AI_pealkiri: Rändlustasude kadumine kasvatas mobiilse andmeside tarbimist — Holger Haljand ja Margus Krupp

Tere, head laupäeva pärastlõunalt kõigile ära stardi saate kuulajatele. Tänane saade alustab saatejuht Henrik Roonemaa uudisteportaalist geenius.ee ja mul kaks külalist. Külaline number üks on Holger Haljand, kes on Telia Eesti erakliendiüksuse juht, tere, Holger. Tervist. Ja külaline number kaks on Margus Krupp, kes on tehnilise järelevalveameti elektroonilise sideteenistuse juhataja, tere.

Tere.

Me räägime tänases saates rändlusest ja, ja kui head kuulajad arvavad, et. Et sellest rändlusest on ju räägitud praeguse terve aasta, terve kevade me muud ei rääkinud ja ei kirjutanudki, kui sellest, et Euroopa Liidus rändlustasu kord siis kas kaob või muutub odavamaks või ei muutu odavamaks ja, ja tuleb muutus suur ja nii edasi. Siis nüüd on tegelikult olnud hea mitu kuud seda muutust käes, suvi on vahel olnud inimeste jaoks ka suur reisimise aeg ning nagu välja tuleb, on erakordselt häid põhjuseid teha sellest kõigest kokkuvõtteid. Ja Holger, sa saatsid mulle enne saadet väljavõtte oma statistikast, ehk siis Telia Eesti võrgustatistikast ja. Ja need numbrid, mida sa siin kirjutad, ma pidin neid mitu korda lugema, sest ma arvasin, et äkki sa oled teinud kiiresti trükkides vea. Need on uskumatult suured. Euroopa Liidu sisene andmesidekasutus on selle aasta aprillist, kui siis te avasite Euroopa Liidu mahud koduturupakettides, kui see muutus teie jaoks tuli, aprillist kasvanud viis korda. See on Eesti klientidel siis.

Just, et see ongi see barjäär, mis selgelt enne oli, et, et kui me Eestis nägime tohutut andmesidekasutust, siis välismaal oli see nii-öelda seina taga kinni. Ja see on nüüd selgelt lahti pääsenud ja, ja mis oli veel huvitav võib-olla selle statistika juures, on see, et keskmine Eesti klient kasutab siis, või noh, see, kes siis reisib, kasutab välismaal olles kaks korda rohkem kui Eestis olles.

Jah, see on, ühest küljest on see ju üllatav number, teisest, kuidas ka mõtlema hakkad, noh, kus siis veel, eks ole, et see on see, kus sa teed oma kaheksajalast pilti taldrikul ja, ja noh, saadad puhkusepilte kodustele ja nii edasi. Ja teine number, sa tood välja, et siin, kui me vaatame poolteist aastat tagasi või natuke rohkem, ehk jaanuarist kaks tuhat kuusteist, kui te avasite. Põhjamaades ja Baltikumis selle nii-öelda koduturu hinna. Siis sellest ajast on andmeside kasutus kasvanud nelikümmend korda. Ma lugesin alguses nelikümmend protsenti, siis lugesin uuesti

Jah, ja kui sa vaadad neid numbreid, absoluutnumbreid, siis sada viiskümmend miljonit megabaiti kuus, et, et, et need on uskumatud jah, et me tegelikult ei osanud ise ka seda ette näha, et. Et üllatus oligi meile.

Ja kasvanud on muide ka kõnemaht, ärme siis kõne ikka päris ära unusta, kaks korda aastaga, jah? Siis välismaal tehtavate kõnede hulk on. Jah, ja

see on ka hea võrdlus nüüd, et kui andmesidemaht nelikümmend korda versus kõnede maht kaks korda, et selgelt näeme, kus see vajadus tänapäeval juba on.

Kas te, kui palju te näete sinna nende numbrite sisse, et mida siis inimesed teevad seal välismaal oma telefonidega?

Üks asi on tegevus, jah, aga võib-olla see, et noh, see on ju tegelikult ka Eestis, et mis seda andmesidet tegelikult sööb, on video. Ja, ja enamus sellest, kogu sellest liiklusest on video. Ja nüüd, kus see võimalus tekkis, needsamad vajadused, mis Eestis võib-olla jah, on rohkem vaba aega, on rohkem vajadust selle järgi välismaal, aga video on see, mis kõige rohkem sööb. Noh, uued aplikatsioonid võib-olla, mis Eestis nii väga kasutusel ei ole, on kindlasti navigatsioon. Mis, mida kasutatakse reisides palju, aga muu on sama, et sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia, selgegi video ja siis muidugi jagamine, et sõnumid ja, ja piltide jagamine koju ja, ja oma tuttavate vahel ja postitamine võrkudesse ja see on see, mis reisil olles siis nagu on aktiivsem.

No mina näiteks käisin, see vist oli eelmisel nädalal, käisime nädalavahetusel Lätis autoga Riias, niisama lihtsalt puhkamas, mitte tööasjus ja. Ja siis ma ühel hetkel avastasin, kui ma olin juba tagasi teel, et pagan ma ütleks, et mida ma õieti teen, et ma ei, et ma ei anna aru ka endale, kui palju ka minu käitumine on muutunud, et. Et, et nii sinna kui tagasi sõites oli sada protsenti ajast Waze kasutuses, sest ma avastasin, et minu autos on Androidi auto tugi ja ma avastasin, mis on väga väheteada fakt, et Waze'il on Androidi auto nüüd olemas. Ehk et kui sul autos, sul põhimõtteliselt on võimalik Waze lasta auto suurekraani peale. Mis on väga võimas, väga lahe asi ja ehk siis kogu aeg ta tiksus ja ma üldse ei mõelnud selle peale mitte kordagi, et mingi andmeside või hind või ma ei vaadanud isegi palju see ruumi võttis ja samal ajal striimis Spotify kogu aeg. Ma kasutan Spotify's extreme kvaliteeti, kolmsada kakskümmend kilobitti. Ehk siis noh, Läti sõit oli selline viis tundi, ehk ma sain edasi-tagasi siis põhimõtteliselt kümme tundi striimida Spotify, kümme tundi Waze'i. Ja mul ei ole õnne aimu, kui palju see mul neid gigabait ära võttis, aga ilmselt mitte liiga palju. Ehk et need muutused, me harjume nendega nii ära. Et me tegelikult ei kujuta ette ka, et veel mingi neli kuud tagasi oli see võimatu või aegu.

