@ RESTART // 2022.06.29
geenius_restart_0050.mp3
KUUPÄEV
2022-06-29
PIKKUS
41m 06s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse idufirma Ringo Eco tegevuse üle, mis arendab korduspakendite süsteemi sarnaselt pudelite pandimaksule. Teemaks on ringmajanduse äripotentsiaal, väljakutsed tarbijate harjumuste muutmisel ning tehnoloogilised lahendused pakendite tagastuslogistikas.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Selge see, et rohemajandus on moes ja ideid ning ettevõtmisi jagub Eestis selles valdkonnas pilliroost tuumajaamadeni. Restardis on täna külas firma, mis proovib idufirmalikku hokikeppi välja võluda pakendite taaskasutamisest. Ringo Eco arendab korduspakendite platvormi ehk mõneti sarnast süsteemi nagu praegu kehtib Eestis pudelitega: õlle või limonaadi hinnale on lisatud pudeli pandimakse ja kui pudeli tagasi viid, saad ka raha tagasi. Kuidas see asi täpsemalt töötab ning millised on Ringo võimalused pakenditega suureks saada, räägib firma kaasasutaja ja tegevjuht Janek Balõnski. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Katana: tootjate parim abiline.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Tere tulemast kõigile Restarti kuulajatele, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on leidnud juulikuisest Eestist üles endale külalise ja külaline tegeleb rohemajandusega, ma arvan, on kõige üldisem niimoodi öelda. Ja neid rohemajanduse idufirmasid ja pakenditega tegelevaid projekte on meil Eestis küll ja veel, üks pani isegi hiljuti pillid kotti. Aga meie tänane külaline Ringo ei ole pillekott kotti panemas teadaolevalt ja mis see Ringo selline on ja kas kogu sellest roheteemast saab ikkagi välja keerutada tõesti eskaleeruva idufirma? Sellest räägime tänases saates ja meie külaline on Ringo tegevjuht ja kaasasutaja Janek Balenski. Tere, Aik, väga tore on kohata sind, me anname sulle selle traditsioonilise kaks-kolm lauset, et räägi siis see pitch ära, et mis asi on Ringo ja mis te teete?
Me ise siis ütleme enda kohta, et me tegeleme korduskasutuspakenditega. Võtame näiteks, et Taavi tellib oma perele õhtusöögi siis Boltist või Woltist ja, ja valib sealt endale siis ühekordse pakendi asemel. Seekord korduspakendi, siis, siis saab sellest restoranist meie pakenditega need toidud. Tarbib neid kodus ja hiljem siis skaneerib oma telefoniga kodus köögilaual ja saab meie käest pandiraha tagasi. Ja, ja kogub võib-olla neid garaažikotti nagu pudeleid ja, ja kord kuus siis või ühel ilusal hommikul siis jalutab selle kotikesega mõne lähima tagastuskastini. Ja, ja viskab nad sinna sisse. Selline. Tarbija jaoks lihtne, aga väike samm inimese jaoks, aga suur samm siis ühiskonna jaoks, et kui me nüüd. Summeerime kõik need pakendid, mida iga päev niimoodi prügikasti lendavad ja mis tegelikult ei pea sinna lendama, et ei ole mingisugust põhjust. Siis see, see muudabki maailma tasapisi.
No ma selles mõttes võtan sealt näitest kohe kinni, on ju, ütlen ära, ette ära, et meie pere sorteerib prügi ja kollased kotid ja kõik muu mäng on juba töös, et ma ei ole mingi keskkonnavaenlane, aga no ma olen siin nüüd siis teadlik, selline. Mister ass või midagi, mismoodi nagu võiks selle kohta öelda, öelda, et. Mis mõttes on ju, et ühekordne pakend on ju tegelikult palju mugavam kui see, et ma kogun mingid haisevad nõud kuhugi nurka, on ju, ja siis kord mingi aja tagant käinud seda viimas, on ju, et, et mul selle kollase Kotiga juba ilge jändamine, on ju, et. Tõsine probleem on sellega, et see auto tuleb, millal tahab, on ju, kui sa seda hommikul vara välja ei vii, siis võib juhtuda, et auto on juba ära käinud. Teinekord tuleb ta õhtul, selle jooksul on varesed hakinud selle kollase koti nagu korralikult ribadeks, et terve küla on prügi täis, on ju, et noh, et rohemajandust. Pakend ikkagi väga mugav, nagu võtad Hiina toitu, on ju, kõik seal läga läheb kohe prügikasti, on ju, noh, väga mugav on ju, et. Et räägi natuke või selgita seda vahet ikkagi, et, et mis on selle nagu noh, ühesõnaga. Kui palju see, ma nüüd olen siis ikkagi keskkonnavaenulikum sellise mõtteviisiga versus see, et ma, ma võtan teie pakendid ja pesete selle pakendi ära, läheb uuesti ringlusesse, on ju. Et, et noh, te kulutate ka pesemiseks mingit vett ja nii edasi, on ju, et noh, et. Kas, kas on mingi mõõdik või mingi inimese poolt tajutatav arusaadav suurus, et näed, et kui sa muudad oma käitumist, siis tegelikult ka jääb, ma ei tea, tuhat puud metsa rohkem või midagi sellist, on ju.
Alustame sellest, et võtame mõne siis ürituse näite, et inimlikust mugavusest, mis on, mis on kõige vähem pingutust vajav joon, joon oma õlut, viskan selle asja üle õla, on ju, keegi teine koristab, enam-vähem ei ole pingutust vaja nüüd, kui ma juba peaks püsti tõusma või kastini jalutama, viskama sinna. Või veel hullem, valima neli värvi, nelja värvi kasti vahel ja nii edasi ja nii edasi või jalutama lauluväljakult alla, et kuhugi mingisse masinasse panna veel kõik, see on nii palju pingutust, on ju, noh. Võib-olla see telefoni kätte haaramine kuskil vahepeal ja kaamera nupule ainult vajutamine on kuskil seal vahepeal, nii. Et meie arvamus on selline, et noh, et inimesele üldiselt seda, seda otsust väga ühiskond ei jäta, et meil ei ole jäetud ühiskonnas otsust, et kas me võtame prügikasti oma maja ette või ei võta, on ju. Noh, muidu me oleksime nagu India, võib-olla, on ju, nii. Ehk et, ehk et ühiskond teeb selle otsuse ära, et kuhugi maale, on ju, nii. Sa siis, sul on kast või sa sorteerid või sul on see kollane, ma olen ka oma naabrimehe kollase koti sisu tänavalt ikka ja jälle kokku korjanud, on ju, et noh, nii see on ja. Ja, ja mulle ei meeldi ka pudeleid nii kaugele üldse viia, nagu ma viia ma pean ja palju, palju asju, mis võiks olla hoopis teistmoodi ühiskonnas, on ju, nii. Ja, ja siin on ka nüüd siis, paljud asjad on juba proovitud, ütleme, et kuidas me selleni üldse oleme jõudnud, et, et. Et nüüd me, me näeme, et see pudeliasi on proovitud, proovitud maailmas, nii, pooltel, pooltel riikidel Euroopas on siis see pudelitagastus, kujutage ette, et Taanis ei ole näiteks, on ju, noh, nii. Et on palju riike, kus ei ole pudelitagastus, isegi Euroopas, nii, see on proovitud. Siis on proovitud ära see, et, et tule oma šampoonipudeliga poodi ja täida see ära, on ju. Ei, ei toiminud, null koma üks protsenti inimesi hakkas, on ju, nii.
