@ RESTART // 2022.04.13
geenius_restart_0061.mp3
KUUPÄEV
2022-04-13
PIKKUS
42m 07s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Fits.me kaasasutaja Paul Pälliniga tema uue idufirma FIND.Fashion üle. Vestluses keskendutakse visuaalse otsingu tehnoloogia arendamisele, selle rakendamisele e-poodides ning väljakutsetele, mis kaasnevad ettevõtlusteekonnaga ja masinõppe treenimisega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
2000ndate teisel poolel asutatud ja riideroboteid arendanud idufirma Fits.me oli Eestis üks esimesi omasuguseid ning on siiamaani paljudele nime poolest hästi tuntud. Nüüd on Fits.me tegijad tagasi uue moevaldkonna idufirmaga. Fits.me asutajate uus idufirma kannab nime FIND.Fashion ning tegeleb visuaalse otsingu tehnoloogia loomisega. Mida see tähendab ja kuidas juba praegu saavad nende tehnoloogiat kasutada nii online-rõivapoed kui miks mitte mööblipoed ja paljud muud ettevõtted, räägime saates. Külas on FIND.Fashioni kaasasutaja Paul Pällin. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Kolmapäev on käes ja see tähendab, et Restarti saade alustab. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja meil on, aeg-ajalt ikka juhtub, et meie saatesse satub inimene, kes on juba startupi tegemise raske, kuid tulusa tee ette võtnud. Ja meie tänane künaline on seda ette võtnud lausa mitu korda ja nagu kõik head lood, siis pöördutakse ikka ja jälle alguse poole tagasi. Meie tänane külaline on muuhulgas silma paistnud moevaldkonna idufirma kaasasutajana ja täna me räägime tema uuest moevaldkonna idufirmast, mille kaasasutaja ta on. Ja meie tänane külaline on Paul Pällin ning see firma, millest me räägime, on find.fashion. Tere, Paul.
Tere, hea meel on saates olla.
Et ma enne saadet küsisin Henriku käest, et kas ta teab, et kui legendaarses start-upper'iga on tegemist ikkagi? Paul, kui ma ei eksi, sinu esimene start-up oli aastal kaks tuhat seitse.
Umbes nii, et kaks tuhat seitse sai ideele algust pandud, põhjalikumalt käima läks võib-olla kaks tuhat üheksa, aga jah. See oli Fits.me, üks esimesi nii-öelda Skype'i järgseid start-up mania alustajaid.
Eest see oli arengufond oli ja lausa üks esimesi investoreid ja nii edasi, et.
Me oleme nüüd välja lubanud, et Paul on legendaarne ehk Fits.me, Fits.me, Fits.me'st me veel räägime, aga nimeta Paul siis oma vahepealsed seiklused ka ära, Fits.me ju millalgi müüdi maha. Ilmselt sa seal ei ole viimased viisteist aastat töötanud.
Nii kiiresti seda maha ei müüdud, maha müüdi aastal kaks tuhat viisteist ja. Sellega seoses tegelikult sain endale uue töökoha Rakutenis, mis oli ostja. Nii et nägin maailma ühte suurematest e-commerce platvormidest seestpoolt, mis oli kolm aastat väga huvitavat ja inspireerivat aega.
Rakuten, ma ütlen ära, et Rakutenile on siis Jaapani Amazon põhimõtteliselt, et kuulajale ka selgem oleks.
Jah, Rakuteni kohta täiendavalt niisugune huvitav info, et Jaapanis saab umbes sada kolmkümmend miljonit inimest koos beebide ja vanuritega. Ja Rakutenil on Jaapanis sada miljonit aktiivset kasutajat.
Päris hea, see on nagu Eesti. Aga mis see vahepealne start-up oli sul nüüd siis, enne kui sa selg viimase asjani jõudsid?
Vahepeal mingis koguses sai tegeldud ka tehismeelte arendamisega twenty first sense, mille eesmärk on arendada välja inimestele oluliselt parem ajatunnetus.
Mis, mis sellega juhtus, kuidas selle, kas ma saan endale tellida su käest parema ajatunnetuse, mul ausalt öeldes väga oleks vaja.
Põhimõtteliselt kõigil inimestel oleks vaja, aga seda veel ei saa. Kuna põhimõtteliselt ma tegin kahte konkureerivat start-upi samaaegselt ja fine fashion on see, kuhu lõpuks sai panustatud aeg.
Paul ei ole ju ainukene Fits.me asutaja, kelle nime fine fashion juurest leiab, vaid kui ta varem, ma vaatasin. Seal kümme pluss aastat tagasi poseeris fotodel oma toonase kaasasutaja Heiki Haldrega, siis kui täna minna Grunge base'i, siis on uhkelt kirjas. Find.Fashion, kaasasutaja Heiki Haldre, nüüd põhimõtteliselt Paul ja Heiki on koos tagasi, kas ma olen õigesti aru saanud, Paul?
Täpselt nii ja tegelikult ka Diana Saarva. Fits.me'st on samuti kampas ja veel mitmeid inimesi, et mingit pidi võiks isegi öelda, et Fits.me oli meie jaoks kui üks pikk tööintervjuu andekate inimeste leidmiseks.
Aga räägime siis, mis on fine fashion, et kuula aru saaks üldse.
Ühest küljest see nimi annab juba väga palju ära, et millega fine fashion võiks tegeleda. Et see aitab leida lahedaid moekaupu. Aga teisest küljest on nimi vägagi valele teele juhatav. Näiteks üks mööblit, mööblipood leidis just seda, et vot te tegelete, tegelete mingi moekaubaga, et meil siin ei ole mood, meil on mööbel. Ei huvita, ehk siis tegelikult fine fashion on palju laiem kui lihtsalt moekaupade leidmine. Pigem on see uus visuaalse otsingukeel.
