AI_pealkiri: Nordica turundusjuht Toomas Uibo lennundussektori tehnoloogiast ja piletihindadest

Tere, kena pärastlõunat, on laupäev, viisteist september ja Restarti saade on taas eetris, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa juhtimisel. Ja meil on külaline, kelleks on Nordica nimelise lennufirma turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo, tere. Tere. Taavi, ma pean ütlema, annan kogusele au sulle, et juba hooaja esimesest saates, see oli üks sinu ideid, et teeme lennundusest saate ja kutsume Toomas Uibo rääkima.

No tegelikult olid sa isa, isa oled süüdi, on ju, sina, sina viskasid selle kinda, ütlesid, et tehnoloogiast mitte mingit tolku ei ole. Tehnoloogia üldse ei arene, nuppudega telefoni asemel tuli iPhone, aga nüüd iPhone'i asemel midagi ägedamat enam ei tule. Et noh, et kas sellest tehnoloogiast üldse mingit tolku on ja. Mina olin, olin jälle ühe lennu pealt tulnud ja, ja mõtlesin, et issand jumal, et kui üks asi, mida tehnoloogia on muutunud. Noh, mitte ainult seda, mismoodi me reisime, vaid ka neid harjumusi, kuidas me reisime või kuidas me puhkame üldse ja nii edasi, on ju, et. Et see kõik on täna sellele, et tehnoloogia on muutnud lennundust. Et hakkame sellest pihta, et võtame ühe sektori siis vähe, väiksemateks tükkideks ja vaatame, mis kohti ta mõjutanud on. Ja sellepärast oligi, et noh, et ei, et kõige parem on, võtame Toomas Uibo ja hakkame rääkima sellest. Aga mõtlen, et enne kui me rääkima hakkame ja enne kui me läheme üldse nagu mingite nii-öelda tarkvaraliste süsteemide, elementide juurde. Räägime korra riistvarast, et Garri Kasparov on seda öelnud, et, et maailm seisab, et maailm seisab. Viimased kolmkümmend aastat, lend Londonist New Yorki jätkuvalt võtab seitse tundi, et vahepeal võttis kolm tundi, kui olid Concordid. Aga nüüd võeti kaks tuhat midagi maha, on ju, ja nüüd me oleme jätkuvalt ikkagi samas seisus, ehk siis. Kiiruse mõttes midagi nagu juurde ei ole tulnud. Et sina lendad ka iseenesest, okei, mitte küll nende suurte jurakatega, aga, aga, aga hobilendurina, et.

Jaa, et, ei ma olen põhimõtteliselt nõus jah, et ega riist, riistvara on selles mõttes mõnes mõttes ikkagi seisma jäänud, aga nii palju kui mina tean, siis neid plaane loomulikult on. Et eks, eks. Eks aeg hakkab järjest rohkem maksma inimestele ja, ja ilmselt see nõudlus sellisele kiirusele on endiselt nagu suur. Noh, ütleme, kui Concordist rääkida, siis eks ta baseerus ju sisuliselt niimoodi viiekümnendate, kuuekümnendate aastate teadmistele, et. Et tegelikult noh, võiks, võiks aeg olla küll sealmaal, et, et, et midagi, midagi veel vingemat nagu välja mõelda ja, ja ma usun, et see me sinna jõuame ka. Aga mis puudutab nüüd nagu seda, seda muud osa, siis eks reisijaks on ikkagi väga palju ju muutunud, et. Jah, küll, küll riistvara iseenesest läheb ju ökonoomsemaks ja, ja ta on mõneti ka selle, selle tõttu nagu piletihinda. Ehk vist mõjutanud, aga, aga jah, et, et mingid muutused kindlasti on, aga riistvara osas kindlasti väiksemad,

jah. Oleme kindlasti alla saanud, turvalisuse oleme kindlasti üles saanud, eks ole. Täpselt. Tõenäoliselt oleme lennukid saanud ka vaiksemaks, kuigi ma kuuekümnendate lennukitega kahjuks lennanud ei ole, aga ma usun, et nad on vaiksemad, kui nad olid vana.

Jah, nii see on, et ja, ja, ja ütleme kogu see lennundusturg on ikkagi nagu väga palju muutunud, see, mis ta oli nagu kolmkümmend aastat tagasi, et. Võttes kas või piletihinna või, või, või kogu selle reeglistiku, siis, siis see on nagu öö ja päev, et.

Lähme, ärme sinna veel lähema, korra veel istun veel riistvara juures, ehk siis mul on üks, ma ei tea, see on konspiratsiooniteooria või, mismoodi me seda nimetame, eks, et. Et oma elus, olles väga lähedalt töötanud koos telekomitega, sa näed seda, mismoodi noh, ettevõte teeb investeeringu, noh, a la ma ei tea, ehitab üleriigilise mobiilivõrgu, näiteks. Ja siis ta peab selle investeeringuid tagasi tootma, ehk siis isegi kui on olemas mingi uus tehnoloogia, ta ei tee seda jätkuvalt noh, teiste investeeringute sinna peale, sellepärast et esimene investeering ei ole veel nii-öelda noh, piisavalt raha sisse toonud, eks. Ja siis sa hoiad seda nagu noh, pigem nagu kehvemat teenust, kas või sellepärast, et raha tagasi teenida, on ju. Et sa ise noh, kui su konkurents otseselt ei suru, et siis sa ise ei torma nagu pakkuma alati kõige paremat teenust. Aga surub ikkagi. Ei, vaata nüüd surub, vaata küsimus ongi see, et, et kui seda ei tekitata, noh, ma ütlen, et mina, kes ma praegu möllan Indes, on ju. Seal oli veel kolmas tagasisitsioon, kus kõne vastamise eest pidi ka maksma. Sest konkurendid olid omavahel kokku leppinud, et me teeme selle turuga nüüd niimoodi. Ja selleks, et nagu ja ütleme noh, tavainimendele mobiilset datat lubada ei saanud, liiga kallis on, ma ütlen. Nii, ja siis tuli üks vend, tegi täiesti noh, pea peale kõik, on ju. Mistõttu kõik vanad tegijad pidid oma investeeringud korstnasse kirjutama ja hakkama kärku investeerima uutisse tehnoloogiatesse. Ja noh, mõnes mõttes noh, sama hirmu me nägime siin ka ju Teslaga, on ju, et noh, et, et kui on bensiiniautod, on ju, et. Et järsku tuleb üks, kes ütleb, et ei, elekter on tulevik. Tükk aega naerdi, mitu aastat naerdi, on ju, ja siis ühel hetkel enam ei naeritud, et see on jumal, et nüüd, kui sa elektriautot ei tee, siis tõenäoliselt tahad varsti nagu turult väljas, on ju. Ehk siis mu küsimus ongi pigem nagu see, et on räägitud ka sellest ju, et, et lennukid saavad endale elektrimootori teha, ma isegi olen näinud mingeid Airbusi mingeid kavandeid, kus sul on põhimõtteliselt niisugune noh, umbes nagu need, on need. B-viiskümmend kakskümmend stealth lennukid, kus on väga laia tiivapinnaga, on ju, kus pean tegelikult päiksepatarei, on ju, et. Et kui kaugel me sellest ikkagi oleme, et kas siin ei ole mitte täpselt sama lugu, et, et noh, nendesse mudelitesse on investeeritud, need mudelid on välja töötatud. Ja nüüd me peamegi nagu põhimõtteliselt, nagu ma ei tea, Airbus ja Boeing on kokku leppinud, noh, kuna nad on kaks suurimat tegijat, on ju. Et me peame nüüd veel nagu vähemalt kümme aastat nende vanade mudelitega laskma, sest muidu me ei saa neid kunagisi tehtud investeering

