AI_pealkiri: Tartu idufirmamaastik ja Startup Day: kuidas ülikool ning ettevõtted talente koos kasvatavad

Head Restarti kuulajad on laupäev ja laupäeva pärastlõuna on loomulikult Restarti saateaeg. Saatejuht Hendrik Roonemaa täna ja külalisi on tervelt kolm ja neid, asju, mis neid ühendavad, on väga palju, aga meie saate kontekstis on oluline see, et ükski nendest külalistest ei asu Tallinnas, Tallinna stuudios olen mina üksi ja kõik meie kolm külalist on Tartus. Meil on külas, nagu mulle öeldi, Tartu idufirmanduse või startupinduse grand old man Rein Lemberpuu, tere, Rein. Tere, tere. Meil on Ermo Tikk, kes on Startupi ürituse Startup Day kaks tuhat seitseteist peakorraldaja, tervist. Tervist. Ja Andres Kuusik, kes on Tartu Ülikoolist ja Startup Day kaasasutaja, tere, Andres. Tere, tere. Eesti on, Eesti on Euroopa üks väiksemaid riike, aga, aga kui siin Tallinnas nüüd igapäevaselt elada ja toimetada, siis tuleb välja, et Eesti on ikkagi ka päris suur riik, et ei ole me ikkagi väga hästi tegelikult siin Tallinnas kursis sellega, mis toimub Tartu idufirmade maastikul, et. See sada kaheksakümmend kuus kilomeetrit, kaks, kaks ja natukene tundi bussiga või rongiga või autoga on ikkagi ka tänapäeval piisavalt suur vahemaa, et näiteks mina ajakirjanikuna olen üliharva kokku puutunud Tartu idufirmadega ja, ja ma miskipärast arvan, et ega ma ei ole ainuke siin Tallinnas toimetaja, kes. Kes nüüd vaatab sinna Tartu poole ja mõtleb, et nagu huvitav, mida nad seal teevad ja meie tänane saade ongi sellele pühendatud, me räägime Tartu idufirmadest ja, ja sellest ökosüsteemist, mis seal ümber on. Me räägime Startup Day kaks tuhat seitseteist üritusest ja, ja sellest, et kas Tartust lähevad idufirmad, kas on vaja ühendust Tallinnaga või on vaja ühendust hoopiski laia maailmaga ja kes on tegijad ja, ja nõnda edasi, nii et hakkamegi, hakkamegi siit otsast sellega pihta. Ma nüüd tegin sellise. Ma mõtlesin üks aega, et kuidas ma seda saadet peaksin sisse juhatama, et eks ta on tallinlase suust võib kõlada sellise ülbena, et noh, et üldse me ei teagi, et mis seal Tartus toimub ja noh, et nagu oleks mingi kauge maakoht või et inimesed kuskil kuu kuklapoolel toimetavad. Kas see on, kas see on selline minu üksik probleem teie, teie poolt vaadates seal Tartus, et noh, mina või teised ajakirjanikud ei tea või on selles ikkagi mingi selline tõetera sees, et? Et Tallinna ja, ja ütleme Tallinna investorid, Tallinnast startupperid väga ikkagi kokku ei puutu sellega, mis Tartus toimub.

No eks seal kindlasti on seda näha, aga ma arvan, et siin ei ole nii-öelda see start-upi maastik, ei ole ilmselt see ainuke. Et selles mõttes see on ikkagi näha ka muudes valdkondades. Et, et need suhted kipuvad olema erinevad ja, ja nähakse, nähakse erinevalt, et noh, üldiselt see kedagi. Noh, igapäevatoimetustes absoluutselt ei, ei, ei huvita ega, ega, ega sega, et kas ja kuspool see kakssada kilomeetrit ollakse. Sest tegelikult on noh, mida näitab nagu see, et, et tegelikult enamus suurtel start-up'idel kipub olema ka lisaks Tallinna korterid, peakorterile esindused Tartus, eks ole. Sest et noh, järjest rohkem on ka see, et, et. Noh, sul on raske üldsegi öelda, kus see startup, startup üldsegi on, eks ole, et tegelikult noh, kui natuke veel laiemalt vaadata, siis. Enamast, ütleme, suuremad on üldsegi registreeritud kas UK-s või kuskil Delaware'is. Et selles mõttes noh, siis on kõik küsimus, et kas nad üldsegi ka Tallinnas on, eks ole. Jah,

see on tegelikult väga õige märkus, et kui meil on noh, see üks levinumaid mudeleid, eks ole, on see, et müük ja võib-olla turundus on välismaal ja siis arendus ja, ja tugi on Tallinnas, et kas, kas sama, sama selline skeem kehtib Tartu kohta ka või?

No põhimõtteliselt küll, et noh, et kui me mõtleme, et keda me nagu siis üldsegi start-up'iks loeb või keda Tallinnaks, et see tegelikult on nihukesest start-up'i enda sisetunne, eks ole, et. Et kui kolmest founder'ist üks on startust, eks ole, et noh, siis tema nagu tunneb, et ta nagu seotud selle linnaga, teised kaks võib-olla tunnevad, et on seotud Tallinnaga, aga noh, tegelikult. Noh, ütleme sihukest igapäeva toimetamist, see mõjutab väga vähe, et noh, sihuke remote team on nihuke. Tavaline nähtus, et noh, see ei, ei anna nagu kuidagi noh, mingeid takistusi või asju, et, et, et. Noh, sa ikkagi keskendud sellele, mis sul on vaja ära teha ja sa võtad inimesed sinna, kus nad tahavad olla. See on nagu see trend, ma arvan, ja, ja noh, ma lähtuks nagu sellest kohast.

No kuna ma juba seda saadet teeme, eks ole, te olete kolmekesi seal Tartu stuudios, et see annab sellise loogilise aluse, eks ole, eeldada, et Tartus on idufirmasid, jah?

No ma olen kahte näinud.

Ma tahtsingi jõuda, läheme, läheme konkreetseks, nimetage tuntud idufirmasid Tartust.

No ütleme jah, siin on niisugused vana, vanakoolikad, siis on niisugused värskemad tulijad, et, et me võime siit neid kordamööda võib-olla mainida.