Sa pead nüüd ikka selgitama meile nüüd lähemalt, et mis täpselt see probleem on ja mis probleemi sa täpselt lahendad ja kuidas sa lahendad seda?
Probleem võib-olla on suuresti selles, et hetkel kasutatakse visuaalsete kaupade, aga mitte ainult kaupade, igasuguse pildi kirjeldamiseks keelt ja verbaalne keel ei ole selleks sugugi. Kõige sobivam nähtus. Verbaalne keel on väga hea asi. Mõtlengi, et võib-olla alustakski firma loomislooga hästi varasest algusest. Nimelt umbes sada tuhat aastat tagasi leiutati keel. Ja see oli suurepärane vahend selleks, et ühe inimese ajust mõtteid teise inimese ajusse edasi kanda. Ma toon siin kohe näite. Näiteks eile nägin tänaval koera. Nii, ja ma olen kindel, et teie mõlemad nägite nüüd ka koera. Hästi lühidalt oma vaimusilmas, sest põhimõtteliselt see keeruline neuronite. Neuronite tulistamise komplekt, mis minu ajus käivitas, kui ma koera nägin. Keel võimaldab selle kokku suruda üheks lihtsaks sõnaks, anda selle, öelda selle sõna välja. Ja kui inimesed räägivad sama keelt, siis see sõna tekitab kuulaja peas ka mingisuguse. Ma olen üsna kindel, et te nägite täiesti teistsugust kaera.
Minu oma oli selline kõrgete jalgadega natuke pulstunud peletis.
Ma ütlen ausalt, et ma olen sellest kirjutanud paka töö, lahendus kollase kassi, kollase kassi probleemile. Et kuna ma olen tarkvarainsener, siis kakskümmend aastat tagasi oli tõsine küsimus, et, et miks kirjutada pikki analüüsidokumente, kui me kõik saame sellest samast dokumendist erinevalt aru, eks, et mistõttu nagu tarkvara arendusest tuleks kasutada ainult prototüüpimist ja pilti ja, ja võimalikult vähe kirjeldust. Kakskümmend aastat tagasi oli täielik revolutsioon.
Mis see seos selle kollase kassiga oli?
Aa, see on näide lihtsalt, kui ma ütlen, et üks kass läks üle silla, siis me kokkuvõttes kujutame seda kõik kihte erineval moel ette, et mis, mis sild see oli ja mis värv kass ja nii edasi, on ju. Aga sellest kollane kass oli nagu parem turundussõnum, et müüs paremini pealkirjana.
Nii, aga Paul, lähme edasi, nii koera, koeraga koerast ei saa aru ja on suur segadus koerte alal.
Täpselt, et keel annab mingeid asju maailmas, ta annab väga hästi edasi, aga mitte kõike. Nii et lähme edasi kohe kaugemale tulevikupoole, kümme tuhat aastat tagasi leiduti matemaatika. Mis on ka põhimõtteliselt keel, aga ta soovib hoopis teistsuguste aspektide edasiandmiseks. Näiteks kogused, kuidas need kogused omavahel seostuvad. Matemaatika samuti aitas inimkonda päris kõvasti edasi, teiste aspektide jaoks ta jällegi ei sobi. Ja siis nüüd täitsa tänapäeva jõuda, umbes sada aastat tagasi mõeldi välja esimene programmeerimiskeel. Mis on kasulik jällegi selle poolest, et ta aitab siis suhelda mitte enam inimesel ja inimesel, vaid inimesel ja arvutil. Aga siiamaani on puuduv vahend, millega inimene saaks arvutile edastada oma, oma peas leiduvaid pilte, oma ilumeelt, oma. Unistust kollasest kastist või lillelisest kleidist ja täpselt sellega fine fashion tegeleb. Et tekitada põhimõtteliselt selline keel, kus inimene piltidele reageerides on võimeline väljendama seda, mida ta, mida ta otsib visuaalselt.
Stopp, nüüd see oli nüüd maru deep kõik, on ju, et põhimõtteliselt kas ma nüüd saan õigesti aru, et sa paned mind aru, et ei taha istuma. Ma vajutan erinevate pildikeste asjade peale, mille pealt masin õpib seda, mis võiks olla minu ilumeel ja, ja tahe. Ja siis vastavalt sellele pakub mulle siis tooteid.
Täpselt nii, alustad võib-olla suhteliselt juhuslikest toodetest. Valid välja neid, neid, mis sulle rohkem meeldivad, mõnda vaatad natuke pikemalt, mõnda lühemalt. Mõnele klikkad, et näha, mis maailma see pilt võiks uuesti avada. Ja üsna kiiresti jõuadki soovitud tooteni, et meil on omast kogemusest, teame tüüpiliselt, kui mingit riide asjast otsida, siis. Tihtipeale umbes kolmekümne sekundiga on sobivese leitud.
See on laivis või?
See on laivis, Eesti kuulajatele võib-olla tuttavam koht Osta.ee, aga ma ütleks, et parema kasutaja kogemuse. Kus on ilusamad pildid ja rohkem valikut saab meie Ameerika kliendist swap.com.
Oota, aga Osta.ee's on see siis ka kuidagi püsti või miks sa selle näite tõid?
Lihtsalt, kuna võib-olla eestlastele tuttavam pood, et seal on see ka üleval, jah.
Ahaa, oot-oot, ma lähen nüüd kohe Osta.ee'sse ja mis edasi saab, Paul, kust ma lähen?