Oota, küsin vahele, et kas see pudeli asi on proovitud, et kas me täna, no ma ei tea, tunnetus on, et vist on ikka edukas või?
Jaa, ma arvan küll, ma arvan, et see levib sellepärast,
et see. Või see on nagu mingi ikkagi mingi selline artikkel on kuskil taga, et see on ikka edukas või?
Ei no see, see, mis materjal kokku hoiatakse, hoitakse sellega, et me pudelid tagasi, et see jääb ju loodusest ära. Ehk see on rahapõhine, et meil on motivatsioon seda tagasi viia, noh, ta on tegelikult muutunud kultuuriosaks, me ei vii seda raha pärast, vajutame selle anneta enamasti, on ju, noh, kõik see, aga, aga see hoiab selle materjali ikkagi ringluses, see läheb. Tehakse kasvõi terrassilaudu sellest, aga no sellest midagi tehakse, on ju, nii, et see ei lähe. Samu pudeleid, on ju, enamasti ei tehta Eestis vist peaaegu mitte üldse, aga, aga noh, midagi ikkagi tehakse sellest, et see. Ja klaasi, klaasi kasutatakse natuke ka uuesti, et ainus korduspakend täna meil ongi siis õllepudel Eestis, on ju. Et õllepudel päriselt pestakse ära, teeb teatud, teatud hulga ringe. Et see klaasist pudel siis, nii-öelda plastikpudel, kõik läheb purustamisse. Nii et, nii et see on õigustanud ennast, see on näidanud ja, ja selle tõttu ka teised riigid ja seal mingit vist vaidlusküsimust ei ole, et, et kas see, kas see on hea või mitte, et see, see on igal juhul, on kõikide valitsuste arvates hea. Nii, nüüd sellest edasi on igasuguseid samme proovitud, on ju, et tule täida ise, tule. See ei tööta, on ju, nii. Tule oma topsiga tanklasse kohvi ostma, noh, natuke töötab üks protsent inimesi, käib ju, ei ole enam null koma üks, vaid terve protsent inimesi juba, on ju, nii. Siis, siis on proovitud, et tooma toidukarp tagasi mulle restorani, ma pesen ise, noh, iga, igasuguseid mudeleid on, aga need kõik on jäänud hästi marginaalseks ja ütleme, et see levinud, kuigi sa sissejuhatuses ütlesid ka, et noh, et neid on, neid firmasid on palju, Euroopas sadu või nii-öelda, on ju. Siis, siis nad on kõik jäänud sinna marginaalseks, et kui me ise tõmbasime juti vahele enda jaoks, et noh, tõmbame mingi lati ikka, et kust, kust maalt nagu päris asi algab, et. Siis me ise nagu arvame, et kui sa oled miljon pakendit ära pesnud, et siis sa nagu võiksid ennast nimetada, et sa, et sa nüüd oled nagu päris ettevõte, on ju, et sa midagi ikkagi siin maailmas oled juba muutnud, miljon korda, miljon pakendit on päästetud sinu tõttu, on ju. Siis noh, selliseid meie teada on Euroopas praegu neli. Et, et noh, me loodame oktoobris ületada selle joone, et siis kas me oleme seal viies või oleme seal kümnes, aga, aga no selles, selles esikümnes oleme igal juhul. Nii, nüüd, nüüd see, kas, et kas see, kas see pesemine ise on nüüd, on nüüd asjal hea, see on selle asja tuum, on ju, nii. Rohelised siin nagu üldse ei kahtle, kõik on, hästi palju uuringuid on tehtud, on ju. Küll kartongi ja ühekordse plastitootjad avaldavad ka igasuguseid uuringuid, aga noh, üldiselt selline üld. Ülikoolide paljude uurimuste selline keskmine tulemus on, et, et kui asja kasutatakse kolm, viis või kaheksa korda, et siis on ta igal juhul ühiskondlikult või siis ökoloogiliselt juba palju parem kui see ühekordne. Nii, noh, ma võin öelda, et maikuus, on ju, noh, me pesime viiskümmend tuhat asja nüüd, nüüd oma pesulas. See on QR koodide põhiselt skännitud, igaüks võib auditeerida, valideerida, on ju, meil ainult hea meel selle üle, on ju, nii, meil on nagu track'itav süsteem, on ju. Nii, et me teame statistiliselt täpselt, palju me peseme. Ja, ja me kasutasime vähem vett kui üks autopesula, on ju, no kui palju on Eestis autopesulaid, on ju, ja siis nüüd noh, et meil on siis nüüd ja, ja ühel ettevõttel on veel korduspakendite pesula Eestis, on ju, nii et noh. See vee hulk, mida me tarbime selle juures, noh, me oleme tõeliselt väike vee, vee, vee kasutaja, isegi kui me peseks miljon pakendit kuus, isegi siis me oleksime väike vee tarbija Eestis.
Janek, aga seesama pudelite süsteem, mida, mille üle me siin oleme nii-öelda näitena arutanud, see on. Paranda mind, kas see on nagu riiklik või kuidagi poolriiklik või noh, vähemasti see on selline üleriigiline kohustuslik süsteem, eks, et noh, et see ABCD või mingi kood on pudeli peal, eks ole. Ja teie nagu teete põhimõtteliselt ju nagu väga sarnast asja teist, teistsugustele pakenditele. Aga, aga sellise nagu kommerts või nagu eraprojektina, et kas see, mis selle mõte nagu on, kas, kas ei oleks nagu mõnes mõttes nagu loogiline, et seesama süsteem, mis meil juba on, eks. Et need Bolti ja Wolti karbid saavad ka selle samasuguse märgi peale, nagu pudelil on ja noh, palun, viime neid võib-olla samasse kohta tagasi siis.