Ja, ja me võime kümme-viisteist tükki neid ära nimetada, et see kahjuks see kindlasti kellelegi ei tule.

No kes on siin pikalt kindlasti toimetanud, on Fortumo. Siis Click and Grow on toimetanud päris pikalt juba Tartust, Weekden, Messente. Nüüd on uue nimega Nevercode. SportID, SportLizer, Tebow, Sprayprinter.

Ja kas teised tahavad täiendada?

Zero turn around äkki.

Ja, zero turn around samamoodi.

Nii, ma olen siis kümmekond tükki, ma panin igaks üks kirja, et kümmekond tükki on juba tulnud. Paljud neist tegelikult on ju tõesti ja Eestis ka tuntud, eks ole, noh, Fortumo ju kindlasti ja me võime üldse diskuteerida, et kas nad on idufirma või ei ole enam idufirma. Aga ka Sport ID näiteks, Sport Lais on meil saates käinud, spreiprinter ja nõnda edasi.

Ja Plumber on Tartu oma, noh, neil on ilmselt ka Tartu, Tallinnas see kontor, aga, aga noh, ütleme see algne punt on, on siit toimetama hakanud, Vitalfields hakkas siit toimetama.

Nii et tuleb kokku küll, jah? Kas see on, kui te peaksite nimetama, jah?

Click and Grow, ma mainisin.

Click and Grow, kui te peaksite nimetama äkki mõne, mingid sellised tõusvad tähed, noored, paljulubavad idufirmad, kas, keda sealt tuleks nimetada?

Kes meil siit uutest tulijatest nüüd, see on muidugi nihuke tänamatu töö hakata. Varajase faasi. No tegelikult võib-olla isegi nendest samamoodi. Nevercode on, on veel vähe pildis olnud, ma arvan, et kes, kes siin nagu võtab, laotab tiibu, tiibu päris kenasti laiali.

Millega nad tegelevad, mis firmas on?

Nevercode on nii-öelda continuous integration tööriist mobiiliarendajatele, et nad saaksid ütleme siis efektiivsemalt teha oma arendustsükleid.

No Rein, sinu kohta ma juba ütlesin seda Tartu idufirmanduse Grand Old Man, võib-olla me peaksime rääkima sellest, et mis sinu enda taust on, sa oled tegelikult ju EstBANi ehk Eesti ingelinvestorite liidus kõva tegija, aga su ajalugu nende IT-s ja idufirmanduses on endal ju päris pikk.

Jah, no tollel ajal ma muidugi ei mõelnud, noh, nii-öelda selles mõttes idufirmadest kui sellisest, et. Jah, mina omal ajal toimetasin Playtechis, kaheksa aastat.

Olid Playtechie Eesti juht?

Võib nii öelda. Jah. Et, et noh, et selles mõttes, kui me toda ajastut, ma isegi käisin nüüd vist kas eelmine aasta. Playtech'i Tallinna kontori, uue kontori avamisel nii-öelda ajaloost ülevaadet tegemas, et, et siis ma nagu mõtlesin uuesti tagasi selle aja peale, et. Et noh, kas tänases mõistes oli siis tollal ka tegemist idufirmaga või mitte, eks ole, sest me ise nagu noh, seda terminit kunagi ei kasutanud. Ja noh, sihukest. Referentsplaani nagu ei olnud, aga tegelikult, kui vaadata, kuidas me opereerisime, kuidas me toimetasime. Siis see on üks väga vingi idufirma.

See Playtech Estonia?

No ütleme jah, Playtech tervikuna Eestis oli siis noh, nii-öelda. Alguspäevadel oli üheksakümmend protsenti rahvast, eks ole, kuni ta hakkas siis vähenema neid, neid divisioone ja asju hakati igalpool juurde jääma,

et. Aga praegu sa ju enam, eks ole, juba mõnda aega Playtechis ei ole.

No see mõnda aega on vist juba, ma vaatan, kuna mul poiss on

juba.

Seitse, kaheksa aastat võib-olla,

jah. Millega sa need, need aastad tegelenud oled või kus sa täna kõige rohkem ise aktiivne oled start-upi mõttes?

No täna me oleme ikkagi kõige aktiivsemad investorite rollis, et oleme teinud viisteist investeeringut idufirmadesse. Jah, muidugi sihuke idufirma polegi vist ennem öelnud, et me oleme investeerinud idufirmadesse, sest iseenesest me kunagi ei kasuta seda idufirma, et aga. Ütleme, selles mõttes jah, see investori pool on muutunud üheks aktiivsemaks osaks. Aga noh, ütleme kuidagi ei pääse ka ümber sellest, et me täna. Majandame kahte sellist hub'i, Spark hub ja start-up hub Tartus. Mis koondab ka päris palju ettevõtteid, rahvaste ja üritusi. Aga ma arvan, et ütleme, kui ma vaatan enda ajakulu, et siis täna jah, pigem läheb see sellisest investor rollist, investor võrgustikega tegelemise vaatenurgast läheb. Läheb rohkem ressurssi kui ütleme, eelmine aasta, et noh, see aasta ma veel olen ka Eesti start-up'i juhtide klubi president, aga. Oleks vist aeg see amet nagu maha panna, et mitte nagu kahes, kahe tooli peal nagu istuda. Ja, ja, ja nagu fokusseeridagi rohkem ühes nii-öelda investorivaates sellele ökosüsteemile toeks olemise poole pealt.

No üks idufirma ei ole mitte midagi ilma investoriteta ja, ja noh, ka ilma selle, sellise infrata, mis seal ümber on, on need kiirendid või, või fondid ja kõik muu selline. Milline see pilt Tartus on?

See, see on küll kindlasti koht, kus idufirmadel noh, karvad tõusevad püsti.

No las tõusevad. Aga no ma tahaks näha, et kuidas, kuidas ilma investorita. Noh, on tehtud, aga üldjuhul tänapäeval ju nii ei lähe. Ma mõtlen, kas, kas Tartus on oma investorid, on, on oma mingi seltskond, kes käib, Tartu inimesed, kes panevad raha Tartu firmadesse või see ei ole niimoodi?