Irjate kategoorias on võimalik, näiteks piltide peal peaks olema nupp, otsi selle pildiga.
Okei, rääkige ta edasi, ma vaatan, kas ma leian või kas kõigi piltide peale.
Ühesõnaga see mõte nagu selles, et, et kuidas nagu tõsta minu nii-öelda brausimise efektiivsust, et kui ma lähen nagu mingit toodet otsima. Et noh, üks asi on niisugune asi olemas nagu kliendi väsimus, et noh, et ma ei. Nagu shoppamisegi puhul on ju, kui ma kohe ei leia enda jaoks nagu midagi meeldivat, siis päris ruttu inimene väsib ja ta ei nagu noh, põhimõtteliselt nagu. Loobub sellest tegevusest, ta ei leia nagu õiget lahendust endale on ju, et nüüd, et seda kuna meie nagu fookus on piiratud, meie soov mingi asjaga tegeleda on väga lühiajaline. Et igal juhul jõuaks nagu klient ostuni või, või vähemalt eduka tulemuseni enda jaoks, et selleks on vaja kasutada teie algoritmi.
Täpselt nii, kuigi võiks öelda, et kas nüüd igal juhul, eksisteerib ka mingeid juhtumeid, kui inimene näiteks teab täpselt, et ta tahab osta. Mingit väga hästi kirjeldatavat asja, konkreetne tossumudel, näiteks ta sisestab Nike või ZR üheksakümmend kaheksa ja otsingusüsteem suudab seal leida. Aga kui soov on veidikinnagi hägusem, tahaks osta lahedat pintsakut, siis sellist otsingusõna ma ei soovita kindlasti teksti otsingusse sisestada, see mingeid tulemusi ei anna. Aga Taavi, sa tõid väga hea asja siin välja, et ostuväsimus, tõepoolest. Tüüpiline inimene suudab e-poes vastu pidada umbes kolm minutit. Et tihtipeale minnakse varem ära, on mõned fännid, kes tõesti, ma ei tea, võib-olla nad peavad midagi ostma ja siis nad püsivad seal kauem. Teinekord ka isegi kuni tund aega, aga, aga see on jube raske töö. Ideaalis oleks võimalik inimesel esimese kolme minutiga, võib-olla isegi ühe minutiga leida midagi inspireerivat ja ägedat.
Ma võin raporteerida nüüd Osta eest teile. Tõesti, kui minna riiate kategooriasse, võtame nii, võtame see kategooria lahti, siis päris paljude piltide peal ongi nupp, otsi selle pildi järgi. Ja kui näiteks on, ma leidsin ühed eriti rõvedad palmidega ujumispüksid, siis vajutasin sinna peale ja nüüd, ja see mootor pakkuski mulle välja sarnaseid rõvedaid ujumispükse ja vist ka pikki aluspükse, mulle tundub. Aga rohkem ma nüüd, Paul, vajutada kuhugi ei saa, eks ma ei saa praegu öelda talle, et need ei meeldi, need meeldivad, et ta lihtsalt on sarnase pildi otsing, tundub mulle praegu.
Esmapilgul see võib nii paista, kuid tegelikult siin on palju, palju kenamat, sest esiteks on võimalik vajutada nendele piltidele, mida sa sealt näed. Ja isegi siis, kui nad ei, ei ole täpselt see, mida sa õnnistad. Vaid kui igat pilti käsitleda kui potentsiaalset ust uude maailma. Ja, ja vaadata, et millise maailma avab mulle nüüd see pilt. Ja siis reageerides erinevatele piltidele erinevalt, on võimalik välja jõuda asjani, mida sa sealt soovid. Tõsi küll, ma ütleks kohe ära, lilleliste pükste juurest kampsuni juurde ei jõua, sest me oleme ikkagi piiranud ka kategooriate kaupa. Me eeldame, et kui inimene läheb pükse astma, siis ta tahab ikkagi pükse.
Ma olen praegu pükste maailmas täielikult, ühtegi kampsunit ei ole.
Sa sople edasi, ma küsiks seda tehnoloogia. Lääme saate lõpus siis. Et, et mis see nagu, okei, me saame aru, et sa õpetad masinat, eks, et. Aga sinna peab ikkagi olema mingi teatav ettevalmistustöö, et see noh, kindlasti on see masin ka iseõpiv ja nii edasi, on ju, aga, aga, aga iseõppimise puhul ka on sul vaja ikkagi mingit massi, sul on vaja mingit. Mingit liiklust, mingid noh, a la mingid tuhanded inimesi midagi näppimas, otsustamas, et saaks masinat üldse õpetada, on ju, et mäletan, et noh, et. Fits.me-iga oli ka ju allne idee, oli maru lahe, et ütled oma mõõdud ära oma rinna ümber mõõdu ja puusa ümber mõõdu ja siis robot võtab sinu kuju ja. Ja näedki, mismoodi sul näiteks M või L suurusega särk seljas istub, on ju. Siis tuli välja, et seda üldse ikkagi noh, a la puuvill on niivõrd erinev, erinevates riikides juba sellepärast ei saa nagu kunagi eeldada, et, et särk just täpselt niimoodi istub. Mis tööta te leidsite teise lahenduse, hakkasite nagu massiliselt nagu pildistama lihtsalt objekti, nii et robot võttis ainult uut kuju ja muudkui muudkui pildistasid seda objekti, eks. Et, et mis siin noh, ühesõnaga kokkuvõttes põhjus oligi, et see oli vaja tuhande pilte on ju, siin ka näiteks selleks, et sa saaksid teha ja aidata mul seda otsust teha. Sul nagu oleks vaja nagu mingit mingit tuhandeid input'e, nagu keegi peaks kuskil nagu mingit hiiget kogu aeg nagu, nagu, nagu painama, et, et mismoodi see tehnika töötab üldse?