Ja kui sul oleks lapsed olnud tagaistmel, siis nendel oleks jooksnud Youtube kogu selle aja

tõenäoliselt. No mitte, ma loodan, mul, mul lapsed on oleks küll väiksed, et kui nad ka tulevikus seda saadet järgi kuulavad, meil nii ei ole, aga, aga on kindlasti jah, palju. Palju inimesi, kellel nii on, et terve selline see liikuv ekipaaž on üks suur striimingumasin ja, ja seda ka välismaal. No Margus, kuidas see teie poolt vaadates on, Holgeraits, et tema ei osanud seda oodata, et kas tehnilise järelevalveamet arvas, et noh, nii lähebki või?

No mina isiklikult arvasin selles mõttes, et läheb küll, kuna, kuna teada on ka, et läheduses samamoodi olles või välismaal reisides. Varem sai otsitud neid wifi võrkusid ja, ja võimalust, kus siis oma tööd teha ja, ja vaadata samamoodi videot, kuulata muusikat. Et nüüd enam ei mõtle ka absoluutselt selle peale, sellepärast et see on, see on lihtsalt nii palju turvalisem. Ma olen nagu väga kindel, olin kindel ja, ja siiamaani, et, et see oli väga suur põhjus, miks, miks need andmised, et nii palju ei kasutatud varem, et just see hinna pärast.

Jah, sest ma ei mäleta, sina mäletad, Holger peast, palju see maksis omal ajal, palju see maksis veel pool aastat tagasi?

Jah, mul on kaks numbrit ainult meeles, et kaks tuhat kuusteist langes andmeseid hind seitsekümmend viis protsenti ja nüüd juunis langes see sellest veel kaheksakümmend viis protsenti. Nii et noh, paarkümmend korda siis rohkem ikka kindlasti.

See oli vist enne suurusjärk äkki, ütleme kui me räägime andmesidest, ta võis olla kuskil kuuskümmend eurot, äkki isegi ka või.

Ja, ja kindlasti. Ja selliseid hinnasid tegelikult kahjuks peab tõdema, et me kohtame veel väljaspool Euroopas tänaseni.

Jah, see on tõsi, sellest, selleni me ka oma, oma saate jooksul kindlasti jõuame, aga, aga need numbrikasvud on, kas need on nüüd ära olnud? Kas, kas inimesed on kõik oma paketid ära vahetanud, saanud aru, et niimoodi saab hakata või me tuleme kuu aja pärast kokku, sa ütled, et see on veel viis korda kasvanud?

Ma julgeks öelda jah, et see on alles algus, et me näeme, et see kasv jätkub samas tempos ja nüüd just sel aastal toimub muudatustega, ta sai ikkagi täiesti uue tõuke juurde.

Ola, oskad sa peast öelda, kui suur hulk neid kliente on, kes on oma paketid üldse ringi teinud?

Jah, täna on meil selles mõttes igaüks, kes seda tahab, on ise võimalik soovi avaldada ja seda paketi muudatust teha ja kui ma nüüd suurusjärgu ütlen, siis võib-olla viisteist protsenti, alles.

Jah, ja, ja reisib teil kui palju, kas?

Suurusõigus pooled. Aga kuna need reisimised toimuvad ka nii-öelda mitte igakuiselt, aga ütleme aasta keskmiselt, et siis see ongi, võtab üks aasta aega, enne kui need pooled siis saavad aru ja, ja väärtustavad seda paketti ja need vahetused toimuvad.

Nii et põhimõtteliselt, kui me nüüd väga näppude peal arvutame, et siis noh, ainuüksi juba nende inimeste arvelt, kes veel ei ole paketti vahetanud, on üks, üks. Paar korda veel kasvuruumi seal kindlasti sees, kui mitte rohkem, pluss siis veel, et inimesed niimoodi vaikselt hakkavad rohkem julgema kasutada seda, et enam ei loegi kabait.

Absoluutselt.

Mis, kuidas nende pakettidega on, et kui palju seda andmesidet nüüd siis välismaalt kulub, et kas on nii, kulub nii palju, kui on või on seal kuskil mingisugune keskmine mõistlikkuse piir ees?

Täna on niimoodi, et. Et seal on jah, ütleme madalamates pakettides on kogu koduturumaht kasutatav ja siis kõrgemates pakettides on piirangud. Jah. Olevad siis kas pool paketimahust või suuremates natukene vähem. Aga täna ei ole veel näinud, et. Et enamus, enamus selles mõttes mahub sellesse nagu paketi piiri ära. Et, et, et selliseid juhtumeid ei ole olnud, et, et peaks nüüd hakkama maksma ränduses nendes pakettides.

No mind on alati huvitav, ma ei ole ka ise selle piirini jõudnud, et mis siis saab, kui mul nüüd praegu need gigabaidid Euroopas nüüd läbi saavad, kas ma siis pean hakkama juurde ostma? Siis

peab, siis saab juurde osta jah, siis tuleb teavitus ja, ja siis saad nii-öelda selle reguleeritud hinnaga.

Ja see hind on kui palju?

Seitse koma seitse eurot gigabait, pluss käib maks. Aga meil on enamus, meil on tegelikult tehtud ka paketid, nii et saab osta ka nii-öelda paketimahtu lihtsalt juurde, et sa ei pea tegelikult ostma seda megabaidi põhist hinna, aga saad, turvalisem on osta, et sa tead, et sa ostad jälle endale mingisuguse. Hunniku mahtu juurde ja on rahu majas.

Noh, isegi, et kui väga jämedalt öeldes kümme, kümmekond eurot gigabaidi eest maksta, siis ei ole, ei tundu ka palju võrreldes sellega, mis ta alles oli ju. Absoluutselt. Sest päevapilet oli, tuletame nüüd meelde, oli viis eurot, oli. Vanasti oli viis eurot minu meelest see, mis. Ja selle, selle eest sai sadakond megabaiti. Jah, võis olla küll, võis olla küll jah. Võimas, võimas hinnalangus on, on seal olnud, kas see on, kas, kas see on midagi, ütleme nende inimeste uute, uutesse pakettidesse toomine. Kes täna veel ei ole, kas see on midagi, mida te tahate omalt poolt nagu väga teha ja julgustada või teil ei ole seal väga suurt huvi mängus? Te ütleme, et noh, kui viitsite, siis tulge.