Ei, see ei ole niimoodi, sest et noh, tegelikult Eesti on esiteks nii väike, et ei, ei saa ka Tallinna inimesed lubada, et nad ainult Tallinna asju vaatavad, et nad peavad vaatama kogu Eestit ja tegelikult Lätit-Leedute poolselt Põhjamaade Nordicu poolt. Ühtse tükina, sest et noh, muidu seal ei ole lihtsalt piisavalt valikut, mille hulgas sa nagu valid, et kui sa arvestad, et sa peaksid ühe investeeringu tegemiseks ikkagi sada ettevõtet nagu läbi vaatama, et siis. Noh, ei, ei tule nagu välja, et kuidas sa, kuidas sa saad teha. Meie, ütleme viiesaja start-up'i hulgast siis rohkem kui üisi investeeringut, et, et selles mõttes sa pead ikkagi laiemalt võtma. Ja noh, et me jah, Tartus sellist eraldi kogunevat kogukonda ei ole, et, et kui me ikkagi neid üritusi teeme. Siis me tuleme ilmselt Tallinnasse või siis kui on üritus, suurem üritus on, siis ta on Tartus või Pärnus või noh, mis iganes see koht, koht siis on valitud.

No Tartu investorid on sellised varajase faasi investorid, eks ole, sina oled üks Rain Rannu, veel Fortumost ju, Kerri Kodres, kas ma võiks veel kedagi nimetada?

Nojah, kõik on jälle nüüd, kuidas, kuidas sa nagu vaatad, et noh, et. Riivo Antonit on ka Tartus palju näha, eks ole, pildid toimetas oma investoritega Tartust. Et ütleme, Mungaskeide asutajad Asko, Seebaja ja, ja Priitsalumaa samamoodi vaatavad investeerimispoolt, et.

Tundub, ja, ja kiirendite poole pealt.

No jah, kiirendite poole pealt on siiamaani toimetanud pildid. Nüüd jah, uut mandaati ta nagu ei saanud, et seda tegevust samal kujul jätkata, aga nad on kindlasti leidmas siit uusi suundi loomemajanduse ja selles valdkonnas.

Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja siis jätkame juttu.

Restart läheb edasi ja meil on kolm külalist ja täna räägime idufirmadest Tartus, meil on külas Rein Lemberpuu, Ermo Tikk ja Andres Kuusik. Ma tahaksingi võib-olla Andresele selle jutu, jutu otse üle anda, et, et kui linn, mis on tuntud väga paljus oma ülikooli poolest, ükskõik, kas see on siis Tartu või mõni muu linn, et siis see on loomulik väga, väga hea kaasanähe, et, et paljud idufirmad on selle ülikooliga kuidagi seotud, nad on sealt võrsunud või sealt välja kasvanud või, või saavad ülikoolist mingit tuge, kas see kehtib Tartu puh

Jaa, absoluutselt. Et ma arvan, ja noh, see ülikool ise ka ei ole nagu ainult asi iseenesest, ma arvan, et Tartu on. On selles mõttes täiesti unikaalne nähtus või koht, kus tõepoolest kogu see selline. Infra või, või kogukond hoiab hästi kokku ja teeb koostööd. Ehk siis tõepoolest noh, Tartu ülikoolis endas. On meil, ütleme niimoodi kaks üksust, praegusel hetkel, need pannakse kohe kokku. Ajavad sama asja tegelikult, üks siis nagu teadlaste poole pealt, et selliseid spin-off firmasid julgustada ja, ja aidata kaasa toetada. Ja teine pool siis on, mis meil on ideelabori tegevused. Selline väike üksus, kes on suunatud rohkem tudengitele ja nende julgustamisele ja toetamisele. Aga noh, meie koostöö siin on täpselt, et noh, me nimetamegi ennast noh, ideelabori poole pealt eriti, vaadates siukse eelinkubaatoriks. Kus siis edasi minna on meil teadusparki, biotehnoloogiaparki, loomemajanduskeskusesse, Reinu haabidesse. Tartu ärinõuandla on siin kõrval annab nõu ja, ja nii edasi, et selles mõttes on, on see süsteem siin väga äge meil.

Noh, Tartu on, ma, ma olen ise ka Tartu juures õppinud küll sajand, see oli siis sajandi alguses jah, et, et Tartu on ju alati olnud võrreldes Tallinnaga kuidagi kompaktne, eks ole, et kõik on väiksem, kõik kuidagi tunnevad teineteist paremini ja ühest kohast teise jalutamine võtab vähem aega ja nii edasi. Kas see, kas see paistab sellest startup'indusest ka välja, et, et, et see asi on kompaktsem kui Tallinnas?

Noh, ma ei ole Tallinnat kogenud, ma ei tea, kui kompaktne või vähe kompaktne ta Tallinnas on. Meil on nii ja naa, noh, loomulikult on. On valdkondi, noh, kui me siin teeme oma. Ideelabori tegevusi, loomulikult me tahaksime saada sinna võimalikult laia seltskonda ja viimasel aastatel, viimastel aastatel on see hakanud ka. Kogunema, aga, aga alati noh, vaata, et sinna biotehnoloogia poole, siis need on täitsa omaette majas ja, ja kui sa tahad nendega kontakti saada, pead ikka kohale minema sinna. Tegema üritusi nende juures. Või siis IT-poistest on alati puudus, et jälle nendega ekstra tegelema ka.

See tähendab Tartu ma ütles, et sul, jah, kaks minutit autosõitu. Minema

see kaks minti autosõitu täise majja ja tegema seal selle ürituse ja siis, siis nad tulevad sul sinna. Et see on nii ja naa, teistpidi noh, niimoodi kuulates ja vaadates, siis ongi, et Tallinnas tegelikult need vahemaad tunduvad tihtipeale palju väiksemad kui, kui Tartus, Tartus oled juba Raekoja platsist natukene. Eemal sada meetrit, siis oled perifeerias juba sinna enam ei. Siis on kaugel jah. Jah, siis on kaugel, siis keegi ei tule.