See on täitsa loogiline ja sellisele äri, ärilisele mõtlemisele, et, et kui sa ikkagi nagu sinu. Nii-öelda aktsionärid tahavad seda, seda pandud raha ju tagasi teenida, et, et kui sa tuled nagu uute plaanidega ja ulmeliste plaanidega, siis nad küsivad, et kus, kus minu see investeeritud raha on, see on täiesti loomulik. Et ma arvan, et kindlasti see on üks, üks osa sellest pidurist, et. Loomulikult see, ütleme katsetusi väikelennunduses juba elektrimootoritega tehakse, et. Aga, aga jah, et selles mõttes see lennundus areneb kindlasti oluliselt aeglasemalt, et. Siin on kindlasti üks faktor selles turvalisuses, et nagu me teame, siis lennundus, lennukiga lendamine peale siis liftisõitu on, on üks kõige turvalisemaid transpordiviise, et. Et, et seal on nagu need muutused, need kardinaalsed muutused nagu väga, väga aeglased tulema. Et see on ka kindlasti üks põhjus, lisaks sellele, et, et raha tuleb tagasi teenida.

Kümne aasta jooksul me siin superlennukeid ei näe.

Ma arvan, et kümne aasta jooksul veel ei näe, me näeme võib-olla üksikuid mudeleid, mingit prototüüpe kuskil lendamas, aga kindlasti ma ei usu, et ärilisse lennundusse tuleb kümne aasta jooksul elektrilennuk.

Okei, lähme siitsamu edasi, lähme selles mõttes veel, et me ei lähe veel, veel sinna piletite juurde, et. Okei, lennukit me kiiremaks ei saa, teine koht, kus on suur kokkuhoiu koht, on tegelikult pilooditasud, ehk siis noh. Nii-öelda ise lendavad lennukid või autonoomsed noh, nagu autonoomsed autod on, on, on. Et ise lendab ja ma saan aru, et Dubai juba katsetab ka mingeid droone, vaata, mingid videod on nähtud, samas. Seal on alati pealt kullatarvaline ja sees on suhteliselt mäda, on ju.

Ei no ka, ega sõjaväedroonid ju lendavad ammu. Ja,

no

lihtsalt küsimus on julguses, et ega selle Tuumarketi asemele võib panna ka inimesed sinna sisse, aga lennukid põhimõtteliselt vahet ei ole, ma arvan.

Et see tehnoloogia on ju tegelikult olemas siin, siin enam ei ole vaja selles mõttes nuputada, et tõepoolest sõja, sõjavägi ammu kasutab. Mehitamata õhusõidukid ja need on päris suured masinad, mitte, mitte enam sellise drooni sarnased. Et, et aga jah, eks, eks see on, ma ei tea, kas sa istuksid lennukisse, kus ei ole ühtegi pilooti, täna?

See on muide, see on üks hästi kihvt küsimus, kui ma tohin, lihtsalt raisata teie aega. Lift nii-öelda igapäevahoonestusse leiutati või võeti kasutus selle üheksateistkümnenda sajandi keskel, tuhat kaheksasada kuuskümmend, mingi sellist. Ja sada aastat olid kõik liftid operaatoritega. Ehk siis oli see inimene, kes istus liftis sees ja siis noh, tõmbas seda kangi, noh, muidu toona ei olnud, aga noh, liigutas kange ja avas uksi ja sulges uksi. Ja miks see see niimoodi oli, oligi seesama, et, et, et seesama küsimus, kas sina julgeksid astuda lifti, kus ei ole operaatorit? Ja tollel ajal kõik inimesed ütlesid, ei, mina ei julgeks astuda. Ja ei astunudki, kuni siis aastal tuhat üheksasada nelikümmend viis toimus liftitöötajate streik. Mille tõttu siis New Yorgis kõik nende pilvelõhkujate inimesed siis panid jala nagu mööda teha, on ju. Ja siis hakati, tehti olulised uuendused liftidesse. Liftidesse paigaldati peeglid, suurenti valgust ja muusika. Ja tehti reklaame, kus väiksed lapsed kasutavad lifte, näitamaks, et näed, et väike laps saab ka hakkama, et noh, et, et mis siis sul viga on, on ju. Aga ma ütlen, küsimus oli täpselt samasugune tollel hetkel, täpselt sama küsimus oli, kas sina astuksid lifti, kus ei ole juhtiv? Ja täna me mõtleme, et noh, muidugi. Ehk siis, kui sa küsid uuesti, et kas ma astuksin nagu noh, ütleme ilma meeskonnata lennukisse. No ma ei tea, mulle, ma olen lugenud mingeid lugusid, et päris tihti on ju olnud ka sihukest asja, kus lennuk maandub ja piloodid vaatavad üksteisele otsa, et kas sina maandusid lennuki?