Ei, on ikka, aga me täna me oleme lähtunud nagu vabatahtlikuse alusel seda, et me pakume seda võimalust, me kindlasti reklaamime seda, teavitame oma kliente ja, ja anname selle võimaluse sinna üle tulla. Kuna osadel klientidel võib-olla tõesti seda vaja ei ole, siis ja ränduses ei käi, nagu ma ütlesin, et pooled ainult käivad, siis me täna seda nagu peale suruda ei tahaks.

No Margus, kas teil on statistikat ka teiste operaatorite kohta, et võib-olla Telia kliendid on erakordselt imelikud lihtsalt, et viis korda on kasvanud see maht.

Veel on natukene vara selle statistikaga, et kuna see määrus jõustus viieteistkümnendal juunil, siis me kogume mobiilioperaatoritelt statistikat kvartali kaupa ja kolmas kvartal on lõppemas alles. Ehk siis oktoobris selgub meie jaoks nagu esimene tõde. Aga tegelikult natuke oli juba näha tõusu ka teises kvartalis.

Nii et teie saate siis põhimõtteliselt samalaadsed numbrid kätte nagu, nagu Holger praegu ettekandis Telia kohta või?

Hetkel kindlasti mitte. Võiks, võiks, ma loodan küll jah, et see klapib.

Kas, kas sul on mingit ülevaadet või, või sulle, Holger, et kas teistes Euroopa riikides on see efekt olnud samasugune või oleme me siin kuidagi erilised?

Me oleme paljuski erilised, jah. Üks suur erinevus on see, et meil on koduturupakettides kordades rohkem mahtu sees kui Lõuna-Euroopa riikides. Et seal on täiesti tavalised sellised paketid nagu viissada mega ja üks giga on isegi nagu juba peaaegu et maksimaalne pakett. Et kui me räägime siin, et meil on siin kuuskümmend giga ja, ja, ja sellised paketid, et siis selliseid asju Lõuna-Euroopas ei kohta. Et, et selles mõttes ka neil on see piirangud täna ikkagi oluliselt suuremad. Ja teine põhjus on see, et, et meie reisime ikkagi oluliselt rohkem lõunasse, kui Lõuna-Euroopa riigid siin suuremad reisivad välja. Et siis seal need erinevused peetuvad.

Aga et see noh, need, need muutused toimusid ju Lõuna-Euroopa klientide jaoks ka, et noh, kui nad ikkagi reisivad näiteks Londonisse või Tallinnasse, siis nad saavad.

Lõuna-Euroopa riikide klientidel ei ole tegelikult seda harjumust koduski kasutada seda interneti. Mobiilset interneti nii palju. Ehk siis, et ega nad reisidel ka seda, seda ei teki, seda harjumust neil.

Ja seal on need piirangud kodus, nagu ma räägin, see ühegi, iganes, et ongi koduturupakett võib-olla kõige suurem, et siis nad ei saagi, neil on see piirang juba kodu sees.

Aga meie naaberriigid siin, ma mäletan, kui need läbirääkimised olid, et siis me moodustasime sellise Balti ja Põhjamaade. Ploki, kes ütlesid, et noh, meil kasutatakse nii palju, et saate aru, et meil on kõik teistmoodi, et kas, kas need kasvud on meie naaberriikides samasugused olnud?

Jah, naaberriikides võib öelda küll, et on olnud samasugused või isegi veel suuremad, et siin Norras, Rootsis on isegi veel suuremad, sest et tundub, et kas nad resisevad rohkem või, või kasutavad rohkem, aga noh, Rootsis me tegelikult näeme, et Rootsis, Rootsi on mõnes mõttes nagu meist ees oma mobiili ja internetikasutuse ja mahtude osas. Et neil on esiteks palju rohkematel klientidel juba nutitelefonid. Ja, ja nendel need teenused hakkasid nagu varem pihta, et, et kõik need Netflixid ja need sisuteenused ja see harjumus tekkis nagu varem. Ehk siis nad on nagu, võiks isegi öelda mõni aasta ees nende teenuste osas, mis neile on kättesaadavad ja sellest kasutusharjumusest nii kodus kui ka siis reisides.

Nii et me vaatame siis, kui sina planeerid oma teenuseid või, või Telia planeerib oma võrku, et siis vaata, et mis rootslased teevad, jah. Just. Hüva, teeme siit esimese pausi ja siis läheme edasi.

Restart.

Restart jätkub ja me räägime täna rändlushindadest, mis tuleb välja, et suve alguses või siis ütleme hiliskevadel kadunud Euroopa Liidu rändushinnad on pannud inimesed väga palju mobiilset internetti kasutama. Meil on stuudios Holger Haljand Telia Eestist ja Margus Krupp Tehnilise Järelevalve Ametist ja Holger just rääkis, kuidas sellest ajast peale, siis kevadest peale on Euroopa Liidu andmesiderändlus Eesti klientide seas kasvanud viis korda. Tuleme tagasi selle, sellesse kevadisse aega, ma mäletan neid saateid ja intervjuusid, mis ma tegin ja, ja siis sealt käis paar asja nüüd ju väga regulaarselt läbi. Ja, ja vaidlus hinna üle oli ikkagi sellise Lõuna-Euroopa versus Põhja-Euroopa vaidlus ja, ja lõunaeurooplased ütlesid, et noh. Ma nüüd natuke lihtsustan, aga et noh, kuulge vaadake, et, et teie sealt põhjast reisite kogu aeg meile siia puhkama päikse alla ja noh, tulete miljonite kaupa, et meie võrgud ei pea vastu lihtsalt. Kui te teete nii odavaks selle, et meie võrgud ei ole selle jaoks mõeldud, et nii ei saa teha, me peame selle hinna ikkagi kõrgemaks tegema või siis inimest lihtsalt ei saa. Üldse mobiilseid andmesid, et kasutada, sest võrgud on ülekoormatud. Ja meile öeldi selle peale, et noh, esiteks see on jama, et neile võrgud peavad väga hästi vastu küll ja, ja noh, teiseks, et ja kui ka ei pea, et siis investeerigu sinna raha. No mis see viiekordne kasv nüüd Holger on näidanud või Margus, on teile infot, et kas Hispaanias, rannas saab neli kett kasutada või ei saa?