Et, ja pudelisüsteemil on tõesti omaette seadus isegi ja, ja see on ikkagi riiklikult reguleeritud ja, ja üks ettevõte loodi kunagi, mitte taolus ühinguna ja siis hiljem muutus ta ikkagi kasumit taotlevaks, aga, aga noh, on ikkagi üks monopoolne ettevõte meil seal toimetab. Teistel turgudel suuremates riikides on ikkagi erinevaid operaatoreid, et kes natuke konkureerivad või noh, natuke nagu prügisüsteemi moodi, nii. Et, et no meie jõudsime selleni, et peale pudelite on veel väga palju muid asju, mida, mida on võimalik tagasi korjata, see, see soov on olemas ühiskonnas, väga tugev. Et kui me alustasime, siis, siis see soov, noh, otsis meid kohe ülesse, et see, seda on olemas. Nüüd me tahame sisuliselt olla seesama tagastussüsteem kõigele muule, mida saab pesta, me prügiga ei tegele, me tegeleme ainult sellega, mida saab pesta. No pesta saab näiteks, on ju, no sinu puhul ostab sul pereliige e-poest särgi või, või sokid või midagi muud, mis pakendis see tuleb seal kartongis, on ju, noh, see ei pea olema ühekordne, seda võib saada tagastada, on ju. Kõik toit, kõik toit, on ju, kõik kosmeetika, on ju, see, seda kõike võib saada uuesti, täita uuesti kasutada tootja poolt ja see tagastamine peaks sul olema maja ees, see, see ei peaks olema. Ma ütlen, et sa ei peaks jalutama nii kaugele kui pudelitega, on ju. Taavi võib rahulikult võtta endale juba täna tellida selle meie kasti maja ette, on ju, see. Maksab kaks viiskümmend, maksab kuus see rent, on ju, nii, ja siis ja, ja tühjendamine kolm nelikümmend, on ju, nii, ja, ja noh, esimese. Esimese kuu ajaga Taavi seda täis ei pane, on ju, nii et, nii et. Seal on
üks jama, Henrik, see on kollane. Kole kast. Esteetika ei luba panna maja ette.
Okei, ja mina, Janek soovitas seda või mitte mina, aga, aga ühesõnaga ikkagi, miks te seda teete nagu eraldi ettevõttena? Et kas nagu riigi või nüüd tarbija seisukohast ei oleks loogilisem, et see ongi kõige üks süsteem või, et kus sa näed seda. Nigu sellist pikaajalist äri, ärivõimalust nagu Ringole. Mulle tunduks enda tarbijana nagu, et on mingi üks koht ja üks kood ja kõik, üks nupp anneta ja ma ei viitsi selle mingi Ringko ja mingi kollase kastiga üldse jama.
Ma olen nüüd kolmas kord siin ettevõtte asutaja, on ju, esimene ettevõte on jõudnud kahte riiki ja saja inimesega ja nüüd teine on jõudnud nelja riiki ja on seal saja viiekümne inimesega, on ju. Et iga korraga siis natuke, natuke edukamalt, see on oma asja tehtud ja, ja, ja see eelmine ettevõte siis tegeles, tegeles toiduainete kastidega, mida siis nüüd pestakse miljonite kaupa siin Baltikumis ka. Et kliendid, alati kõik selline teenuseäri on alati seotud mingi mix sellisest trendist, logistikast, pesust, tehnoloogiast, noh, sel, selle, sellises grupis. Ja, ja see, ja need kastid on siis asendanud väga palju ühekordseid kaste viimase kümne aasta jooksul Eestis. Nii et sealt needsamad kliendid hakkasid küsima meilt toiduainete pakendeid ja nii me selleni jõudsime, et, et miks sa nüüd, ma ütlen siis turumahtudest natuke sulle siis, et viie suurema ühekordse pakendi müüja käive eelmine aasta oli Eestis kuuskümmend viis miljonit, on ju. Pooled pakendid tuuakse välisemalt, et kokku seal üle saja miljoni on siis, kes müüvad meile pakendeid ja siis prügifirmade käive kokku, need, kes ära korjavad, need seal on veel teine kakssada miljonit, noh, seal on isegi rohkem, kui tundub nagu justkui müügipoolel, on ju, või noh, on igast muid pakendeid Nii et, me räägime seal mingist mitmesaja miljonilisest turust ainuüksi Eesti kohta. Nii, ehk et kui, ükskõik kui väikese protsendi sellest me ära asendame, siis see on ikkagi olulise mahuga äri. Et, ja ainuüksi siin, et, et kui me nüüd sellele mudelile pihta paneme, mis, mis saab levida. Ja Euroopas on väga vähe ettevõtteid praegu sellele pihta saamas, mis saab levida. Noh, praegu meid oodatakse Helsingis, Riias, Stockholmis, on ju, et noh, me kaasame raha, et, et oleks, et oleks võimalik kuidagi minna. Et see, see, see ühiskond on valmis, aga need mudelid, et olemas, need, puudu ei ole olnud ideedest. Selles rohevaldkonnas, neid ideid ja hobiettevõtteid ja neid marginaalseid katsetajaid, noh, need, neid on nii palju. Puudu on tegelikult sellisest odavhinnale keskendatud, et oleks odav, sest toiduainete ahelas, noh, asi peab olema odav. Ja kergesti juurutatav ja kergesti levitatav, ehk see ei saa olla. Hi-tech ja ei saa toppida sinna, kus on meil muidu load-tech keskkond, et noh, et, et restoran või, või. Või üldiselt jae, jaepood on meil üldiselt üsna selline, noh, tarbija seisukohast, load-tech keskkond, on ju, kuhu, kuhu ma lähen, et, et. Nii et sinna väga keerulised tehnoloogilised lahendused pole, pole sisse murdnud, sest nad ei saa levida kiiresti.
Okei, aga mõtlengi, et korra, enne kui me lähme nende mudelite juurde ja ikkagi see inimese esimene hirm, ütleme, mis hirmud üldse inimestel tekivad sellega, et. On noh, ongi inimesed, kes on nagu noh, teadlikult otsustanud, et vahet pole, mis hinna või ebamugavusega, et. Et ma olen raheline, on ju, aga on inimesi, kes noh, kindlasti ei ole võimalik, võimelised oma mugavustsoonist nagu välja astuma, on ju. Et kelle jaoks nagu see ka taara tagasi viimine ei ole mitte sellepärast raskendatud, et ta ei tahaks viia, vaid sellepärast, et see haiseb, on ju, et ja noh, tegemist on mingi esteediga, kes noh, täiesti suudagi nagu panna seda pudelit sinna sisse, on ju. Et on sihukeseid inimesi, aga et, et, et. Kui sa täna vaatad neid, seda, et noh, miks inimesed nagu ei, ei võta nagu või, või ei tule nagu hullunult kaasa selle teemaga, on ju, et, et. Mis see peamine nii-öelda siis ikkagi see vasturinne nagu on või mis, mis on see peamine tegur, kas ongi siis nagu see. Noh, nagu lehkav hunnik kuskil nurgas, on ju, või mis on see, mis nagu ütleb, et ei, ma ei tee seda, ma ei viitsi või ma ei taha, see on jama.