Jah, sest kui me vaatame nii-öelda õnnetuste statistikat, siis, siis tegelikult. Vaata, lennunduse algaegadel oli nii-öelda raud oli nõrk ja mees oli tugev. Tänapäeval on vastupidi, et raud on tugev, aga inimlik faktor on see, mille pärast need enamus lennuõnnetusi juhtuvad. Ehk me liigume ikkagi sinnapoole, et tehnoloogia võtab järjest rohkem nagu üle. Aga et nüüd päris füüsiliselt see piloot sealt kabiinist lahkus, ma, ma. No ma arvan, et me oma eluajal näeme seda, aga ma arvan, et see ei ole veel nii, nii, nii lähedal.

Aga samas lennundus on selles mõttes huvitav, et noh, vaata meil on, maantee peal on autonootiliste autodega meil on nagu meeletu probleem, meil on see probleem, et noh, ikkagi neid. Noh, hetkest situatsioonist tulenevaid ettearvatud olukordi on tegelikult rohkem. Aga sa

mõtled, et üheteist kilomeetri kõrgusel kitsejookse teele?

Jaa, täpselt, sul on kindlid koridorid, on ju, jah, sul on ilm muidugi, mis mängib suuremat rolli, maandumine on keerulisem ja nii edasi, on ju, aga aga et sul on nagu nii-öelda sa, sa, see mäng jääb nagu, ütleme, raudteel või ühesõnaga, sa oled nagu koridoris kogu aeg. Ja, ja sa oled selles mõttes nagu kaitstud, et, et jah, sa ei pea arvestama sellega, et noh, okei, linnuparv võib tulla tõusule, on ju, aga et, et kits nüüd küll tee peale ei jookse, on ju, või, või et märgistus ei kao ära koha pealt kuskilt. Ma

arvan, et seal on üks asi veel, et just oli meil ju selle. Ameerika terrorilünnakute aastapäev, eks ole, üksteist september ja, ja ma arvan, et küsimus on ka paljuski selles, et milline on selle side turvalisus. Mida sa selle drooniga, ise lendava lennukiga pead või, või kui palju ta teeb neid otsuseid tänu sellele, et tal on maa peal kas mingi arvutusvõimsus või mingisugune side maaga. Või kui palju ta saab neid ise teha, eks ole, et täna põhimõtteliselt võib ka noh, teatava. Ma kujutan ette, et mingid väga head nupumehed võivad minna Ebay'sse või mingisse muusse kohta, eks ole, osta mõned jubinud, tinutada need kokku ja noh, enam-vähem olla nii kaugel, et võivad sidet segada. Aga neil ei ole suhteliselt mõtet seda teha, kui seal üleval istub kaks koolitatud meest, kes sellest hoolimata siiski tooksid lennuki maale. Nüüd ühel hetkel, kui seal neid mehi enam ei ole, eks ole, ja me selle side maha võtame, et mis siis saab? Et noh, konfliktialadel me ju teame tegelikult seda, kuidas seda sidet maha võetakse, ka iselenduvate lennukite Seal on teatud sellised küsimused, mis tuleb, ma arvan, veel ära lahendada peale selle, et kas lennuk oskab. Nii,

nii-öelda kahe punkti vahel kulgemine iseenesest on ju, on ju lihtne, aga küsimus on just nimelt nendes eriolukordades, kus tuleb. Mõelda, seal tuleb nagu selline loogiline mõtlemine lihtsalt, et, et, et mida nüüd selles olukorras teha ja neid olukordi on nagu äärmiselt palju. Ja, ja erinevate siis meetmete vahel tuleb valida, et seda täna oskab ikkagi inimaju kõige paremini teha.

Ehk siis nagu esimest plokki kokkuvõttes me teame seda, et kümne aasta jooksul ei tule Superjetta veel üsna ülikiiresti. No

minu arvates.

Ei, meil on nagu noh. Ma

just tutvusin arvutustega, suurte reisilennukite puhul elekter tänaste akutehnoloogite juures lihtsalt, tas not compute.

Selge, nii, seda ka ei tule. Ise lendama ka ei hakka, sellepärast, et piisavalt, piisavalt safeiks seda teha. Nii, ehk siis riistvarega on tuuga. Ja läheme järgmises plokis edasi sellega, et läheme sisukallale.

Restart jätkub, me räägime täna lennundusest, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa juhivad saadet ja Toomas Uibo on külas. Ja esimeses osas jõudsime järeldusele, et selliste valgete silindritega, nagu me praegu lendame edasi-tagasi, lendame me ülitõenäoliselt ka järgmise kümne aasta jooksul, aga võib-olla ka veel, veel kaugemas tulevikus, et. Seda vormilist muutust seal mingit väga suurt ilmselt oodata ei ole, mis tõenäoliselt tähendab, et see tuleb kähku.

Jah, aga sisu on muutunud, ehk siis. Sina oled selles maailmas olnud juba ikkagi noh, kakskümmend aastat, eks, et. Lähme korraks tagasi, et kui me räägime lennundusest, ma ei tea, enne teist maailmasõda on ju, see oli üksikute rikkurite luksus. Lend Londonist Austraaliasse võttis seitse päeva.

Just. Palju see maksis üldse. No see maksis ikkagi tavainimesele varanduse. Et tegelikult samalaadne selline suhe lennupileti ja, ja inimeste keskmiste sissetulekute vahel ikkagi püsis, ma võiks öelda, seitsme minuti lõpuni. Et see, see oli ikkagi luksuskaup. Ja miks ta luksuskaup oli, noh, me peame, kui me lennundusest räägime ja, ja nii-öelda revolutsioonidest lennundusest, me peame alati vaatama Ameerika Ühendriikide peale, sest seal toimuvad võrreldes Euroopaga umbes kümme aastat need asjad nagu enne ära, ja. Ja mis oligi seitsmekümnendate lõpus, siis toimus nii-öelda revolutsioon lennunduses, kuna lennufirmad. Kuna revolutsioone oli liiga, väga palju. Valitsuse poolt oli antud välja sisuliselt seadused, umbes kui palju võib lennukipilet üldse maksta, näiteks New York, Los Angeles, seal oli kindel fikstasu. See oli valitsuse poolt kinnitatud, mingi tuhat kakssada dollarit umbes. Et sa, sa ei võinudki isegi müüa mitte alla selle ja, ja, ja puudus selline loomulik konkurents. Ja mis hoidiskis seda piletihinda nii, nii kõrgel. Et täna, täna on võimalik seal lennata vast nii paari, ütleme alla kolmesaja dollari, eks ole, lennu, et leida. Et mis toimus, oligi see, et. Et kaotati selline regulatsioon, sellised regulatsioonid. Et see liberaalne selline majandusruum tekkis ka lennundusse, et, et enam ei antud sellised teatud lennufirmadele mingeid liinilubasid, vaid siis turg läks vabaks. Ja, ja see turg läks vabaks ja, ja loomulikult mõjutas see otseselt ka lennupileti hinda, et kui viimase kolmekümne aasta jooksul on lennupileti hind langenud keskmiselt, no kui me mõtleme globaalses mõttes, siis üle viiekümne protsendi, et jah.