Seda võib küll öelda tegelikult, kui vaadata, et kus start-up'idel on kontorid, siis ma arvan küll, et üheksakümmend protsenti on ikkagi Raekoja platsist niimoodi kahe minuti jalutuse kauguses, et. Selles mõttes seda, seda eelistust on küll selgelt näha.

See, keegi kunagi mulle ütles, et Rüütli tänav on täiesti selline Silicon Valley moodi ta jääb nagu Tartus, et kas see kehtib, on see tõsi? Ja

Rüütli ülikooli võib-olla isegi on, on, on pigem jah, et see, see täitsa kehtib, jah.

Kui ma olen idufirma asutaja või idufirma tegija, kas mul on kuidagi teistmoodi seda teha Tartus kui, kui, kui oleks Tallinnas või mis on, mis on need asjad, millega ma pean arvestama, kas ta on lihtsam või keerulisem?

Ma arvan, et seal ei ole väga vahet. Et selles mõttes sa teedki sealt, kus sulle tundub, et sulle rohkem meeldib, kus, kus sa olla tahad. Et ma ei, ma ei näe nagu, noh, ma ei näe nagu väga suurt eeliseid, ma ei näe ka väga suurt, midagi puudu oleks.

No inimestest alati räägitakse, et see on ju fakt, et Tallinnas lihtsalt on rohkem inimesi ja, ja, ja Tallinnas tõenäoliselt käib ka kindlasti arvuliselt näiteks rohkem välismaalasi. Et see tõenäosus, et sa saad siin mingi supertiimi kokku, peaks justkui loogiliselt võttes olema noh, kõrgem kui, kui Tartu.

Jah, see on väga nihukene lõks nii-öelda selles mõttes, et seal on ka rohkem neid, kes neid inimesi otsivad, et. Et see, see on, mis on nagu hästi huvitav, et nendele, kellel on esimene kontor Tallinnas, arvavad, et, et nad, kui nad tahavad rohkem härvata, nad peavad kindlasti kontori Tartusse tegema. Ja, ja need, kellel on kontor Tartus, mõtlevad, et noh, et kui me Tallinnasse teeksime, siis oleks me kindlasti nagu lihtsamini nüüd, eks ole, et noh, et praktikas. Noh, ütleme, olles pleitehas ka värvanud mõlemasse rinna, siis tegelikult on see täpselt üha raske mõlemas rinnas neid inimesi saada.

Ja noh, siin ülikool mingil määral ka ikka kompenseerib seda, et siia noori inimesi rahvusvaheliselt tasandilt tuleb ikkagi päris hea meelega. Pigem ma arvan, Tartus see õhkkond on mõnus, et siin on, on.

No siin on õhkkond.

Jah, et siin on nagu ärimõnus teha, et noh, tõepoolest sa pead olema ettevõtlikum, et kõik kontaktid ja, ja. Noh, ütleme Eesti-sised kliendid on rohkem Tallinnas, mis seal salata, et siin Tartus midagi müüa on tõenäoliselt oluliselt raskem, aga samas seda kontorit siin omada, seda tiimi siin omada. Ma arvan, on väga, väga hea.

Nojah, samas kui sa vaatad seda start-upi perspektiivist, siis tegelikult. Et noh, see ei tohiks, et kui sa saad, kui sa saad jätta vahele selle Eesti, siis tuleks seda kohe teha.

Nii et, et Tartust Tallinnasse sa ütled, et ei ole mõtet nagu väga minna, et peaks ikkagi Tartust kohe kuhugi välja, jah?

Absoluutselt ja see noh, see on nii, nii sellelt poolelt, kui, kui sa tahad nii, nii-öelda kliente leida, kui ka sellelt poolelt, kui sa tahad ka tegelikult rahastust leida. Sest tegelikult esimene soovitus on, et raha tuleb ka väljast tõsta, sellepärast et sa pead oma võrgustikuga laienema nii kiiresti kui võimalik. Kui sul ei ole võimalik seda teha, siis sa nagu kasutad seda varianti, et noh, et kasutada seda Eesti potentsiaali ka ära. Aga noh, üldjuhul mida rutem, seda parem välja.

See on, saab siin ka kaks mõtet kuidagi kokku panna, et, et juba ütlesite, et Tartus on äri teha nagu mõnus ja, ja Tartus on ka ilmselt kuidagi mõnus elada, et, et me vaatamegi neid Tartu investorit, need kolm inimest, keda ma nimetasin, eks ole, et Rein, sa ise ja, ja Rain ja Kerri näiteks. Keegi ei ole väga noh, sealt Tartust nagu ära kolimas, et käiakse jah, välismaal hästi palju, aga seda juttu, et peaks Tallinnasse kolima, ma ei tea, kas Rain on ikka Tartus toimetav või? Kerri on ju kindlasti tartlane ja Rein, sina ka. Ise

kindlasti siin, siin, siinpool, et jah, et kuidas nüüd. Rain Rannu liikumist ma isegi nii hästi ei tea, et kus, kust ta oma öösid magab, aga.

Aga midagi on, mis sind, mis sind hoiab näiteks seal, miks sa ei ole kolinud juba kümme aastat tagasi ja Suurde Tallinnasse?

No esiteks, Tallinn ei ole suur, et kui, et kui ma noh, ütleme sellest perspektiivist koliksin, siis ma ilmselt peaks mingisugusesse natuke suuremasse linna minema. Et see tegelikult ei anna midagi juurde. Et noh, ja teine asi on, ikkagi peab mõtlema, et mis see asi inimesi kolima paneb, et noh, et minu arust see peab olema mingi takistus, ma ei tea, kas see on siis perekondlik või mingi äriline või. Aga mul ei ole neid takistusi tekkinud, eks ole, et minu takistused on alati olnud kahe kõrva vahel. Ja selleks ma ei pea nagu minema ei sada ega tuhat kilomeetrit kuskile eemale, et seda taksist ületada. Et ma olen saanud siit kõik tehtud, et selles mõttes toimib väga hästi.

Aga, aga kasvõi lihtsad asjad, no ei ole lennujama. Iga kord, kui sa tahad kuhugi nii-öelda sinna välismaale päriselt suurde linna minna, siis sul läheb kolm tundi kauem aega kui meil siin Tallinnas.