Jah, peab tõdema, et ka ise olin sellel pool, kes rohkem mõtles selles kontekstis, et meie müüme täna koduturu hinnal, noh, hinnad on niivõrd madalad, et selle hulgihinnaga me oleme totaalses kahjumis ja, ja survestasime mõnes mõttes Lõuna-Euroopat oma nii-öelda hulgi hindasid madalamale tuua. Täna vaadates nende argumentatsiooni, tundub, et ei olnud üldse alusetu argumentatsioon, et tõesti teatud turismipiirkondades on mahud niivõrd palju kasvanud, et kvaliteet kannatab. Võrgud ei pea enam vastu ja reaalselt peabki investeerima sinna oluliselt, et seda turismi nii-öelda turismivajadust ära katta. Ja, ja see mõjutab ka nende enda klienti nüüd, sest et noh, nii-öelda Euroopa Liidu reeglite järgi ei tohiks oma klienti eelistada ränduses oleva kliendina, nii et kõik see rändus oleva maht tegelikult tänu sellele kannatab ka kohalik klient. Ja, ja teatud piirkonnad on tõesti probleemi ees ja meil on ka päris raske oma kliendile põhjendada, miks rändusteenus on halvemaks läinud. Ja, ja sinna on väga raske midagi parata, sellepärast et tegemist on tõesti nende ränduse võrkudega, mis enam sellele koormusele vastu ei pea.

No oskad mingeid näiteid tuua, et konkreetselt, et ku, kus piirkonnas sellised probleemid on või, või milles nad avalduvad?

Jah, ma konkreetseid piirkondasid praegu välja ei tooks, aga, aga avalduvad jah, selles, et et kliendid ei saa seda kiirust, mis on tegelikult normaalne. Ma tegelikult tooks siit veel ühe aspekti välja, et, et need kliendi ootused Eestist minnes välismaale on muidugi väga kõrged. Aga see kvaliteedivahe juba enne ränduseid igasuguseid neid avamisi. Oli oluliselt meie kasuks, ehk siis Eesti mobiilside kvaliteet võrreldes Lõuna-Euroopa riikide mobiilside kvaliteediga, seal on kordades vahe. Et 4G, et sa näeksid üldse oma telefonil 4G-d Hispaanias liikudes, see on haruldane nähtus. Ja, ja nüüd veel lisaks see, et kui need võrgud on umbes, siis see avaldubki sellest, et lihtsalt ei saa aktsepteeritavat kiirust oma internetikasutusel.

Margus, kuidas teie poolt vaadatuna see asi on, kes oli, oli ette teada, et selline asi pigem juhtub või mitte?

No seda tegelikku seisu, mis seal lõunariikides on, ega me, me nii täpselt ei tea. Et, et kuidas nüüd see, see oli küll jutt jah, et mismoodi nende võrgud on ehitatud ja, ja me võisime arvata, aga. Aga ka reaalselt tundus, tundus ka meile natukene ulmeline, et. Et nad peavad nii tohutult sinna investeerima, et, et nüüd kogu see Põhjamaa kliendid ära teenindada, kes sinna tulevad. Aga, aga jah, nii palju, kui ma ise olen reisinud sealkandis, siis tõepoolest meil siin on oluliselt, oluliselt paremad tingimused ja, ja 4G levib oluliselt kehvemini seal, kui siin.

Mis need reaalsed kiirused siis on, Holger, kas tõesti on nii, et isegi e-maili ei saa saata või?

No kui me räägime sellist tavapärasest kogemusest, siis jah, 4G kiirused, kui me räägime siin noh. Halvematel juhtudel siin kümnest megabitist, kahekümnest megabitist noh, aga nad parematel juhtudel liiguvad saja megabitini sekundis. Siis alla selle 3G-s ja, ja veel nii-öelda koormatud piiruses, kui me saame ühe megabiti ja on hästi noh, tihtipeale see jääb isegi alla selle, et noh, emaili saad saata.

Sa mõtled välismaal või?

Välismaal jah, aga, aga video vaatamisega läheb küll keeruliseks.

Pluss siis, kui me Eestis nagu ei, ei kunagi ei mõtleks selle peale, et on meil võimalus leida neid kohti, kus, kus levi üldse ei ole, siis sealpool, sealpool Euroopat on see ikkagi väga, väga lihtne.

Olete te olnud kontaktis, kumb see, nende sotsiaalsete operaatoritega, et kas nad ise tõesti tunnistavad seda, et nende oma raha juurde panna või?

Jah, no nüüd on, kuna nende, need kahtlused on tõeks saanud ja neil on konkreetseid näiteid, muidugi me ei räägi nagu selles mõttes massilisest, et üleriigilistest teemadest, me räägime nendest mingitugustest konkreetsetest punktidest. Aga nende nii-öelda argumentatsioonil ongi meil väga suur mure jälle selles osas, et kuidas nüüd ikkagi see rändushind hulgi tasemel hakkab kukkuma või kas ta üldse hakkab kukkuma. Sest et täna me selgelt müüme ikkagi väga tugevalt alla oma hinna. Et kui me räägime, et meie koduturupakettides jäävad hinnad alla euro keskmiselt, suuremates pakettides isegi poole euro kanti, siis me täna ostame seitse koma seitse ja, ja see on päris, päris karm.

No sa oled ise võrke ehitanud võrgu ehitamise juures olnud, et kui me võtame ühe sellise, noh, et pole millise, aga umbes ma ei tea, viiekümne, kuuekümne miljoni elanikuga Lõuna-Euroopa riigi. Mis see suurusjärk on, palju sinna võrkudesse tuleks raha panna selleks, et see asi normaalne oleks?

Seda on muidugi raske nüüd võimendada Eesti kontekstist lähtuvalt, kuna me oleme ikkagi väga pisikene selle kõrval, aga meie täna investeerime. Ütleme aastas suurusjärgus nelikümmend, nelikümmend viis miljonit eurot kokku noh, võrkudesse läheb sealt pool või, või kuskil nii-öelda suurusjärgus.

Ütleme, paarkümmend miljonit

aastas.

Jah,

siis need summad on ikkagi kolossaalsed.

Kas neil on valmisolek seda teha või?

Aga nagu ma ütlesin, seda ei ole vaja teha üleriigiliselt. Need on mingid teatud punktid, mida oleks vaja ära lahendada, sest et ega turism ka ikkagi ja sellised masskohad, need ei ole üleriigilised.

