AI_pealkiri: Kaarel Kotkas Veriffist: online-isikutuvastus, pangandus ja idufirmade kasvustrateegiad

Kaheksateistkümnes november on käes ja see on laupäev ning restardisaade on eetris, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa tervitavad stuudios oma külalist, kelleks on Kaarel Kotkas idufirmast Veriff, tere. Tervist. Sa oled meil käinud siin ju varem ka rääkimas tegelikult, ma ei mäleta küll kuna, kas sa ise mäletad?

Mina mäletan täpselt, et see oli kahekümne teine juuni kaks tuhat kuusteist, siis kui me just lansseerisime enda toote.

Väga hea ja see, see on praegu tegelikult ma teadsin ka, see oli lihtsalt väike selline tähelepanu küsimus, kui sa tegeled niivõrd olulise asjaga, et, et tuulepäid ei saa sinna ärisse lasta. Siis peab olema kindel, et inimesed panevad tähele, mida nad teevad ja sina paned küll. Aga räägime uuesti üle, millega Veriff tegeleb ja miks teda maailmale vaja on?

No Veriff loodigi eesmärgiga, et online isikusamustuse tuvastamine saab olla isegi veelgi turvalisem kui füüsiline näost, nagu isikusamustuse tuvastamine. Et olukorras, kus mina võtaksin Hendrik sinu dokumendi ja läheksin panka. Ja nüüd näitaksin seda ja näeksin, et midagi läheb untsu selle vestluse käigus, siis see tähendab seda, et mina pean usaldama oma kiireid jalgu ja jooksvan minema. Väga palju nagu teha ei saa pank minu vastu. Aga nüüd mina ei tahaks olla pahalase rollis, kes sinu dokumendid, dokumenti vabatahtlikult enda isikliku arvuti tagant oma kodus näitab. Ja siis meil on ka oluliselt rohkem informatsiooni selle alusel, et see pahalane ka kättesaadav.

Ühesõnaga, sa tegeled isikutuvastamisega üle internetti. Täpselt nii.

Tean täpsemalt, me oleme harjunud õpetama siin välismaalasi, kui nad käivad e-Eestit kuulamas, et. Siis me selgitame seda selgelt paremini, on sellega, et, et kui sa pakud väga keerulisi ja ka ütleme, rahalisi nii-öelda teenuseid, nii-öelda e-teenuseid. Sa pead teadma, kes on arvuti taga. Ja selleks alati ID-kaardist üksi ei piisa, sellepärast et jah, võib ju juhtuda see, et keegi annab oma ID-kaarde kellelegi teisele, eks, aga. Aga et Veriff ongi siis nii-öelda on lisagarantii, et me teame, et juhul kui keegi, keegi nüüd teeb, ma ei tea, laenutaotlust või, või teeb pangaülekannet, mis on, ütleme, ma ei tea, rohkem kui kümme tuhat või viissada tuhat eurot, on ju. Et siis me teame, et arvuti taga oligi just nüüd Hendrik Roonemaa.

Täpselt nii, et lisaks ID-kaardile ja Mobiil-ID-le, mis meil on Eestis, kasutab Veriff siis seadme kaamerat ja mikrofoni ja vaatab, kas tõepoolest hetkel ka see, see isik on arvuti taga.

Oota, aga te võrdlete siis, ma tuletan veel meelde, et see oli, arvut ise võrdleb pildipangas olevat pilti siis ekraanil oleva inimesega või on seal mingi tädi, kes vaatab, et enam-vähem on sama, umbes nagu need. Automaatsed piiripunktid töötav, mis tegelikult tuleb välja, et pole üldsegi automaatse, vaid ikkagi kokkuvõttes on piirivalveks see, kes nagu võrdleb pilti ja mis tuleb roboti käest.

No see põhiteema ongi see, et miks me arvame, miks me teame, et me oleme isegi turvalisemad kui füüsiline inimese näost näkku isikus omasuguse tuvastamine, ongi see põhjus. Et lisaks inimese arvamusele on ka seal tehnoloogiline taust. Kus on näovõrdlusalgoritmid, mis ei sõltu isikus omasuguse tuvastamisel mingitest kultuurilistest ja nagu. Sellisest päritolust isiku osas. Et

kui ma nüüd tõlgin, et, et kõi, et kõik asjaadid näevad ühesugused välja, näiteks eestlaste arvates, jah, et sa ei tee vahet, on see või too, jah.

Täpselt see ongi see teema, et, et sel põhjusel ongi vaja näevõrdluse, võrdluse algoritme, mis ei. Mis ei oma selliseid probleeme, et meil eurooplaste jaoks on kõik asjad ühte nägu.

Ja vastupidi, ilmselt

ka.

Ma pean tunnistama, et ma olen paisis väga lappis näoga, et ma ikka, ma ei ole kunagi Veriffi teinud kasutanud, on ju, et. Et ühesõnaga, isegi kui sa oled lappis näoga, et te suudate ikkagi aru saada, et see olen mina.

Täpselt nii, täpselt nii.

Jah, ma mõtlesin, praegu tuli meelde see Apple'i uus face ID, eks ole, et mis tuvastab ju inimest mitte noh, mitte ainult algoritmi ega, aga mis peene, mingi infrapunapunktide võrgustik pannakse sulle näole ja et see on nagu samm edasi, et. Kui meil kõigil oleks sellised taskust, siis ei oleks ju Veriffi vaja.

Ma arvan, et see põhiteema on ikkagi see, et Apple'i loodud lahendus on nii-öelda inglise keeles user authentication, mis lihtsalt üritab nüüd mingit konkreetset kasutajat. Nii-öelda vaadata, et kas ta on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat. Aga miks on Veriffi vaja, sest meie oleme sektoris, mis on inglise keeles ja mida ei saagi eesti keelde tõlkida. On unique user identification, et me vaatame seda, et inimene on tõepoolest enda identiteediga ka seotud. Et Hendrik, kui mina võtaksin sinu iPhone X-i, siis selles olukorras oled sina enda iCloudiga sisse logitud ja võid näiteks panna enda näopildi sinna ja saada kõikidele sinu teenustele ligi. Aga Veriffi roll ongi see, et me konkreetse isiku ja identiteedi viiksime kokku. Ja see on see ala, milles me tugevad oleme ja seetõttu me ei ole ka konkurendid ja pigem meil on väga hea meel, et Apple tuli sellise lahendusega välja.