Aga kas me saame teha ühe arvutuse, et kuulul oleks vähe huvitavam? Et võtame ühe lennuki ja võtame ühe liini, mis praegu Nordica kõige kasumlikum liin on

üldse? No eks need sellised business-liinid on siin, ütleme, Stockholm ja Brüssel ja, ja Viinid ja niisugused, kus, kus on hästi palju.

Võtame Stockholmi liini, see lennuk, mis meil lendub sinna, sinna läheb ATR, propelleritega.

Jah, läheb nii ATR kui ka Z.

Nii, seal on palju kohti.

Kuskil seitsekümmend kuni siis üheksakümmend.

Okei, sa meil ei saa muidugi öelda vist seda, et kui paljud selle liini ühe otsa nagu omahind on, aga ühesõnaga.

Seda ma ei saa öelda.

Jaa, aga ma ütlen, et, et kuskil ütleme, ma noh, minule hästi Nordica meeldib ja mina seda kriitikast aru ei saa, kui inimesed ütlevad, et Nordica ei kõlba kuskile, sellepärast et ma tõesti nendan palju, mina nendan üle kaheksakümne lennu aastas, et. Ja, ja selgelt minu kogemustes on SAS kõige ebakindlam partner üldse, on ju, aga. Aga tulles tagasi, et ma ikkagi nagu noh, vaata, et tuleks Stockholmi tagasi, noh, nennukis on viis-kuus inimest, on ju, noh, see ei saa olla nagu, nagu tasuv, eks ju, et. Et sa võid nii palju veel öelda, et, et, et selleks, et see konkreetne liin või konkreetne lend ära tasuks, et noh, kas umbes pool peab vähemalt täis olema või, või ütleme, kolmveerand või kust see nagu see, et noh. Kuhumaad, et täna on surnud, seesama konkurents on oma piletihinnaga ja nii edasi, et, et. Et kust maad see liin nii-öelda ära tasub veel?

Noh, eks see on, eks ta seal kuuekümne, seitsmekümne protsendi juures on see keskmine täituvus, aga nüüd me räägimegi keskmisest täituvust, eks ole, et kindlasti on. Igal liinil ka selliseid vähe nõudlusega, vähese nõudlusega väljumisi, aga, aga noh. Kui näiteks meil esmaspäeva hommikul on lennuk täis, on vaja inimesed viia Stockholmi. Siis esmaspäeva hommikul, või ütleme teisipäeva hommikul, Stockholmist on väga raske saada. Vastu inimesi Tallinnasse. Aga, aga samas on see ju väga oluline viia inimesed siis Stockholmi. Et ehk sa ei arvuta kunagi niimoodi, et sul peavad mõlemad otsad nagu täis olema, aga loomulikult sa mõõdad seda keskmist täituvust, et see on oluline. See, et on ühel lennul seal viis inimest peale, noh, see, seda juhtub kõikidele lennufirmadele, ega, ega see, see ei ole. Noh, Tallinn on selles mõttes võib-olla Frankfurdi ja ma ei tea, Müncheni vahel on seda vähem kindlasti, onju, et. Aga, aga kuna meie juurde nii-öelda teisipäeva hommikul Stockholmist väga ei tulda, siis, siis nii ta on paraku, jah.

Ja ma olen lennanud ka siit, lendasime suvel Hispaaniasse, Hispaanias oli kummalaine, lennukis, Ryanairiga, lennukisil oli nii palju ruumi, et noh. Me magasime üle nende kuuest-teistmaa ridade, mitte mingit probleemi ei olnud, et see, seda tõesti jah, see on vist, ma arvan, et sa pead arvestama sellega, teistpidi sul on ju küsimus, et kui sa selle, paned siit lennuki inimesi täis, on ju, lendad Stockholmi, tuleb välja, et seal keegi nagu ei oota eriti. Mis sa teed siis, sa ei saa oodata ju kuus päeva. Aga ma

ütlengi, et kui me võtame selle, et see piletihind on täna kukkunud ikkagi väga alla ja noh, sinu Ryanairi näitel see piletihind tihti on seal neljakümne, viiekümne euro juures, on ju, vahepeal kuhu Et ikkagi seesama, et, et me, et see, kogu see ahel on niivõrd nagu ära optimeeritud alates piletimüügist, ehk siis sinna, nii-öelda piletimüügile tehtavad kulutused, sul ei ole enam nagu kuskil mingit. Inimest ei istu, kes müüb putkast piletit nagu vanasti, on ju, et okei, selle kulu hoidsime kokku, on ju, et. Et inimene tuleb, teeb ise check-in'i, võetakse ainult pagas vastu ja seda võetakse ka ainult eks raha eest, on ju. Et noh, ühesõnaga see asi on kuidagi nüüd nagu noh.

Ja ma mõtlesingi, et teeks väikse küsitluse, et, et kes arvab, et lennupiletid on täna hästi lihtne osta, sellise hea hinnaga lennupiletid, hästi lihtne.

No ei, ma just eile ostsin, ma pean ütlema ja ostsin, ostsin hea hinnaga.

Oli lihtne leida

seda? Noh, selles mõttes ma läksin Ryanairi kodukale ja vaatasin, et mis maksavad ja noh, siis selgus, et nagu hind oli seal, nagu Taavi ütles. Aga selles mõttes ei olnud lihtne, sellepärast et see oli ainult osa hinda. Sest siis hakkas selguma, et aa, et sa tahad lennukisse ka saada või? Ja tahaks lennukisse saada, ahah, siis tahad istuda ka kuhugi, jaa, tahan istuda, pärast tahad pahaga minna, jälle maksa juurde.