Pudelite osas tagastati muide eelmine aasta üheksakümmend protsenti, et see on täieliselt suur, suur protsent ja teistes riikides on samamoodi hästi kõrge. Nii et, et üldiselt, kui inimestele anda võimalus tagastada, siis meil on see, noh, kultuuri tase on ikkagi selline, et väga paljud seda kasutavad. Nüüd, nüüd kuidas siis levib see muude pakendite tagastamine, et küsitlustes on selge, tänavaküsitlusi teheks, on ju, kas, kas ma tahan oma e-poe pakendi tagastada ja muidugi ma tahan, on ju, ja ma olen nõus kohe tagastama. Toidukarbi, jaa, igal juhul, kohvitops, kas võib olla korduskasutatav tanklas, jaa, ma olen nõus, on ju, olen nõus maksma rohkem, kõik need, kõik need uuringud on Eestis avaldatud, on ju, nii. No päriselt nii ei ole muidugi, päriselt see inimene käitub seal natuke teistmoodi, aga valib seal. Nüüd. Nüüd siin on siis, me alustasime väga ettevaatlike ootustega eelmisel sügisel, esimesed kümme, kakskümmend, viiskümmend restorani liitusid. Ja siis äkki viis restorani omanikud teatasid, et kuulge, et mulle meeldib see teenus, ma jätan nüüd ühekordse pakendi ära, mul niimoodi lihtsam ja ma tunnen ka ennast paremini, et ma ei tooda prügi juurde maailma. Ja, ja meie suureks üllatuseks siis noh, nad katsetasid, ütlesid algul, et kuu aega katsetame, vaatame, kas mõni klient kaob ära, siis teadsid, et ei kadunud keegi ära, et, et mõni üksik pahane on, aga et minu arvates hea, hea tähendab siin palju rohkem kui see mõni üksik pahane klient ja mina jätkan. Ja nüüd on neid siis, täna on seitse. Ja juulikuus tuleb juurde kümme tükki, et meil on siis nüüd sügiseks, noh, teadaolevalt vähemalt seitseteist restorani Tallinnas, või Eesti peale, kes, kes ei kasutagi. Noh, sisuliselt ühekordset pakendit seal, noh, mõni üksik väga, väga väike erand. Nad näitasid selle kätte ülemist ja Linnak tegi nüüd otsuse, et kogu Linnaku territooriumil, tema lõpetab ühekordse pakendi ära. No neil on selge rohestrateegia, nad viivad oma rohestrateegiat ellu, me oleme lihtsalt neile teenuseosutaja, nemad, nemad tegid valiku, otsustasid meiega edasi minna. Sellised ettevõtted näitavad teed ja nad ei jätagi valikut meile, et see valik tehakse meie eest ära, sest noh. Ma ei saa täna midagi Olerexi tanklas teha, et kuidagi nõuda endale mingisugust teistmoodi pakendit kui see, mis seal on, on ju, see valik on minu eest igal juhul ära tehtud ja see tehakse homme ka ära. Et kui homme see valik on ära tehtud minu eest, et vot nüüd on korduspakend, on, on tasuta ja kui sa soovid seda ühekordselt, palun maksa viiskümmend senti, maksa euro, siis see, see valik on ka alles. Ja siis see, kes seda soovib, nagu Taavi ütles, need, need on olemas, need inimesed. Et, et ilmselt on ka kahekümne aasta pärast diiselautodega sõitjad olemas endiselt, on ju, noh, nemad saavad siis, mis nad ikkagi tahavad, et siin on lihtsalt teise hinnaga.
Okei, aga ma mõtlengi, et mu küsimus oli ikkagi selles mõttes noh, see on see. Ma teen rahvusvahelise ettekandeid, siis mul on alati küsitakse, et kuidas asjad Eestis õnnestuvad, on ju, ja siis. Nagu nii palju, kui me minevikku vaatame, Henrik Stai, viitsinud uurida oma selles Eesti IT-a loos on. On see, et innovation through pain ehk siis me põhimõtteliselt kehtestame, et IT-kaart on kohustuslik. Ära mölise lihtsalt, ole vait, nii, et samamoodi meil on pakend nagu nüüd on nii, ära mölise, ole vait. Ehk siis nüüd need restoranid ütlevad, ära mölise, võtad selle, on ju, et noh, Eestis käibki niimoodi, Eestis saabki niimoodi ja fine, on ju. Aga kui me räägime start-up saatest, on ju, kui sa tahad, kui see ambitsioon on ainult Eesti, siis sorry, et noh, see pole saade, on ju, et erialikult sa pead minema kuhugi nagu väljapoole ka, on ju. Kui sa lähed väljapoole ka, siis ikkagi sa pead tegelema nagu riikidega, kus see, et noh. Shut up ja, ja, ja tegutse on ju, ei tööta, noh näiteks Taani, et väga neid on ju. Rootsi, mine ütle neile midagi kohustuslikku, nad annavad sulle kohe seal kuradi tomatitega vastu pead on ju. Et ehk siis mu küsimus ikkagi see, et, et kui me vaatame korra nagu seda, nagu nii-öelda noh. Ütleme niimoodi, et, et kui ma ei saaks ainult piitsaga, et kas nagu, et, et noh, präänik see, et maailm saab parem, me kõik saame sellest aru, see on väga ilus, on ju, aga selle prääniku juures on mingi ebamugavus. Ja mu küsimus on ikka selle ebamugavuse kohta, on ju, et, et, et mis on tänased need peamised ebamugavuse, ebamugavuse faktorid, millega, noh, mida on üldse vaja selgitada või, või ühesõnaga. Kui sa ütledki, et nad ongi nii suured, on ületamatud, on ju, et ainuke variant ongi piits, on ju, siis me saame aru, et selliste start-up Regulatsioonist või siis nagu restoranide või nii-öelda supply käitumismudeli muutusest, on ju. Et, et kas sa oskad sinna ikkagi vastata meile, et kas noh, mis on see peamine, see ebamugavus asi, mis nagu tõrgub, et miks ma ei võta seda. A la mulle meeldis või kollane konteiner, kas halli saab?