No lennujaam on, üks lend ka läheb siit päevas.

Aga jah, lähebki. No aga see ei olnud, noh, see ei ole see, noh, saad aru, mis ma mõtlen, et kui sa, et sul, Sul on kõik ühe astme võrra nagu keerulisem, mis sa pead tegema.

Sul on see jah, aga samas, ega siit see kaks tundi sõita, see on sama nagu Londoni kesklinnas kuskil Heathrow'l, eks ole, et noh, et see on ka kahe kõrva vahel, eks ole, et noh, tegelikult ma ütlen, et meil Tartus on nagu, siis ma valin kolme lennujaama vahel, et ma valin Tallinn, Tartu ja Riia. Noh, praktikas tegelikult, kui ma vaatan, kuidas ma logistikat kõige paremini saan, siis nii-öelda see lennujaama sõit on nagu kõige väiksem mure, et küsimus on, missugused on need järgm

Kuidas töötajate kinnihoidmisega on, kas see noh, seda ma ju näen ikkagi küll, et ka need inimesed, keda ma omal ajal Tartus tundsin, et väga suur osa on Tallinnasse ära kolinud, kas see on selline, et inimestel saab ülikool läbi ja, ja et noh, mingil hetkel nad ikka tulevad sealt ära, et sul ei ole võimalik head inimest hoida kaua aega Tartus kinni, kui ta ikka tõesti tahab ära minna?

Ma ei näe nagu seda probleemi üldse, selles mõttes tegelikult tähendab. Seal võib olla, et ta ei leia siit sellist väljakutset, nagu ta täna tahab ja selles mõttes ei ole siis ju küsimus kinnihoidmises. Ehk siis nagu ta ka linn ei hoi inimesed kinni, see on ikkagi mingisugune tegevus, mis teda ühe või teise kohaga seob. Et selles mõttes, kui ta seda tegevust Tartus ei, ei, ei leia, siis ta läheb Tallinnasse või mis iganes linna. Aga kui ta juba toimetab täna kuskil, siis noh. Ühegi töötajaga või, või-öelda tiimi või founder'i või mis iganes rollis ta sul positsioonis on. Ma ei näe nagu mingisugust vajadust või keerukust, et noh, ma peaks nagu tegelema rohkem selle inimesega, et, et ta ei läheks ära siit minu juurest. Et ma seda nagu probleemi üldse ei taju.

Ma arvan, et eks ta on osaliselt seotud ka sellega, et ülikooli tullakse ka väljastpoolt ja needsamad inimesed tõenäoliselt liiguvad ka siis tagasi, et.

Juhul, kui nad siit väljakutset ei leia, mis peale ülikooli on, siis nad lähevad, otsivad seda mujalt. Aga see ei ole nagu otseselt nagu noh, ütleme kui vaadata siin ettevõtte tegemist, siis ta seda raskemaks siin ei tee.

Et ettevõtte tasandil ta ei ole probleem, aga ütleme linnatasandil meil on need teemad täiesti õhus olnud, et tõepoolest ülikool meelitab siia ju. Päris palju head ajupotentsiaali ja nüüd kuidas seda siis pärast jälle linna jätta ja, ja noh, see on ka see, miks see kogukond siin niimoodi meil kõvasti koostööd teeb, et. Et neid võimalusi luua, et need noored ikkagi leiaksid siit selle, selle põhjuse siia jääda, mitte ei peaks. Ei peaks minema ära, muidugi see on ebavõrdne muidugi teiste Eesti linnade ja kohtade suhtes, aga.

No siit ongi hea, hea võimalus kohe kasutada seda meie flagship event'i, et näidata nendele inimestele. Sest noh, tihti kui sa oled nii-öelda õpingurežiimis, võib-olla sa ei vaata noh, nii-öelda väljapoole, eks ole, et mida sa pärast seda hakkad tegema, et one day at a time. Aga see ongi see hea koht, kus, kui sa tuled ühele korralikule üritusele, kus on sul näha kogu seda potentsiaali, mis siin, mis siin toimumas on. Noh, nii-öelda ühe hetkega ja, ja leida sealt, et kas, kas midagi on seda, mis nii-öelda paneb nagu südame mõnusalt põksuma.

See, see on nüüd see startup day, millest sa räägid praegu, jah? No absoluutselt. Näiteks, kaheksas detsember siis Tartus ja. Ma ei ole, ei ole sellele nii-öelda Tartu sõnale piisavalt pikalt vist peale vaadanud, aga tõesti, kui sa kirjutad Startup, siis Tartu on seal ju täitsa keskel ja see Startup Day ongi niimoodi, kirjapildis näebki selline välja, et Startup või Startu on trükitähtedega kirjutatud. Mis, mis, mis selle üldse mõte on, kas ta ongi selline Tartu idufirmade mess, et kõik panevad välja, mis neil on näidata?

Eks ta on ühelt poolt tõesti selle eesmärgiga, et näidata kogu, kogu seda ökosüsteemi ja, ja ettevõtluskeskkonda, mis, mis Tartus on ja mis võimalused siin äritegemiseks on. On ta siis start-up'i maailmas või, või traditsioonilise ettevõtluse maailmas, kui, kui nii saab nimetada, et. Saab mõlemat asja Tartus teha, aga, aga teiselt poolt ka kogu seda potentsiaali, mida ülikool ja teised organisatsioonid Tartusse toovad, et, et anda ka inspiratsiooni ja tuua üldse inimesed ettevõtluse juurde. Et ma arvan, et kaks sihukest suurt tugitala seal ettevõtte taustal on ja, ja eelmise aastaga tõestasime, et sellel huvi, selle vastu nagu huvilisi ka on.

Räägi sellest päevast siis natuke, et kes, kes sinna peaks tulema ja mida te vakute?