Kui meil siin nõukogude ajal oli vist Tallinnas kolm kohta, kus lennupiletid sai osta, olid, eks ole, terminalis, siis oli Võidu väljakul. Ja siis oli vist Mustamäe ja Õismäe vahel ka üks, üks kontor, Aeroflot kontor siis. Et oli nagu selles mõttes nagu lihtne, et sa teadsid, kuidas see protsess käib, on ju, sa läksid sinna kontorisse, sulle kirjutati ka su käsitsi see pilet välja, sul oli seal näpus. Ja, ja sa teadsid, et see, et, et, et sul on see lend, sul on see pagas, kõik asjad on sees, et. Täna on see lennupilet ju nii-öelda fragmenteeritud, eks ole, paljudel. Ehk et viiaksegi, nagu sa ütlesid, on ju, et ostan pileti, aga nüüd tahaks nagu lennukile ka saada selle, kas või selle väikese õlakotikesega, asi on juba läinud nii kaugele, et. Lennufirmad nõuavad ka sellise, ma ei tea, ridiküli eest juba raha, on ju. Et noh, ühest küljest jah, kliendil on rohkem võimalusi. Aga, aga see, ütleme niimoodi, keskmisele reisijale teeb see asja nagu äärmiselt keeruliseks, ma tegin eile õhtu näiteks ühe eksperimendi. Läksin ka Momondosse, mis ei ole küll piletimüüja, aga ta on selline meta-search, on ju. Ja, ja võtsin, võtsin Nordica kodulehelt Tallinn viin, viin Tallinn lennu, kuu aega ette. Sain sada nelikümmend ühe, sada nelikümmend kuus eurot. Läksime Omandosse, esimene hind, mis mulle pakuti, oli sada kolmkümmend viis.

Ahaa, üheksa eurot, kohe.

Üheksa eurot odavamalt.

Ja, ei, üksteist arvutime otse.

Üksteist, jah. Ja, ja siis ma hakkasin seda protsessi läbi tegema, ma ei ütle, kes see teenusepakkuja seal oli, aga. Ja, ja siis jõudsin sinna, et pagasi ees tuleb maksta juurde seitsekümmend üks eurot. Nüüd Nordica selles hinnas sada nelikümmend kuus on see pagas sees. Seesama, see, et noh, et reisija jaoks on nagu tehtud äärmiselt keeruliseks ja inimesed nagu väga raske, kõikidel nüüd lennufirmadel on eraldi reeglid ja, et selles mõttes on nagu.

Mul on sul markantsem näide. Ma ostsin täna piletid, kahepäevane reis, töö asjus, pean käima ära Dubais. Ja noh, laupäeva õhtul või laupäeval noh, väljasõit ja, ja esmaspäeva õhtul tagasi, eks, et, et ja võimalikult noh, lihtne lahendus palun, on ju. Kõige masima Mondosoni, kuupäevad sisse, enter parim pakkumine Finnair. Ja mitte Finnair enda poolt, vaid läti, Läti reisivahetusbüroo poolt. Ja kuna ma teadsin, et mul ei ole vaja ei pagasit ega midagi muud, on ju, ja, ja Finnair on niisugune ettevõte, kes ei küsi, et. Et vist minuga olen hakanud küsima ka, et vastu Eesti koht ka, on ju, aga, aga ütleme, et no üldjuhul ei küsi seda Eesti kohta, et. Et, et siis saab kihpert käppelt tehtud, on ju. Ja minu šokk toimus maksmise hetkel, ehk siis kui sa tahtsid maksta Mastercard kaardiga, kus ei olnud Visa kaarti ja minu corporate kaart, millega ma maksan, on, on Mastercard. Siis selle Mastercardi teenustasu. Oli viis protsenti lennupileti hindast, mis on raju, noh, ühesõnaga, mis on tegelikult see, et ma nagu näitan sulle odavamat hinda, aga selle hinna vahe, ma võtan välja sul selle, noh, kriitikaarti tasu eest pärast.

Just nimelt, et see piletimüüja nagu šanss jõuda sinna Wobandas esimeseks. Ongi see, et ta pakub nagu Ander Katip, lennufirma ei anna temale odavamat hinda. Ta võtab nii-öelda selle riski, et ta, ta mõnel juhul isegi maksabki see kümme eurot nagu peale, et see reisija läheb, aga ta on seal esimese, esimeste seas. Et see on nagu hästi huvitav mehhanism, mis siin, mis, mis seal nagu toimub, noh, see, see turuplats. Et, et aga jah, reisijad paraku on, on see noh, see hinnastamine läbipaistmatumaks muutunud väga paljude lennufirmade ja ka, ka müüjate juures, aga noh, kui Nordica lennata, siis sul on iga kord nagu see pagas sees, nii et. Kas või ostad selle kõige odavama kampaania hinna, sa tead, et sul on kakskümmend kolm kilo alati sees ja sul on. Me püüamegi seda hoida nagu sellise muretu lennureisina, et, et sa ostad selle pilet ja sa tead, et sul rohkem raha küsita.

Toomas, kas sa mäletad seda päeva või ma ei tea, võib-olla seda nädalat või seda kuud või seda aastat, et kuna see internet tuli lennundusse? Sest internet on jube palju muutnud, kogu see segadus, mis me siin praegu räägime, on noh, internetti tekitatud, on ju, aga, aga ka Easyjetid ja Ryanairid.

No eks ta seal kuskil üheksakümnendate keskel vist oli jah, aga. Järjest segasemaks ja ütleme reisi jaoks ja, ja. Ja, ja no eks, eks ta noh, kogu see, see piletimüüks on ju sisuliselt e-kaubandus, eks ole, et. Et ja, ja e-kaubandus on niikuinii suhteliselt sassis ja, ja reguleerimata veel endiselt, eks ole.