Jah, üks, üks eelistest tegelikult on üldse ka see, et kui ma, kui sa siin räägid, et on vaja tuhandeid kasutajaid, kelle pealt süsteemi treenida, siis see kõlab kangesti nagu collaborative filtering approach. Kus, kus masin tootest endast mitte midagi ei tea, ta lihtsalt toode on tema jaoks must kast, ta lihtsalt jälgib, mida inimesed teevad. Meie lähenemine on sootuks teistsugune. See põhineb just toote arusaamisel, ehk siis närvivõrgud analüüsivad pilti, iga, iga toote pilti ja kirjeldavad seda siis optimaalsel viisil, noh.
Ma kuulan sind, ma jällegi nagu provotseerin võib-olla, et sa loed nagu pikslid kokku, vaatad, et kui kirju on piksel, et kui on ühevärvilised pikslid, siis eelistab nagu ühevärvilist ja kui on hästi palju erinevaid värvepikslid, siis eristab kirjut, aga sa täpselt ei tea, et need olid revedad palmidega püksid, seda tead, see oli kirju pilt nagu.
Noh, siin on päris mitu erinevat tasandit, nagu ikka närvivõrkudel, nii et loomulikult on võimalik kindlaks teha see, et kas see on kirju või mitte kirju. Kas on punane või sinine või mis tooni punane üldsegi, sest. Aga ka seda, et, et tegemist on palmidega või siis ka seda, et mingi vahepealne kiht, kus. Kus võiks sõnadega võiks iseloomastada, et püksid, kus on kasutatud mõõduka pikkusega kõveraid jooni.
Muide, ma võin siin vahepeal shopping'u maailmast öelda, et, et see, mis Paul räägib, see on täitsa, täitsa kehtiv jutt. Ma huvi pärast näiteks leidsin mingisuguse ruudulise triiksärgi ja ta väga hästi pakub ruudulisi, no üldse selliseid, mustrilisi, aga, aga pigem nagu ruudulisi, pigem sarnaseid triiksärke, et ta väga puusse tõesti ei pane. Ja, ja ma olingi vait tükk aega kohe huviga vaatasin, et, et mida müüa on ja selles mõttes mina praegu tarbijana siin saan öelda, et jah, täitsa töötab.
Oota, oota, Paul korda palun üle, mis asi see oli, see Ameerika said, kuskohast te peal olete?
Swap.com, S kaks siis V, A, P.
Nii, Henrik, sina mine vaata nüüd seal, seal on rohkem tooteid ja sina mitte nüüd seal Swapata, räägime tehnoloogiast edasi. Ehk siis ühesõnaga, aga ma mõtlengi, et needsamad noh, lühikesed kõverad jooned ja nii edasi on ju, et seda masinad õpetad. Kui palju sa ikkagi on tänapäeval juba selles mõttes nagu läinud universaalsemaks, et sa saadki põhimõtteliselt võtta alla juba nii-öelda. Ma ei tea, pool valmis või pooltreenitud mootori on ju, noh ütleme, kujutame ette nagu sportlase, kes on ütleme seitsmelistaastane. Saab veel vormida temast noh, nii ühte kui teist on ju, et või see on ikkagi nagu nullist ise?
Õnneks mitte, ehk siis. Piltidest arusaamine on asi, mis on tegelikult tänapäeva maailmas täiesti täiesti levinud. Et see, sealt ühtepidi konkurentsieelist sealt võib-olla väga ei tulegi. Selliseid firmasid on palju, kes leiavad selle nii-öelda sarnase pildi. Et meie maagia on võib-olla natuke teises kohas. Ehk siis selles kohas, kus, kus kindlaks teha kasutaja eelistused, kui ta liigub pildilt pildile. Ehk siis rohkem siis nii-öelda kasutajast arusaamine. Samuti piltide puhul muidugi on võib-olla veel üks lähenemise vahe, väga levinud on katsed pildi põhjal tekitada erinevaid sõnalisi nii-öelda tag'e. Ehk siis treenitakse palju mudeleid, kus mudel on õppinud vaatama pildile peale ja ütlema, et kas see on lilleline või ei ole. Kas see on lühikeste käistega või ei ole, aga sellel lähenemisel on üks, ma ütleks päris suur viga, ehk siis. Kogu see suur informatsioon, mis pildi peal on, kompressitakse või surutakse kokku väga vähe infot kandvaks sildiks. Et see on kasulik ainult siis, kui sa tahad seda kasutada näiteks tekstiotsingus. Ütleme, et kui sul on poes, keegi ei ole viitsinud toote kirjeldusi kirjutada, aga sa tahaks ikkagi, et sa saaks teksti järgi otsida lillelist kleiti. Aga no täpselt samamoodi nagu koerte ja kollaste kassidega on väga palju erinevaid lillelisi, nii et see üks sõna ei aita siin.
Okei, selles mõttes me oleme aru saanud, et see on nagu väga põnev kõik, et aga mismoodi see ärimudel siis töötab, et millest klient maksab? Teile, teile maksab ikkagi see, seesama swap.com või, või, või, või mis see
Eesti? Täpselt nii, et me oleme valinud B2B-d ehk siis meie müüme omateenust juba eksisteerivale poele. Nemad saavad oma kasu sellest, et inimesed ostavad rohkem, tulevad rohkem tagasi, muutuvad lojaalseks, ühesõnaga nemad suure, suurendavad oma käivet väga mitmetel viisidel. Loomulikult nad on siis sellega rahul, maksavad meile selle pealt kuumaksu.