Tulema peaksid kõik, kes on vähegi ettevõtlusmaailmaga kas kursis või, või sinna suunas nii-öelda liikumas või huvitatud, et. Sihtgrupi mõttes Startup Day keskendub hästi laiale segmendile, et. Ootame siia nii tegusaid ettevõtjaid, kes juba tegutsevad selles valdkonnas, kui tudengeid, teadlasi. Tugistruktuure ja nii edasi, et üritamegi tuua kõikvõimalikud erinevad osapooled ärimaailmast kohale, kaasa arvatud investorid. Ja, ja soodustada siis keskkonnateket, kus inimesed leiavad kas endale uusi ideid, mida jälitama hakata või, või siis koostööpartnereid või töökohti.

On, et siin mingeid meeletuid raha tõstmisi ei hakka toimuma, et me oleme ikkagi keskendunud sellele algusfaasile. Ja, ja see meie ürituse selline moto on ka from zero to hero, ehk siis ongi nullist, nullist alustamise teema. Aga sinna juurde võib-olla, mida Ermo ei maininud, on tegelikult ka traditsioonilised ettevõtted. Meil täiesti üks sihtgrupp, et nendes siis sellist innovatsiooni meelsust ärgitada ja, ja kui vaadata, kuidas startupid ju väga suur osa neist ju saavadki maailmas ostetud ära. Kunagi suurkorporatsioonide poolt, ehk et see ongi üks osa sellisest tootearendusest või isegi majaväline tootearendus traditsioonilistele ettevõtetele, siis tahaks seda. Seda mõtet ka, ka siin Eestis külvata, nii et, et jah, tõesti see sihtgrupp on hästi lai.

Nii et kaheksandal detsembril saab siis Tartusse tulla startopday.ee, pilet on ka muide, et tasuta te oma teadmisi ei jaga. Aga me teeme siia oma teise pausi ja siis läheme saatega edasi. Kes Start jätkub ja me räägime täna Tartu idufirmadest, no ülikooli teemat me juba servast puudutasime. Tõenäoliselt, kui ühe linna identiteedi juures ülikool nii suurt rolli mängib nagu, nagu see Tartus on, et siis üsna palju ka sellest tööjõust on ju rohkem, rohkem või vähem, aga pigem rohkem selle ülikooliga seotud, et et kas endised või praegused tudengid ja, ja kui ma vaatasin Startup Day esinejate nimekirja, siis ma leian sealt ka Tartu Ülikooli professor Jaak Vilo. Ja see tuletas mulle meelde, kuidas ma olen teda näinud vähemalt kahel korral esinemas ja äärmiselt otsekoheselt ja ma vist võiks öelda isegi kurjalt. Selles suhtes, et IT-firmad võtavad tudengeid tööle ära, et ta on olnud äärmiselt kriitiline selles suhtes, kuidas, kuidas teil ülikooliga suhted on?

No tegelikult Viloga koostöös me oleme algatanud siukse vahva initsiatiivi Tartus, milla me nimetame niukseks, noh, kokkuleppeks. Et siis kolmepoolne kokkulepe, ettevõtete, ülikoolide küll, eesotsas praegu Tartu Ülikooli ja siis tudengite vahel. Milles me nii-öelda sätestasime selle põhimõtted, et, et tegelikult ettevõtted, idufirmad ja suuremad IKT ettevõtted samamoodi väärtustavad seda, et see haridus saab omandatud. Ja, ja nii-öelda raamistasime ka ära selle, et, et kuidas siis, milles see nii-öelda väärtustamine või, või, või noh, praktikas nagu välja näeb, et kas siis võimaldatakse mingit osalist koormust, paindlikku aega. Vaheaegasid, noh, mida iganes, eks ole, et, et oleks võimalik. Inimestel ülikool lõpetada, saada kogu see vajalik teadmine kätte ja siis minna täie auruga töörindele. Et noh, fakt on see, et, et ega maailm ei ole must ega valge, eks ole, et sa ei saa nagu öelda ühtepidi, et, et noh, kindlasti sa ei tohi. Midagi veel õppimise korraga teha või, või et kindlasti sa pead nagu rohkem õppima kui tööd tegema, et, et sa pead leidma tegelikult paindlikult selle. Lahenduse seal ja, ja, ja noh, Vilo initsiatiivil me oleme seda diskuteerinud ja sellel on oma. Paarkümmend ettevõtted ka allkirja andnud, et, et see, et toetada sihukest põhimõtet.

Kuidas see, kuidas see nagu siis sõnastatud on, et kas on mingid protsendid lubatud, et, või, et nagu kalapüügil, et, et kui, kui suuri kalu tohib ettevõttesse nagu tõele võtta, kui kaua, kui suureks peab olema inimene kasvanud enne või kuidas te seda nii-öelda mõõdistate?

Me tegelikult noh, eks see on, see on ju sihukene asi, mida keegi kontrollima ei hakka, eks ole, et see on, me lihtsalt sõnastame nii-öelda nagu statuudi. Ja põhimõtteliselt me nimetasime seda nihukene menüüstiili statuut, et kui menüüs on kümme varianti, kuidas toetada. Seda, et inimesed lõpetaksid ülikooli, et siis, kui ettevõte vähemalt kahte rooga sealt menüüst nagu tarbib, et siis seeläbi ta toetabki. Ja noh, seal olidki siis erinevad menüüpunktid, et, et võimaldaks paindlikku tööaega, osalist koormust, praktikakohti ja, ja nii edasi ja nii edasi.

Ma võin ka täiendada, et ma olen ka Vilot teinud kurjalt tegemast sel teemal, aga samas ma pean tunnistama, et. Et see arvutitaustase instituut on üks ettevõtlikumaid instituute meil ikkagi ülikoolis ja, ja seda ettevõtlust seal ikkagi hoitakse au sees. Ja pigem ongi noh, kõikidele ülikoolidele tänapäeval on see surve ikkagi. Sellise praktika poole pealt, et sa ei õpi lihtsalt ainult teadmisi, vaid sa pead oskama neid ka kuidagimoodi. Rakendada ja, ja noh, mille vastu ollakse, on see, et tõepoolest tudengid lähevad kooli ajal täiskohaga tööle ja siis nad kaovadki sinna ära. Et pigem on see, et see IT-firmadega kokkulepe, et võimaldatakse teda noh, kas poole kohaga nagu praktikavormis. Et sa saad ikkagi harjutada kätt või siis ka see ise ettevõtjaks olemine, see on ju ka õppeprotsess, mida me. Mida me ülikoolis läbime siis noh, antud hetkel siis näiteks ideelabori raames või mingite ettevõtluse, õppeainete raames ja kui sealt midagi kasvab välja on, on tore, aga, aga noh, tegelik eesmärk on see, et sa saad. Proovida nina sisse pista ja, ja sa ju pärast ei, ei karda näiteks ise endale tööandjaks hakata.