Sellepärast saad seda sama tehnoloogiat kasutada täiendavalt enda teenuste arendamist, väga hea.

Kellel see vaja on, mis te teete?

Enamasti on seda vaja pankadel ja, ja meie soov ongi kohustus pankadega muuta seda mõttemaailma, et inimene ei pea enam panka minema, vaid pank tuleb tema juurde. Et Veriffil on võimalik väga turvaliselt vaadata, et kas tõepoolest see konkreetne isik on hetkel arvuti taga. Ja seejärel saame ka panku oluliselt efektiivsemaks teha. Ei ole vaja seda pikka kon, kontorivõrgustikku ja samamoodi on sul ka võimalik kodus kõikidele igapäevateenustele ka ligipääsu saada. Ja, ja see ongi nagu kõige lihtsam, et kuidas sa saad igapäevateenuseid teha kõigile kättesaadavaks oma kodust, ongi sul vaja teada, et see õige inimese, inimene seda soovib.

Aga seda identiteedivargust Eestis ikkagi on, sellepärast et kõikjal, kus on raha. Seal on ka alati pettust, noh, nii, kahjuks on nii, eks ju, et, et teiega näete ikkagi seda, kuidas on neid juhtumeid teil teil ka ikka esineb, kus sõna otseses mõttes keegi on viinapudeli eest oma identiteedi kolmandale isikule ära andnud.

Jah. Neid, neid olukordi on meil tõepoolest olnud. Aga meil ongi hea meel, et, et, et sellegipoolest, et kui on lisaks ID-kaardile või mobiili-ID-le, on ka Veriffi lahendus mängus, siis me saame seda riski vähendada.

Oota, aga mismoodi see skeem nüüd siis täpselt on, et ma leian mingisuguse tüübi, kes ma, ma pean ta ju arvutite füüsiliselt tassima, eks ole ju, on nii või? Noh,

sa pead ta panka tassima alguses, tõenäoliselt, kes te teeks nende pangakonto.

No jaa, aga ütleme, et kui tal on, eks ju, mis ma siis peale hakkan temaga, et ma panen ta nüüd kuhugi arvuti ette ja lähen panga mingi kaugteenindusse ja ütlen, et ma tahan saada, ma ei tea, sada tuhat eurot laenu

või? Ma näen, et vaata, et, et ükski lahendus ei suuda täielikult mingeid konkreetseid probleeme ära lahendada. Et kui mingi mehe valuutaks on viinapudel, siis ta on nõus ka minema lihtsalt pankaga ja, ja, ja suhtlemagi.

Ja ei, ma mõtlen, et kus see, mis see kuritegevuslik nagu see mehhanism siin on, et mida.

Saadate nüüd panka. Ta tuleb sealt pangast välja, tal on konto olemas, tal on ID-kaart olemas ja nüüd ta annab selle kõik sulle. Aga mõistust ei ole. Annab selle kõik sulle, noh, viina või kahe viina eest, on ju. Sina lähed, võtad kiirlaenu. Ma ei tea, kaks tuhat eurot, seal on mingi teatav limiit, kus sa saad võtta väga lihtsalt niimoodi, et sa ei pea väga ennast muudmoodi tuvastama. Saad

samast pangast.

No ID-kaardiga logid sisse ja nii-öelda, sest nii-öelda sa oled selle teise mehe ID-kaardiga logid sisse, võtad oma laenu ära või. Ja võtad tema kontole need laenud ja pärast kannad selle tema konto pealt enda konto peale.

Aga mis see Veriff siia puutub?

No praegu ongi see, et kui sa lihtsalt nagu saad kellegi ID-kaardi kätte, siis sa saad noh, kellegi teisena. Sa saad kellegi teisena esineda, aga kui seal Veriffi nüüd kaamera ka veel peal on, siis arvuti taga ju ei istu see nii-öelda see pudelimees, vaid arvuti taga istud sina. Ja nüüd Veriff vaatab ja ütleb, et oi-oi-oi, kuule, aga sinu identiteet ei lähe kokku sinu näoga praegu ja ei lase sind sinna panka.

Ei noh, kuna minul, mina olen ka iga päev internetipangas, kordagi pole mingit Veriffiga püüsitud mu käest.

Enamasti, kus on Veriffi lahendust vaja, ongi esmase ärikli, ärisuhte loomisel. Et ID-kaarti Mobiil-ID-d on väga head olukorras, kus sa saad nagu igapäevaselt sisse logida, kus on sinuga, kus on pangaga juba usalduslik suhega üles ehitatud. Aga mõndade pankade puhul või nagu Rediidi asutuste juhul piisab ka ID-st ja Mobiil-ID-st. Et sa saaksid kohe juba nende esimestele teenustele ka ligi.

Kiirlaenud noh, sa oled kiirlaenu võtnud kunagi.

Ei, selles mõttes, kui ma lähen mingi päris Eesti pankana, on see, ma ei tea, Swed või. Seal ei

olegi vaja, aga ma mõtlen, kui sa nüüd kiirlaenu võtad.

Ei, ma ei ole, ma nagu sa kuuled, et ma ei ole tõesti võtnud kiirlaenu, et mismoodi see sind välja näeb, et ma login ID-kaardiga kuhugi kiirlaen.ee-sse sisse. Ma ka ei

tea, eks.

Ja, ja ena, ja olenevalt olukorrast on sul võimalik juba ka laenuleping kuni kahe tuhande euro ulatuses ka sõlmida.

Aga siis, aga vahepeal siis see kill-laen.ee ütleb, et me paneme nüüd sul veebikaamera käima, et istu paigal või?

On nüüd sellised olukorrad, kus Veriffiga koostöös neid krediidiasutused saavad ka näha, et kas tõepoolest see isik konkreetse dokumendiga arvuti taga ka istub. Et noh, see ei ole tegelikult noh, Eestis on meil tegelikult väga hästi, tänu ID-kaardile ja mobiil-ID-le. Et Ameerika, Ameerikas kaks tuhat kuusteist aastal läks kuusteist miljardit valedesse kätesse, identiteedivarguste tõttu. See näitab, et seal on professionaalsed inimesed, kes üritavadki teise identiteedi alusel erinevaid laenutooteid ja. Aga, aga oota,

aga ma tahaksin tagasi tulla, et, et kui ma hakkan seda kiirlaenu võtma, et kas siis see kiirlaenu saiti ütleb mulle, et kuule, et me nüüd käivitame kaamera või ta teeb seda niimoodi vaikselt, et ma tegelikult ei saa teadagi?

