Mida AI minust teab ja kuidas seda muuta?

No selles mõttes, kellele ei meeldiks öelda, et oh, ma olen ka ainult käivitaja, on ju, et hoidmine on sihuke noh. Umbes, et see on nihuke mugav töö, et see ei ole nii lahe, on ju. Aga ma ei taha niimoodi öelda, sest noh, tegelikud muutused, sellised suured muutused. Need testimist ühiskondi raputavad või, või, või on ühiskonna jaoks väga vajalikud, eks, et. Nende, noh, ma ei tea, isegi ma ütleks nii, et käivitusfaas on kümme aastat. Noh, ma toon mingid näited, ID-kaart, noh kümme aastat ja siis hakkasime nägema mingitki tõusu, on ju. Täna me räägime e-valimistest kui, oi, näed päris korralik alternatiiv, näed rohkem kui viiskümmend protsenti e-valimistes, on ju. Mis see, kaua aega läks, viisteist aastat. Ehk siis nagu selles mõttes, et see käivitamine, noh, või noh, ma vaatan, kas oma projekte on e-residentsust või midagi muud, et noh. Need kipuvad ikkagi olema niimoodi, et sa pead olema järjepidev, järjekindel, neli-viis aastat. Ja kuigi sul seal vahepeal võib tunduda, et noh, et, et jesus christ, et noh, et, et. Aa, millal see break for lõpust tuleb, on ju, noh, mingid start-upper'i vaevad, on ju, et, et see on, ma olen nõus, Silveriga, see on üks meeletu kannatamine. Et noh, see on väga lihtne see koht, kust see kirjub ära kaduda, sellepärast et noh, ongi vaja mingit teatajat rutiini taluta selleks, et. Et sellest raskest kohast üle saada ja selleks, et maailm saaks aru, et see, millega sa tegeled, see on geniaalne tegelikult, on ju. Et siis peab ootama natukene aega.

Noh, see kõigepealt tabab meid see, et üheksakümmend protsenti nagu tõde ja kümme protsenti jama internetis järgmise aasta kahe jooksul vahetavad rolli, et tõenäoliselt tuleb üheksakümmend protsenti jama ja kümme protsenti tõde või siis veel, veel vähem. Et nagu neid muresid, mis, mis meid, mis nagu tulemas on enne seda, kui me hakkame isegi eksistentsiaalsest riskidest rääkima, on, on juba omajagu ja ma arvan, et keskmine inimene võib-olla ei, ei taju veel seda, et mis, mis, mis siin tulemas on. Ja, ja see, ütleme nii, et ka see eksistentsiaalne hirm on ikkagi seotud väga sihukese spetsiifilise valdkonnaga, kus, kus lihtsalt see kõige võimekam suund hetkel on just nimelt sellised mustad kastid, kus me, kus me nii-öelda. Loome, loome midagi, millest me aru ei saa ja siis kõigepealt loome selle asja ja, ja siis hakkame proovima teda väänata kuskile nii-öelda käituma nõnda, nagu me tahame, et see lihtsalt on nagu sihuke. Konkreetne suund, kus, kus on väga raske asju kontrollida ja kui see jääb mingiks nii-öelda juhtivaks paradigma, siis, siis, siis see mure ajas ainult kasvab.