Kui lihtne on Tartusse idufirmad teha, et ütleme, et ma olengi sinna läinud. Arvutiteaduste instituuti õppima, on ju, olen võib-olla paar aastat käinud ja nüüd ma sõbraga arutan, mul tuleb suurepärane mõte. Kuhu ma peaks minema, kelle, kelle jutule, kuidas ma alustan?

No kõigepealt alustad sellesse, et võtad, mis see see rikpord.ee on, et teed omale kahekümne nelja sekundiga ettevõtte.

Siis hakkad vaatama.

Siis hakkad vaatama, mis edasi teha.

No mis, mis on see number üks koht, mis on see number üks uks, kus tuleks nagu sisse astuda, kas see on mingisugune Haab või Kirendi või, või tuleb Reinu number kuskilt otsida?

Noh, ülikoolis sees on nagu lihtne, et meil on tõepoolest olemas ideelabor, mis on üle ülikooli teada. Kui sul on ikkagi mingi põnev mõte ja sa tahad abi saada, siis see on nagu esimene koht, kuhu minna, aga tõepoolest, ma arvan, praegu näiteks Reinu hub'id on, on. On väga tänuväärt kohad, kus tõepoolest sa astud sisse, võid seal laua taga istuda ja Rein saab võib-olla ise rääkida varem.

Ja asjad hakkavad juhtuma, jah.

Jah, noh, selles mõttes jah, me just avasime ka nii-öelda selle kõige uuema versiooni sellisest koostöötamiskohast nimega Startup Launch. Mille mõte ongi see, et sa tegelikult astudki reaalselt tänavalt sisse, ostad ühepäevase pileti ja juba sa oled keset nii-öelda like-minded inimesi. Et hakata oma asju arutama ja tegema, aga tegelik praktiline soovitus muidugi on see, et, et kui sind see teema huvitab. Siis vahi, vaata, vali kalendrist nii-öelda lähim üritus, mis on Tartust toimumas, et vahet ei ole, kas see on. Hommikukohvi mõni hackathon, mõni mobile-mande üritus või on see start-up te ise, eks ole. Et tule kohale ja sealt hakkab need asjad hargnema.

Olete te kokku lugenud või on mingit suurusjärku välja käia, et kui palju inimesi umbes Tartus idufirma sellises ökosüsteemis üldse, et tegevad on, kui suur see on?

Noh, see on hea, niisugune puusalt tulistamine.

Ütleme, startup.

Neli tuhat ma tulistan.

Kolm-neli tuhat? See tundub väga suur number, ma, ma, mul pole aimugi muidugi, palju Tallinnas on, et lihtsalt see puht numbrina tundub väga suur.

No Tallinnas korrutab neljaga.

Jah, tegelikult, kui kõik töötajad kokku võtta,

ka. Ja absoluutselt, et Transferwise'id ja Skype'id ja. Ja noh, okei jah, kuskil sa tõmmad piirid, võib-olla kui sa tõesti need päris suured sealt ära lõikad, et siis sa lõikad pool maha sellest, eks ole.

No Nortalit ma ei paneks nagu sinna, sinna. No Tallinnas ju see idufirmandus, kui ta omal ajal kuidagi hoogu sisse saamas ja algas, et siis ma arvan, et ei ole põhjust kahelda, et väga suur roll selles oli Skypeil. Ja, ja eelkõige sellele, et Skype oli siin koht, kuhu tõmmati teatud sorti inimesed kokku ja nad said teatud sellise mõtteviisi. Ja võib-olla ka ei julguse tegutseda ja kui nad sealt hakkasid siis ühel või teisel põhjusel nagu laiali pudenema ja lahkuma, et see oli see hetk, kus. Kus üldse Tallinnas selline idufirmandus Oosis see sai ja, ja ma arvan, et Tartu Skype'iks võib siis Fortumot pidada, on mul õigus? Mulle tundub, et hästi palju on, on Tartu sellisest ökosüsteemist selle Fortumoga ja noh, ja muidugi ka, ka Playtechiga seotud.

Nojah, et kui ma siin hiljuti rääkisin, Playtechi. Personalijuhiga ja tema arvestuste kohaselt Tartu büroost on läbi käinud. Tartu, nii-öelda Tartus on toimetanud üle tuhande inimese, Playtechis, eks ole, et. Ehk see tähendab seda, et seal on mingi neli-viissada inimest on, on edasi liikunud ja teevad täna midagi muud, et ma arvan, et. Noh, raudselt pooltes Tartu idufirmades on, on Playtech inimesed. Ja Fortumo? Noh, Fortumast on nagu vähem rahvast läbi käinud, aga, aga ka kindlasti on, on see efekt sealt ja asi on nähtav.

Ma tahan, ma tahan jõuda selle nii-öelda küsimuste liiniga sinna, et hea küll, me räägime Tallinnast, me räägime Tartust, aga mis on need eeldused või kas, kas saaks midagi teha või kas meil on võimalik ette kujutada olukorda, et ka näiteks me võiksime samasuguse saate teha Pärnust või, või Narvast või, või mõnest muust Eesti linnast?

No eks see kõik saab tegelikult ju alguse mõnest inimesest, eks ole, et noh, nii nagu Skype sai alguse mõnest inimesest, Playtech sai alguse mõnest inimesest. Et selles mõttes, et kui Pärnusse või Narvasse tekib need kaks, kolm ettevõtlikku inimest, kes teevad sealt lihtsalt nii vinge ettevõtte, mis. Saab selle üksarviku nimetuse, et siis raudselt selles linnas hakkab toimuma oluliselt rohkem.