Ikkagi teeb selleks, et sa saaksid omale selle laenutoote kätte. Ütleb brauser sulle, et küsib, luba kaamera ja mikrofoni kasutamiseks ja kõik need sammud on selle eelduseks, et sa saaksid ärisuhet alustada. Okei,

nii et ühesõnaga, et aga kas see inimene siis ei saa aru, et kui ta on mingi tankisti ID-kaardi ära ajanud, istub ise seal arvutis, hakkab laenu võtma ja arvuti ütleb, et me paneme nüüd kaamera käima, siis ta vajutab ikka rõõmsalt jess või?

Midagi pole teha, meil on väga huvitavaid olukordi olnud, et üks, üks meie

lemmikolukord on see, et, et kus on siis üritatud iPadi pealt õige isiku pilte näidata ja nii edasi.

Jah, ja oleme ka jõudnud olukordi, et kus ühe isikule lükkasime tagasi mitu identimissessiooni. Ja siis, kui ta piltide pealt näitas ja siis ta jõudis selle isiku juurde, kes magas ja üritas magavast isikust pilti teha, et, et, et see on uskumatu, mida üritatakse teha, aga suures plaanis on meil hea meeles kõik need olema ka tagasi lükkanud.

Aga te saate siis, kui ma tõesti fotot näitan seal, ma olen juba valmistunud, printinud välja temast foto, et kust, kust te aru saate, et see on foto?

Ma jah, meelega läheks väga detailidesse, aga ühest otsast algab ka meie ärisaladus, aga meil on oma mehhanismid, mille käigus me saame nendest protsessidest väga täpselt elada, kui on näidatud meile, kui on näidatud ka meile näiteks pilti.

Aga mis nüüd edasi saab nendest no vetturitest, kui te kinni võtate nüüd?

Ei, meie roll on see, et me teavitame krediidiasutust, et on neil hetkel olnud selline negatiivne identiline sellisel konkreetsel põhjusel. Ja seejärel pank siis suhtleb edasi Raabiga.

Mis asi see on?

Rahapesoonmebüroo.

Politsei sisuliselt.

Täpselt, ja nemad suhtlevad isegi edasi.

Aga ühesõnaga, selles mõttes on Karlssoni õigus, et noh, et Eestis meil on olemas noh, Eestis on alati väga. Tõsilt võtnud selliseid pettus case'e ja ma arvan, et neid inimesi on küllalt, kes on, ma ei tea, Swedbank on omanikud, kui neil on uus krediitkaart, esimene tegevus, sa pead minema kõigepealt netipanka ja aktiveerima selle, et sa üldse võid veebist midagi osta, noh jumal. No teed selle ära, siis kui sa pangakaarti kasutad, siis aeg-ajalt ikkagi ostendab mingeid lennupileteid, saadetakse sind Swedbanki lisa autentimisele, et olla ikkagi kindel, et noh, et, et sa nagu oled ikka see, kes sa oled. Ei ole nii nagu USA-s, et, et noh, ma ei tea, tõmbad korra nagu hammaste vahelt visa läbi ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja kõik raha jookseb. Ja ongi teadlikult arvestatud sinna business, business'isse sisse see, et viis protsenti nii-öelda kogu ärist on, ongi pettused, on ju, et, et see on nagu hinna sees. Et selles mõttes on sul õigus, et meil on nagu seda, seda, seda nii-öelda kaitset nagu päris palju, aga ma saan aru, et Ameerikas see on. See on ikkagi üldse teistel nagu väljapoole, Eesti turgidel on väga tõsine probleem.

Absoluutselt, et ma olin ise nädal aega tagasi San Franciscos.

Aga enne, kui me sellest räägime, me läheme teeme ühe väikse pausi.

Restart jätkub ja meil on külas Kaarel Kotkas idufirmast Veriff, kes tegeleb inimeste identimisega ja kui me rääkisime, et Eestis võetakse neid pettureid küll vahele. Siis Ameerikas, me jääme küsimuse juurde, kuidas siis Ameerikas on?

Ameerikas, eks see iga samm, kus inimene peab mingi kliendisuhte loomisel tegema mingi ekstra sammu, see on, nemad näevadki seda, et, et see klient võib selle protsessi käigus ära ka kukkuda. Ja seepärast nagu Taavi ka väga täpselt ütles, et, et seal ongi juba sisse arvestatud mingi osa, et mingi osa nendest klientidest võib ka nagu untsu minna. Et me näeme, et Ameerikas on väga suur probleem ja see on kuusteist miljardit, mis läks kaks tuhat kuusteist aastal valedesse kätesse, ausate ettevõtete ja inimeste raha. Et see on ka nagu põhjus, miks Veriff soovib enda lahendusega sellele turule minna. Võimaldades väga lihtsat protsessi, mille käigus on kohe juba kindlus olemas, et selle kliendiga saab ausalt äri ajada.

Aga selle pooleteise aasta jooksul nüüd, mis on möödas meie viimasest saatest. Sinu kliendibaas on kasvanud, sul on tekkinud mingi kuukäive, sul on peamiselt ikkagi Eesti kliendid täna veel.

Ma täna juba saan öelda, et, et kuuskümmend protsenti meie käibest on juba rahvusvaheline, et. Et me ise hetkel näeme, et on krüptovaluutad, on väga suur teema. Ja nüüd, kui on ka ICO-de tegemine, siis on vaja teada, kes need investorid on, kes investeerivad konkreetsesse start-upi läbi ICO. Ja Veriff ongi hetkel see, kes teeb selle isikusamuse tuvastamise kontrolli ja seejärel on pangal, kes selle konkreetse ICO projekti tarbeks pangakontot ka avab. On siis tal teada kõikide investorite identiteet ja sellega me tegelema.

Kas ei ole justkui ICO puhul väga lahe, et, et ei ole teada, kes see on täpselt?