Muidugi, pileti ostmine on läinud nagu segasemaks, eks, aga pileti leidmine on kindlasti olnud nagu märgatavalt paremaks, et. Kümme aastat tagasi minul ainult üks, ma hoidsin telefoni, esitasin Estraveli kliendihaldurile, et näed, niisugused kohad, niisugused kellaajad, palun aidake, eks, ja tuli. Tänapäeval noh, mul endal võib-olla noh, lihtsalt tänu sellele, et ma nii palju ise lendan, et mul on niivõrd palju nagu kogemust, et noh, nii-öelda sa otsid seda optimumi, et noh, kas ma tulen üle Moskva tagasi, kas ma tulen üle Müncheni tagasi, on ju, et. Noh, muudes mõeldes ka seda, et mis on seal Münchenis, ma ei tea, lounge ja nii edasi, on ju, et, et need lisateenused, mis seal nagu kaasnevad, on ju, et. Kus ma pean selle aega veetma, on ju, et ja seda optimeerimist ikkagi noh, ütleme noh. Täna inimene suudab ise kõige paremini teha, on ju, ja selle koha pealt need Momondod ja Skyscannerid on ikkagi uskumatult hea.

Jaa, see, need on nii-öelda siis turuplatsid, kuhu kogutakse siis kõik see info kokku, et aga nüüd keerulisemaks läheb jah, see, see teenusepakkuja, kes seal siis nii-öelda väljas on, et kellelt sa nagu selle pileti lõpuks ostad. Ja noh, mis on veel problemaatilisem, on see, et nendel tegelikult lasub ka kohustus kliendi ees, nad ei ole ainult raha vastuvõtjad. Aga samas on see teenus ka hinnastatud näiteks nii, et okei, noh, kui sa hakkad sealt ridade, peenikse, ridade vahelt lugema, siis sa ostadki selle pileti selliselt, et näiteks tal puudub igasugune. Kohustus sinu eest hoolt kanda, näiteks kui sul läheb lend ära, siis ta ei teavita sind sellest. Ja siis on muidugi klient vihane lennufirma peal, et ta ei teavita, aga lennufirma ei tea tema andmeid, reisiandmeid. Ehk siis noh, see tekitab jälle omakorda sellist pinget nii-öelda ja frustratsiooni lennureisijate seas, et no miks see lennufirma siis mind ei teavita, aga kui meil ei ole andmeid, siis me ei saagi teavitada.

Sinu seisukoht on see, et selle asemel, et kasutada mingeid noh. Tickets.hau, mis iganes, erinevaid portaalikesi, kõige mõistlikum on ikkagi osta lennufirma enda kodulehelt.

Ma soovitaks seda küll, kindlasti on olemas ka ostjaid või müüjaid, kes on tõesti, käituvad väga korralikult ja, ja hoolitsevad oma kliendi eest, et ma ei saa niimoodi ühe puuga lüüa, aga. Aga kindlasti varitseb sellel hästi palju ohte. Et, et mis noh, paraku lõpuks tuleb kaarega nagu lennufirma peale, aga, aga tegelikkuses seesamaane lennupileti müüja on kohustatud oma kliendi eest tegelikult halk andma.

Aga ma ütlengi, et aga selles mõttes Momondo ja Syscannerid on ikki kokkuvõttes aidanud, et mis nagu booking'iga, et. Ja kui hotell booking'ust leitav ei ole, siis see. Hotelli pole olemas, teil ikka sama lugu, et.

Täiesti nõus, et see on, see on väga hea, et noh, ma ütlengi, et see on, see on selline elektrooniline turu, turu, turuplats, et, et, et sul on nagu ühe korraga kõik variandid nagu laual, et vali ainult.

Hüva, me teeme siia pausi.

Restart jätkub, meie saate viimane kolmandik on käes ja me räägime endiselt lennundusest.

Me jõudsime sinna, et pileti hind on tänu optimeerimistele meeletult kukkunud. Ja sellega, tänu sellele ka, et lennufirma ise ei pea enam nii palju teenuseid ostma lennu, lennujaama käest, vaid inimesed teevad ise ära noh, mingi, mingi portsu sellest, sellest teenindaja tööst, et noh, printides iseendale välja Neid kohvrisilte ja nii edasi, kusjuures ma olen kogu aeg mulje andnud, et, et kuidas see saab üldse olla odavam, et, et see on täpselt sama palju tööd pärast nende kohvrite sinna sissetõstmine, ülevaatamine ja andamine sellega, et. Aga noh, las ta olla. Ehk siis, et see kõik läheb rohkem nagu iseteeninduse peale ja hind läheb soodsamaks, mis tähendab seda, et ikkagi inimesed täna rohkem vaatavad seda, et kui on puhkus. Mul on valik, et kas ma lähen Pärnusse või ma lähen Hispaaniasse, sest noh, lennupilet on, ma ei tea, viiskümmend eurot, on ju, Ryanairiga, on ju.

Hotell on kolm-neli korda odavam.

Hotell on odavam, toit on ka odavam, on ju, päikest on rohkem, on ju, et me sinna Pärnusse läheme, on ju. Et andke kõik pärnakad andeks mulle, et väga suur Pärnu fänn, mina tulen. Et, et, et sina, Toomas, oled seda kõike nagu lähemalt näinud, et sa näed, mismoodi see eestlane. Noh, jällegi majandussuhtsest tulime välja, on rikkamaks saanud ja nii edasi, et, et kuidas see inimene ikkagi oma, oma tänast nagu käitumist on, on muutnud.

Jaa, kindlasti on muutunud, muutnud, et noh, kas või see, et, et lennupileti hind on järjest rohkem nii-öelda kättesaadav väga järjest rohkematele inimestele, et see ei ole enam luksuskaup. Ja, ja mis, mis nagu näiteks, kui ma vaatan eelmist suve. Kui meil oli suhteliselt halb suvi, meil sadas vihma kogu aeg. Siis, siis see oli nagu otsene mõjutaja, kuidas eestlase nii-öelda piletiosstule, et, et nii, me võtsime kohe põidlad, et nüüd homme sajaks. Kohe me nägime, et piletimüük nagu tõusis, et. See suvi, kusjuures ei.

Nüüd on lihtsalt inimestel rohkem raha käes.

Jah, et need suveliinid on ikkagi nagu hästi-hästi müüvad, et eestlane jah, et suvel puhkab järjest rohkem nagu väljaspool, et see, see, see trend on kindlasti olemas.

Aga ma arvan, et kõik eestlased on seal vist korra või kaks ära. Nüüd enam ei lähe.