Kas see, et seal ülikool oleks, on oluline või ei ole, Tallinnas on, Tartus on? No see on ikka juba

filosoofiline küsimus, jah. Ja

ma ikkagi arvan, et on ülikool ikkagi päris oluline, et selles mõttes ta ikkagi tõmbab ajusid ligi ja sul on siin selles mõttes võimalik leida. Kergemini sellist head kaadrit, kellega midagi ei toimetada.

Sarnaselt mõtlevaid inimesi.

Jah, et selles mõttes ülikool, ma arvan, on üks hea eeldus, aga noh, samas nendes linnades, mis siin nimetatud sai, on ju kolledžid olemas, nii et selles mõttes ei, see eeldus on ju mingil määral täidetud. Võib-olla noh, ma ei oska seda kommenteerida, kindlasti, kui on mingi suur firma tekib ja hakkab toimetama, sealt hakkab väikselt ära pudenema, küljest on väga hea asi, aga ma siiski ei. Ei alatähtsustaks ikkagi ka seda tugisüsteemide rolli, et kas, kas nagu on tahtmist, et linnas üldse midagi tekiks või ei ole, et. Et kas, kas luuakse need eeldused ja kas toimetatakse või ei toimetata, et see on ka minu arust väga tähtis.

Ja, et see on nagu sihukene üldine mentaliteedi küsimus ka, et, et kas see linn on nii-öelda ettevõtlikust soosiv. Ehk siis, kas põhimõtteliselt see tuleb teemaks, kui noored inimesed kohtuvad, et, et kas teeme midagi koos või on see teema see, et saaks kuskil. Töö ära tehtud ja, ja mõeldakse mingile muule, on see siis sport või mingi muu väljund, eks ole.

Sest, et siin sai just Euroopa ülikoolide prorektoritele tehtud ettekanne ja kõik olid nagu väga hämmingus, kui nad kuulsid, et kui tihti me tegelikult siin koostööd teeme selle oma tugiorganisatsioonidega, et ühest küljest tõepoolest, linna eestvedamisel me saame. Kokku see ümarlauas suurusjärk neli korda aastas. Aga lisaks on meil noh, näiteks selline väga vahva mitteformaalne koostöö vorm, meil on kõikide selliste. Võtmeorganisatsioonide juhid käime saunas kord kuus, kus on tegelikult üli selline vinge. Ülikuum. Ülikuum jah, aga infovahetus tegelikult see annab nagu meeletult palju juurde ja pluss nüüd muidugi see start-upday. Organiseerimine sisuliselt tähendab seda, et aasta läbi praktiliselt iga nädal saab mingisugune seltskond kokku. Ja, jah, kümme organisatsiooni esindajad ja, ja noh, ühest küljest jah, me oleme seda ühte suurte asja ürituse näol, aga teisest küljest toimub pidev infovahetus, kelle juures midagi toimub, kas saaks kuidagi keegi kaasa aidata ja nii edasi, et selles mõttes see koostöö on täiesti uskumatu, mis siin toimub.

Mis saun see selline on? Ma oleks praegu start-up, ma tahaks ka sinna, tulla sinna alla kuhugi kerise kõrvale istuma ja oma, oma mõtteid jagama.

Liikuv, liikuv saun on ju, me hoiame selles mõttes selle asukoha salajases, et iga kord on uues kohas.

Ma võime, nii palju võin öelda, et see sai alguse sellest, et ma avastasin, et mina töötasin ökonoomikumis ja, ja. Olin seal juba kümme aastat töötanud või kaheksa aastat ja siis ma avastasin, et kuriväev meil on keldris on tõeliselt vinges aun, mis oli täiesti selline. Noh, praktiliselt kasutamata. Ämplikuvõrkudes. Jah, ja, ja siis sai sinna esimest korda kokku kutsutud ja, ja seal sai päris mitmed korrad. Tehtud, nüüd on, nüüd paraku me teame, et IT-maja ehitamise tõttu või noh, mitte tõttu hurraa, aga, aga, aga see ökonoomikumi saun meil on jah, kahjuks nüüd välja kalitud ja, ja nüüd me oleme siin linna peal liikuvad, nii et.

No meil on minut aega, kui Tartu idufirmade selline kogukond, saunaklubi saaks midagi soovida või mis on see, mis oleks number üks asi, mis, mida oleks vaja teha paremini rohkem või saada juurde, et, et Tartu idufirmandust saaks veel rohkem hoogu sisse?

No ma ütleks seda, et tuleb lihtsalt kurssi hoida, et meil on kõik rauad on tules ja midagist puudu ei ole, et lihtsalt tuleb nüüd hoida seda tuld all, hääsil ja, ja, ja lihtsalt tegutseda seni, kuni hakkavad puudel õied külge tulema.

Et te ei räägi seda juttu, et, et oh, kui me saaks, et, et viiskümmend front-end'i ja viiskümmend back-end'i arendajad koliks homme kohe Tartusse, et no vot, siis oleks hästi.

Ei, meil on juba täna kõik hästi.

Asi liigub õiges suunas.

Võib-olla mõni meid kuulas viiskümmend back-end'i arendajat ja mõtles, et oh, see Tartu tundub nii põnevalt, ma hakkan kolima, nüüd nad leiavad, et nüüd ei olegi sinna vaja.

No meil on eesmärk, on viis tuhat start-up'i.

Viis tuhat start-up'i?

Tartusse, jah.

Praegu me lugesime selline kümme-viisteist kokku, jah?

No viiskümmend vast täna on, aga ütleme jah, et tuleb saja kordistada.

Nii et võivad kolida küll.

Tartu ja Paide kasvavad kokku, siis kui. Igatahes, aitäh, härrased, soovin palju jõudu ja kena sügist Tartusse ja ma loodan väga, et meil on varsti põhjust Tartu idufirmadest juba teha nüüd mitte selline enam sissejuhatav saadet, näete, Tartus ka idufirmasid on, vaid, vaid kratsida seda pinda natuke rohkem ja vaadata sügavamale. Aga Restart on selleks nädalaks läbi ja kohtume nädala pärast.