Ega me täpset retsepti nüüd, nüüd ei tea veel, on ju, nii, me oleme siin ikkagi noh, siin alla kümne tuhande kasutajaga hetkel, on ju, me ei ole veel sada tuhat inimest Eestis nagu nii-öelda puudutanud oma teenusega, on ju, nii et, et on vara veel, vara veel võib-olla lõplikke järeldusi teha. Aga no, ma toon välja paar, paar asja, et. Esiteks on see ebamugavus, et kui kaugele ma pean jalutama, et, et ma pole veel oma tänaval seda kasti näinud. Ehk et, kui ma elan täna Õismäel, ütleme, et ma peaksin ikkagi Õismäelt jalutama sinna Rocca al Mare keskusesse Ma ei taha sealt sinna seda teha, ehk et kastid ei ole veel piisavalt lähedale jõudnud, järjest läheme lähemale, on ju. Tallinnas on meil nüüd rohkem kaste kui pudeli tagastamise kohti, sügiseks on kaks korda rohkem kui pudeli tagastamise kohti, nii, me läheme lähemale, nii, proovime lähemale jõudma. Nii, see, see kehtib mujal ka. Siis QR-koodi suhtes on ikkagi, kuigi see tehnoloogia, see on peaaegu olematu tehnoloogia, siis selle suhtes on teatav hirm, noh. Minu üks suguvõsast üks vanem inimene ütles, et jaa, jaa, neid kirjusid pildikesi ma tean, mina neid kardan, nii. Et see on nagu see kogu see asi, inimesed. Ütleme, me oleme praegu siin festivalidel nüüd nagu õpetanud inimesi, siis noh, kuskil üheksakümmend protsenti inimesi ei tea, et oma kaameraga saab QR-koodi näiteks kuidagi üldse lugeda, on ju, et. See, see on mingi tehnoloogiline barjäär, on ka siin täitsa olemas, nii.
Pluss see, et sa unustad ära selle.
Jah, võib, võib-olla, jah, nii.
Mul on nagu seesama, et see, see oli muidugi selles samas teie ahelas üks minu jaoks ebamugav asi, et ma nagu ei saanud aru, et miks ma pean ise lugema seda sisse, et kui ma olen nagu tagastanud ta ära ainult ja kokkuvõttes jõuab teil liinile. Ehk siis see sündmused kokkuvõttes ta läks välja ja ta on tagastatud nagu, et.
Siis on kõik hästi, jah. Jah, et pudelis võib visata, on ju, saab annetada ja panna nendesse kastidesse, kus ma raha ei taha, et meie puhul ka võib meie kasti visata lihtsalt, et sellest pole midagi, et. Siin suur erinevus on, et miks see pudelisüsteem meil on jäänud täpselt selliseks, nagu ta oli kaheksa aastat tagasi, et ta ei saa areneda, on sellepärast, et ta on tehtud anonüümsena. Me astusime sellest sammu edasi, me tegime isikulise. Sest isikulise süsteemi puhul me saame panna kasvõi, sa võid kasvõi panna musta kilekoti oma maja ette või garaaži ja koguda sinna. Ja kui ka keegi peaks selle sisu võtma ja uuesti skännima, siis tema raha ei saa. Ehk et isikupõhilise süsteemi puhul ei saa sama asja eest mitu korda raha. Aga pudelite eest saab, varastamine on motiveeritud, see on kasulik, varastada on kasulik, Saksamaal varastatakse väga palju pudeleid. Nii et see, me tegime sellepärast selle sinu telefonipõhise, sest me valisime ka väga palju, ma kõigepealt ehitasin muidugi RFID-põhise masina, ma olen sellega palju aastaid tegelenud ja pannud sinna suurtesse toiduainete ladudesse ülesse RFID lugeraid ja noh. Sest ma midagi tean, on ju, alates kui see haip algas, on ju, kakskümmend aastat tagasi juba siis, Saeveskite Baltikumi IT-juhina ja seal proovisime seda panna saematerjali peale ja noh, kõike värki, see haip on ju kestnud nii kaua. Aga, aga noh, sellest Airfadi haibist ikkagi on tulnud meile ainult viipemakse ja ma ei tea, uksekaardid ja noh, mingid sellised asjad on ju, ta päris ikkagi toiduainete pole, ta isegi pole medik, noh. Tablettide ja karpidele ei jõudnud rääkima, võtta siis veel taevaliste toiduainete peale, nii et, nii et see. Nii et see osutus liiga kalliks, me jätsime ühel hetkel kõrvale, saime aru, et see masin on ikkagi liiga kallis. Noh, ütleme, et masinate hinnad on siis noh, ütleme see, kui me räägime erinevast tehnoloogilistest lahendustest, siin, mis meil laopealt läbi käisid kunagi päris alguses, siis, siis see pudelimasin, mis meil poodide taga on, see maksab niisugune viiskümmend tuhat, umbes, nii. Nüüd siis see, see masin, mis võtaks mult pakendeid vastu, kuhu ma saaks toppida RFID põhisena, see maksab niisugune neli-viis tuhat, nii. Noh, kõik nende Q-tasud on ka vastavalt, ehk et kümme korda on see ikkagi masin odavam, nüüd, kui ma panen selle tavalise kasti su maja taha, on ju, noh, siis see on veel sealt siis kümme või viiskümmend korda odavam, on ju. Ehk et, et see on, see nii, nii suured suurusjärgud ja siis see, mis, mis me toote peale peaks panema piltlikult küpsise karbile, on ju, et kas seal on ühe sendine kleebis või seal on RFID kleebis, mis on seal kümme senti näiteks, on ju, või, või, või seitse senti. Siis, siis see vahe on ka seal ikkagi nii suurtes kordades, et, et sellest pakendi osast moodustab suure, suure väärtuse. Noh, Saksamaal aetakse ka sellist asja, et kõik need asjad võiks tagastada pudeliautomaatidesse, ehk kõik küpsisekarbid võiks olla pudelikujuga ja neid võiks sinna pudeliautomaati tagastada, seda proovitakse seal, noh, see tundub ka meile huvitav idee, aga natuke nagu noh, poolele teele minek või selline tupik, et no kõik asjad ei saa ju olla ümarad lõpuks, on ju. Et, et on ikkagi ka kuskilt tulevad kas alati karbid või kringlialused või muud asjad on ju, pitsakarb. Nii et, nii et sel, nii et valisime meelega lõpuks kõige levi, kiiremini leviva tehnoloogia, et, et noh, enam lihtsamat asja me ei osanud välja mõelda, et, et.
Aga see ongi see mudel nüüd või mis see mudel täpselt on, mis sa ütled, mis nagu paneb tööle selle ringluse?