Ja nüüd, no kuna me ei lenda sinna, siis loodetavasti ei lähe jah. Et aga, aga me oleme jah, siin pakkunud suhteliselt nihukseid võib-olla ebatraditsioonilisi paiku, näiteks nagu Makedoonia ja Rumeenia ja, ja need on nagu uskumatult hästi vastu võetud, et. Et, et väga raske oli näiteks Makedooniasse see suve, suvi üldse nagu piletit saada, nad müüdi suht kiiresti läbi, et. Et jah, Eesti on ju kallis, ma. Ma ei tea, Pariisi tänaval väike kohvikus, mingi lõuna teha, ma arvan, et Kuressaares on natuke kallim, päriselt kohe, noh.

Hotellid on ka, Eesti hotellid on ülikallid.

Et, et see on meie nagu väga suur probleem, kui me räägime sellest incoming trafficust, on ju, et saada nagu inimesi siiapoole, et noh. Väga, väga keeruline nagu sellist argumenti leida, et miks peaks nagu Saksa turist tulema Tallinnasse puhkama näiteks. Ku, kui, kui siin on veel kallim ka, et noh, eks see, see on, see on suur probleem,

jah. Laupäeva hommikul Frankfurdist, küll Lufthansaga, aga lennuk oli paksult Saksa pensionäri täis, kes tõenäoliselt tulid siia kõik nagu, nagu puhkusele. Võib-olla

nad tulid jooksma.

Ei, selle kepiga liikumise järgi mitte kindlasti jooksma ei tulnud.

Ei muidugi, ega see noh, jällegi on, on, ta on nagu siis on või kuidas öelda siis hooajaline ka, eks ole, et, et mingitel hetkedel on kindlasti rohkem neid reisijaid, aga, aga. Aga ütleme, ruumi Eestisse tulekuks on kindlasti ka meie lennukites veel olemas, et.

Aga ma ütlengi, et Nordica noh. Tõesti, kaheldamatult on ülioluline faktor Eesti majanduse arenguseks, et, et keegi ei vaidle seda, et ilma Nordicata oleks ikka palju raskem, on ju, et. Mina nägin neid aegu, kui näiteks Vilniuse lennuväli oli noh, tühi. Selles mõttes, et kui sa mõtled, et noh, seal oli jälle mingi Eesti sõnumileht tegelikult ei ole mingit võrdlust, kuidas nagu. Vilniusest väljus vist, ma ei tea, kümme lendu rohkem päevas kui, kui Tallinnast. Ajati arvestamata faktor, et vabandust, et rahvaarv on kolm korda suurem, on ju, et, et, et suurema rahvaarvu juures sama arv lende, et noh, päris piinlik tegelikult, eks.

Jah, see Vilniuse näide võiks olla meile väga hoiatav, et, et. Samas muidugi, täna on majanduses head ajad. Tuleb siia järjest nii-öelda võõrfirmasid lendama ja mis on superhea, meil järjest rohkem nii-öelda avardub see maailm. Et, aga, aga see pidu nagu ei kesta ju kogu aeg, et, et mingil hetkel tuleb majanduses langus ja siis me näeme, kui need firmad siis kõik ära kaovad. Järgimööda, et selles mõttes on ka noh, me peame ka mõtlema siis, et, et, et. Et see, see rahvusliku lennufirma nii-öelda olemasolu on siis veelgi olulisem, kui, kui, kui, kui ta üldse on, et.

No ma arvan, et need ettevõtjad, kes pidevalt maailmas käivad ja, ja Euroopa ja muu maailma ka noh, ärja ajavad, et nende jaoks on selge, et. Mis teil täna turu osa on, kakskümmend viis protsenti on Eesti lendudest teie käes?

Jah, kakskümmend viis, seitse kuskil, jah.

Okei, et ma saaks mõtled selle peale, et, et noh, neljandik kukub ära, okei, mingid tulevad asemele, on ju, aga noh, tegelikult neljandikku sul ikkagi nagu tagasi ei tehta, aga. Aga teie reisijatest on, kuidas täna jaotab üldse, et pooled on äri ja pooled on turism või on, kuidas see jaotus on üldse?

Ütleks nii, et kuuskümmend on pigem äri, et ja nelikümmend turism, et. Ja, ja loomulikult talvehooajal on see äri, äriklienti ikkagi veel rohkem kui, kui kuuskümmend protsenti, et. Et, et nii ta on, nii ta umbes on, jah.

Mida, meil siin korraks käis see Läti jutt läbi, et kui Eestis lennundusest rääkida, et siis ikka samasse lausesse tuleb see Läti ka pikkida. Mida, mis oli see, mida need lätlased tegid paremini? Mingil otsustaval hetkel, kui eestlased, et neil on selline suur lennufirma ja noh, me oleme õnnelikud, et, et meil selline pisik, aga ma tahan, noh, selles mõttes, et. Ma loen öelge mulle, kas nad olid julgemad, kas nad õigel ajal vilistasid õigetele regulatsioonidele, kas nad panid hullu?

Teise ettevõtte sisse niimoodi vaadata ja, ja midagi öelda, aga kindlasti, mis ma võin öelda, et nad on kindlasti loomingulisemad. Ühesõnaga, mina

olin sel hetkel reis tööl, kui see madin käis, on ju, Eesti sai trahvi või noh, ühesõnaga nagu Eesti sai sellise laksu, mille tõttu nagu Estonian Air pidi pankrotti minema. Samas lätlased, kes tegelikult noh, ütleme niimoodi, kui me paneme ikkagi võrdlema õun, õunteaga, siis lätlased oluliselt suuremas mahus toetasid oma lennufirmat, kaks korda suuremas mahus ja pääs täiesti puhtalt. Et siis tekib küsimus, et noh, et, et kes nüüd siis oli idioot, et kas need, kes Euroopa liidu seda asja hindasid või see, et me ise ametnikena ei suutnud seda ära kaitsta, et kus see, see probleem oli, et. Kindlasti ei olnud seal lennufirmas see küsimus, et see oli selgelt nagu ikkagi nii Euroopa Liidu kui meie ametnike käes, on ju, et ag Joppas, kurjamitel.

Jah, ja noh, minu mure on lähtuvalt sellest endiselt see, et, et lennundusteema, kui selline, nii-öelda. Poliitikute ja, ja võib-olla ka ametkondade seas on selgelt toksiline. Et sellest ei taheta nagu väga rääkida, sellest tahetakse nagu eemalduda, et veel. Et, et kui ma jah, lõunanaabreid vaatan, siis seal on kuidagi selline. Ühiskondlik tugi, ma ei räägi ainult nagu rahast või, või sellest, vaid kuidagi nagu, kuidagi

nagu. Ma teen nüüd lätlastele liige, aga kui sul on ainult üks ettevõte, mille krahv paneb silma paista, et siis sa oledki tugi seal taga, onju, et noh, täpselt nagu Soomi tõid Nokiale, aga noh, ma juba. Aga

soomlased samamoodi väga oma Finnairi nagu toetavad. Et ka ametnikud lendavad ainult Finnairiga ja noh, meil on natuke teistmoodi see asi.