Jaa, aga no niipea, kui nende oma kliendid selle, selle ühe giga pealt ikkagi noh, lähevad ka kümne peale, ühel hetkel see juhtub.

Samas on neil ju kliente ka tohutult, tohutult rohkem kui meil siin. Jaa, muidugi.

Jah, ja nende käibed ja tulud ja kasumid on samamoodi samastes kordajates suuremad. Et

see investeerimisvõime on neil ikkagi oluliselt suurem.

Peaks olema jah, ja nad, aga noh, neil on, ma ütlen, et neil on lisaks sellele, et nad peavad lahendama probleemi nüüd tekkinud koormuse põhjal, neil on ka nii-öelda selles võrgu arengus vaja teha seesama hüpe, et neli G oleks igal pool saadaval, täna ei ole.

Noh, sa juba natukene puudutasid, eks ole, seda teemat, et, et ei tea, et kas ja kuidas nüüd see hulgi hind langema hakkab, me kohe sinna jõuame, aga. Aga selge on see, et ta tõenäoliselt ju ei saa langeda enne, kui need investeeringud on tehtud. Et sellepärast ta tehtigi selline kõrge, et nad ütlesid, et noh, kuulge, meil on vaja investeerima sel juhul, kui te kõik tulete siia videosid saatma meie päikse alla.

No see on nii ja naa ühelt poolt, et kas neil on võime ja valmidus siis enne investeerida või pärast siis on surve investeerida. Noh, meil oli sama küsimus, et me ütleksime ka, et me ei saa ju enne räändusteenesest pakkuda, kuhugi hind ei ole hea hinne tasemel, aga näed, sai.

No nemad ei saa.

Aga nende täna läbirääkimisjõud ja võime on olnud suurem, et aga jah, võib-olla kuulaks, kas, kas regulaatori poolt on infot täpsemalt, et kuidas, kuidas need plaanid edasi lähevad.

No tegelikult see sinna määrusesse ju sisse kirjutatud hinnalangus, hulgi hinnale, et kui ta praegu oli ilma käibeta seitse koma seitse alustuseks, siis aastaks kaks tuhat kakskümmend kaks on kaks koma viis eurot gigabait. Mis iseenesest on küll ikka, ikkagi väga kõrge, aga

selleks. Euroaastas peaks ta siis alla tulema,

jah? Jah, umbes nii.

Ja see on pandud paika, et ta igal juhul peaks tulema? Seal ei ole mingit läbirääkimist.

Ei ole, ei ole, kindlasti tuleb.

Nii et selles mõttes, kas see kaks tuhat kaheksateist juba kukub natukene või mis see samm

on? Kaks tuhat kaheksateist on kuus eurot, on ilma käibeta, kui praegu oli seitse koma seitse, siis on kuus eurot.

Kas ta kukub niimoodi teatud kuupäevast jälle esimesest? Esimesest

jaanuarist.

Esimesest jaanuarist juba? Aa, nii et siis ma vaatan siin kõrval oleva härra ots, et kas mu mobiilipakent läheb odavamaks esimesest jaanuarist? Peab minema.

Ma ütleks, et meie kahjum läheb väiksemaks. Et meie huvi jah, pigem on siin, et küsimus, et kas ta ei peaks kukkuma kiiremini, et kuidas seitse koma seitsme pealt kuue peale kukub ja kui, nagu ma rääkisin, kui meil on null koma viis kuni üks euro välja müüginud, et siis me oleme ikka väga kaugel sellest, et see asi oleks tasakaalus.

Põhja-Euroopa huvi oli kindlasti, et ta kukuks oluliselt kiiremini ja hakkaks oluliselt madalamalt

pihta. Ei, seda ma mäletan, aga nüüd on sellest huvitav olukord tekkimas, ma ikkagi tarbijale tahaks küsida, et, et sina, Holger, ütles, et sa ei anna seda raha mulle, et te ei, ei tee pakette odavamaks.

Ei, ma ütleks, et see raha on sul juba ammu käes, sest täna ma müün sulle rändluses, kui sul on, ütleme keskmine pakett, ma müün sulle euro gigavatt. Ja ostan sisse sedasama, et sulle müüa seitsme koma seitsmega. Ma nüüd ostan kuuega, kas ma peaks sulle andma odavamalt?

Ei no vot, sinu jaoks läheb ju teenuse, teenus odavamaks, et see küsimus on, eks ole, et üks koma seitse eurot tuleb üleöö kusagilt per gigabait kellelegi. Ja sa ütled, et sa võtad selle ikkagi endale.

Väljamüügihind on üks euro.

Ja ma sain aru, jah, aga et sa nagu kinnitad ära.

Aga, aga

mingit uut hinnas, seda siis ma sain aru.

Ei no hinnad, ütleme, kui me läheme paketiväliselt, mida väga palju enam kasutusil ei ole, aga et kui me lihtsalt nagu per megabait maksustame, siis need hinnad langevad, jah. Et me viime selle samamoodi, kui me täna me viime selle seitsme koma seitsmega, siis esimest jaanuarist müüme kuuega. Et selle hinna viime täpselt vastavalt regulatsioonile kogu aeg allapoole, nii nagu ta läheb. Aga täna sul ei ole mõtet sellise hinnaga osta, sellepärast et paketi sees sul on ühe euroga seesama teenus.

Jah, see jah, lihtsalt kui ma nüüd lisamahtu ostan, siis ta läheb ikkagi kadavamaks. Jah.

Absoluutselt, ja ma ei tahagi müüa, et ma müün seda vastavalt sellele kulule, ma ei taha lihtsalt kahjumiga müüa.

Ja siis kaks tuhat üheksateist on sind, on kell paber ees.

Neli koma viis.

Väga hästi läheb, mõnusasti kukub. Ma tahtsin tegelikult oma, oma eelneva jutuga jõuda sinna, et huvitav, kui kaua võtab puht. Ajaliselt see, et, et need Lõuna-Euroopa võrgud saaksid korda, isegi, sest me ju teame, isegi kui nad otsustaks panna sada triljonit, miljonit sinna kohe sisse, siis see ehitamine, hankimine, see kõik võtab tegelikult aega ja nii suurte riikide puhul võtab see väga kaua aega tõenäoliselt.