No, ringluse paneb tööle kindlalt siin logistika, pesu ja selle tehnoloogia kombinatsioon. Et need, kes on üritanud, jättes mõned ära, et ah, ma ise ei pese, või jah, ma ise ei tee logistikat, need, need kõik on kadunud või noh, sama, sama teed läks see printback, et. See, seda ei saa, aga see on ikka täisteenus, see peab olema kliendile professionaalne teenus, ta, ta peab nägema, et see asi toimib igas, igas asendis. Aga nüüd tagasi, see on põnev küsimus sulle, et, et kuidas siis see tegelik minek sinna Rootsi hakkab toimuma, on ju, näiteks, nii. No Rootsi kliendiga konkreetselt, on ju, rääkisin selle mehega, kellel on viissada pakki automaati, siis, on ju, Stockholmi peale, et arutasime, et kuidas me paneksime iga tema kapi kõrvale ja. Ja ta ütles, et tead, mul käivad kogu aeg kliendid küsimas, et kuule, paku mulle mingeid muid rohelisemaid lahendusi, et ma olen sul see e-poe müüja, ma müüsin mingi meeletus koguses parfüüme või, või kosmeetikat või muid asju, et. Ja ta ütles, et mul ei ole lahendust, mul ei ole mitte midagi talle öelda. Et mina olen öelnud talle, et noh, praegu maailmas ei ole lahendusi, pane edasi. Noh, et nüüd ma nagu tegelikult, kui pakun kellelegi mingisugust lahendust, kellel, kellel on mingisugune vajadus selle järele, et, et noh, vaatame, kuhu need asjad viivad, et. Et kindlalt on see seotud sellega, et, et ma teen nii-öelda maa kollaseks või on seal võib-olla teises riigis teist värvikastid, aga. Aga kindlalt neid kaste peab olema nii palju, et see on väga mugav, noh. Pakiautomaat ja iga pood, see on minimaalne tase, on ju, sealt tuleb ikka edasi minna.
Kuule, enne kui me läheme sinna välismaale, me kohe läheme sinna, see on väga huvitav, aga tahaks ühe asja küsida ära nagu Eesti kohta veel, et. Meil on siin Boltid ja Woltid, noh, selles mõttes on okei, et see, et kui nad nagu mõlemad. Noh, müüvad sama restorani toitu, siis ju põhimõtteliselt kas kliendi jaoks on nihuke küsimus hinnas ja noh, logo, logokujunduses põhimõtteliselt on ju või, või brändipärutelu maas, on ju. Et, et selles mõttes nagu keegi nagu haiget ei saa, on ju, aga kui meil on Eestis kaks pakendifirmat. Ja te ei ole ühtses süsteemis, siis põhimõtteliselt taandub ikkagi selleni, et kui mul on. Sõltuvalt sellest, mis restoranist ma tellin, mul peab olema kaks konteinerit nagu maja, sellepärast et üks restoran kasutab ühe pakendi tootjateodangut ja teine teise toodangut, mis tundub jällegi nagu sorry, aga poolik lahendus.
Jaa, ma arvan, et nende partneritega me juba täna on meil konkreetne, meie kõige suurema konkurendiga me ka pakendeid omavahel rendime. Nii et jagame üritusi, on ju, et, et kui noh, just toimus Wise'i suvepäevad Tallinnas, on ju, tuhanded inimesed pidutsesid siia kolm päeva, noh, siis mitte kellelgi ei olnud kuskilt võtta laos sada tuhat pakendit, on ju, mida kõike sinna vaja oli, on ju. Noh, näiteks, on ju, noh, et selles suhtes see. See, see koostöö juba toimib, meil on igal juhul kasulik nendega koopereeruda, kasulik on, kasulik on vahetada. Hakata nii-öelda roaming'ut tegema, meil on täna juba ukse taga kliendid, kes, keda mujal riikides kogutakse, kelle pakendeid kogutakse kokku ja kes soovivad, et me ka seda siina alustaks. See on selge, et siis need kuskil liiguvad ja eri riikide operaatorid saadavad need ühte kohta kokku ja, ja, ja lähevad uuesti tootmisse, et, et see on selline.
Ära seletatud nagu telekomi maailmas, et, et võin ka rääkida teises võrgus, aga maksan siis nagu teisele hirmale renti selle eest, ehk siis kui minu pakend satub sinu pesulasse, siis sa pesed selle ikkagi ära ja mina maksan sulle selle eest, noh, mingi osa oma pesurahast, jah.
Jah, jah, niimoodi näiteks, et, et on, on näiteid teistest riikidest, näiteks Soomes on piimatoodete kastidega niimoodi selline, selline ühissüsteem, kus on viis pesulat, on tegelikult nagu võrgustikus, et, et erifirmad, et, et see, see on täitsa.
Tundub, see mudel isegi töötavad, kui ma, kuna ma rendin su käest kasti, mitte see ei ole mulle tasuta, siis isegi, kui ma panen sinna teise pakendi firma nagu toodangu, et siis sa oled kokkuvõttes ikka võidlus oma teha.
Jah, no siin, siin muidugi erikliendid võivad, me oleme nagu, tahame olla see avatud platvorm, me tahame olla see, kes, kes tekitab selle nii-öelda reverse, moodsalt reverse logistics. Et, et mõni võib tahta ise pesta, meil on siin klient, kes, kes tahab, et me ainult korjaks ja et ta tegeleb edasi ise. Noh, palun väga, et, et on kliendid, kes tahavad oma pakendeid, tahavad ise olla pakendi omanikud, palun väga, et me, me, me ei sunni midagi peale, et selles suhtes me oleme avatud. Ka tehnoloogiat, noh, me oleme liikunud nüüd sinna, et mingi osa tehnoloogiat on valmis, meil on kolm, kolm huvilist, kes tahaksid meie tehnoloogiat kasutada siit ja, ja teistest riikidest, et me. Kujutame ise ette, et selle aasta lõpuks me oma selle API kujundame selliseks nagu globaalseks korduspakendite API-ks ja, ja avame selle kõigile siis, et, et palun kasutage, et, et see ju. Nii-öelda, siis nad hüppavadki nii-öelda meie võrgustikku, me saame ühiselt seda koostööd, esiteks on IT-d odavam pidada ja, ja teiseks tekib, laieneb võrgustik, et see on meile kõigile kasulik. Nii et see, siin teatav tehnoloogiline komponent võib ka välja areneda, et.
Okei, ja see konkurents ei ole probleem, et see on pigem nagu edasi, edasi-vivi jõud, et rohkem restorane tuleb süsteemi.
Ja, ja, ja, ja restoranid on julgemad siis, kui on turul mitmeid pakkujaid, et meil oli kahju, et see printback ära kadus, et, et selles suhtes oli ikkagi enne valikut rohkem, et, et. Et me igal juhul tervitame selliseid algatusi, et see, see arendab seda turgu.
Nii, aga te ise lähete edasi nüüd kuhu?