Aga me tuleme ikkagi korraks tehnoloogiaga tagasi, et võtame selle nüüd kokku selle koha pealt, et me saime aru, et riistvara ei uuene. Me saime aru, et Momondost ja Sky Scannerist on kasu, et inimesed leiavad seda, selle paremini oma lendud ülesse ja ilma selleta noh, teeb sama nagu booking.com, on ju. Me saime aru, et pileti ostmine on tehtud järjest segasemaks, sellepärast et on vaja kuidagi nendes otsingumootorites seespool olla ja. Ja kokkuvõttes, et piletihind ikkagi kujuneb nagu väga loominguliselt ja sinu soovitus oli, et ostke ikkagi nagu nii-öelda kodusaidilt, et kui te lennumaamondus olete välja valinud, et siis minge ostke kodusaidist nagu.

Jah, et kindlasti soovitus see, et ärge võrdlege õunu ja, ja pirne vaid õunu ja õunu ja pirne ja pirne omavahel, et see, see unustatakse tavaliselt ära, jah.

Aga sa tunnetad, et midagi veel on noh, tehnoloogia poole pealt juhtunud, ütleme viimase kümne aasta jooksul, mis, mis teie valdkonda on mingi märgi jätnud, okei. Üks on, Samsung Galaxy seitse või? Kusjuures näiteks siiamaani Mumbai lennuvälja check-in laua peal on suur silt, et kui sul on Samsung Galaxy seitse, et siis sinna, sinna on see prügikass, kuhu sa panna, on ju, et, et. Aga on midagi veel või? Mis te nüüd akupankasid välja, tiriti sealt kohvritest?

Et jah, ma olen ise ka nagu natukene seda akupankade teemat uurinud, et, et ja näinud ka neid videosid, kuidas üks akupank võib põlema minna, see on ikkagi see, see on, see on plahvatuslik, see ei ole lihtsalt niisama väike toss kuskil, et. Et jah, nende asjadega tuleb nagu ettevaatlik olla ja, ja, ja kui sul on ikkagi sada inimest lennukis, siis. Siis see üks akupank nagu maha jätta on, ma arvan, täiesti okei teiste, teiste, selle nimel, et see lennu reis igati turvaline oleks. Aga mis.

Et mis on, mis, mis on see, mis tuleb, et me oleme täna olukorras, eks ole, kus noh, tõesti viiskümmend eurot ongi pilet, sada saiti on internetis, kus seda saab osta, mis edasi?

Aga ma arvan, et mis tuleb, on see, et. Et me kõnnime sinna lennukisse, nii et me jalutame lihtsalt, me, me keegi ei tülita meid.

Oot, see on küll väga suur, saate lõppu siis suur uudis. Kogu see

jama. Ma arvan, et, et siin, sinna hakkab see minema, et sul on olemas võib-olla tõesti mobiilis see, see siis, see. Pardakaart olemas juba ja, ja sa jalutad kuskilt läbi. No selles mõttes, et see turva tehakse niimoodi ära, et sa ei, sa ei saa aru. Ja

viskite lõhnaõli ei pea ostma.

Aga mina pean, mina juba niimoodi käin.

Läbi poe pead sa ikka minema.

Seda küll, aga, aga ei, just seesama, et, et kuna ma lendan nii palju, et siis on ära optimeeritud, mis kell ma pean jõudma lennuväljale ja mis kell ma saan, tean. Et ma olen seal turvas ja nii edasi, on ju, et,

et. Jah, et see, see turva võib-olla muutub loodetavasti selliseks, kus sa jalutadki läbi, et sa, sa ei saagi aru, et sind kontrollitakse. Et noh, näiteks kui Stockholmist lendad Tallinnasse, siis ega keegi ei küsi sinu käest näiteks ID-kaarti või, või mingit ühtegi isikute enda dokumenti, täna. Et sul on pilet, sa piiksutad läbi ja jalutad ja mitte keegi ei kontrolli sinu dokumente. Et see, see liigub järjest sinnapoole.

Sinna ma arvan, et no nüüd sa jätad lennuväljad ikkagi mängust välja, kelle jaoks näiteks seesama šopingu teema on ju erakordselt oluline sissetuleku allikas, et nad ikka tahavad meid läbi nende labürintide

suunata,

et. Et see pardashoping, see tundub küll naeruväärne jätkuvalt, et see, et osta midagi nagu pardapoest on ju, et kas see tõesti tuleb midagi sisse?

See on, lennufirmale ta väga sisse ei, ei, ei too vähemalt meile, et, et see on, see on tegelikult selle logistikafirma äri, et vähemalt meie puhul, et. Et see, kes nii-öelda, ükskõik mida siis Nordica lennukis ka müüakse, siis meil on seal teatud nagu komisjon tegelikult kogu seda, kogu seda catering'i, tooteid, kõike nii-öelda koordineerib siis. Catering ettevõte, sest noh, ega me ei saa anda Stewardessile kaasa võileibu, tema ise ei tule nende võileibadega sinna, see käib läbi, läbi teise ettevõtte, et. Aga noh, eks ta selles mõttes inimesed süüa ikka tahavad lennukis, et ja, ja mõni ka juua, et, et ma arvan, et see, see on ju. Jätkuvalt ilmselt elujõuline äri, et, et nüüd kas, kas ma olen näinud ka grillahjusid, eks ole, müüakse lennu, lennu pardapoes, et noh, sa sealt tellid ära ja tuuakse koju, et noh, miks mitte samas.

Noh, seda pead kasutama inimestele seda, seda olukorda, et sa paned inimesed kuueks tunniks. Et

tal on seda grillahju vaja ja ta teeb sealt selle tellimuse ja tal on see kodus, eks ole, järgmine päev, et noh, miks mitte.

Hea küll, meie saade lennundusest on läbi, aitäh Toomas Olgo, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume täna pärast.