri, teevad asju kaugelt. Ja, ja siis on esimesed haiglad, nagu ma mainisin, üks haigla, mida hakatakse planeerima. Üks keskkool, üks põhikool ja üks Saksa ülikool, kellega käivad praegu läbirääkimisi. Ülejäänud on siis sellised rohkem nagu virtuaalruumis, mitte füüsilised. Golf, meil on ka väga suur, sihuke pool meie sellest piirkonnast, sellest resort'ist on tegelikult vana golfi kuurort. Aga see ei tööta hetkel sellepärast, et, et noh, pole turiste. Aga noh, sinna saab seda just hospitality't saab igasugust juurde ehitada, ma ütlen, et see juba täna saarel toimib, et me pigem üritame midagi muud sinna juurde ehitada.

Mis selle asja äriplaan on, ehk kui seal on nagu riskikapitalistid, noh, Peter Deali me teame nii reaalsest elust kui, kui tema põhjal tehtud erinevatest fiktsioonidest ja tegemist, kuidas me ütleme siis, markantse kujuga, kellel on huvitavad ideed alati. Aga, aga, aga kas neil on ka nagu äriliselt, eks ju, et kas see, kas see ärimõte on see, et, et hakata maksu korjama millalgi või kas on exiti plaan, riigile võimalik teha?

Exitplaan ringile pigem tundub nagu keeruline, aga ma arvan, et see eskaleeritav mudel on tegelikult pikk, pikk äriplaan, et see e-platvorm, mida meie ehitame, see on tegelikult ju noh, asukoha agnostiline, sa saad seda igale poole kohaldada ja tõsta. Kinnisvara ja maaväärtuse kasv, väga nobrainer. Ja, ja lisaks sinna loomulikult maksutulu ja, ja iga ettevõte, kes seal tsoonis siis tegelikult ka päriselt tegutseb ja kasvab, panustab sinna ja ka panustab Hondurase majandusse. Päris märkimisväärselt, aga see on hästi pikaajaline, et lühiajaline on ikkagi maaväärtuse kasv.

Siin peab ühte asja teadma, ühte maailma teadma, selleks, et saada aru sellistest eriprojektidest, et noh. Eestis ka kunagi müüdi elamislube, noh tõmmati suure skandaaliga kinni, eks. Noh, lätlased olid nutikamad, müüsid nüüd lube edasi, on ju, et. Okei, täna võib-olla kahetsevad, on ju, aga ütleme nii, et maailma suurimad. Noh, elamislubade müüjad on tegelikult noh, ma ei tea, Euroopas näiteks Austria, maksad kakssada tuhat eurot, saad endale Euroopa Liidu passi, on ju. Ja Läti on müünud oma passe peaaegu et miljardi eest. Ja neid asju, neid projekte aitavad riikidel üles ehitada selliseid nagu ettevõtte, nagu Šveitsis on näiteks Henley and Partners. Ehk siis mõte on selles, et nad leiavad kuskilt Argentiinast trikkuri, kes igaks juhuks tahab parkida osa oma varast kuhugi ära, sellepärast et. Noh, näiteks kui sa oled Argentiinas ärimehest, siis sa oled oma raha kaotanud ajaloo jooksul kaks-kolm korda juba kõik on ju, hakkad jälle otsest peale, on ju. Et ja, ja, ja nüüd ongi küsimus, et noh, et kuhu sa pargid ja needsamad Henley'd. Teenivad mitte nende passide vahendamise pealt, need passide müügist teenivad ikkagi riigid, noh näiteks noh Austria või Läti, on ju. Ja nemad teenivad selle vahelt, et nad ongi nagu noh, sa pead ostma tavaliselt ka mingi kinnisvarasi sellesse riiki, on ju. Ja kuhu sa ostad, mismoodi sa ostad ja nii edasi, et see on enda jaoks nagu pärisene korralik äri, on ju. Ehk siis selliseid inimesi maailma niivõrd ebastabiilne, kes tahaksid igaks juhuks osa oma varast kuskile ära parkida igaks juhuks, et noh, ma ei tea, tulevad pommitavad sodiks siin näiteks kõik on ju. Noh, seal võib olla Tallinnas kõvasti kinnisvara, aga ühel ikka käib siit jälle mingi väike kraad üle ja ongi korras, on ju, et noh, et, et. Et neid on palju, neid inimesi. Ja selles mõttes ka sellistel Prosper sugustel mudelitel, et noh, põhimõtteliselt kui sa suudad ühest riigist selle valmis teha, saad aru noh, mismoodi see toimib. Sa pead seda müüa põhimõtteliselt nagu toodet, ükskõik millisele riigile, et noh ta ala, et ma ei tea, noh. Tehke Eesti, ongi, võtke Eestis Wormsi, on ju, võtke, ma ei tea, Taimaal, Kohsa-Mui, on ju, et. Ja tehke sellest täpselt sellel mõttes selline nagu lahendus, nagu ma ei tea, Honduras tehti. Sellega saab valitsus endale iga aasta nii ja mitu, kümne miljonit juurde maksutulu, on ju. Mingid inimesed saavad oma vara ära pargitada, on ju, ja noh, see, kes seal vahel on, seda ikka vahendab, eks seal jäävad nad näpud rasaseks, on ju, et noh, et, et see ongi sul äriplaan tegelikult, on ju.