Aga see kuumaks sõltub käibest või see on lihtsalt nagu mingi subscription fee nagu, et võtan lihtsalt ma ei tea, kolm tuhat eurot kuus.
See on tööstushargus, FixMe kogemusest kasu on, kuna seal me, meil oli aega katsetada palju erinevaid hinnastamismudeleid, kaasaaritud nii-öelda protsent käibest kui fixed fee kui. Et kõige selle pealt sai katsetatud ja leitud, et sektoris üks võib-olla kõige paremini ostetavaid hinnastusmudeleid on, on fikseeritud subscription fee. Mis, aga tõsi küll, sõltub oluliselt ettevõtte suurusest. Ehk siis väiksem ettevõte maksab väiksema fee, suurem, suurema. Nii et mingit pidi see on, ma ütleks nende, roughly protsent müügist, aga ta on kirja pandud ikkagi, kui, kui fikseeritud Q-maks.
Kas on madal hooaeg või tipphooaeg, et igal juhul on fiks?
Täpselt, aga see võimaldab ettevõttel paremini oma eelarvet kujundada ja nad vähemalt teavad alati, kui palju nad täpselt maksavad.
Kuidas selle järgi rikkaks saab, kas te peate saama endale tuhandeid ja tuhandeid pood üle maailma või piisab põhimõtteliselt, kui nagu sada suuremat ära võtad, et siis on juba miljard?
Klassikaliselt on, ütleme, segu ehk siis sada suuremat päris miljardi juurde veel ei vii. Aga ütleme sada suuremat pluss võib-olla tuhat, mõni tuhat väiksemat annab juba täiesti unicorni mõõdu välja küll, et siin. Mingit pidi on näiteid, peamiselt tekstiotsingusektoris on neid näiteid päris palju.
Et põhimõtteliselt nagu see on ikkagi see lubadus, et tule kasuta meid. Kui sa meid oma süsteemi integreerid, siis on suurem tõenäosus, et klient jõuab ostuni ja tekitab sulle suuremat käivet. Et see on see lubadus, mis te müüte.
Täpselt nii, kuigi seal viimase aja üks mu nii-öelda lemmikleide oli, et, et süsteem suurendab ka ühte. Võib-olla isegi veel olulisemat näitajat kui konversioonimäär ja selleks on kliendi lojaalsus, tõenäosus, et klient tuleb järgmine kuu uuesti tagasi ja. Huvitaval kombel tuleb välja fine fashion'i kasutajate seas on see ligi kaks korda suurem kui muude ostjate seas, ehk siis. Tundub, et nad leiavad, et, et see on selline kogemus, mida nad tahavad korjata.
Ma olen nüüd Ameerikast tagasi selle swap.com'i pilt ja muide, ma võin jällegi öelda, tõesti töötab, et mul on tõesti selline tunne, et nagu ma astuks Tallinna Kaubamaja sisse, sooviga osta näiteks mingi sinine teksasärk, eks, ja, ja siis on seal terve see esimene või ma ei tea, kolmas korrus, kus need särgid on, on minu jaoks pandud täis erinevaid siniseid teksasärke ja ma saan neid lihtsalt brausida. Täiesti super, et ma tõenäoliselt tõesti käiksin edaspidi ka selles poes, nagu Paul ütles, et see suurendab mul lojaalsust, sest minu enda aeg on paremini kulutatud ja tõenäosus, et ma leian seda, mida ma tahan, on, on suur.
Jah, et lojaalsuse puhul ma üldiselt veel toon eraldi välja, et miks, miks see on ultratähtis igale e-poele, mis tahab kasvada ja areneda. Sest kui kliendilojaalsus on väike, siis põhimõtteliselt pood peab kogu aeg oma kliente uuesti tagasi astma turundusraha eest. Ja see on väga kallis tegevus parematel poodidel, mis on. Noh, kui tuua mõned näited, Farfetch, Amazon, eBay, siis seal on kliendi lojaalsus kuskil kaheksakümne kuni isegi üheksakümne protsendi juures, samas kui tüüpilistel e-poodidel on ta noh, võib-olla kakskümmend protsenti.
Aga lojaalsusest veel rääkides, et kas seesama, see nagu ostuelamuse ostukogemus on. Kas ta on täna muutunud juba nagu suurimaks lojaalsuse tunnuseks, et päris pikka aega oli lojaalsuse üheks peamiseks nagu argumendiks turvalisus, et sa olid kindel, et noh, et kui ma sealt ostan, et siis ta ei ole pettus, ei ole scam, on ju, et. Et olete seda ka nagu võrdlusse pannud, kui te nagu toote sellist asja oma kliendil nagu noh, nii-öelda argumenti või müügiargumendina, et kui palju see klientidel korda läheb
üldse? Tänapäeval vägagi, et see on kusjuures küsimus, mida me enamasti e-poelt küsime, et millised KPI-d teid kõige rohkem huvitavad. Ja korduvalt on mainitud just, et ka kliendi lojaalsus, seda eriti nende ettevõtte seas, mis kasvada tahavad. Sest täiesti ma saan aru, et, et oli aeg, kus inimesed kartsid e-commerce'i võib-olla isegi ka, et kas üldse saadetakse, kas krediitkaarti andmed ära varastatakse. Et praeguseks inimesed on e-commerce'i juba väga omaks võtnud ja need, kes ei võtnud siis koroona ajal, nad olid sunnitud omaks võtma, nii et. Ühest küljest võiks öelda, et inimestega, klientidega on kõik korras, kliendid on olemas. Teine suur revolutsioon hiljuti toimus võib-olla toodetes. Ehk siis, et kogu logistikasüsteem on samuti arendatud väga heaks, mõnda aega tagasi veel väga suur argument oli näiteks, et kui kiiresti või mis hinnaga on võimalik tooted kätte saada. Ja loomulikult see, et kui palju tooteid poes on, oli ka alati huvitav teema, aga nüüd juba enamustes poodides on tooteid väga palju, logistika on väga hea. Ja ütleks, et konkurentsi koht on hoopis teine ja see on poodide põhifunktsioon. Kuidas kliendid ja tooted omavahel kokku viia ja selles ma ütleks tänapäeva poed. Failivad üsna, üsna kõvasti.