Ei, selles mõttes. Et, kas sa mäletad meie ICO saadet, siis vastupidi, et seal oli just tähtis see, et oleks see nõu ja customer töötaks. Ja oleks see, et seda raha, mis sinna on pandud, et seda saaks kulutada ainult nendeks tegevusteks, mis on mõeldud päriselt ka selle business'i arendamiseks, et sa pead ikka tähelepanelikult. Ei,

ma, minu meelest üldse asju, ma ju proovisin seda väga tähelepanelikult telgida, mulle kuidagi jäi meelde, et ei ole, ei ole hea, nad paned kuhugi foorumisse üles mingisuguse teate, et mul on nüüd asju ja raha hakkab tulema ja sa ei teagi kelle käest.

Aga räägime edasi. Selles mõttes, asjavad on noh, väga, väga kuum teema, aga veel näiteid, ma ei tea, Transferwise, kuidas teil nendega läheb?

Transferwise'iga me tasakesi üritame juba koostööd ka teha.

Okei, veel kente ei ole? Selge.

Et loomulikult on meil väga hea, et meil on Eestis üks fintech'ide lipulaev, kellega koostöös me saame ka. Kogemusi jagada ja seega taga, tasakesi ka juba koostööd teeme.

Aga ma mõtlengi, et Ameerika turik tundub selline suur ja, ja kauge, et. Et sa vaatad veel ringi, et kuidas üldse praegu sinu selline nii-öelda turuvõtmine või, või. Ma ei tea, müük käibki, et kas sa lihtsalt nagu vaatad, kus on võimalused, lihtsalt sahmid sinnapoole, on ju. Või on ikkagi teatav nagu selge plaan, et te võtate mingi piir, kui nad nagu siin oli, et noh, ma ei tea, Monese läks ainult nagu alguses kohe Londonisse. Mõttes, et lahendab seal probleemi ära ja siis vaatab, et kas tuleb Euroopa poole ka või mitte, on ju, et. Et meil on olnud sellise väga selge nagu sihiga noh, ettevõtteid, kas sama Transferwise ei ole ju kokkuvõttes kogu maailma veel vallutanud?

Eks, kui me, kui ma näengi nagu seda, et, et me hea meelega alustasime Eestist, et, et siin jaga, nagu jätkata ka Eesti IT edulugu. Aga siis mingi hetk sa paned tähele, et sul on hästi suured eesmärgid ja selleks, et sa saaksid oma eesmärke ka finantsiliselt toetada, sa pead põhimõtteliselt igat eestlast kaks korda päevas identima. Aga see asi ei lenda ja see on ka põhjus, miks me hetkel vaatame kaugemale. Meie jaoks on väga huvitav turg Ladina-Ameerika. Et Ladina-Ameerikas on enamasti siiani kõik sularaha. Aga lähtuvalt sellest, kuidas viimastel aastatel on nagu digitaalpangandus arenenud, me näeme, et see on väga kasvav turg ja kindlasti soovime ka Veriffiga. Konkreetsele turule ka minna.

Aga seal on üldse seesama teema, mis on ka Aafrikas, mis on Indias, et inimestel kõigil on mobiiltelefonid. Ja nemad selle nii-öelda digiajastu selles mõttes nii-öelda arvutiajastu vahele, hüppavad kohe seal nii-öelda nagu mobiilimaailma. Et Veriff ka, teil ju vahet ei ole, mis, mis vahendiga nii-öelda see klient siis seda teenust kasutab?

Meil on isegi parem, kui inimene kasutab mobiiltelefoni, et mobiiltelefonidel on täna väga head kaamerad, et me ei saa eeldada seda, et kõik, kõikid arvutid on Macbookid, kus on väga hea töö. Kaamera, et, et, et on väga erinevaid kaameraid, kus ei saagi seda kaameraks nimetada vaid kartuliks, et selles suhtes ta ei ole see kvaliteet, et mobiiltelefonid on kõige arenev sektor ja, ja, ja just. Aafrikas ja, ja nendes kohtades me saame väga hea kvaliteediga pildi, mis annab meile ka võimaluse vaadata, kas dokument on kehtiv.

See oli väga huvitav statistika, kuskil paar aastat tagasi, ma käisin Egiptuses. Ja, ja nad olid väga uhked selle üle, et meil oli mobiiltelefonide, penetratsioon oli suurem kui kirjaoskus.

Mis, kui suur teie siin identimise edukuse protsent üldse on?

Praegusel hetkel me oleme ikkagi, saime hiljaaegu kaheaastaseks, et kahekümnendal.

Jutt tüürib sinna, et ei ole väga suur või, miks sa alustad sellise koha pealt?

Me oleme identinud üle neljakümne tuhande eestlase ja meil on nüüd paarkümmend tuhat identimist olnud ka rahvusvaheliselt. Et, et see eksponentsiaalne kasv on lähiajal tulemas ja, ja mis meie jaoks ongi tähtis, see, et me saaksime võimalikult palju identimisi, mis võimaldab meie süsteemi veebi tugevamaks muuta, et.

Aga kokku säilipärimudel on puhtalt selle pealt, et teie klient maksab siis ühe identimise pealt lihtsalt tasu, jah?

Põhimõtteliselt küll ja, et meie ärimudel ongi lähtuvalt sellest, et klient, et ta saaks meie kliendiks, et müü, koostöös ühise lahenduse loome on üks alustustasu ja seejärel ühe identimise hind.

Ma ikkagi, ega ma ikkagi tahaks aru saada, et sa ütlesid, et nelikümmend tuhat eestlast on identitud, et mitu, mis see vea protsent on seal?

Kui aus olla, siis me ühe vea oleme ka üles leidnud. Et kui me näeme, et üks viga neljakümnest tuhandest on null koma null null kaks kuus protsenti, siis me näiame, et see on päris, päris tähendab lahendus. See on nagu loomulikult vaata, viga on nagu see, kui me jõuame selle järelduseni, et, et nüüd meile öeldakse, et midagi on viltustalik.

Aga kumba pidi need, need, kumba pidi see viga nüüd oli, et kas te ütlesite, et jah, see on see inimene, aga tegelikult ei olnud või te ütlesite, et ei, et sa ei ole sina, aga tegelikult oli?

Selle nimi ongi nii-öelda false positive, et me ütlesime, et tegelikult see inimene on see, kes väidab end olevat. Aga see oligi olukord, kus me andsime õiguse meie identitumisspetsialistidele üle astuda tehnoloogia vastusest. Ja seejärel meil tekkiski inimlik eksamis, eksimus.