Panime kaks kuud tagasi plaani, et lähme, lähme Rootsist, ma ostan pakendeid sealt väga palju, see tootja saab meid aidata, meil on seal potentsiaalne inimene olemas, meil on seal potentsiaalset kliendi huvi olemas. Et, et tahaksime sinna minna. No siis potsatasid sisse meile konkreetsed tellimused siit huvilised Helsingist ja Riiast, noh, nüüd me, nüüd me enam ei tea, aga, aga no. Igal juhul Põhjamaadesse jääme, siis on see lõpuks Helsingi või Stockholm, et vahet ei ole, et, et Baltikumis me saame ka hiljem alustada, et. Et rahal, raha on piiratud praegu. Noh, nagu järjest on Jiang siin SmartCapi tellimusel analüüsis, kas roheraha on olemas turul ja siis avalikult laval öeldi välja, et ei ole. Et, et selline riigi sekkumist on vaja, nii et, nii et ega seda me ei ole leidnud sellist, kergesti selliseid summasid, et me saaks väga paljusesse riigisse korraga minna, nii et me liigume ikkagi võimaluste piires edasi.
No te tõstsite raundi vahepeal ju? Just ilusti.
No see oli eelmise aasta augustis nüüd jah. Et me praegu, praegu just tegelikult laienemise jaoks, nüüd me, nüüd me oleme saavutanud oma pesula raha või positiivsuse juba, et me tegelikult nüüd, kui me edasi uue ringi nüüd tõstame, see raha läheb kõik ainult müügiedendusse, et see päris, päris laienemisse lihtsalt, et me.
Aga ma mõtlengi, et see, me oleme varem ka vestelnud sellel teemal sinuga, et aga kas see on ikkagi nagu start-up või see on ikkagi nagu. Klassikaline, kus me siis ütleme, et teenusettevõte või noh, ütleme vabrik noh, et pesete nagu nõusid tegelikult massiliselt, massiliselt on ju. Et seda hobikeppi
on raske ette kujutada ainult, Aavi, et, et.
Ei, ma ütlen, ma olen natuke rohkem näinud seda asja, et ma selles mõttes mina näen seda hoki ette küll, aga lihtsalt, et nagu kuidas sa, sa pead suutma seda selgitada ka nagu suuremale rahvale kui ainult üks inimene, et, et.
No ma toon seda ikka selle pakikapi näite, sest me ikkagi kõige rohkem nagu võrdleme ennast kuidagi nendega, kas tagantjärgi vaadates nüüd pakikapi ettevõtted olid start-up'id või olid nad siis nagu tavalised kapiettevõtted? Et kummad nad siis nüüd olid teie arvates, noh, et, et kas need ja noh, okei, siin neid müüdi, müüdi kiiresti ja tekkis neid palju igale poole, on ju. Et selles valdkonnas meie valdkonnas ei ole niimoodi läinud praegu, et on, et on väga vähesed, kes suurelt, suurelt teevad, aga. Aga no meil muidugi endal on suur tahtmine tõestada, et, et meil on seda, seda sisu, on ju, et, et minna ja, ja teha ja noh. Siin Latitude'il ka konkreetselt paar, paar ikkagi välisfondi ütlesid, et kuule, et kui sa ühte riiki välja lähed, et siis ma usun, et sa saad sellega hakkama, siis ma, siis helista, siis ma panen kohe, et, et seni, kui sa Eestis oled, seni ma ei pane, et, et, nii et noh. Et saab näha siis, et kuidas meil läheb, et, et igal juhul lähme edasi.
Okei, ma, ma hüppan korra tagasi, ma tean, see on ebaprofessionaalne, ma ikka korra küsin, et, et miks nii raske on sellest prügimajanduses teha ikkagi seda, et kui ma tean, et prügivedu on teisipäeva hommikuti seitsme üheksa vahel, et see oleks ka seitsme üheksa vahel.
Ma ei tea, ma, ma ei no. Kasti, kastikorjes Baltikumis, minu eelmine ettevõte käib täna mingis paaris, kahes või kolmes tuhandes punktis, on ju. Ja, ja seal on tehtud süsteem, et kliendid saavad ette, ette email'e ja, ja SMS-e ja kõike ja noh, nagu rohkem selle kullerite moodi see asi toimib, et noh. No minul ikkagi see prügi on toiminud, et see, see on päeva jooksul, aga ta ei ole jah, kellaajaliselt ta kunagi, ta ikkagi natuke kõigub, aga ma ei tea, mul ei ole väga kriitikat. Võib-olla sa elad sellises kohas, kus lükatakse vähem lund või midagi, ma ei tea. Aga
muidugi Janek, sinu küsimusele vastates ma, ma, ma ei tea, see on huvitav arutelu koht või mis Taavi arvab, et kas. Kas need pakikapi ettevõtted on, on siis nagu start-upid või on nagu ettevõtted, et kui ma täna vaatan, kuhu mulle enamus kaupa tuleb. Siis see tuleb kas Omnivasse või TPD-sse ja ma ei julge kumbagi start-upiks pidada. Ja, ja seal esimene pääsuke oli, olid, olid need Viljandi inimesed, eks ole, ja nüüd on sellest saanud Itella. Ja noh, Itellat ma ka nagu ei julge nagu start-up'iks pidada, et, et ma ei ole päris kindel, et see, sellise nagu ikkagi suure start-up'i mõõdu välja andis.
Henrik, sul on see küsimus, et mis hetkel sind maha, et sa ennast maha müüd nii-öelda, et. Et senikaua, kuni sa Itellale ennast ei ole ära müünud, sa olid täna start-up ja siis kui Itellale ära müüsid, sa enam ei ole start-up, eks, et. Ütleme ausalt, kui Cleveron oleks neid Amazoni, Zara ja kõiki muid kappe müünud maailma täis, on ju, noh. Jumala kindlalt start-up, mingit küsimust ei ole, on ju, et, et lihtsalt kui sa oled tellimused otsa või sulle äri lõpeb või see ainult ära ostetakse, siis seal lihtsalt kaotada oma staatuse, on ju, aga ütleme, see idee kui selline uus lähenemine maailma jaoks, see oli kindlasti olemas, on ju, ja.
No see Poola ettevõte vist selles segmendis on pannud Poola Euroopat kasti täis, on ju, see, nemad on päris suured seal, jah. Nii et, nii et see, siin ja noh, võrreldes nüüd pakikapidega, siis see noh, need miljonid või miljardid pakendid, mis liiguvad iga päev, on ju, et. Kujutame ette, et üks tanklakett, siis meil sellisel suvisel päeval nagu täna, siis müüb seal viiekümne kuni saja tuhande kohvi vahele, on ju üks kett ainult, on ju, noh, meil neid on mitu, on ju, nii et, et siis see. Sada tuhat topsi täna õhtuks noh, on läinud rohkem kui, et kui ühekordsena siis, et tegelikult võiks nagu paari miljoni kohvitopsiga kogu, kogu Baltikumi siin toimetada, et, et ei ole vaja iga päev toota miljon uut, et. Ma arvan,
et see on päris hea argument.