Aga kui sa väga jõulise offshore'i ehitad, kas kuidas sa kaitsad

ennast. Väga jõuline, küsimus on, sa pargid lihtsalt nagu mingit vara ära, noh.

Ja okei, aga ma saan aru, et Prosperal on ikkagi ka teine plaan, et või ei ole, või et rahvusvaheliselt mingisuguseid noh, ma ei tea, räägime kasvõi maksudest, eks ole, kui sul on, mul on Prospera firma, ajan seda Oti kirjutatud e-asja kaudu ja muudkui ekspordin kõvasti mis iganes teenuseid või ka kaupu ja, ja ma ütlen, et ma olen Prosperast, ma mingeid makse ei maksa, unustage ära, et. See, see, see skeem

täna on ikkagi läbi, et sul peab ikkagi see püsiv tegevuskoht olema seal saare peal, et sa tegelikult saaksid sellest maksukeskkonnast päriselt osa. Aga raha paigutamine, raha hoidmine ja investeeringud, ettevõtted ja holdingud loomulikult on võimalik seal, seal parkides ikka jah.

Aga ma mõtlen, et ülejäänud maailma nagu finantssüsteemi, kes reaalselt noh, räägime siis suurtest riikidest USA, Suurbritannia, ma ei tea, mis iganes, eks ole, Saksamaa, Austria kas või Eesti. Et nad võivad ju hakata käsitlema seda toredat Prosperat lihtsalt offshore'ina ja väga nagu pigistama kõike seda, mis, mis selle.

Ei, see ongi see, et kui sa hakkad nagu noh, kui sa pesed raha sealt kaudu, on ju. Et ma tuletan meelde, et noh, terve London on ju venelaste poolt pargitud raha täis, on ju, et ei ole siin mingit probleemi, on ju, et, et.

On küll hetkel ikka juba.

Ei ole, no tegid suure kõva häälega sanktsioonid, minu meelest siiamaani ei ole midagi ära võetud, on ju, et mis need kaheksateist kuud andsid aega likvideerimiseks või. Et noh, selles mõttes ainuke jama on see, et keegi teine ei taha osta sellise hinnaga nagu nad ise ostsid seda vara, on ju. Et aga, aga see, et see endale kuskil ostab mingeid villasid. Noh, mõtlengi kui sa teed seda oma korraliku AML-iga niikaua peale probleemi, ehk siis me saame sama näide, mis ma siin tõin, ega needsamad argentiinlased näiteks või lõuna-aafriklased on ju, ega nad ei taha seda teha. Nagu salaja või varjatult on ju, see ei ole probleem, küsimus on lihtsalt see, et nad saavad selle nii-öelda kindlalt ära parkida, et see on nende oma ja kui vaja, siis nad saavad sealt passi ja lähevad nagu reisivad sealt riigist minema, on ju. Vot sellepärast ostetakse kui Austria ja Läti pass on ju, et, et selles mõttes jah, on olemas mingi kriminogeelne keskkond, seltskond just eelkõige meist ida pool on ju, kes tahab seda kõike pätt teha, on ju. Aga väga suur osa maailmast on lihtsalt, nad on ebakindlates riikides ja nad tahavad täiesti aus ja sirge näoga tahavad saada nagu endale normaalselt passi ja võimalikku turvakodu, kui neil läheb omariigis hapuks.