Kõik oleneb sellest rahast, mis sinna pannakse, et aga ja sellest valmidusest seda teha, et aga ma ei oska seda kommenteerida. Nagu

ikkagi eelkõige tahtest. Et kui huvi on inimestel ja noh, selleks tuleb võtta vastu selline otsus, nagu siin Eestis võeti, et, et pigem müüa rohkem ja odavamalt kui müüa vähe ja kallilt, nagu seal praegu on.

Kas on üldse mingit sellist signaali õhus, et te näete, et see, see suhtumise muutus Lõuna-Euroopa operaatoritele on tulemas?

Ma näen, et see surve on selles mõttes olemas, nagu ma ütlesin, et kvaliteet kukub ka nende enda klientidel ja see on kindlasti asi, mis paneb teistmoodi mõtlema.

No sa juba kutsid Holger seda küsimust, et äkki ta võiks kiiremini langeda. Millele see, kas see on lihtsalt selline sinu unistus või see rajaneb millele?

See rajaneb sellele, et tegelikult, kui Euroopa Liit oma regulatsioone teeb, siis ta paneb ühe kontingendi täiesti ebavõrdsesse olukorda. Paludes või nõudes tal müüa teenust alla oma hinna. Mis minu meelest nagu äriloogikal nagu suhtes on täiesti vastuvõetamatu, et kuidas selliseid regulatsioone üldse saab teha, et selles mõttes on seal ju reaalne alus olemas. Sa sunnid teatud äriühinguid müüma oma teenust, reguleerid kohe niimoodi, et nad peaks müüma nagu kahjumiga.

Oota, aga kas te ei saanud mingit välistusklauslit, sinna ju mingi selline asi tehti sisse?

Jah, ja see oli siis selline asi, mis õnneks sinna sisse kirjutati, et, et meil on võimalik siis natukene seda pehmendada. Aga täna me siiski läksime seda teed, et, et me aktsepteerisime nii-öelda selle täisregulatsiooni ja, ja pakume ikkagi oma koduturupakette kasutada sama hinnaga välismaal. See lihtsalt võimaldas meil jätta ka valikusse see, et paketid, kus siis on megabaadipõhine maksustus ja need, kes siis ei taha räänduses käia, sest et regulatsioon nii-öelda täismahus tähendab, et me peaksime kõikidele klientidele selle peale panema. Ehk siis me satu, paneksime oma kliendid nagu natukene sundviskesse, kui me täies mahus seda regulatsiooni rakendaksime.

No Margus, kas teie asutus kuidagi töötab selle nimel või saate te või tahate te midagi teha, et, et Eesti operaatorite unistus täituks ja et need hinnad tõesti nagu kiiremini hakkaks kukkuma? Kokkulepe on tehtud ju.

Kokkulepe on tehtud ja ega praegu siin selles mõttes midagi teha ei ole. Et me saaksime kuidagi seda muutma nüüd hakata või see, see on nagu, see on nagu paigas.

Aga selle erandi osas, kas selles osas on võimalik teil midagi mõjutada? Te

taotlete iga aasta meilt lisatasusid, lisatasude võimalust ja seekord aprillikuus ja mai alguses siin kõik mobiiloperaatorid, kolm tükki meil neid taotlesid ja kõik need taotlused me rahuldasime, et.

Kas Euroopa Liit võimaldab seda siis ka järgmistel aastatel?

Ja ikka, aga me vaatame iga-aasta need jälle üle. Kõik need arvutuskäigud ja, ja nii edasi.

Mida need lisatasud tähendavad?

No meie jaoks tähendabki seda, et me saime jätta nii-öelda megabaidipõhise hinna. Ka kehtima, et me ei pannud nagu, me ei sundinud kõike neid, seda kasutust nii-öelda paketi sisse. Ehk siis need inimesed, kes ei kasuta rändlust või ei reisi palju, need ei pidanud, ei pea sisulist pakette vahetama. Vastasel juhul nad peaksid kõik need paketid ära vahetama. No

selge, nii et mulle tundub ikkagi, et suures plaanis tõenäoliselt läheb nii edasi, nagu praegu on, nagu on kokku lepitud. Nii läheb, hing kukub igal aastal, suurusjärgus vist isegi pooleteist euro korra siis. Ja aastaks kaks tuhat kakskümmend kaks jõuab siis, kuhu see nelja poole euroni?

Kaks koma viis.

Kahe, kahe poole euroni. Jah. Mis, mis sealt edasi saab, siis ta sinna jääb või? Siis Holger ei ole ikka veel nullisogadega.

Holger ei ole ikka rahul, siis oli ilmselt jah, ja ma. Ilmselt selleks ajaks on hinnad koduturul veel langenud. Koduturul on kindlasti hinnad langenud oluliselt ja. Mina isiklikult loodan, et siis, siis juba selleks hetkeks on kogu Euroopa nagu rohkem, rohkem selle poolt, et need hinnad madalamaks veel viia.

Et siis see on lihtsalt uue poliitilise kokkuleppe küsimus. Just. Hüva, nii palju siis Euroopast, teeme pausi ja räägime saate viimases plokis tervest maailmast.

Restart.

Restart jätkub ja me räägime rändlusest või roamingust, kuidas keegi soovib öelda. Oleme rääkinud juba sellest, et Eesti, nii Eesti kui meie naaberriikide kliendid on tõeliselt hullunud selle andmesite kasutamisega Euroopa Liidus pärast seda, kui. Kui need hinnad läksid mõnusaks ja, ja et operaatoritele see ikkagi tähendab endiselt korraga häid ja halbu uudiseid. Kahjumid on suured, aga tõenäoliselt juhtumist seal ei ole selles vallas. Minul kliendina on alati küsimus, et. Et teatud riikides see reisimine on seotud väga suure stressiga. Ma tean isiklikult inimesi, kes on lennujaamas avastanud, et nad ei saa reisile minna, sellepärast et näiteks Türgi ei ole Euroopa Liidus, nad ei võtnud passi kaasa, ei tulnud selle peale. Ja, ja seega ja alati nüüd, nüüd meil siis tekib juurde, eks ole, küsimus, et kui ma lähen Türki, harjumuspäraselt lülitan ruumingu sisse ja hakkan kütma neid Full H-de ja 4K videosid üle, üle neti Eestis ja eile ma avastan, et ohhohho. Kas on üldse võimalik ja mis peaks juhtuma, et, et see on, säärane asi võiks ju ülemaailmselt kehtida. Toredad hinnad.