Jah, aga see, aga ütleme, et see ei juhtu vabatahtlikult, et mingil põhjusel on ikkagi ühekordne, on, on levinud, ta on muutunud ajas nii odavaks, ta on optimeeritud, on ju aastakümnetega nii odavaks, et. Et seda nüüd hinnaga ei löö ja, ja, ja teenusega ka, et ta on, ta on mingid, mingid põhjused, et ikkagi keskkondlikud argumendid siin on need, mis lõpuks meil noh, materjalikasutus ja, ja, ja ressursikasutus ja kõik sellised asjad.
Pluss ma, ma lugesin siin hiljuti paar päeva tagasi Utilitase juhi, endise Hansapankuri Robert Kitti intervjuud ja mulle sealt jäi nagu mulje, et. Et asjaolu, et me oma prügi ära põletame, toodame sellest elektrit ja sooja, et see antud noh, igasuguste nafta ja gaasi hindade juures, et me peaks püsti õnnelikud olema. Meil läin plastpudelid ja igasugu topsikuid ja torvikuid nagu kõik kohad täis on, et see kõik läheb ahju ja noh, need kasutegurid, mis ta seal rääkis, et noh, isegi korstnasse minev suits juhutatakse lõpuks mingi paarikümne kraadini ainult, et noh, et isegi suitsust võetakse see viimane veel välja. Et, et ma ei tea, kas see, kas see kogumine noh, on keegi kindlasti arvutanud või Janek, sa tead, et on üldse sellel nagu mõtet või ongi see parem, et paneme ahju, põletame ära ja elame talvel soojas korteris?
No põletamine on meil siis seaduses kirjutatud kui taaskasutus, materjalide taaskasutus, sest noh, nii-öelda energia loomine sellest, on ju, et, et, et noh, mis on, on ju vaieldav, kas, kas see nii peaks olema või mitte, aga. Ja, ja, ja materjalide tükeldamine meil on ka taaskasutus, et, et ükskõik, mis sellest pärast, pärast saab, on ju, et aga. Aga, et see sõna on natuke siin korduskasutuse ja taaskasutuse sõna ajavad kõik inimesed sassi, aga no okei, enamasti saab aru, mida nad mõtlevad, et. Aga no, noh, niipea me ütleme kedagi, ühtegi suurt me niipea ei häiri, on ju, et, et vaevalt, et need ragansels või Utilitas tunneb nüüd oma käibes kuidagi meie olemasolu lähiaastatel, on ju, et ükskõik kui hästi meil läheb, et seda nüüd karta ei ole vist, on ju, et. Et kui meil SKP kasvab nii kiiresti, siis ka pakendite hulk maailmas ka ja, ja meil kasvab nii kiiresti, et. Et kui me siin paar protsentigi ära hoiaks, siis me, siis me võiks juba tänavapildis olla nähtavad, aga, aga kellegi materjalivoogudes me vist veel ei ole nähtavad, et.
Henrik, ma käin jõelehtmes golfi mängimas viimased viisteist aastat, noh küll harva, aga siiski ja, ja on üks mägi, mis kasvab silmnähtavalt kogu aeg, kui sinna väljakule minna, et. Ehk siis me kindlasti nagu arvestades, kuidas see mägi kasvab pidevalt, siis me põletame ilmselgelt liiga vähe.
Robert Kitt ei ole sinna jõudnud veel, võib-olla ta ei mängi golfi. Robert, kui äkki sa kuulad meie saadet, astu jõeläätmed läbi, et seal on veel soojust, ma saan aru, kuskil üle. Aga meil hakkab saade lõppema. Taavi, sa juba siin vihkilsid, et, et, et Ringo tõstis ringi ja investeeringuid või kaasas investeeringuid hiljuti. Räägi, Janek, oma see. Okei, et kus sa oled või kus, kus te plaanite olla nagu viie aasta pärast või mis see, mis see visioon on, mida sa siis nagu ehitad, et kas see. Kõige ilusam mõte oleks nagu vähemasti terve Euroopa katta Ringo logodega, kastidega ja, ja standardiseerida võib-olla kogu see. Deliveroo ja Bolti-Wolti ja kogu, kogu see maailm pakenditega nagu ära, et, et ongi Ringopakend ja Ringopunkt ja kõik, kõik ongi Ringo.
No me läheme riikide haavale, et me oleme arvanud, et me võiks olla võimelised paar riiki aastas avama, et viie aastaga võiks, võiks siis neid kümme või viisteist olla võimeline, olla võimalik avada. Jaa, Bolt ja Wolt võiks kindlasti ainult tagastatavas pakendis saata, ma arvan, et see põhja, Põhja-Euroopasse see saabub lähima viie aasta jooksul, see surve on nii suur. Täna siis Bolti strateegiaosakonna inimesed on öelnud, et Euroopas nende platvormil ühtegi teist sellist ei ole. Et kus sa valid, on ju oma poke, pokekausi ja, ja nüüd siis kumba pakendi sa võtad, sellist pakendivalikut kuskil mujal peale Eesti praegu ei ole. New Yorgis on, on siis ka selle, selle sealse suurima kulleri platvormil on ka selline valik olemas, et üks ettevõte seal teeb ka samamoodi siis. Et aga, aga mujal me ei tea, ehk et see tuleb, see kindlasti tuleb, festivalidel on see juba tavaline. Tallinn järgmiseks, järgmisel aastal ei luba üldse festivalidel ühekordseid enam, nii et järgmise aasta jooksumaratonidel või muusikasündmustel ei saa enam juua ühekordsest topsist õlut, ilmselt. Nii et see, see laieneb vaikselt üle kogu Põhjamaade, nii et selle, selle tuules me läheme ja, ja proovime siis olla see kõige odavama ja kõige kergemini juurutatava teenusepakkuja. Et siis saame võib-olla kõige suurema turuosa sellest, et.
Tundub, tundub hästi. Väga tore, me siis, ma jäin mõtlema, et kas me kutsume teid aasta pärast või teil on selline pika vinnaga asi võib-olla, et. Ma tavaliselt ütlen siin sellistele SaaS tarkvara start-up'idele, et näeme aasta pärast, et siis võib-olla sulle peaks ütlema, et näeme kahe aasta pärast. Kastide ülespanek võtab, võtab oma aja, aga näeme. Kes tahab investeerida, siis Ringo, ma saan aru, võtab raha vastu küll praegu.
Ja, ja paneme selle hästi kasvama niimoodi, et, et ka keskkond saab sellest kasu, igal juhul.
Väga hea, aga aitäh sulle, Janeck ja aitäh kõigile kuulajatele ning Restarti kuulata jälle ühe nädala pärast.