Ma ka seda offshore'i võib-olla nii palju ei, ei võrdleks Prosperaga, et meil on ikkagi päris põhjalik selline kontroll seal läbi erinevate andmebaaside. Ja, ja noh, täna ma ütleks, et need investeeringud ja need summad, meil ei ole seal nii palju kinnisvara, et sa saaksid seal tegelikult suuri summasid veel pesta, et me ei näe, et see veel lähiajal oleks eriline probleem. Pigem on see turvalisus, inimesed tahavad mingit sellist tõsikindlat süsteemi, et kui neil nagu kellelgi tekib mingi vaidlus, nad saavad pärast sellele ka lahenduse.

Aga kas see Prospera siis, kuidas sa müüd seda Prosperat kui tõsikindlat, et siin on mitmeid probleeme, et ühelt poolt ma sain aru naaberkrundil ja, ja veel ka kaugemal nagu maismaal on, on inimesed, kellele see Prospera ei meeldi. Ja teil on üks mingisugune eraturvafirma seal, see on üks asi, teiseks on, on Tuurase valitsus, kes mõni võib-olla on sõbralik selle vastu, aga võib-olla tegelikult ei ole ka ja ütleb kahe aasta pärast, et unustage ära oma Prospera. Lisaks on see Saar, ma saan aru valitsetud põhimõtteliselt Peter Deali ja tema sõprade poolt, kellele need kohtud alluvad, mis tagab seda, et see mingis ärivaidluses kohus on nagu sõltumatu, nii edasi, nii edasi. Minu meelest on siin küsimusi.

Henrik, see vaata meil siit Eestist vaadatuna, see võib tõesti tunduda natukene nagu keerukas koht, aga kui sa seal kohapeal ikkagi oled harjunud äri ajama Kesk-Ameerika piirkonnas, siis kui sul on päriselt noh, mingi e-platvorm, mille kaudu sul on USA ülemkohtu kohtunikud, lahendavad sinu arbitraaživaidlusi. Siis noh, see on tegelikult ikkagi märkimisväärne hüpe edasi, et täna muidu, et Honduras selle ettevõtte luua ja, ja saada mingi litsents üldse mingis valdkonnas tegutsemiseks, on ju, see võtab aega umbes pool aastat. Ja sa pead sellele mitmele ametnikule seal kuskil käima maksma, seda enam, kui sa tahad mingit kinnisvara arendust teha. Aga tänasel päeval läbi Prospera sa saad teha seda meie nagu e-maaregistri, sa saad ehitusregistrit kaudu esitada avalduse ja, ja kui su ehitaja midagi peki keerab, siis sa saad tegelikult meie arbitraažikohtus anda tema vastu avalduse. Kuuekümne päevaga on sul USA ülemkohtu, kohtunikult vastus.

Ei, seda ma ka ikka usun, aga ma lihtsalt mõtlen, et see nagu noh, see jutt sellest, et see, et see Prospera on õudselt turvaline koht raha parkimiseks. Muidugi,

aga küsimus ongi see, et ükski start-up ei ole ju alguses ka turvaline, kuhu üldse oma raha parkida ja samas, kui sa ei pargi, siis ega sa lõpus ka ei teeni, on ju, et noh, et, et. Igaüks peab oma riski või nagu investeeringu riski ikkagi vaata, vaata vastavalt oma võimalustele, on ju, et. Tahad olla kindlate, nii-öelda väiksemate riskidega, no ma ei tea, osta võlakirju, on ju, mitte Venemaa.