Aga kas tõesti vastupidi vigu ei ole olnud, et, et inimene istub sinna kaamerate maha ja, ja arvuti ütleb, et ei, ei lähe läbi, see ei ole sina. Ja tegelikult ta on nii hea-nelistab panka, ütleb, et ma ei saa kurat, et mis mõttes, ma istun sinna.

On küll olnud, selles mõttes on olnud, et, et kõige tähtsam ongi see, et kui me kasutame arvuti veebikaamerat. Et isegi kui see veebikaamera on väga hea kvaliteediga, aga inimene astub, istub niimoodi, et ta selg on vastu akent, kus paistab päikse, päikesevalgus, seejärel tema näo, nägu on nagu varjus ja seejärel meil ei ole võimalik väga head nagu vastust ka öelda.

Okei, no see on objektiivne põhjus, eks ole, aga et kui sul on kaks korralikku pilti, siis sa ütled, et sa seal ühtegi viga tegelikult teinud ei ole?

Seal ei ole, ja.

See on nüüd, põhimõtteliselt on kaks varianti, kas süsteem on ülihea või süsteem on suhteliselt lohakas ja ta on suva. Kui ta juba kaks nägu kätte saab, nina on, kõrvad on, et sobib.

Ega selles mõttes oleks tore, kui kokkuvõttes ikkagi Veriff muutuks niivõrd oluliseks autentijaks või ütleme isiku samasuse tuvastajaks, et ühel hetkel. Tšehhi teadlased leiavad üheksasammulise protsessi, mille tulemusena on võimalik Veriffist mööda hiilida nagu. Jah. Vihjene ühele hiljutisele intsidendile.

Ühele väiksele asjale. Mis seisust te seal välisturgudel olete, et sa ütlesid, et juba suurem osa käibest tuli välismaalt ja et Ladina-Ameerika on huvitav. Räägi täpsemalt sellest, et kas see käive tulebki Ladina-Ameerikast või kust meie kliendid on?

Meie praegune, kõige suurem nii-öelda koostööprojekt on Agrelloga, kes on üks Eesti asju edulugu. Ja me nüüd oleme lähemas edasi ühe Blockhivega, kes, kus meil on enamus identimisi just Jaapanist. Et, et me tegeleme rahvusvahelise identimisega, et meil on kõikide maailma riikide reisidokumendid süsteemis olemas. Ja selle alusel saame ilusti need kontrollid ka läbi viia.

Et nüüd kuula, valesti aru ei saaks, et teil on nende reisidokumentide template'id olemas selles.

Jah, täpselt

nii, jah. Kas kuskil on suur fotode andmebaas?

Ei, ei, ma just mõtlesin, et siin ei juhtuks seda, et praegu valesti aru saaks keegi, onju, et. Aga, aga mõtlen seesama, et noh, ma ei tea, mitu korda sa oled näiteks Funderbeami kaidele käinud müümas, et. Kuule, et sinu keskkond kindlasti vajaks ka nagu Veriffi, Veriffi sugust teenust.

Ei, paar korda oleme käinud ja ausalt öeldes lähiajal, kui me, me ühislahendusega välja ka tuleme.

Aa, nüüd ma läksin, tormusin,

tormusid

ajast ette, ei ole väga tore ju. Kuidas nende uute klientide nagu leidmine käib, et hästi loogiline on, et noh, kõik pangad, eks ole, kes tahavad või mingid laenuasutused, kes tahavad nagu, nagu sa enne ütlesid ja kirjeldasid, et kes tahavad laenu anda kuskil kaugmeetodil, et noh, need oleks kliendid, aga, aga kuhu veel saab vaadata?

Me ise näeme ka seda, et, et. Väga huvitav sektor on ka meie jaoks tulevikus turismisektor, kus ongi võimalik see, et sa sõidad näiteks taksoga hotelli poole ja ajal, kui sa sellest hotelli liigud taksoga, on sul võimalik siis endast ja oma dokumendist pilt teha, mille käigus me kindlitame isiku samasuse. Telefonile kuvatakse QR-code, mille alusel ta läheb hotelli esiuksest sisse, vasakult kätt on automaatprinter, mis annab talle ukse kaardi ja ta saab otse oma tuppa minna. Et me näeme, et isiku samasust lahendades on võimalik sul efektiivsust tõsta, et inimesed ei peaks retseptsiooni järjekorras olema, et.

See mulle meeldiks. Ma reisin räigelt palju ja see on alati hästi tüütu, et sa teed pika lennu ära, sa oled nagu väsinud nagu kott, on ju, lohised sinna sellesse hotelli, on ju. Ja siis on lennuki täis inimesi veel enne sind, on ju, et, et, et selles mõttes see oleks küll kõva.

Aga lennukisse ei saaks niimoodi või? Seal

on ka ju. Hetkel sa, sa tead jah, selle pildi.

Ei, ma mõtlen, et ütleme, ma saaks hotelli sisse, aga ma tahaks, ma saaks ka board'imisel. Ei,

aga seda board, see on board'imisega on praegu sul juba endal suhteliselt lihtne, et sa võid ju täna välja printida selle pileti ja, ja, ja.

Ei, aga nad vahivad ikka ju seal kõiki inimesi ju.

Ei no vahivad Eestis, aga ütleme näiteks, kui sa oled Frankfurdis või Lufthansa väravate ees, siis sealt läheb läbi ikkagi suht automaatselt.

Et passi ei vaadata enam

või? Jah, selles mõttes, me, Frankfurtis ei vaadata passi niimoodi, Eestis on see reegel väga karmiks tehtud, et. Et vaadatakse alati kõige passi üle ka, noh, Frankfurtis kindlasti mitte. Okei,

mis siis veel, kuidas, kas ettevõte on kahe aasta jooksul kasvanud ka või palju teid on ja kust te tegutsete?

Meid on hetkel üksteist ja, ja. Absoluutselt olema kasvanud, kui alustad sellest, et sa alustad üksi, leiad mõttekaaslased investorite näol ja seejärel leiad ka nagu meeskonna, kes üldse teevad selle kõige võimalikuks. Siis, siis me näeme jaa, et üheteistkümnekesi võib juba suuri asju teha.

Aga see on päris põne pool, teeme siit oma teise pausi ära ja, ja räägime siis nii-öelda, läheme tagasi startupi olemuse juurde oma kolmandas plokis.