Okei, aga mõtlengi, et tulen tagasi nüüd siis selle juurde, teil on kaks näidet, sa tõid meil täna, kus me saatesime Hendriku poodi ka ostma, et. Kuidas sellise asja müük üldse käib, et kas te käite praegu oma vanu. Fits.me kliente läbi, ütlete kuulge, et hooray on ju, meil on nüüd uus toode, on ju, et võta katsu, proovi seda ka. Või mismoodi te müüte üldse?
Jah, nagu ikka sellisel nii-öelda enterprise müügiturul kombeks, loomulikult peame valima välja poed, kellele tahame müüki teha ning siis aktiivselt nendega ühendust võtma, selgitama, demonstreerima. Et loomulikult siin varasematest Fits.me kontaktidest on kasu, ehkki natukene võib-olla kliendi profiil, niisugune ideaalse kliendi profiil veidi teistsugune kui Fits.me puhul. Kuna fine fashion toote jaoks eriti kasulikud on poed, kus on, kus on just võimalikult palju tooteid, sest seal on toodete leitavuse probleem kõige suurem.
Kuidas mina, sa, sa saate alguses rääkisid sellest mööbli näitest, eks see on küll üks koht, kus ma olen tundnud, et. Et tahaks sellist töövahendit, et keegi tajuks ära minu näiteks, ma ei tea, õuemööbli maitse ja siis pakuks mulle seda õuemööblit, mis mulle nagu sobib, et, et mitte kõike, mis üldse maailmas saada on.
Jah, töötama selle kallal, ma olen väga isiklikult motiveeritud, sest mõnda aega tagasi ma tahtsin osta endale diivanit. Ja läksin mitmetesse e-poodidesse ja. Noh, siis seal ei olnudki mitte muu, midagi muud teha, kui muudkui scroll'ida mööda, mööda lehekülge allapoole, vaadata diiven, diiveni järel. Peatselt hakkas mul nii halb, et ma leidsin, et ma ostan diivani alles siis, kui fine fashion on mingil Mööplini all küljes, nii et mul on sügav motivatsioon, see.
Okei, aga
nüüd. Ära teha.
Aga kui siinsamas ütleme meil enda, no Eesti on küll väike turg, aga ütleme, kes seda saadet täna kuulab ja mõtleb, et oh jumal, kuule, et why not on ju, võiks endale nagu külge panna, et. Mis ta siis tegema peab, lihtsalt tulema teie koduleheküljele, võtma ühendust või, või praegu ei saagi või mismoodi see käib üldse?
Praegu kindlasti saab, et tuleb võtta ühendust ja. Siis me loomulikult tutvustame kõiki võimalusi, teeme demo. Et see on täiesti võimalik. Ja ongi, loodaks, et võib-olla läheb, et võib-olla mõni mööblipood võiks külge saada juba lähemal ajal.
Kuulge, kuni te siin rääkisite tehnoloogia juttu, siis ma käisin ju poes, ma ei pannud tähele, kas te rääkisite ka sellest, mis seisus see FIND.Fashion nagu täna on, eks, et kas see on, mis, mis ring, mis investeering, mis, mis seal nagu firma mõttes toimub, eks, et kas see on selline MVP tüüpi, tüüpi toode, mis teil praegu paaris kohas püsti on või olete täiesti naha ja karvadega turul, see on kommertsialiseeritud ja, ja nüüd on ainult nagu müügifaas?
Vot, väga mõistlik küsimus. Ja ütleks, et veel kuni, kindlasti kuni eelmise aasta lõpuni olime MVP faasis. Ja enam-vähem kuskil jõulude ajal saimegi endale jõulukingituse, et toode hakkas esimest korda toimima juba enam-vähem niimoodi, nagu tahaks. Ja selle kohta tulid ka nii-öelda testandmed, mis näitasid, et see mõjus. Nii et selle aastaga siis hakkame turule sisenema, samas ei, ei saa sugugi öelda, et toode veel täiesti valmis oleks. Et sellepärast käib meil ka arendusprojekt EAS-i toel. Kus me toodet lähema pooleteist aasta jooksul kõvasti edasi kavatseme arendada. Et kui tuua näiteks keel siin, kui võtta, et see, mida me pakume, on keel, keele puhul lisaks sõnadele on väga tähtis ka süntaks. Ehk siis, et oleks võimalik sõnu hästi paindlikult kombineerida ja nende kaudu luua uusi tähendusi. Mingit pidi võib-olla siis võiks öelda, et hetkel on äkki fine fashion keelena kohas, kus saab öelda. Mina Tarzan, sina, Jane. Et kindlasti saab oluliselt veel täiendada, aga ka juba need asjad võimaldavad oluliselt paremat kommunikatsiooni kui lihtsalt öelda Tarzan.
Aga kus te oma nii-öelda raha tõstmise faasides olete, et preziitsiit, no zero-seid veel vist ei ole, on ju, et pole vist nii palju käivet veel?