Ikkagi jah, ei võrdleks võib-olla Prosperant hetkel Šveitsiga, et. Et pigem võrdleks seda sihuke üheksakümne kolmanda aasta Eestiga, on ju, et minu meelest, ma ei tea, kas meil siiamaani, aga millalgi oli meil ka ju hästi, Sillamäe oli erimajandustsoon näiteks.

Ja ma arvan, mina arvan, et äkki on siiamaani, te ei

tea. Et, et noh, midagi, midagi sarnast, et sul on tegelikult mingi keskkond, mingi osa riigist, kus siis antakse sulle võimalus kehtestada omad reeglid mingites valdkondades, on ju, kus sa saad siis, kus sul on vaja, oodatakse kiiremat arengut. Ja loomulikult see areng on mingite teatud riskidega. Aga täna lihtsalt see keskkond ja elu on seal nii palju halvem, et nende jaoks isegi see väike hüpe edasi on juba meeletu kvaliteet.

No nii, Taavi, ostame siis ridaelamu kahe peale sinna Prosperasse või?

No ma pean tunnistama, et läbi. Fondide, mul juba on seal mingi osalus, aga.

Ei noh, aga see ei tähenda, et sul oleks seal oma, oma kakssada nutmeetrit, kuhu kolida.

Seda küll jah, et no ega peagi alati ju kõik ostma, et noh, ma ütlen ausalt, et. Mul natuke põhjapoolsemate saartega rohkem kogemust ja, ja selles mõttes on ometi kihvt maailm, on ju. Aga toit on väga ja maitsev ja, ja kliima loomulikult, välja arvatud orkaanide periood, et ma ei tea, kas nad nii lõunasse Ott jõuavad üldse või ei jõua või?

Kusjuures see on väga hästi asukoha mõttes, saar paikneb niimoodi, et nad jäävad täpselt nendest põhiorkaanidest puutumata ja, ja kõrvale.

Kuidas sinna üldse saab nagu puhtfüüsiliselt, Ott, kuhu lennatakse ja kuidas, kui, kas mingisuguse vana roostetava moosiriiuliga või saab suure Boeing'uga ka?

Enne koroona aega oli isegi New Yorgist otselend sinna Ratani saarele, sellepärast, et see tegelikult on kuum turismi sihtkoht. Aga nüüd peale koroonat on läbi Huostoni, Miami. On ka Madriidist, siis Honduras jäi pealinna korra nädalas mingi, mingi lend, aga üldiselt läbi USA on kõige, kõige lihtsalt. Aga lend

on ikka pealinn, siis paned Mosieriiuli ka saarele?

Ei, sa, sa oled Miamist juba otse sellise väiksema lennukiga otse sinna saare peale, seal on tegelikult korralik rahvusvaheline

lennujaam olemas. Kui palju sa ise oled seal käinud, hetkel sa oled küll Eestis?

Jah, ma olen hetkel täitsa, täitsa Eestis, aga. Ma olen seal ikkagi, ütleme ikka kakskümmend viis protsenti aastal olen, olen seal kohapeal, et päris palju või täna aega seal.

Ja sa võid öelda, et nüüd e-residentsus on ka kuskil mujal, mitte ainult Eestis olemas, et, et on seesama e-residentsus või samalaadne või see on ikkagi täitsa teistsugune?

See e-residentsus töödati, töödati seal juriidiliselt välja, enne kui mina sinna tegelikult läksin. Ja seal on, see on oluliselt keerulisem, ehk siis sa saad e-residendina teha ka ettevõtte, ehk siis su ettevõte saab olla e-resident. See võtab natuke nagu pikemat seletust, et kuhu sellest süsteemist aru saada, aga, aga seal on sarnased jooned. Ja, ja sa saad hakata täna e-residendiks, füüsiliseks residendiks, sa saad luua ettevõtte. Reguleeritud valdkonnas ettevõtte ja saad tegelikult ka osta kindlustuse läbi siis meie e-protspera platvormi.