Restart jätkub meie kolmas plokk, Kaarel Kotkasega, Veriffist.

Me jääme eelmise ploki lõpus pooleli selle koha pealt, et, et sina ja, ja, ja ma ei tea, näiteks Markus Villig, Taxifys, te olete nii-öelda siis meie kõige noorem või kõige uuem edukas start-upi põlvkond. Ja noh, ütleme nii, et eks me hoiame siin saates ka ju ikkagi silma peal kõigil teil ja, ja, ja, ja, ja ütleme nii, ka teie tegemistel, teie võitudel ja mõne, mõningatel teie muredel ka. Ja see oleks saanud päris mitu õppetundi sellega, et, et kuidas start-up'iga üldse pihta hakata, keda kaasata, kuidas raha tõsta ja nii edasi, on ju, et. Me ei pea siin minema nagu konkreetse detaile, on ju, ja lahkama sinu nii-öelda ettevõtte ajalugu, aga. Aga kui sa vaatad praegu tagasi, noh, ütleme seesama, te alustasite poolteist aastat tagasi, te tekkis mingi tiim, te tõstsite esimesed rahad, tegite esimesed aktsiasaliste jagamised ja nii edasi, on ju, mis valesti läks?

Mida ma oskaks ka öelda uutele nagu noortele start-upperitele ja kõikidele, et, et kui teil on üks lahendus, mille te olete läbi mõelnud ja teinud. Siis otsige mõttekaaslasi ja võtke seda protsessi kui pooleaastast protsessi, et seejärel on sul võimalik ka teha valikuid, kuidas ilusti ja kellega edasi minna, et. Ma arvan, et Veriffi puhul me oleme saanud väga tugeva investor meeskonna. Lihtsalt selleks, et kiiret edu tagada, tuleb õigel hetkel ka natukene aeglasemini võtta, et see on eduvalgus.

Aga ma just mõtlen sedasama, et, et üks klassikaline viga, mida kiputakse sedasama võib-olla ka kiirustamisega tegema, on see, et, et sa kahmad. Et sisse esimese raha ja kuna sul enda seda investeeringut ei ole või noh, ütleme seda aluskapitali ei ole. Siit sa ollakse nõus ka suhteliselt lihtsalt nii-öelda osalust ära andma, et noh, ma ei tea, pane minust sisse kolmsada tuhat eurot ja ma joon sulle vastu noh, viiskümmend protsenti ettevõttest on ju, olen suvalised, neid numbrid, suvalised näitada, on ju. Ja siis läheb hästi ja tuleb välja, et, et läheke hästi, et ja nüüd oleks vaja selle kolmesaja asemel oleks vahepeal miljonit võtta. Mis tähendab seda, et noh, kõik peaksid nagu natuke oma osalust ära andma ja, ja, ja lõpuks see vaene nii-öelda tuumikmeeskond või see noh, nii-öelda omanik või founder või founder'eid mängivad ennast selles mõttes nurka, et nad on iga kord nii palju osalust ära andnud. Et lõpuks on küll kihvt ettevõte olemas, aga kuna enda posalus on alla kümme protsendi, siis nagu väga nagu pointi või, või mõtet üldse business'it nagu jätkata, on ju, et. Annaks pigem investoritele, et noh, tehke ise, et teil on siin kaheksakümmend protsenti, on ju. See on klassikaline viga, noh, mida kipuvad, kiputakse siis tegema ja, ja selle, selle vastu ongi nagu ütleme, sihuke klassikaline võte on nagu. Peene nimega Convertible Note on ju, kus, kus nii-öelda algselt ei antagi üldse nagu investoritele osalust, vaid antakse. Noh, nii-öelda laenu, laenu, laenu, laenuteatist siis nii-öelda, et, et ala, et, et ettevõtte väärtus, kui ettevõttel tekib väärtus järgmises sellises suuremas ringis, et siis sinu. Nii-öelda investeering konverteerub natuke parematel tingimustel. Noh, klassikaliselt kuskil kakskümmend protsenti, kakskümmend viis protsenti parematel tingimustel, osaluseks. Et sa ei teinud niimoodi.

Jah, convertible notes'iga esimest raha me ei kaasanud, et eks erinevaid vahendeid on absoluutselt. Aga kui, kui sa oled olukorras, kus sa näed, et siin on mingi probleem, siis ma arvan, et kõige suurem edasiviiv view'd on see soov seda probleemi lahendada. Ja siis sel hetkel sa mõne hetkega võid ka märgata, et mingid muud taustsüsteemid on sul nagu tead ka kõrvale, et, et.

Et sõpradeidud, kes appi tulevad, aga ma just küsin seda, et, et sinu soovitus ka, et ütleme, kogemus, et ma ise olen seda mitu korda elus näinud, et. Et, et selle põhimeeskonna või tuumikmeeskonna motivatsiooni ei tohi ära kaduda, et kui seal ikkagi ja. Kui see koht lööb nagu nii-öelda võbelema ja, ja need inimesed tunnevad, et, et, et. Et noh, ma ei tea, kuidagi varasemad hetked mängite ennast nurka või, või ühesõnaga ei osata nagu selles situatsioonis nagu noh, see, see situatsioon on nagu motiveeriv. Et siis tegelikult kogu äri nagu kannatab ja, ja see asi lendab nagu vastu taevast, on ju, kui selle asja korda ei

tehta. Jah, ma ise näen, et, et kõige tähtsam on ükskõik, mis olukord ka on, et. On nagu tähtis keskenduda lahendustele, mitte probleemid. Ja, ja, ja leidagi nagu igast olukordast on võimalik välja tulla. Et selles ei ole kindlasti küsimust. Aga ma arvan, et nagu ettevõtte founder'ite vahel, eriti kus võib nagu probleemid tekkida, on just see olukord, kui kõik läheb väga hästi. Kui on kõik nagu raskesti, siis nagu founder'id hoiavad ka väga kokku ja see ei ole ka nagu teema, mille pärast nagu vaeva näha. Aga kõik läheb jube hästi, siis osalus see teema on kindlasti. Kusjuures ei ole alati

nii, et kui lähevad halvasti, siis kõikuvad tulema need, et kes kui palju ohverdanud on ja kas ikkagi ikka panus on võrdne ja kas kõik töötavad ühepalju ja nii edasi, et selles mõttes see ei ole kunagi üldse nii mustvalge, et.