Jah, et preziidi tõstsime eelmise aasta aprillis ära. Hetkel siis tegutseme sealt tõstetud rahast.
Kas see investorbaas on teil samaks jäänud, kes oli Fitsme taga ka või tuli hakata täiesti uusi investoreid veenma?
Jah, et siin ongi tegelikult ma ütleks, et väga meeldiv, et, et Tera Ventures, kes on põhimõtteliselt siis arengufondi järeltulija, kes oli meie investoriks. Tuli meiega kaasa ka jah, selles ettevõttes, aga samuti on meil uusi investoreid. Võib-olla üks, mis mulle ka kuidagi ekstra rõõmu pakub, et muuhulgas ingelinvestorina ka üks endine Zalando peaga, mitte päris asutajaliige, aga väga varastest töötajatest. Mis natuke annab sihukest tööstusharu kinnitust, et see asi võiks olla hea.
Aga selles mõttes ma tuleks korra täitsa nagu isiklikule tasandile, et siin Henrik saate alguses mainis, et noh, et, et start-upide edukasse maailma on ju, samas me teame, et enamus start-upe ikkagi ei ole nagu alati edukad või nad on. Nii-öelda null eduga, ehk siis sa küll teed kõvasti tööd, saad palka ja, ja, ja tegelikult nagu see nii-öelda aktsionäri või founder'i tulu jääb nagu saamata või jääb väga väikeseks, eks, et. Ja selles mõttes ma ütleks nii, et start-up'i maailm iseenesest on noh. Kus ma siis ütlen, et, et on ka lihtsamaid ja tõenäosemaid viise raha teenimiseks, et sa ikkagi start-up'i maailmas noh, pisad rinda oma alade, oma ala absoluutselt tippudega, ehk siis noh. Kindlasti on olemas ka mingeid selliseid valdkondi, kus sa ei pea nagu ennast noh, ma ei tea, maailma tippude vastu puruks jooksma, on ju, et noh, et, et. Et saab ka nii-öelda kohalikel meistrivõistlustel osaleda nii-öelda, et ei ole kohe nagu olümpiamängud, eks, et. Et, et kui sina vaatad tagasi nüüd sellele samale kogemusele ja noh, ikkagi. Fits.me nägi ju nii, nii suuri tõuse ka, ka kui ka mõningast, mõningast langust on ju, ehk siis, et. Kui sa vaatad nagu tagasi, sa ikkagi oled sinna start-up'is sellele maailma nagu truuks jäänud, et, et kas see nagu on olnud nagu. No ausalt, noh, need viimased viisteist, kuusteist aastat, et noh, see üks tohutu stress või see pigem on olnud ikkagi üks. Üks väga huvitav teekond, et kui sa nüüd tõesti nagu ma ei tea, kas sa julged öelda raadiokuulajale ausalt ära vastusele.
Ma ütleks, et kindlasti mõlemat, aga selle koha pealt. Ajul on üks imepärane omadus ja see on evolutsiooniliselt väga vajalik. Ja omadus on see, et kui inimene koostab mälestusi. Siis mälestustes on kõik asjad oluliselt lihtsamad ja meeldivad ja see on evolutsiooniliselt vajalik lihtsalt kasvõi seetõttu, et muidu ükski naine ei viitsiks teist korda sünnitama minna. Et siis võiks öelda start-up'ide puhul on suuresti ka samamoodi, et, et mälestustes on kindlasti oluliselt lihtsam.
Aga, aga okei, aga lihtsalt selles mõttes, et nagu motivatsiooni mõttes ka, et noh, sa oled seda valu näinud, on ju, ja siis lähed uuesti ja, ja alustad seda teekonda uuesti, kuigi noh. Tuleb sul nüüd selle teekonna käigus meelde, et noh, et, et seal on nagu kõvasti vaja nagu pingutada, et. Et mis ikkagi, kas see on nagu, kui palju seal näiteks ikkagi on seesama selline noh, et, et a la, et. Viimane ots ja nüüd teen veel viimase start-up ja äkki nüüd läheb õnneks ja nüüd saan rikkaks ja nii edasi, on ju, et. Et kui palju see on nagu mingi finantspool või kui palju on see ikkagi see, et, et sa lahendad midagi täiesti unikaalset jälle või noh, proovid katsetada ennast täiesti unikaalset asja?
Pigem täiesti see teine pool, ehk siis, et. Et finantspoole pealt ka noh, ka tegelikult ma oleks võinud ju peale, peale Fitsman'i exit'it ka leida, et noh. Nüüd on enam-vähem kõik hästi, mis ma, mis ma siin ikka rohkem rabelan, aga. Aga vaja, vajadus rabelda oli, lihtsalt see on nii inspireeriv, kui saad muuta mingit suurt juppi maailmast ja teha midagi täiesti teistmoodi.
Kas see vana seltskonna, see on noh, selline Blues Brothersi film, et paneme jälle bändi kokku, kuidas, kuidas see läks, kes, kes tuli kelle juurde, kelle nagu algne idee, see fine fashion oli ja kes, keda ära rääkis, et, et lähme nüüd, teeme jälle?
Jube raske öelda, ehk siis, ega me kogu aeg ju suhtlesime, suhtlesime edasi, see idee sündis kuidagi täiesti orgaaniliselt, et. Mingit pidi see oli ka mõjutatud sellest, mida oli näha, mida oli näha Rakutenis töötades, ehk siis Rakutenis meie. Nii mina kui Heiki mõlemad tegelesime nende otsingu funktsionaalsuse parandamisega. Ja sealhulgas sai otsingu köögi poolel kõvasti sõbra, sõbratud ja näha oli, et tekstiotsing riiete müümise puhul ei ole üldse optimaalne. Juba kasvõi see, et mis otsingutermineid inimesed kasutavad?