No näed. Ma vaatan praegu selle Saare kaarti, Ott, Google Mapsist, Prosperat, ma ei tuvasta siin peal, ilmselt teda veel ei ole või kuskandis ta seal on, vasakule paremale üleval

all? Suht, suht keskel, kui sa näed lennujaama, lennujaamast paremale natukene ja siis põhja poole, seal džunglis.

Okei, kui sa seda ümbrust kirjeldad tõesti, kas ta ongi nagu. Ta

on ikka mägine džungl, džungel jah.

Ta ei ole rannikule, ta ei ole selline merevaadetega.

Ei, ta on, selles mõttes ta on täitsa merevaatega ja, ja ranniku ääres, aga kuna see ala on niivõrd mägine, siis isegi väike krunt on sul selline reljeefne, et, et sul on pool mägedes ja pool on nagu varbad ookeanis.

Kui sa kirjeldad, kuidas sa sinna, kui sa seal käid, milline see täna nagu välja näeb, kas see on üks suur ehitusplats, kas see on, ma ei tea, mingi aiaga piiratud, sisenemiseks pead näitama mingisuguseid lube või kuidas see välja näeb?

Ja, ja meil on sisenemiseks tehtud e-resident permit ID-d, mis on siis telefonis QR koodipõhised numbriga identiteedilahendused. Ja sul on piiratud ala, sul on turvatud piirkond. Ja see kohapeal on tegelikult suur ehitusplats, et seal on esimesed hooned on valmis, aga, aga väga kiiresti pannakse püsti järgmiseid väga ilus helesinine meri igal pool ümberringi. Olgu,

no kõlab ju tegelikult päris hästi, vaata me siis. Võib-olla õnnestuks kunagi seal kohapeal käia ja kohapealt reportaaž teha, et siia tule priik. Sellist, sellist lugu mina veel oma karjääri jooksul kirjutanud ei ole, see oleks väga põnev.

Vot sinna oleks vaja natuke seda visuaalset materjali juurde, et seda hoomata, et seda kirjeldada on natukene noh, ei anna seda täit emotsiooni.

Mis see ajakava on, nii füüsilise kui selle e-prospera poolelt, mida, mida nagu sina juhid, et kunas see asi noh, enam-vähem nagu tavatarbija mõttes valmis peaks olema?

E-prosperas sa saad täna juba teha ettevõtte, sa saad olla e-resident või registreerida füüsilise residendina ennast, nüüd aprilliks on meil ka võimalus päriselt maksudeklaratsioone esitada. Aasta lõpuks peaks sul olema siis nagu see põhiline osa. Noh, ütleme, et siis neli põhiteenust valmis, et sa saad ka arbitraažikohtusüsteemis e-prospera kaudu endale mingi lahendi. Aasta lõpuks peaks olema ka esimesed sellised. Pool tornmajad seal valmis, uued kontoripinnad ja, ja siis korterid. Ja järgmine aasta plaanitakse neid peeneid Zaha Hadidi villaseid hakata ehitama. Et see projekt ise, noh, seal sellest ajajoont on väga keeruline panna, sest ma arvan, et see ei saagi kunagi valmis. Aga, aga ütleme, et kui tahta kohapeale tulla, siis ütleme järgmise aasta alguses, ma arvan, et on juba päriselt midagi, midagi seal vaadata.

Olgu, ma hakkan siis lennuvõleteid vaatama, oodatavasti kunagi tekib võimalus ka tõesti panna booking'usse Prospera, mitte, mitte Ratan või Honduras. Aga selleni võib-olla jõuame. Aitäh, Ott, oli superpõnev, et tõesti, kui me räägime start-up'idest, mida me siin ju tavaliselt Taaviga kajastame nädalast nädalasse, siis see, see on kindlasti üks erilisemaid start-upe üldse, millest, millest mina olen selles saates küll rääkinud. Aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume jälle nädala aja pärast ja noh, karta on, et siis on meil tavalisem startup eetris, aga me anname Taaviga oma, oma parima, et see siiski oleks põnev, kuulmiseni.

Teeme nii, aitäh, Ott.