Ja, ja mustvalge vast ei ole, jah. Jah.

Mis see tiimi osalus siis nagu peaks ikkagi nagu lõpuks olema, et see oleks motiveeriv siis? Või kui, kui sa teed nagu esimest raundi ja kõik ikkagi tahavad osalust hakata saama, et kui kaua sa, kui suurest osast ise kinni hoiad?

Noh, see mõtteviis peaks ikkagi olema niimoodi, et kui sa järjest lähed, et sa alguses võtad sihukese ingiraha sisse ja siis sa noh, ütleme, ingiraha on tavaliselt selline noh, ütleme seal sada viiskümmend kuni ütleme viissada tuhat eurot, eks. No

mitu protsenti siis?

Et seal sa ei anna üldse protsenti ära, et seal sa nagu võtad nagu laenu, noh, kõik saavad aru, et, et see laenu võib vastu taevast lennata ja kõik rahast ilma jääda, eks, aga mõnes mõttes nagu annad laenu, noh, võtad laenu. Ja, ja siis on seed round või ütleme sihuke esimene round, kus sa nagu võtad esimesed tõsisema raha, et, et see jääb, rahast jääb sinna kuskile siis. Viiesaja ja, ja miljoni või pooleteist miljoni nagu vahele, eks, ja, ja, ja sealt avastanud ära kakskümmend protsenti ja nüüd need, kes sul endale laenu andsid, need konverteeruvad ka siis nii-öelda. Konverteerub sinna sisse.

Aga siin on kahekümne hukka ajavad nad, kaheksakümmend jääb sulle pärast või?

See sõltub jah, natukene kogu tingimustest, eks, kuidas sul õnnestub see deal välja mängida, eks, aga ütleme nii jah, et, et pärast nagu. Seed round'i võiks olla ikkagi kuskil sul noh, seitsekümmend, seitsekümmend viis protsenti võiks alles olla No ütleme

niimoodi,

et ma arvan, et meie tublimatel start-upidel, kes siin juba ikkagi seal nii-öelda juba üle miljardi on, et neil on ikkagi. Noh, jätkuvalt nad on suuromanikud nii-öelda, et.

Üle poole jah.

No mitte alati, aga ütleme, sinna poole ümber jah. Et ühesõnaga,

et normaalne ikkagi sellise startup elukaara jooksul oleks kuskil noh, kui exitist räägime, et siis sa väljud. Sa

väljud niimoodi, et sa tunned, et see oli seda vaeva ja kõike raskust väärt, et sa ei ole mitte see, kes pärast nagu kaasa lohiseb teistega ja teised teevad exit'i, vaid ikkagi sa kuni exit'ini ikkagi seda nii-öelda äri ikka juhid ise.

Ja see tunne tuleb viiekümne protsendi juures.

No, ta ei pea olema viiekümne peal päriselt, aga ütleme niimoodi, et sa peaksid nagu noh, ikkagi noh, olema selle ettevõtte jätkuvalt suurem. No

aga siis tulevad ju ikkagi inimesed ja ütlevad, et no kuule, et sa oled siin praegu väärt, on ju kümme miljonit, et noh, kas sa tahad saada viiskümmend protsenti kümnest miljonist või sa tahad saada kolmkümmend, kolmkümmend protsenti sajast miljonist, et no mõtle nüüd. Võtab ju mõtlema.

Ja aga ma mõtlengi, et need inimesed ise ka tajuvad seda, et sul on vaja seda tuumikut või seda võtmeinimesi selleks, et seda ettevõtet ehitada sellesse väärtusesse, mida nad ise nagu nii-öelda unistavad, eks, et. Et sa ei saa. Aga

nad võivad olla ahned ja küünilised. Jah,

ei alati, igasuguseid.

Aga mis sa teed siis, mis sa teed sellises olukorras?

Kokkuvõttes on ju sinu valik, sa võtad sellise raha

või? Ei, ega hiljem. Mida hiljem? Et kas, selles mõttes, et, et. Võib-olla ta oskab ka rääkida sel teemal, ma lihtsalt mõtlen, et kui sa oledki olnud sellise noh, teinud vale sammu, et. Sa oledki ise on ju mingisugune noh, suhteliselt mitte moti, motiveerivuse vähe, vähemusosaluses. Ja need teised tüübid ei taha ka seal liikuda kuidagi edasi-tagasi, et kas sa oled nagu olukorras, kus sa saad panna üldse nii-öelda visata rätiku ringi või? Või on nad teinud veel eriti küüniliselt sinuga ka lepingu, et sa oled seal kohustatud viis aastat rügama?

Ega need investorike rollid ei ole, kokkuvõttes saad päris ruttu aru, et kas nüüd läks või noh, seal on kuhu, kuhu suunas paat liigub. Ja kokkuvõttes on ikkagi nemad pannud raha mängu, mis tähendab seda, et kui nad näevad, et see paat ei liigu või seisab või vastupidi, liigub Siis ikkagi tehakse nii-öelda väga ruttu sotid selgeks ja, ja, ja pannakse see paat teistmoodi käima. Ja see võib lõppeda sellega, et, et, et sina oled seal paadist väljas. Aga noh, halvem variant on jah see.

Nagu osalus jääb sul ikka, siis sa lohised ise,

noh, siis sa oled vist

investor omaenda ettevõttes.

No siis see osalus pole ka midagi väärt, kui paat seisma jah.

Jah, aga seal on muidugi alati, lepingutes on noh, igasuguseid noh, tingimusi selliste olukordade nii-öelda lahendamiseks ja. Ja tihti, mis noh, teha annab alati, on see, et noh, pannakse raha juurde sind siis kokkuvõttes ju sinu, sina ei jõua niimoodi raha kaasa panna, on ju, et siis sinu osaliselt väheneb, on ju. Et võetakse uut raha juurde sellistel tingimustel, mida noh, lõpuks istud seal oma ühe protsendi peale, on ju. Et võib ka nii minna. Kas on,

kas on nii läinud või?

Ei, ma tean kindlasti juhtumeid, kus ka Eestis on olnud niimoodi, et väga uljalt alustanud start-up'id lõpuks lõpetavad niimoodi, noh, nii-öelda start-upperid, kes lõpuks lohisevad kaasa, jah.