Jah, ma ei tea, kas regulaatori vaates on mingeid võimalusi, mina neid eriti ei näe, et Euroopa Liit selles mõttes on selline tänuväärne nagu kooslus, et, et on, saame nagu ühtseid ettepanekuid ja otsuseid vastu võtta, aga. Aga jah, rohkem maailmas selliseid nii-öelda kooslusi ei ole, et on jah, võib-olla Ameerika Ühendriigid on sellised kooslased, aga sellist tervikvaadet siin ei oma ja lähiajal vist ei teki ka.

Jah, ega Euroopa Liit ei saa neid hindasid ise mõjutada otseselt, aga siiski on kuulda olnud, et huvi lähiriikidel, kes, kes siis Euroopa lähiriigid on, et. Huvi Euroopaga roaming'u hindu langetada on olemas täiesti, samamoodi ka USA-l.

Sa mõtled lähiriikide all, siis mõtleksid. Näiteks Türgi või, või Ukraina isegi on kuulda olnud, et.

Et oleks täitsa selle Rome Like At Home'iga huvitatud liitumast.

Aga nad teeksid siis selle Euroopa Liiduga selle kokkuleppe või, või me peaks hakkama Eestina kuidagi eraldi seal käima, et?

Ilmselt ikkagi liiduga.

Mis see nende huvi on, miks nad seda tahavad?

No eks, eks nendel on sama, sama huvi nagu kõikidele teistele, et need. Et saaks rahulikult reisida, ilma et, ilma et tekiks üllatusi ja, ja eba, ebameeldivat olukorda, kus, kus tuleb suur arve peale reisimist.

No see, sealt see, ütleme sedapidi, see reisimine võib veel oluliselt väiksem olla, kuid meie räägime siin, et, et võeurooplased käivad Lõuna-Euroopas vähe, aga et noh, ma kujutan ette, türklased käivad, käivad Euroopas veel vähem. See, see on, käärid võivad päris suureks minna.

Jah, see tasakaal selles mõttes jällegi, kui võtate Eestit, siis on, siis on täiesti paigast ära ja. Ja meie täna operaatorina ainuke asi, mis me teha saame, on teha nii-öelda üks-ühele kokkuleppeid, et siis operaatoritega erinevates liikides, kus meie kliendid palju reisivad, et siis seal üritada saada nii-öelda. Häid hindasid. Aga isegi, kui me võtame oma Telia grupi, mis on siis Põhjamaad ja Baltikum, kokku ja üritame seal läbi rääkida, siis ikkagi on see tasakaal paigast ära, ehk siis meie inimesed reisivad oluliselt rohkem sinna kui, kui nemad siia ja siis selliseid. Häid hindu on päris raske saada.

No mis riigid on need, mis teid huvitavad, kas need samad üks, Euroopa Liidu lõunanaabrid, USA? Või on, või on mingid eksootilisemad sihtkohad?

Jah, õnneks peab ütlema, et Eesti on sellises heas positsioonis, et meie tegelikult enamus klientuuri reisib Põhjamaades ja Baltikumis, kus meil on üks grupp ja meil on ka väga head hinnad. Väljaspoole jah, on pigem sellised turismi sihtkohad, mainisid Türgid, kindlasti Ameerika Ühendriigid on, on oluline ja, ja Venemaa.

USA-s on, eks ole ju vähemalt üks operaator, kellel on, on kas ülemaailmselt lausa vist suhteliselt odava nii-öelda paketi kuuhinna sees, see ülemaailmne andmeside. Ma ühikesti mäletan, siis ta oli küll suhteliselt aega, see oli etšikiirusega või mingisugune klausel seal oli. Ja

suhteliselt odav oli vist sada dollarit, et.

Oli, kas nüüd oli või? Selge, aga siis ma kuulan neid Ameerika podcast'e ja ma arvan, et see oli lihtsalt nende jaoks suhteliselt odav. Mõistlik, mõistlik teenus, aga et, et näide ikkagi, et operaatorid noh, võivad selliseid kokkuleppeid suuta ka ise teha, et äkki polegi seda riiki või Euroopa Liitu siia vahele vaja üldse.

Aga seal ei ole ka, seal mängitakse natukene nagu riskide peale ka, et kuna need summad on suured, ehk siis näiteks sada dollarit tõesti annab sulle piiramatu kasutuse. Siis mängitakse ka selle peale jah, et, et, et keskmist status nagu kõike selle ära, siis need hinnad ei pea tegelikult olema otseselt kulupõhised ja nad. Nii-öelda kuidagi tasakaalustavad selle nagu sisemiselt ära. Ja see on ikkagi nagu kasulik äri, et kui nad kõigilt võtavad sada eurot, dollarit ja, ja nendest ainult pooled käivad ja kasutavad ja nendest veel pooled on võib-olla hea hinnaga riigis ja pooled ei ole, noh, siis see kokku kuidagi keskmistub ära, et siis nad saavad nii-öelda seda. Vot ma ei

kujuta ette, kas, aga teoreetiliselt see võib täitsa olla ju nagu ütleme, reisiotsus ja argument, et kui mul on valida näiteks Türgi ja Maroko vahel või ma ei tea, Türgi ja Tai vahel, noh igasugused muud argumendid tulevad ka mängu, aga, aga et ühes nendest on andmeside väga mõnusa hinnaga. Et ja teises ma tean, et ma pean maksma hirmsat raha selle eest, et, et näiteks oma töö asju ajada, nagu tänapäeval moodne on, täitsa võiks ju toimida niimoodi.

Võib-olla, kuigi ma hästi ei usu seda, aga, aga kasutamisharjumused võivad mingil generatsioonil juba tõesti põhineda nii-öelda interneti hinnal.

Jah, ärme, ärme sinna TAIS-se lähe, internet on jõle kallis, et mis me seal passime.

Aga mida ma saan nii-öelda positiivselt välja tuua, on see, et me pakume ka ikkagi enamus nendest sihtkohtadest selliseid nädalapakette. Ja, ja päevapakette ja, ja seal saab ka nii-öelda vähemalt kindluse sellest, et kui ma maksan nii palju, siis ma saan nagu vabalt kasutada kuni selle mahuni. Ja, ja see on nagu piiritletud ja konkreetne ja, ja seal me siis ka vastavalt sellele, et mis operaatoriga meil, mis kokkulepped on tehtud, et siis vastavalt sellele saame. Häid või paremaid nii-öelda neid nädalapaki hin, paketihindasid pakkuda.