Jah, ja Amazon on ju muidugi väga hea, et soovitab sarnaseid tooteid või, aga minu meelest nad on selle sõnastanud kuidagi nii, et inimesed on veel vaadanud ka ja siis antakse mulle mingid tooted sinna alla, et, et siis. Aga see on ka
vaatamise algoritm.
Jaa, just, et see on nagu teisest otsast läheneb, eks, et, et kui mõni teine inimene on veel leidnud mõne sinise särgi üles, noh, siis, siis ta võib-olla näitab mulle neid, aga see on nagu, see, see on nagu teistmoodi. Aga mul tekkis küsimus, neid närvivõrke ju, ja nüüd ma lähen küll väga sügavale üle Suhtu minusse siis viisakalt, palun. Neid närvivõrke ju ma olen aru saanud, neid treenitakse. Noh, piltlikult öeldes sa annad talle miljon kassipilti ja miljon koerapilti, noh, midagi sellist, eks. Et kui, kui mul on mõte, et ma tahan sinist särki ja ma tahan ühtepidi triipudega ja teistpidi triipudega ja siis ma tahan neid koledaid, rõvedaid palmidega ujumispükse. Kas sa pead, mina kui poeomanik, pean nagu iga jumala kord sinu võrku treenima oma uute rõvedate pükste peal või kui, mis, milline see protsess nagu on?
Ei, ühelegi poole ei ole vaja võrku uuesti custom treenida, ehk siis võrgud, mis suudavad toodetest vajalikul määral aru saada, on juba eeltreenitud, need sobivad sõltumata sellest, kas on Hugo Bossi pintsakud või kaubamaja pintsakud või on hoopis mingid, hoopis midagi muud. Aga sa rääkisid, sa rääkisid ja just, et
tal ei ole vahet, jah.
Tal otseselt ei ole vahet, et siin on võimalik loomulikult teha ka nii-öelda. Spetsiaalsed teatud, teatud rakendusse sobivad närvivõrgud. Aga ka see ei pea olema poespetsiifiline, seda me võime nii-öelda täiendada treeningandmetega iseseisvalt juba enne kliendivõrda minekut.
Ühesõnaga, Henrik, ära soppa saata on nii palju, siis sa kuulad ka, mis me räägime.
Aga tegelikult see treenimise osa on siin muidugi päris oluline, sest võib-olla üks suur vahe veel, et päris palju kasutatakse erinevates. Erinevates AI start-up'ides just sellist nii-öelda. Juhendatud treenimise meetrid, nagu sa kirjeldasid, et keegi on kirja pannud, et need, need viis tuhat pilti on kassid, need viis tuhat pilti on koerad. Ja siis see võimaldab arvutil paremini pildist aru saada. Selle häda on kahjuks ka see, et nende siltide, inimkeelsete siltide panek on tohutult kallis. Ja lisaks ka tihtipeale ebausaldusväärne. Sest näiteks, kui me üritaksime teha stiilituvastusvõrgu ja treenime, meil on vaja üles leida tuhat punkkleiti ja tuhat tegelikult muidugi palju rohkem mingit minimalistlikku kleiti. Siis, kes hakkavad neid kleite siis label'dama, tihtipeale need on näiteks. Ma ei tea, Hiina tudengid. Miks see, kas üks kleit on punk või mitte, miks Hiina tudengid peavad seda otsustama, sest stiil on väga subjektiivne? Nii et seetõttu me pigem eelistame isegi nii-öelda unsupervised learning'ut.
Hea küll, meie saateaeg hakkab siin otsa saama. Ma arvan, et tasub soovita kogenud tiimile samas valdkonnas edu, tehnoloogiana edasi arenenud, klientide vajadused ka. Mina, kui nüüd siis juba kahes poes teie klient olnud saate jooksul ütlen, et mulle tundub, et minu kui kliendi vaatest siin täitsa midagi on. Aga nagu ikka Taavi on siin mitu korda läbi lillede hoiatanud. Kuidagi üldse, ega see startupi tegemine nüüd üks lihtne asi ei ole. Et on veel palju, mis võib valesti minna. Aga noh, ega me siis sellepärast oma saadet ei teinud, et inimestel hindu maha võtta.
Edu igal juhul ja kellele tundus, et tundub huvitav, fine fashion.
Ei, fine punkt fashion.
Fine punkt fashion, vabandust, jah, eriti pean.
Ja võib ka siis panna oma, oma poe sinna kindlasti liidestada või, või isegi kui te mitte diivanit, ma ei tea, Paul, mis, mis sa oma peas oled läbi mänginud, riided on üks asi, diivaneid on teine asi, mis, mis on kõlanud, eks, et mis veel, jalgpallid, koerad?
Võimalusi on väga laialdaselt noh, postkaartid, maalid on kõige sihukesema obvious'imas ja aga saab edasi liikuda ka näiteks üldse ka sinna, et kui sa tahad endale leida sobivat presentatsiooni põhja. On tehtud väga palju kõendusi ja võid sealt, fine fashion abiga võiks selle endale leida või ma ei tea, miks mitte kas või Tinderi asendada.
Siis teil see firma nimi jääb, jääb jalgu nagu natukene.
Täpselt. Fine tinder, jah,
fine punkt everything. Aga selge, lõpetame nüüd selle saate ära, ma lähen, vaatan siniseid särke edasi, aitäh, Paul. Aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.