Ja, aga mis, kas see on nagu investorite küünilisusest või ka investorite sellisest rumalusest pigem olnud?

Ei, vot see ongi see, et sa ju kunagi ei näe neid asju ette kõiki, neid kõiki stsenaariume ja business võib mitte käima minna, kui business näiteks ei lähe käima, et sa tahad, noh, alati saab näiteks Vaata, meil käis, meil on Margus Uudam käinud külas, kes räägib, et nemad vaatavad noh, investeeringi selle vaatega, et isikui läheb asi aia taha ja nad saavad ainult tehnoloogia maha müüa, eks. Et noh, Veriffi puhul ka näiteks on ju, neil on täna ikkagi see väga tugev, et neil on olemas mingi tehnoloogia, et isikui nad on kui ärina ebaõnnestuvad, siis nad saavad alati nagu noh, tehnoloogia veel eraldi maha müüa. Jah, okei, sul ei tulnud siin kahekümne kordselt või viiekümne kordselt, ei tulnud raha tagasi, aga noh, tuleb kahekordsel Ütleme, VC vaatas halvasti, aga ütleme vaatest noh, pole halb, on ju. Või ka,

või ka founder'i vaatest, et noh, okei, tegid mitu aastat tööd, aga oma miljoni, miljoni panid seal ikkagi taskusse,

on ju. Aga ühesõnaga jah, et, et selles mõttes noh, suured rahad on ju mängus, keegi ei taha ju miljonist ilma jääda või, või, või noh, ütleme. Kümnest miljonist, eks, ja, ja kui see äri ei liigu või, või, või ta ei toimi, et, et siis need. Noh, ega ilma asjata öelda, et if you fail, fail fast, on ju, et, et k Aga Veriffi puhul ma arvan, et seda põhjust ei ole, et see maailm järjest rohkem meie teenuseid hakkab kasutama ja, ja järjest rohkem on see probleem, et me peame teama, kes on nii-öelda selle arvuti taga. Ja samamoodi mõtlen, et kui me räägime nagu Eesti ID-kaardi probleemist, on ju, noh, mõnes mõttes on üks lahendus oleks olnud ka see, et me paneme täiendava kontrolli peale teatavatele teenustele, mis on nii-öelda kallimad. Noh, ale, noh, ma ei tea, kui ehitusluba läheb taotama Eesti eest, on ju, see ei ole kallist teenust, isegi kui keegi fake'ib Aga kui me räägime ikkagi, ma ei tea, mingist, okei, kinnisvarastus niikuinii notari juures Eestis, aga. Valimised. Ütleme noh, jah, valimised või ütleme, mingi suur. Rahaülekanne näiteks on ju, okei, limiidid on, limiidid on üles tõstetud konto pealt, on ju, et noh, lähed. Kalmaraha, ma ei tea, rohkem kui viiskümmend tuhat eurot, on ju. Et Eesti ehitab mingi vahetapi, et näed, kõik sellistel juhtudel peab olema nagu näolustuse juures, et muidu ei tule, on ju.

Noh, absoluutselt, et ma näen ka seda, et, et Eesti on teinud väga targasti see, sellega, et ta alustas ID-kaardi ja mobiil-ID-ga, kuid kindlasti on see üks vahesamm minekult üle biomeetriale. Kui meil on riistvara, mida me igapäevaselt kasutame tõepoolest nii tugev, et meil on võimalik kõikidele teenustele saada ka liigi kasutades biomeetria andmeid. Et meie oleme väga heas olukorras tänu, kus tänu ID-kaardil on infrastruktuur üles ehitatud ja see tulevikus nende muudatuste tegemine on oluliselt

lihtsam. Tunnistama, et ma selle koha pealt pean vahele ütlema, et biomeetria jätkuvalt veel selles faasis, kus ütleme nii, et täielikule biomeetria üleminekud kindlasti noh, lähiajal ei toimu, et, et meil on ikkagi vaja see, et ta on nii-öelda üks lisafaktor, aga mitte kindlasti nagu põhifaktor.

Absoluutselt nõus, et ma ise näen ka seda, et, et siin on mitu erinevat koolkonda, kes näevadki, et võiksime paroolid ära kaotada. Aga mina olukorras, kus mina hindan turvalisust kõige rohkem, ma soovin seda, et parool või mingi selline andmestik oleks, mis oleks inimese pea sees, mitte väljaspool, oleks ka nii-öelda olemas. Ja seetõttu on kindlasti paroolide vajalikkus ka tulevikus olemas.

Mis peaks juhtuma, Kaarel, et Veriff ei oleks edukas?

Mul on nüüd nagu keeruline öelda,

sest meil on uskumatult hea meeskond ja, ja meeskond on see, kes üldse suudab.

Mingid konkreetsed teemad ka läbi viia, ideid, neid võid osta kümne dollari eest terve ämbritäie, aga meeskond on see, kes suudab need asjad läbi viia. Ja nüüd ma leiangi, et miks Veriff ei saaks edukas olla, on see, kui meeskond ühel päeval arvab, et, et see ei ole teema, mida nad tahavad lahendada. On regulatsiooneid, on GDPR-id, mis on general data protection regulation, mis üritavad nagu kärpida seda maailma, kuid tegelikult me näeme, et ei ole ükski probleem ja regulatsioon, millest me üle ei saa.

Ja klientide huvi on, on nagu täiesti raudkindel, et teie teenust on vaja ja on vaja niimoodi noh, eksponentsiaalselt rohkem kui praegu.

Absoluutselt.

Ei no ma ütlen ausalt, mina tahaksin oma krediitkaartidele panna kõigile tingimuse peale, et kui ma ostan veebist, ükskõik millise, kas me ette võtame mu enda krediitkaardiga, et mina tahan, et oleks alati näotuvastus. Et kui keegi väidab, et tal on minu krediitkaart, läheb netist ostma, et siis tal on ka alati kohustiku sammu, küsitakse näotuvastust. Et mulle meeldiks nii, selle asemel, et käia seal Swedbanka panganetis ja panna noh, täiendavaid mobiili-ID paroole, eks, et noh, mis on ka tore, aga noh, ütleme, näotuvastus võiks olla lihtsam seal.

Hea küll, tõmbame tänasele saatele joone alla, aitäh Kaarel, edu siis Veriffile ja head isikutuvastamist. Aitäh.