No kas need ajad on nüüd ikkagi läbi kõigil, kõigi Eesti operaatorite puhul, et lähed USA-sse, unustad rõõmingu lahti ja tuled tagasi hiigelarvaga pärast operaator ütleb, et ise tegid, kas kõigil on mingid plokid ees või ei ole?

Jah, me oleme küll täna üritanud nii teha, et, et kõigil automaatselt on vaikimisi need piirangud peal. Küll aga meil on võimalik alati need maha võtta kliendi soovil ja on juhtumeid, kus kliendid on soovinud maha võtta. Ja, ja pärast seda nii-öelda siis kahetsenud, sest et isegi kui me teavitame, isegi, isegi kui võetakse piirangud maha, me teavitame, et nüüd sa oled kasutanud nii palju, nüüd sa oled kasutanud nii palju. Siis mingil põhjusel üksikud juhtumid ikkagi tekivad, kus arved on tuhandetes eurodes, võiks öelda isegi.

Margus, kas sul on teada, kas teised Eesti operaatorid on ka need sellised piirangud peale pannud, et halbu üllatusi ei tule inimestel, ei tohiks tulla? Ma loodan küll, et on. Et me sellist, sellist statistikat jällegi ei kogu, aga, aga ma arvan küll, et on jah.

See on isegi tegelikult Euroopa Liidu vahet, vaadates minu meelest regulatsiooni kuskile nõudesse sisse kirjutatud, et, et me peame teavitama sellest kasutusest vähemalt.

Just. Andmeside kasutamisharjumused sõltuvad tihtipeale ka asjadest, mis ei ole inimeste enda kontrolli all. Ma, ma vaatan ise, et kui ma välismaal olen, siis noh, mul on neid gigabaite suhteliselt palju, aga et ma siiski oma telefonis olevaid äppe ei viitsi ju üle 4G välismaal uuendada, et. Noh, siis tundub, et ei ole vaja ja, ja tavaline on see, et kui ma olen justkui nädalakese välismaa, tulen Eestisse tagasi. Noh, mul telefonis on ütleme mitukümmend äppi kindlasti ja siis neid uuendusi on gigabaitide kaupa. Lihtsalt see on uskumatu, millise ainuüksi äpi uuenduste osas, et milline see andmeside liiklus tegelikult võiks olla. Võiks rahulikult mingisugune viis gigabaiti nädalas kulutada ainuüksi sellele, et ma uuendan oma telefonis olevaid äppe. Ja see ei tundu mulle normaalne. Ja, ja samas noh, kui me vaatame, Apple tuleb välja igasuguste uuendustega, Google tuleb välja uuendustega, räägime liitreaalsusest ja, ja fotod, mis on juba nagu videod ja kõik sellised asjad, et need mahud lähevad ju lihtsalt ainult üles. Ka mitte ainult sellepärast, et inimesed kasutavad rohkem, vaid ma teen sama asja, aga juba ainuüks sellepärast kasvab, et, et tehnika areneb.

Jah, sellepärast me ka vist juba korra puudutasime seda punkti, et me ei näe, et sellel kasvul mingisugune praegu piir oleks ette tulnud, et see kasvab sama kiiresti kui veel kiiremini edasi. Ja, ja see kasvab ka Eestis ja, ja sellepärast me panustame tõesti iga aasta tohutut summat sellesse, et võrku edasi arendada ja kõike seda nii-öelda mahtu ära teenindada.

Kas Eesti on endiselt, ütleme Eesti ja meie naaberriigid sellises heas seisus maailmas, kus terve riigi territoorium on kaetud neli G-ga, palju neid riike on vahepeal juurde tulnud? Ei ole

jah, et tõesti, me oleme unikaalses seisus siin ja, ja sellepärast need ootused Eesti inimesel on ka väga kõrged ja sellepärast see kogemus välismaale minnes on tihtipeale pettumus, et. Ja, ja siis ka meie saame oma osa sealt, sellepärast et sellises tunnetuslikult klient arvab, et noh, et ju siis minu koduoperaator on midagi valesti teinud, aga. Enamus juhtudel ikkagi välismaa võrgus on klient väga suuresti selle välisvõrgu mõjusfääris ja meie saame väga vähe teha selleks, et see kvaliteet seal parem oleks.

No kui ma ise lähen välismaale, siis ma arvan, et üheksakümmend üheksa protsenti juhtudel on inimestel telefon seadistatud, nii et ta välismaal valib ise võrgu millegi järgi, ma ei tea, mille järgi ta valib. Mis ma saaksin ise teha, kus ma saaksin teada, et kelle võrk on parem või halvem näiteks mõnes suvituspiirkonnas?

Tegelikult see on kõige õigem, kui see on automaatvaliku peal, sellepärast et see on see ainuke asi, mida me teha saame siit, et me saame siis neid eelisvõrkusid seadistada, et me saame nagu selle järjekorra ette anda, et mis võrkusi ta eelistab. Ja seal me üritame küll nii-öelda, nii palju kui meie teame, nende kvaliteetvõrkude järgi siis nii-öelda eelistada, et, et, et klient saaks võimalikult hea kvaliteediga võrgu esimesena seal.

Aa, nii et teie ütlete siit minu telefonile ette, eks, et mille järgi ta valib, mis on prioriteetne võrk ja mis vähem Jah. Jah, aga kas see käib riigi kaupa või te vaatate, et ma olen Madriidi kandis, et seal on üks võrk ja nüüd ma läksin kuhugi lõunasse, et seal on teine võrk?

See käib operaatorite kaupa. Ehk siis riikoperaator, jah, mitte täpsemalt.

No selge, loodame siis, et investeeringumahud selle. Suvituspiirkondades ka kasvavad, no nüüd tuleb veel rahulikum aeg, väike low season tuleb vahele, et siis saavad kohalikud inimesed ka netti kasutada. Ja, ja siis tulevad need hirmsad põhjaeurooplased jälle talvel sinna suve nautima. Aga aitäh saatekuulajatele, aitäh külalistele ja kuulmiseni nädala aja pärast.